Istung 16

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 16

1. Vallavanema informatsioon

30. novembri seisuga on tulumaksu laekunud 751 tuhat ehk 95,4% planeeritust ehk 104% prognoositud 11 kuu laekumisest. Arvelduskrediiti ei kasutatud.

Kristi: algab teede lahtiajamise hooaeg, mis on põhimõtted ja kes otsustab?

Tiit suunas vastamise Harrile.

Harri: lahti aetakse järgepanu püsielanike teeotsad, kes harvem käivad Emmastes, saavad helistada ette; probleemide-küsimustega helistada EMKO juhi numbril.

Hergo: kas vallavalitsus on saatnud tagasiside LEADER strateegia uue perioodi prioriteetide kohta? Kui, siis milline see on?

Tiit: veel ei ole teinud seda.

Hergo: EMOLi koosolekud toimuvad aasta algul volikogus öeldu põhjal 4-5 korda aastas. Mitmel me osalenud oleme ja kas neist võiks ka volikogule ülevaate anda?

Tiit: mina osalesin ühel, ülejäänutel peaks Gustav osalema, kutseid ei ole tulnud mulle rohkem.

Hergo: suhtlesin just vahetult enne volikogu meie vabatahtlikuga Slovakkiast. Esmalt küsimus, mis vestluse käigus ilmsiks tuli. Kas oleme ühte valla korterisse veel leidnud/leidmas üürilist? Ja siis probleem, mis vabatahtliku korteriga on- duširuumi vee äravool ei ole korras, põrandale jookseb vesi.

Tiit: jah, üürnik kirjutab end ka valda sisse, korteritega pikemaks ajaks ei tee üürilepingut kui aastaks. Harri: duširuumi vaatame üle.

Ülo: kuidas läks eakate jõuluüritus?

Tiit: hästi, halba ei ole kuulnud.

Katrin: kultuuritöötaja, kas ja millal asub tööle?

Tiit: kui eelarvega nii kaugele jõuame ja ametijuhend kooskõlastatud, saab konkursi välja kuulutada.

2. Ettekanne "Emmaste täna ja homme”

3. Emmaste valla 2015. aasta eelarve kinnitamine, I lugemine

Otsustati saata teisele lugemisele. 

Toetada Hergo muudatusettepanekuid ja saata need eelarve- ja majanduskomisjoni arutamiseks.

4. Emmaste valla põhimääruse kinnitamine, I lugemine

Otsustati saata teisele lugemisele.

5. Emmaste valla maamaksumäärade kehtestamine 2015. aastaks

Otsustati 6 poolt, 1 vastuhäälega jätta 2014. aasta tasemele.

6. Katastriüksuste lähiaadressi muutmine

Otsustati 6 poolt, 1 vastuhäälega heaks kiita.

7. Sõru sadamale nime määramine

Kõik poolt.

8. Emmaste valla ettepanekud Hiiumaa arengustrateegia 2020+ täiendamiseks ja korrigeerimiseks

Nõustuda, lisades tingimused, mis on Emmaste valla arengustrateegiaga liitumise eelduseks.

9. Emmaste valla ettepanekud ja vastuväited Hiiu maakonna mereala planeeringule

Otsustati jääda oma varasemates kirjades ja otsustes (sh Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses) väljendatud seisukohtade, põhjenduste ja ettepanekute juurde.

10. Rahvakohtunikukandidaatide valimisest

Otsustati teha ettepanekud kandidaatide osas järgmisel korral .

11. Muud küsimused

Emmaste täna ja homme

Lugupeetud volikogu liikmed, vallavanem ja teised.

Pühade eel räägiksin meelsasti jõuluimedest. Samas annan endale aru, et aasta lõpp ei tähenda vaid jõulurahu. See on ka kokkuvõtete tegemise aeg. Ja sihtide seadmise aeg. Et planeerida tulevikku, on vaja tagasi vaadata, tunnetada hetkeolukorda.

Usun, et alljärgnev mulle sõpru juurde ei too. Aga see ei olegi oluline. Ma ei kandideerinud volikogusse leidmaks uusi sõpru. Ma kandideerisin, et anda oma panus vallaelu edendamiseks. Ja see on ainus, mis mind siin motiveerib.

1) Volikogu

Oleme hetkel omapärases olukorras. VL Ühtne Emmaste nimekiri on ammendunud, 6 seal nimekirjas kandideerinut on volikogus, 6 loobusid sellest. VL Emmaste Eduks kõik 10 liiget loobusid volinikutööst. Keskerakond on esindatud 1 ja IRL 2 volinikuga.

Kokku on kohast volikogus loobunud 17 inimest ja 9 selle vastu võtnud. Kui nt IRL peaks otsustama samuti täies koosseisus kohast loobuda, siis tähendaks see uusi valimisi, sest pole enam inimesi, kellega vaba kohta täita.

Oleme valinud opositsioon-koalitsioon süsteemi asemel tiimitöö. See on suurepärane. Ja kindlasti eeskujuks teistelegi. Sest tähtis pole mitte võimul olla, vaid kogukonda panustada.

Teisalt seab see meie õlule hoopis suurema raskuse ja vastutuskoorma. Eriti kui arvestame juurde eelpool mainitud asjaolu, et kaks korda enam inimesi on volinikutööst loobunud, kui selle vastu võtnud.

Tänan ja tunnustan teid, kes te olete otsustanud valida keerulisema tee.

Vaadates tagasi 2013.a. sügisele, võib olla rahul volikogu esimehe valikuga. Tean, et Ülo on pingutanud selle nimel, et kõigil osapooltel oleks võimalus kaasa rääkida; et ajaksime ühist Emmaste valla asja. Tänan!

Samas soovitan kohati olla vähem demokraat. Saan aru, et praegune- detsembrikuine- istung on erandkorras esmaspäeval. Pühadest tingituna. Ja tunnustan ka volikogu esimehe püüdlusi leida selleks istungiks kõige sobivam kuupäev.

Küll aga leian, et tavaolukorras peaksime lähtuma Emmaste valla põhimäärusest. See sõnastab, et istung toimub kuu viimasel neljapäeval. Arvan, et kui see reegel on teada ja alati selle järgi toimime, siis leiavad volinikud ka võimaluse see õhtu valla jaoks vabaks võtta. Tegutseme ju meie valla huvides ja peame enda tegemisi selle järgi sättima, mitte vastupidi.

Haridus- ja kultuurikomisjon on kohtumisi piisava ajavaruga planeerides 14 kuuga 15 koosolekut läbi viinud. Ja kui kõik ei saa osaleda, mis siis ikka. Midagi ei juhtu ka esimehe puudumisel. On asendaja. Ega volikoguga pole teisiti.

Soovin, et meil jätkuks jõudu ja tahet end volikogu materjalidest läbi pureda ja leiaksime, vajadusel võtaksime volinikutööks aega.

2) Vallavalitsus

Volikogu istungil nr 2 ütles vallavanem, siis küll veel vallavanemakandidaat, et julgeb vastutust võtta ja suhtemisega tal probleeme ei ole. Ehk ennetas seda, milles volinik Kallas teda peagi süüdistama asus.

Küsimusele, mida järgneva 4 aastaga ette võtta plaanis on, tõi Tiit välja: 1) suhtlen senisest vallavanemast rohkem kohalike inimestega ... 3) parandan valla mainet 4) parandan suhteid teiste omavalitsustega.

Tunnustan Tiitu, kuna esimesed kuud ei olnud tal Peedu vigurite tõttu lihtsad. Arvan, et vallasekretäri leidmisega tuli ta kiiresti toime ja leidis väärt inimese.

Segadused Tohvri ja selle nõukogu ümber sai ka lõppkokkuvõttes edukalt lahendatud. Tundub, et uus asutuse juht on toimekas.

Küll oleks pidanud selle teema juures lähtuma omaenda lubadusest nr 1. Rohkem suhelda. See vältinuks arusaamatusi ja pingeid töökollektiivis.

Meenutan ka volikogu istungit nr 8. Ülo küsis asendusfinantsjuhi ja tema töötasu kohta. Tiit ütles volikogu ees, et numbrit ei tea, aga „see ei ole oluline summa“. Sügisel lisaeelarve tegemise käigus selgus, et summa oli 3400€. Minu meelest ei saa selle numbri kohta öelda, et see pole oluline summa.

Miinuspoolele pean kandma ka segadused Leisu lastehoiu rahastamise üle, kus vallavalitsus saatis välja erinevalt tõlgendatavaid ja vastuolulisi signaale. Siin me ei saa endale mitmetimõistetavust lubada.

Rahul ei saa olla ka Nurste krossiraja kasutusse võtmise ümber toimunuga. Tuletan meelde lubadusi nr 1 ja 3. Rohkem suhelda ja parandada valla mainet. Nendest oleks pidanud lähtuma. Arvan, et siis ei oleks protsess jäänud venima ja lõpuks sootuks katkenud.

20. mai eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul käisin välja mõtte arutada EMKO töökorraldust eesmärgiga muuta selle tegevus efektiivsemaks.

30. aprillil tegin avalduse vallavanemale, mille koopia läks ka Ülole. Teemaks Mini Arena lõhutud uks, õigemini uksehing. Palusin vallakonstaablit teavitada ja uksehing korda teha. Juulis võeti uks eest. Korda sai see... 6. septembril(!)

Ei tea, kas kaasa aitas see, et 31. augustil käisin veelkord välja omapoolsed ettepanekud EMKO võimekuse tõstmiseks. Mainisin seal ka uksehinge parandamise näitena ära. Sain kirjale vastuse, et EMKO teema on arusaadav ja sellega tuleb tegeleda. Ent sinnapaika see ongi jäänud...

Mind pehmelt öeldes häirib, et vallavalitsuse poolt ma ei näe initsiatiivi valla ettevõtjaid toetada. Eelmisele volikogu istungile jõudnud Vesikaare kinnistu teema oli lausa vastupidine näide.

Istungil nr 14 tõstatasin teema silla osas, mille kaudu inimesed kohalikku ettevõttesse tööle jalutavad. Palusin sellega käesoleval aastal tegeleda. Siis ütles Tiit, et see „ei ole nii suur töö, et ei saaks see aasta ära teha“. Istungil nr 15 ehk kuu hiljem uurisin arengute kohta. Sain teada, et selle ajaga „oleme kontrollinud, üks käsipuu on puudu ja valgustust pole“.

Volikogu leidis, et need vead tuleb kõrvaldada. Kuu hiljem ei ole ikka veel arenguid...

3) Eelarve

Seletuskiri väidab, et eelarve 2015 on kooskõlas valla eelarvestrateegiaga. Samas usun, et volikogu liikmed mäletavad, millise dokumendi alles septembris vastu võtsime.

Seal on planeeritud tulumaksu laekumise kasvuks 2015. aastal 2,2%. Eelarves 2015 on aga tulumaksu laekumine +5%.

Saan aru, miks prognoos selline on. Ja volikogu võib julgelt seda teed ka minna, mitte lähtuda konservatiivsemast eelarvestrateegiast.

Küll aga juhin tähelepanu eelarvevalikutele. Kirjutasin 2013.a. septembris valla lehes, et uuel perioodil tuleb keskenduda lastele ja ettevõtjatele. Ka muudes väljaütlemistes olen ära märkinud, et lapsed ja lastega seonduv on prioriteet. Nii on ja nii jääb!

Vähemalt minu jaoks. Õnneks tean, et volikogus on teisigi, kel süda õige koha peal ja kes väärtustavad lapsi ning peavad nendesse investeerimist kas esmatähtsaks või vähemalt õigeks. Toon siinkohal eriliselt välja Kristi ja Ülo panuse ja väljaütlemised volikogus.

Samas tõi eelpool mainitud lehes ja vallaelanike postkastidesse jõudnud voldikus VL Ühtne Emmaste kuue peamise pidepunkti seas välja: „Seisame Emmaste kooli kvaliteetse õppe- ja kasvatustöö, tänapäevase õpikeskkonna ning kooli säilimise eest.“ Ja: „Taastame õpilaste tasuta huviringid ja kõigile valla elanikele spordirajatiste tasuta kasutamise.“

Viimases (detsember 2014) vallalehes kirjutab vallavanem (kuulub VL Ühtne Emmaste ja seega kirjutas ka eelpool kirjas olnud lubadustele alla): „aga me peame endale aru andma ja mõistma, et laste arvust oleneb meie allasutuste struktuuri kujundamine, mis on meile vajalik ja konkreetses olukorras võimalik.“

Ehk vihje sellele, et praegu suuname haridusse liiga palju raha?

Ütlen otse välja, et möödunud perioodil laste arvu vähenemise eest koolis ja vallas tervikuna vastutab eelmine vallavalitsus eesotsas Tiit Peeduga. Praeguste muutuste eest vallavalitsus eesotsas Tiit Paulusega. Milline on vallavalitsuse tegevusplaan selles osas? Ootan järgmisel volikogu istungil teie visiooni.

Volikogu esimees lisas käesoleva istungi materjalide sekka viimase haridus- ja kultuurikomisjoni koosoleku protokolli. See on kokku võetud: „Kokkuvõttes leiame, et liiga suur osa valla eelarvest kulub teetöödeks või sellega seotud inventari hankimiseks, aga ka vallavalitsusele ja selle sõidukite kütte jm kuludele. Samas võiks enam panustada inimestesse ja kultuuri-haridusse.“

Ei saa rääkida ainult numbritest. Asi algab suhtumisest. Minus tekitas sügavat nördimust Hõbelusika peo korraldamisel toimunu. Mis signaali me sedaviisi toimetades/käitudes välja saadame? Kes võtab vastutuse ja milliste meetmetega tagame, et taoline olukord ei kordu?

Ja mis signaali annab see, kui vallavanem poolesajal lapsel lasteaia jõululõunal enda järel oodata laseb? Hilinemisest mitte teada andes.

Oluline märk oli ka viimase valla lehe lugude paigutus. Hõbelusika pidu oli topitud leheküljele 10, nii et pildilt mingil juhul inimesi ära ei tunneks. Samal lehel, 3/4 ulatuses on juttu pürotehnikast. Milliseid teemad ja sündmused on meie jaoks väärtus?

Aga numbritest. Meie lasteaiaõpetajate töötasud. Kõrgharidusega õpetaja ***€. Keskeri haridusega õpetaja ***€. Õpetaja abi ***€. Lasteaias koos juhatajaga 5 kõrg-, 3 keskeriharidusega töötajat ja 3 õpetaja abi.

Eriti narr on olukord õpetaja abi töötasu osas. Ja see on inimene, kes on 5 pikka päeva tööl. Väga vastutustundlikul tööl. See palganumber on meil selgelt saare viletsaim, jäädes nt Käinale pea 20% alla. Ja minu teada planeeritakse seal 8% palgatõusu.

Kõrg- ja keskeri haridusega töötajate töötasu jääb meil Käinast, Pühalepast ca 10% maha. Ja nemad liiguvad vastavalt 8 ja 5% edasi.

Maavalitsuse poolt lasteaias läbi viidud järelvalve käigus tuli selgelt esile töötajate koolitusvajadus. Eelarveprojektis on selleks planeeritud 800€. Ma ei taha siin üht teisele vastandada. Aga et mingit võrdlust tuua, lisan. Koolil on koolitusteks 1610€. See on riiklik raha. Samas vallavalitsusele planeeritakse koolitusteks 1400+1300€.

Et hariduse olulisusest veel aimu saada, olgu välja toodud, et teehooldusele kulutati eelarve järgi 2014.a. pea 4200€. Tuleval aastal planeeritakse 25000. Lisatud on ka 3500€ kruusakarjäärile.

Vallavalitsuse sõidukite kulud on 7500€. Ehk võrdluses 2014.a. +25%(!). Samas kütusehinnad on langenud ja prognoos aastaks 2015 on tarbijale soodne.

Selles suhtes oli meeldiv kuulda viimasel eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul ettepanekut välja vahetada vallavanema sõiduauto, mis ülearu kütust (üle 10 liitri 100km kohta, Tiidu sõnul) tarbib. Toetan Ülo ettepanekut osta uus masin praeguse müügist teenitava raha eest.

Kasutatud auto ostmisega annaksime hea signaali, et prioriteet ei ole vallavalitsuse ega masinate kulud. Palun vallavalitsusel järgmiseks volikogu istungiks sellekohased materjalid ette valmistada, et saaksime teemat arutada.

4) Tulevik

Tuleviku osas küsin, et kas me teeme midagi sisulist või laseme kõigel samamoodi “kindlalt edasi” tuksuda?

Mina nõuan endalt palju. Samas tahaksin et ka teised minu ümber pingutaksid. Vallavanema suhtes on eriti kõrged ootused. Tuues veelkord iseendaga paralleeli, siis olen pidanud oma elus tegema muudatusi. Kui ikka midagi ei sobi, siis tuleb sellest loobuda. Enda nõrkuste tunnistamine ja nendega tegelemine on tugevus.

Mul ei ole midagi isiklikku Tiidu vastu. Küll aga soovitan tal esmalt ise mõelda, kas vallavanema amet on ikka see õige. Või äkki oleks targem end realiseerida nt tee-ehituse/teetööde valdkonnas, kus edukas olid.

Minu arvates ei ole vallavanema amet kaheksast-viieni töö. See on koht, mis nõuab igapäevast panustamist. See eeldab täielikku pühendumist. Väga head suhtlemisoskust. Meeskonnatöö- ja juhtimisoskust.

See silla küsimus, millele kahel järjestikkusel volikogu istungil tähelepanu juhtisin, ei ole iseenesest valla toimimise osas elulise tähtsusega. Tõsi, suhtumist inimestesse ja ettevõtete toetamist see väljendab. Aga minu jaoks oli see eelkõige märgilise tähendusega.

Kui ikka kahe kuu jooksul sellise probeemi likvideerimine nii suurt peavalu tekitab... sealjuures on otsene ülemus ehk volikogu andnud korralduse sellega tegeleda. Siis mõtlen, et kas näiteks tankla taasavamisega ei või samamoodi juhtuda.

Võib-olla volikogu tervikuna mõtleb teisiti ja ootused on madalamal. Sel juhul vabandan ja pean tõdema, et olen vales kohas. Aga tänapäevane maailm on kiire. Arvan, et ei saa vaid iga nelja aasta tagant- siis kui on valimised- järeldusi ja suunamuutuseid teha. Kui vaja, tuleb ka vahepeal korrektuure teha. Ka personali osas.

Kui me seisame paigal ehk tahame säilitada praegust olukorda, siis kukume tagasi. Kui me ei taha kukkuda, siis tuleb meil edasi liikuda. Aga kui eesmärk on ka kuhugi jõuda, siis peame päris tugevasti jooksma.

Tuleviku osas peaksime mõtlema, millised on meie eesmärgid ja millisena näeme valda 4, 10 ja 20 aasta pärast. Vabandust, aga minu siht ei ole olla võimsaima teehoolduspargiga omavalitsus Hiiumaal.

Mina näen, et panustada tuleb sinna, kust tulevikus ka tagasi saame. Eelkõige lastesse. Ja kõigega mis lastega seotud on. Lasteaed, lastehoid, kool, mänguväljakud, huviringid jne. Sellega seonduvalt esitangi muudatusettepanekud vallaeelarve osas.

Teine koht, kus on potensiaali, aga millega me tegeleda ei taha, on sport ja spordirajatised. Spordibaas, mis tuleks nii rahva teenistusse anda kui teenima panna. See tähendaks aga jõusaali rajamist, odavate ja lihtsate ööbimiskohtade loomist piirkonnas, väliväljakute korrastust, Nurste krossiraja kasutusse võtmist, rannapiirkondade potensiaali rakendamist jne. Et sinna jõuda, on vaja esmalt ka ise panustada. Sporditöötajasse, kes asja veaks. Ja korraliku koormusega töötajasse. Ei ole vaja arvata, et iseennast silmas pean. Mulle on sport südamelähedane, aga meil on andekaid inimesi võtta küll.

Ja ettevõtlus. Esmalt pisiasjad. Pidev suhtlus ja võimalusel abi/toe pakkumine. Näitena kasvõi see sild, mis hõlbustab inimeste töö ja kodu vahelist liikumist. Teiseks valla ruumidele aktiivselt kasutajate otsimine. Kuivõrd (ja täpsemalt, mismoodi) oleme sellega tegelenud, et vabad pinnad sisu saaks. Positiivse näitena toon ära massaažisalongi avamise sel sügisel.

Lõpetuseks. Loomulikult kultuur. Mul on siiralt hea meel, et aasta otsa kultuuritöötaja vajalikkuse rõhutamist on tulemuse toonud. Ehk eelarvesse on antud ametikoht planeeritud. Samas ei saa öelda, et nüüd on töö tehtud. Ei, nüüd töö alles algab.

Olen elus õppinud- ja ikka omadest kogemustest-, et kõige lihtsam on aus olla. See ettekanne ei pruukinud olla meeldiv, aga vähemalt olin ma aus.

Tänan tähelepanu eest!

Hergo Tasuja,

vallavolikogu aseesimees

* ettekanne vallavolikogu 22.detsembri istungil

Emmaste ütleb tuugenitele kindla ei

Neljapäevasel Emmaste vallavolikogu istungil oli päevakorras ka maavalitsuse kirjale „Hiiu maakonda ümbritseva mereala maakonnaplaneeringu kooskõlastamine“ vastamine.

Ühehäälselt otsustas volikogu planeeringut mitte kooskõlastada. Otsustati jääda ka oma varasemates kirjades esitatud seisukohtade ja ettepanekute juurde.

„Emmaste vald ei ole nõus planeeringu eskiislahenduses alaga PT7, sest leiab, et tuuleenergia tootmiseks ettenähtud planeeringuala PT7 asub Emmaste valla rannikule sobimatult lähedal ja oleks sellest tulenevate mõjudega ja võimalike riskidega otseses vastuolus Emmaste vallas elavate inimeste majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajaliste suundumuste ja vajadustega. Tegemist oleks ka pärandkultuuri mõjutavate ja kogukonna enesemääramise õiguste rikkumise põlistamisega,“ seisab otsuses.

Ehk lühidalt – me ei soovi tuulegeneraatoreid enda rannikule ega seda ümbritsevasse merre.

Samas oli selle teema juures veel lisanüanss. Nimelt võttis maavanem oma 21. novembri korraldusega nimetatud planeeringu vastu. Et see oli maavalitsuse jaoks oluline samm, näitas asjaolu, et juba keset tööpäeva hõiskas selle Facebooki grupis Hiiumaa Heaks välja maavalitsuse töötaja Urve Pill.

Samas ei olnud maavalitsus selleks hetkeks saanud nimetatud planeeringule Emmaste ja Käina vallalt kooskõlastust. See tuuakse välja ka maavanema korralduses.

Ülbe, kui mitte seadusevastane käitumine. Eriti kuna Emmaste vallavolikogu oli oktoobrikuisel istungil taodelnud, nii nagu seadus ette näeb, lisaaega kooskõlastusetaotlusele vastamiseks.

Aga millegipärast ei olnud aega vastust ära oodata.

Põhimõtteliselt oli volikogul kolm võimalust. Esiteks leppida asjade sellise käiguga.

Teiseks mitte vaidlustada maavanema 21. novembri korraldust, vaid esitada vastuväited avalikul väljapanekul, lasta siseministeeriumil teha järelvalvet ja hinnata, kas maavalitsus käitus õiguspäraselt.

Või siis vaidlustada antud korraldus halduskohtus. Ja just selle tee volikogu ka valis, volitades vallavanemat tegema kõik vajalikud toimingud.

Olen aus, et ma polnud volikogu istungil sugugi kindel, et kohtusse pöördumine on õige tee. Leian ka, et tark oleks Käina vallaga ühiselt asjaga edasi minna. Aga eks näis, mis seisukoha nemad volikogus võtavad.

Maavanema korralduse järgi toimuks maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek Hiiu Maavalitsuses detsembrikuus.

Parim aeg! Tööpäevi on pühade ja lühendatud tööpäevade tõttu tavapärasest vähem. Inimesed on haaratud aastalõputegemistest ja jõuluettevalmistustega. Ehk oleks võimalikult vähe neid, kel aega ja mahti kaasa rääkida. Nüüd lükkub kogu protsess aga määramatult edasi.

Kui Emmaste vald on juba korduvalt tuugenitele „Ei!“ öelnud, Käina volikogu ei ole kooskõlastanud mereala maakonnaplaneeringut, mis tuuleparke lubaks siia projekteerida, Hiiu vallas tekitab teema suurt pahameelt, siis võiks ka valitsus (või riik, nagu armastatakse segi ajada) seisukoha võtta.

Riigikogu liige Tõnis Palts (IRL) koostas ja andis 13. juulil 2013 menetlusse Looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, millega keelataks Eestimaa meresaartel ja nende ümbruses üle 30 meetri kõrgused ja 20 kw võimsused tuulegeneraatorid. Eesmärk oli seista turismi kui Eesti saarte kõige jätkusuutlikum majandusharu eest.

Kahjuks ei väärinud teema endise keskkonnaministri ja nüüdse välisministri meelest pikemat arutamist. Ja uues valitsuskoalitsioonis on eelnõu jäänud sahtlipõhja tolmu koguma.

Küll aga oleks enne Riigikogu valimisi sobiv aeg selleteemalisi küsimusi küsida.

Avaldatud Hiiu Lehes 02.12.2014

Istung 15

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 15

1. Vallavanema informatsioon

31. oktoobri seisuga tulumaksu laekunud 687 454€ ehk 87% planeeritust. 2013. aastaga võrreldes +9,2%. Maamaksu laekunud 64 tuhat ehk 98% planeeritust. Tänase seisuga tulumaksu laekunud 96% planeeritust.

1. detsembrist väikesed muudatused õpilaste maakonnaliinidel (kodulehel info olemas)

Ülo: Kuidas edenevad ettevalmistused seoses 1. advendi tähistamisega?

Tiit: Korras, jagatakse kommi ja on kontsert.

Hergo: Kas on arenguid eelmisel korral tõstatatud silla probleemiga?

Tiit: Rääkisin Harriga. Kui volikogu peab vajalikuks lamp ja käsipuu panna, siis paneme.

Volikogu peab vajalikuks.

Hergo: Dokumendiregistris on näha, et muutus sotsiaaltranspordi teenuse hind. Kuidas on lood teiste teenuste hindadega?

Tiit: Transpordi puhul oli konkreetne ettepanek, eakatega läbi räägitud, hind katab puhtalt kütuse osa; teised hinnad vaadatakse järjest üle, elu on edasi läinud.

Kristi: Haldi bussipeatuse viimine teisele poole teed oli aasta eest jutuks, kuidas on nüüd lood?

Tiit: Olen rääkinud maanteametiga, küsin üle.

2. Maa taotlemine munitsipaalomandisse. Sihtotstarbe ja kohanime muutmine (Vesikaare)

Kõik vastu

3. Loa andmine arvelduslaenulepingu sõlmimiseks

Tiit: palve arvelduskrediidi saamiseks. Sel aastal oli samamoodi, kasutasime väga vähe.

Kõik poolt

4. Maa taotlemine munitsipaalomandisse. Sihtotstarbe ja kohanime määramine (Astla)

Kõik poolt

5. Maa taotlemine munitsipaalomandisse. Sihtotstarbe ja kohanime määramine (Vanamõisa-Kurisu tee T1)

Kõik poolt

6. Maa taotlemine munitsipaalomandisse. Sihtotstarbe ja kohanime määramine (Vanamõisa-Kurisu tee T2)

Kõik poolt

7. Maa taotlemine munitsipaalomandisse. Sihtotstarbe ja kohanime määramine (Vanamõisa-Kurisu tee T3)

Kõik poolt

8. Hiiu Maavalitsuse kirjale 07.10.2014 nr 12-2/2014/353-36 „Hiiu maakonda ümbritseva mereala maakonnaplaneeringu kooskõlastamine“ vastamine

Mitte kooskõlastada. Kõik poolt

Protokolliline otsus. Vaidlustada halduskohtus maavalitsuse korraldus merealade planeeringu vastu võtmise kohta 21.11.2014 kuna PlanS §17 lg2 kohaselt peab enne planeeringu vastuvõtmist saama (kohalikelt omavalitsustelt) kooskõlastused, mida aga Käina ja Emmaste vallalt saadud ei ole. Volitame vallavanemat tegema vajalikud toimingud.

5 poolt, 1 vastu

9. Muud küsimused.

a) Volikogu istungi toimumise kuupäeva võiks eelmisel istungil kindlaks määrata. Järgmine kord istung 22.12, kaust varem üles ja dokumente võiks/võib ükshaaval lisada, mitte ei pea ühekorraga

b) Põhimääruse kohta teha ettepanekuid otse üles laaditud dokumenti

c) Hiiumaa arengustrateegiaga liitumine. Kristi, Ülo ja Hergo koostavad teistele kommenteerimiseks dokumendi, kus välja toodud põhialused, millistel tingimustel oleksime valmis sellega liituma

d) Arengukava koostamine. Arengukava koostamise komisjoni esimees Ülo andis ülevaate seni tehtust

Partei ja riigivalitsemise seostest

Riik, see ei ole oravad*

Kurb, et oleme jõudnud punkti, kus tuleb öelda, et Eestile on kasulik (kui mitte eluliselt hädavajalik) Reformierakonna ehk oravate opositsiooni jätmine. Ja seda mitte nende ideoloogia pärast, vaid pigem selle puudumise ja riigi ning partei segi ajamise tõttu.

Kui peaminister Andrus Ansipit võrreldi aeg-ajalt (mis sest et enamjaolt läbi huumoriprisma) valgustatud monarhiga, siis peaminister Taavi Rõivas on veel sammu tagasi teinud. Õukondliku absolutismi suunas. Valitsemisvormi, mis domineeris 17. sajandil ja 18. sajandi algul.

Rõivasel puuduvad igasugused vaated ja oma isiklik arvamus- kas mäletad, mille kohta ta viimati seda avaldas? Küll meeldib talle nö pildil olla ja sõna võtta.

Õukondlikku absolutismi iseloomustabki see, et valitseja seisab väljaspool inimkonda. Seda valitsemisvormi peetakse lihtsalt kõige loomulikumaks ja täiuslikumaks valitsemisviisiks. Ja selle põhjendamiseks ei ole vaja ratsionaalseid argumente, see lihtsalt on nii.

Täpselt selline ongi olnud oravapartei suhtumine ja käitumine. Et „meie teame, mis on hea, armas rahvas, miks te ei lase meil endale head teha“.

Viimane ämber selles vallas on peaministri valimisreklaam. See, mis filmiti Ämari lennuväljal. See, mille jaoks sõlmis kokkulepped mitte erakonna peasekretär (nagu oleks ehk loogiline) vaid peaministri büroo. Ehk siis riik võrdub erakond?

Lennuvälja klipi üle on eelmise nädala teisel poolel juba arutatud, aga samamoodi toimiti ju ka näiteks Eesti Energia ruumides. Ehk et mina olen peaminister ja kogu riik on minu.

Valitsemisviisi iseloomustab ka truu õukonna edutamine, neile meelehea pakkumine. Võtame kasvõi välisministri ametisse uue inimese nimetamise. Marina Kaljurand, kelle nimega sel teemal samuti spekuleeriti, seda kohta ei saanud, kuna ei nõustunud erakonda astuma.

Teine põhjus oli see, et õukonna liige Keit Pentus-Rosimannus vajas ka tähelepanu. Keskkonnaministeeriumis suutis ta enda istumisaluse juba liiga tuliseks ajada. Ja ega siis ministriametis pole teadmised-oskused esmatähtsad. Annab partei ameti, annab ka mõistuse.

Ebameeldiv on lugeda ka artiklit „Hiiumaa haigla võib saada riigilt 100 000 eurot“ (Hiiu Leht, 21.11.2014). Riigikogu liige Tarmo Mänd uhkustab kuidas vapper reformarite fraktsioon tegi ettepaneku eraldada Hiiumaa haiglale lisaraha.

Jah, lisaraha on meie haiglale vaja. Seda ei eita vist keegi. Aga mis mind häirib, on suhtumine, mis tekstist läbi kumab. A la ainult meie, head ja targad Riigikogu oravad oleme need, kes teie haigla võivad päästa. Küsin, kas mitte teie enda erakonnakaaslased ei ole need, kes selle olukorra tekitasid? Kas mitte teie enda partei otsused ei ole selle taga, et Hiiumaa haigla kiirabiteenus PERHile üle anti?

*parafraseering Louis XIV juhtlausest „Riik, see olen mina“ (l'Etat, c'est moi)

Ilmus 25.11.2014 Hiiu Lehes

Istung 14

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 14.

Vallavanema informatsioon

Tulumaksu 76,2% aastasest mahust laekunud. 101,6% prognoositud 9 kuu laekumisest. Septembris arvelduskrediiti ei võetud.

Kristi: Sotsiaalkomisjoni koosolekud toimuvad tööpäeva sees, seal kaks esindajat valla palgal, kas teevad selle aja arvel lisatööd?

Tiit: Ei ole probleemiks olnud.

Hergo: Mul on palve, mitte küsimus. Rattarallit korraldades tuli ilmsiks noortekeskuse ja Pharma vahelisel teelõigul asuva silla kehv olukord. Selle kaudu käivad valla inimesed Pharmas tööl. Puudub käsipuu ja seal on pime, ohtlik inimestele. Palun silla teema juba sel aastal päevakorda võtta. 

Tiit: Tegeleme sellega.

Gustav: Kas EASist on infot? 

Tiit: Tahetakse teha otsus, ettekirjutus, ära vormistada asi. Summa suurust ei tea. Homme suhtleme veel nendega.

Joanna Jürimäe tutvustas Osaluskohvikut ja kahte organisatsiooni- MTÜ Hiiumaa Ankur ja ENL.

Emmaste Vallavolikogu aseesimehe valimine

Kandidaadiks esitati Hergo Tasuja. Soovis end hääletamiselt taandada. 7 poolt.

Emmaste Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe valimine. 

Komisjoni suurus: 3, 5 poolt. 5, 2 poolt. Ehk saab olema 3-liikmeline komisjon.

Esimees: Kristi Ugam. Taandas end hääletamiselt. 6 poolt, 1 vastu. Liikmed: Teet Laja 7 poolt, Tiit Laun 2 poolt, Vahur Leenurm 3 poolt, Gustav Kotkas 4 poolt. Ehk liikmeteks Teet ja Gustav.

Emmaste Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni koosseisu muudatuste tegemine

Esimees Gustav Kotkas esitas: liikmeteks Heidi Siirus ja Katrin Härm, Merike Kallas liikmete seast enda soovil välja. 8 poolt.

Emmaste Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muudatuste tegemine

Esimees Hergo Tasuja esitas: Teet Laja liikmeks. 8 poolt.

Emmaste Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni kooseisu muudatuste tegemine 

Arvata Maiu Hiis komisjoni liikmete hulgast enda soovil välja. 8 poolt.

HOL-i üldkoosolekule esindaja ja esindaja asendaja nimetamine

Esindajaks Hergo Tasuja. 8 poolt. Tema asendajaks Tiit Laun. 8 poolt.

HOL-i hariduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni valla esindaja nimetamine

Hariduskomisjoni Hergo Tasuja. 8 poolt. Sotsiaalkomisjoni Liia Rull. 7 poolt.

Kaks kinnistu jagamist. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine

7 poolt.

Ehitise peremehetuks tunnistamine

8 poolt.

Emmaste valla 2014. aasta eelarve I lisaeelarve

Kinnitada lisaeelarve. 8 poolt.

Emmaste valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise, lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord

Kinnitada sotsiaal- ja haridus- ja kultuurikomisjoni ühiseelnõu. 6 poolt. 2 vastu.

Hiiu Maavalitsuse kirjale 07.10.2014 nr 12-2/2014/353-36 „Hiiu maakonda ümbritseva mereala maakonnaplaneeringu kooskõlastamine“ vastamine 

Pikendada vastamise tähtaega. 8 poolt.

Hiiumaa Arengustrateegiaga liitumise arutelu

Miks valetada

Tänases Hiiu Lehes ilmus endise Emmaste vallavolikogu liikme Merike Kallase arvamuslugu "Südamelt ära".

Minus tekitas selle lugemine paratamatult küsimuse, et miks on vaja vassida ja faktidega vääralt ringi käia?

Proua Kallase sõnul ei juhi Emmaste valda mitte volikogu, vaid vallavalitsus. Kas Emmaste valda juhib volikogu või vallavalitsus, on kõige pädevam hinnangut andma volikogu esimees Ülo Kikas. Minu kui volikogu liikme hinnangul suunab valda siiski volikogu, kelle otsuseid viib ellu vallavalitsus. Samas kui proua Kallasel on õigus, siis tekib minul õigustatud küsimus, et miks tema kui volikogu aseesimees sellisel olukorral sündida lasi.

"Loobuti panustamast hajaasustuse veeprogrammi, mille tõttu jäid nii mõnedki noored pered ilma võimalusest rajada omale joogikõlbuliku veega kaev."

Hajaasustuse programmi ei ole vald lõpetanud panustamist, lihtsalt vanad arved tuleb enne ära maksta, kui saab uued kohustused kaela võtta. Sel aastal me osaleda ei saanud, kuna eelmise vallavõimu poolt pärandatud võlakoorem on oluliselt valla investeerimisvõimekust häirinud.

"Ei mõeldudki haridusministeeriumi poolt eraldatavat summat paigutada projekti omaosaluseks, millega oleks soojustatud Emmaste kooli algklassiosa."

Miks ei mõeldud? Mille alusel Kallas seda väidab? Lõpliku otsuse, kuhu raha suunata, tegi vallavalitsus koostöös kooli direktoriga.

"Jätkamist vajavad projektid: Emmaste valla vee- ja kanalisatsiooniprojekti teine etapp, Sõru SaRa, Tohvri vana maja lammutamine, juba eelpool nimetatud projekt pandi kalevi alla."

Vee- ja kanalisatsiooniprojektist oli just viimasel ehk 25. septembril toimunud vallavolikogu istungil juttu. Selsamal istungil, enne mida üks valimisliit volikogu tööst loobus.

Sõru SaRa on poliitiliste valikute küsimus. Kui raha on teatud hulk, siis just selle hulga piires saab tehinguid teha. Millal suunatakse raha SaRa ehitusse, ei ole veel selge. Uue arengukava raames paneme just praegu paika prioriteete. Aastal 2015 on selleks tankla taasavamine.

Merike Kallas, kes oli eelmise valitsemisperioodi volikogu esimees, peaks hästi teadma, et 2013. aastal ületati vallas seadusega kehtestatud võlakoormuse piir. Ja mitte mõne euro võrra. "Kogemata" laenati seadusega lubatust rohkem 113 000 eurot... See pärsib meie laenamisvõimalusi veel mitu aastat.

"Planeeriti aga iga hinna eest palgatõusuks 10 protsenti, bensiinijaama, osteti traktor ja teehöövel, loodeti pääseda jalgrattatee valgustuse eest tasumisest"

Palgatõus oli 5%, mitte 10 ja see oli minu hinnangul väga vajalik käik. Peamegi senisest rohkem väärtustama inimest ja vähem valama betooni. Isiklikult tõin enne valimisi välja lasteaiaõpetajate palgatõusu. Arvan, et see on koht, kuhu ka järgnevatel aastatel lisaraha suunata.

Bensiinijaam on samuti poliitiliste valikute küsimus. Ja rahvas andis valimiste läbi märku, et nad soovivad tanklat. Sama mulje on mul jäänud Emmaste valla arengukava 2015-2022 koostamisprotsessi käigus valla inimestega suheldes.

Kergliiklustee arve saabus vallamajja 31. oktoobril, tähtajaga 14. november. Ehk siis, kui vallavanemaks oli veel Tiit Peedu.  Sealjuures pidi uus vallavanem valitud saama 8. novembri istungil. Aga volikogu aseesimehe (Kallas) ja vallaseketäri (Salusoo) mahhinatsioonide tõttu lükkus see nädala jagu edasi. Uus vallavanem sai valitud 14. novembri õhtul. Ehk samal päeval, kui arve pidanuks makstud olema. Tagantjärele aiman, miks oli vaja kõigi vahenditega vallavanema valimist edasi lükata.

Ja kes lootis arve tasumisest pääseda? Volikogu (eelkõige eelarve- ja majanduskomisjon, mille liige ma olen) asus sellega kohe tegelema, kui selgus, et see arve nö üleval on. Aga valla eelarve oli selleks hetkeks juba vastu võetud. Ehk tuli leida teine lahendus. Praegu maksame seda arvet.

"Vallavolikogu 17.aprilli otsus: 

1. Anda Elektritsentrumi AS 31.10.2013 arve nr 13401 summas 47000,35 EUR (mis on esitatud Emmaste Vallavalitsusele tasumiseks Emmaste kergliiklustee tänavavalgustuse ehitustööde eest 17.01.2013 sõlmitud töövõtulepingu alusel), üle liisingufirmale kasutusrendilepingu alusel"

"Meie valimisliit ei jätnud oma arvamust vallavalitsemise kitsaskohtadest avaldamata. Me algatasime umbusalduse avaldamise vallavanemale ja vallavalitsusele augustikuu volikogu istungil just nii, nagu nõuab KOKS-i § 46. Ettekannet ei toimunud sellepärast, et volikogu otsustas, et ettekannet ei toimu, vaid see pöördumine edastatakse kõigile volikogu liikmetele järgmise päeva jooksul."

Siin Kallas küll eksib. Mitmel puhul. Esiteks ei tehtud seda nii nagu seadus nõuab: "Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle."

Käsi südamel kinnitan, et mingit volikogupoolset otsustamist ei toimunud. Volikogu liige Avo Kail andis mingi paberi istungi päeval üle volikogu esimees Ülo Kikasele, kes küsis, kas võtame päevakorda. Kail vastas, et ei, jääb järgmisesse volikogusse. Kõik. Seejärel pandi paber ära. See on ju dokumenteeritud, sest istungid lindistatakse ja protokollitakse.

Ühes olen aga Kallasega ühel meelel. "Mina tahan, et inimesed oleks omavahel sõbralikud."

Täpselt sedasama soovin ka mina. Ja siinkohal on mul soovitus, et kui seda teistelt nõuda, siis tuleks ise ka eeskuju anda.

Lisalugemist.

Emmastes puhuvad külmad tuuled

Esmaspäeva õhtul sain telefonikõne ja teatati, et Emmaste vallavolikogu opositsioon ehk valimisliit (VL) Emmaste Eduks on täies koosseisus tagasi astunud ehk kirjutanud avalduse volikogu liikme kohast loobumiseks.

Rändame kõigepealt ajas tagasi. 20. oktoobril 2013 toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Puhtalt numbreid vaadates kaotasid Emmaste senised võimulolijad 2009. aasta valimistega võrreldes 141 häält, samas kui opositsioonis olnud valimisliit kogus 21 häält rohkem. Seekord siis vastavalt 197 ja 337 poolthäält.

See tähendab, et volikogus sai VL Emmaste Eduks (endine VL Ausus ja Usaldus) kolm kohta, VL Ühtne Emmaste (endine VL Emmaste Koostöö) aga viis. Lisaks pääses volikogusse IRLi esindaja ehk allakirjutanu.

Valimistejärgses Emmaste valla lehes kirjutas endine volikogu esimees Merike Kallas: “Emmaste kapteniks on Emmaste rahvas, kes teab, mis on vallale hea. Meeskond (volikogu) on valitud, tüürmaneid hakatakse peagi valima. Soovin, et mindaks edasi sealt, kus pooleli jäädi, et ei hakataks kõigepealt jõupositsioone paika panema.”

Päris ilma jõupositsioonide selgitamiseta me hakkama ei saanud. Volikogu esimehe valimisel kogus Ülo Kikas viis häält Gustav Kotkase nelja vastu. Aseesimehe valimisel jäi allakirjutanu täpselt sama tulemusega alla Kallasele.

Sealjuures ei hääletanud valimisliidud ühtselt. See oli seotud Kikase ideega, et volikogus ei olekski võimulolijaid ja opositsiooni, vaid me ajaks ühiselt Emmaste asja.

Kirjutasin ise eelpool mainitud vallalehes: “Väikeses vallas ei ole mingil juhul arukas energiat omavahelisele kemplemisele kulutada. Tegemisi jagub piisavalt. Ja kes uuris eri nimekirjade programme, veendus, et sihid on meil suuresti samad. Viis lõpp-punkti jõudmiseks võib erineda, ent konstruktiivse arutelu käigus on kindlasti ühiste lahendusteni võimalik jõuda.”

Nüüd peagi täituvat esimest volikogu tööaastat vaagides tunnustan Ülo Kikast, et ta on oma põhimõtetele truuks jäänud. Ta on tõsiselt pingutanud selle nimel, et rahva poolt valimiste läbi moodustatud laevameeskond tõesti töötaks meeskonnana ja sõuaks sihiga jõuda samasse sadamasse.

Üks märksõna on olnud kaasamine. Tunnistan, et olin selle vastu, et Merike Kallas revisjonikomisjoni juhiks valida, kuna ta oli just volikogu esimees olnud, seega pidanuks iseenda 2013. aastal tehtud tööd kontrollima. Komisjoni esimeeste valimisel lähtuti aga põhimõttest, et hajutame juhtimist eri nimekirjade vahel. Ja et Emmaste Eduks seda kohta soovis, siis seitsme poolthäälega ta revisjonikomisjoni juhtima valiti.

Sääraselt, kõiki osapooli kaasavalt oleme püüdnud edaspidigi toimetada.

Tõsi, on olnud ka erimeelsusi. Enamjaolt on need olnud seotud just 2013. aasta tegemiste või tegematajätmistega. Näiteks eelmise vallavanema Tiit Peedu pärandusega – maksmata jäänud arve tänavavalgustuse tööde kohta, ligi 50 000 eurot, tuli ette planeerimata lisada tänavuse aasta eelarvesse. Või näiteks 19. aprillil rahandusministeeriumist saabunud kiri “KOV finantsseaduse rikkumise kohta”, kus tuuakse välja, et valla netovõlg oli eelmisel aastal pea 70 protsenti ehk lubatust 10 protsenti enam. Seda fakti ei teadnud isegi eelmise volikogu liikmed.

On selge, et kui raha on piiratud koguses, tekkivad ka erinevad arvamused, kuhu seda suunata. Ehk millised objektid peaksid eelisjärjekorras rahastuse saama. Praegu on võetud suund, et aastal 2015 tuleb Emmastes taasavada tankla. Lisaks tahame järgnevatel aastatel oluliselt vähendada valla võlakoormust. Tean ka, et Emmaste Eduks eelistanuks Sõru Sara ehk sadama välilava projektiga edasi minemist.

Aga see on valikute ja kokkulepete küsimus. Selleks, et ühiselt paika panna, kuidas peaksime edasi minema, on just praegu käimas Emmaste arengukava 2015–2022 koostamise protsess. Arengukava koostamise käigus on võimalus kaasa rääkida kõigil vallaelanikel. Näiteks laseme lasteaialastel sel teemal joonistada. Just täna (kolmapäeval) arutasin ideekohvikus meie koolinoortega valla tuleviku teemadel. Toimuvad otskondade ideeõhtud jne.

Lõpliku otsuse peab aga langetama volikogu. Sestap ongi mul kahju, et üks valimisliit täies koosseisus volikogutööst kõrvale otsustas astuda. Jah, ma saan aru, et neil on eriarvamused praeguse vallavalitsusega. Aga meenutame, mida proua Kallas valimiste järel kirjutas – rahvas on kapten ja rahvas teab, mis vallale on hea. Ja rahvas andis võimaluse valda juhtida valimisliidule Ühtne Emmaste.

Tean, et valmistati ette umbusaldusavaldust vallavanemale. Kui puudub usaldus, siis KOKSi järgi on veerandil volikogu liikmetest võimalus algatada umbusaldushääletus. See olekski sellisel puhul olnud asjade õige käik.

Praegu tekib aga küsimus, et mis saab valijate usaldusest? 197 inimest, kes andsid oma hääle valimisliidule Emmaste Eduks, jäävad nüüd ju volikogu tasandil esindamata.

Samas selge on see, et elu seisma ei jää. Isegi kui selle lükkega taheti suuremat (meedia)tähelepanu tõmmata, on see ühekordne (tühi)käik.

Me austame inimeste valikut otsustajate ringis mitte olla. Volikogus toolid tühjaks ei jää, viimase võimalusena tulevad asendusliikmeteks lihtsalt teiste nimekirjade esindajad.

Kindlasti pakume opositsioonile jätkuvalt võimalust komisjonide töös kaasa lüüa. Kindlasti jätkame tööd tugeva ja ühtse Emmaste nimel. Puhugu mistahes tuuled, laev peab edasi purjetama!

Ilmus Hiiu Lehes (26.09)

Istung 13

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 13.

1) Vallavanema info. 31. augusti seisuga on tulumaksu laekunud 536 tuhat, mis on 68,1% planeeritust. 43 tuhat on laekunud maamaksu, mis on 67,4% ettenähtust. 68,9% on aasta tulude laekumine täidetud, võrreldes 2013. aastaga on 8,5% tulude tõus. Kulud 65,8% aasta peale planeeritud. Elame kokkuhoidlikult.

Sõru sadama projektirahadest on tehtud välisvalgustus, ei sega hilisemaid töid. Taotluse juures tuli teha valikuid. Kalaleaderist eraldati just nii palju raha, kui praeguseid töid teha sai, rohkem me ei saanud, see on ka põhjus, miks Sõru Sara ehitus ei ole edasi liikunud.

Hasartkomisjonist raha taotlus käib läbi haridusministeeriumi, sealsetest vahenditest, omaosalus vähemalt 20%. Hetkel puuduvad valla omavahendid, sestap ei ole taodeldud. Riigieelarvest saadud 10000 on hästi investeeritud, soojapidavuse parandamiseks koolis.

Allasutused ettepanekud esitanud 2015 eelarveks, lähteandmete kokkupanek käib. 

Ülo: lapsevanem helistas seoses vallavalitsuse istungiga. Ta luges välja, et lastehoidu ei toetata.

Kristi: selline protokollitud seisukohaavaldus on kirjas; luges ette väljavõtte protokollist

Tiit: ma ei loe sealt välja, et otsused on tehtud

Ülo: kas saaks väljavõtted EMKO tegevustest, eriti kuna on tehtud investeeringuid

Harri: on läinud plaanipäraselt, oleks võinud ehk ka rohkem, aga kui arvestame nt ehitusmahte sel aastal, siis pole viga. Rahalises mõttes, teenuseid oli mõeldud 11 tuhat, 8 kuuga on 7900. Kruusamüük tagasihoidlikum varasemast. Julgen loota, et aastaplaan täitub

Ülo: teehöövel, kas on olnud kasutust väljaspool valda

Harri: natukene, aga jah, osutasime teenust, julgen loota et tulevikus rohkem.

Pakendikonteineritest – kohad paika pandud 2007. aastast, lisandumisi 2009; suhtlesin käitlejatega, tundub, et hakkab paindlikumaks muutuma tühjendamine, julgen loota, et järgmisel suvel pilt parem

2) Hiiu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu mittekooskõlastamine

Kõik poolt

3) Sõru sadama pumpla. Volikogu kooskõlastus

Projekt valmis, jääkveed üle valla kinnistu, selleks luba vaja; KKA heakskiit.

5 poolt, 1 vastu

4) AS Saarte Liinid vee-ettevõtjaks määramine

SL pumpla omanik, et saaks teha taotluse projektile, siis vaja olla vee-ettevõtja

Kõik poolt

5) Sõru sadamatele nime ja ala määramine

2012.a. määras volikogu nimedeks paadisadam ja SL omanduses olev praamisadam; ettepanek valla sadam väikelaevasadamaks nimetada, teine Sõru parvlaevasadam (SL oma), sissesõit võrdsete osadena mõlema oma.

Kõik poolt

6) Ametiautode ja isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kord 

Sellist korda pole varem olnud, seda on vaja et oleks selgus.

Ametiautosid on vallal 5.

5 poolt, 1 ei hääletanud

7) Vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmine

5 poolt, 1 vastu

8) Vallavolikogu liikmetele hüvitise maksmine

6 poolt

9) Emmaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2026 kinnitamine 

Vajadus SL projektist tingitud. Et nad saaks tuge, peab see ka meil kajastatud olema, seni Sõru piirkonda polnud mainitud. Tegelikult AK nõuab suuremat ümbervaatamist.

5 poolt, 1 ei hääletanud

10) Emmaste valla arengukava 2004 - 2018 kinnitamine 

Praegu kehtiv, iga aasta peaks korra järgi kinnitama. Praegust vajadust rahuldav ja uus välja töötamisel.

5 poolt, 1 vastu

11) Emmaste valla eelarvestrateegia 2015 - 2018 kinnitamine 

Üldised alused rahandusministeeriumi prognoosidest. Tulumaksu prognoos uueks aastaks +2,2%, sõltub peamiselt kahest asjast- maksumaksjate arv ja sissetulekud.

5 poolt, 1 vastu

12) Emmaste valla 2014. a. I lisaeelarve kinnitamine 

Tänaseks on selgunud juba mõned muudatused, mis vaja sisse viia.

Suuname II lugemisele, parandusettepanekutele avatud. Kõik poolt.

Keskmine palk

Teisipäevane (02.09) Hiiu Leht vahendas, et statistikaameti andmetel kasvas Hiiumaal keskmine palk teises kvartalis võrreldes möödunud aastaga 8,1 protsenti.

Eelmisel nädalal kajas riigimeedia, et riigi keskmine brutopalk (ehk see, millest maksud maha arvatakse) ületas 1000 euro piiri. Ulatudes 1023 euroni kuus.

Olen aga kindel, et paljude jaoks tekitab see number hämmingut. Sõna „keskmine“ viitab justkui oleks tegemist tavapärase ja paljude jaoks kättesaadava asjana. Tegelikult on reaalne elu midagi muud.

Selle mustkunsti nimi on statistika.

Põhimõtteliselt on asi lihtsalt lahtiseletatult nii. Keskmine palk on see kui üks inimene teenib 1,9 miljonit eurot kuus, teised 199 inimest aga 500 eurot kuus, siis keskmiselt saavad need 200 inimest igaüks 10000 eurot kuus. Mis sest, et 199 neist peaksid reaalselt selle summa teenimiseks peaaegu kaks aastat tööl käima...

Samamoodi, kui mul on 10 õuna ja Aadul mitte ühtegi, siis keskmiselt on meil kummalgi viis õuna. Kui naabrid söövad liha, aga mina söön kapsast, siis keskmiselt sööme me kapsarulle lihaga.

Või nagu veebiavarustes selgitati. Kui lüpsilauda omaniku naine veedab aega kõigi külameestega, aga lüpsinaine elab vanatüdruku elu, siis keskmiselt on nad siiski mõlemad lõtvade elukommetega.

Selles suhtes on tõele märksa lähemal maksuameti näitajad. Nende statistika järgi oli teises kvartalis mediaanväljamakse 753 eurot. See tähendab, et sellest suuremaid ja väiksemaid palgnumbreid on täpselt võrdselt. Aastaga on see number kasvanud 6,8%.

Kuigi statistikaameti andmetel ületas keskmine brutopalk maagilise 1000 euro piiri, on palgakasv tegelikult hoopis hoogu maha võtnud. Nagu ülal mainitud, kasvas see Hiiumaal 8,1%, Eestis tervikuna aga 4,8%. Võrdluseks, esimeses kvartalis koguni 7,3%

Kindlasti avaldas oma mõju ka juulis avatud töötajate register ehk kohustus kõik töötajad maksuametis registreerida. Arvestades, et juba esimeste nädalatega võeti arvele tuhandeid inimesi, on see toonud ametliku statistika arvestusse seni varem ebaseaduslikult töötanuid.

Kuna ümbrikupalgad on reeglina keskmisest madalamad, siis moonutas uute töötajate lisandumine keskmise palga kasvu allapoole.

Samas on selge, et palganumber üksi pole mingi näitaja. See võib ju ka 10000 olla, aga kui maksukoormus sööb selle ära või elukalliduse kasvu tõttu sellest lihtsalt ei piisa äraelamiseks, siis on suurest numbrist vähe abi. 

Seega ei tohiks palga puhul riiklikult võtta eesmärgiks mingit konkreetset numbrit, vaid sihi, et täiskohaga töötaja suudaks end oma palgast inimväärselt ära elatada.

Arvamuslugu ilmus 05.09 Hiiu Lehes.

Istung 12

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 12.

Volikogu esimehe ettepanekul hääletati päevakorrapunktid 9,10,11 (Emmaste valla eelarvest koduse lapsehoiuteenuse rahastamise ja osutamise tingimused ja kord; Emmaste lasteaia Naksitrallid põhimääruse muutmine; Leisu lastehoiu põhimääruse muutmine) päevakorrast välja. Eelnõud suunatakse komisjonidesse arutamiseks, seisukoha võtmiseks, juhtivkomisjoniks määrati haridus- ja kultuurikomisjon.

6 poolt, 1 vastu

1. Vallavanema info

Juuli lõpu seisuga on laekunud 466 tuhat € tulumaksu, mis on 101% prognoositust. Maamaksu 44 tuhat. 31. juuli seisuga kulude täitmine 58% ja tulude täitmine 62%.

28. augusti seisuga tulumaksu laekumine 536 tuhat eurot, mis on 2,1% rohkem kui prognoositud.

Alates 1. septembrist toimub muudatus bussiliinides. Info ka valla kodulehel. Miks esialgu leping üheks aastaks? Kuna tegemist on pilootprojektiga. Käina ja Emmaste liitunud. Pühalepale tehtud ettepanek ja Hiiu vallale Viskoosa liini osas. Kokkuhoid võiks aastas olla ehk 5000€.
Sõru sadama välisvalgustuse projekt on lõpusirgel. Tuleb 13 meetrikõrgust LED valgustit.

Oksjonil müüdi maha nii traktor (hind 6050.-) kui sõiduauto (300.-).

Tohvri päikesepaneelid on remonditud.

Valla kodulehel on uus kujundus, on ka turvalisem nüüd.

Avo: Emmaste keskuse pakendikonteinerid võiks mujale viia.

Merike: Kooli algklasside põranda remondiks on dokumendid hasartmängumaksu nõukogusse esitatud? Tähtaeg on tulemas.  Tiit: Ei ole, uurin.

Kes vaatab üle valla kodulehel avaldatavad uudised?

Avo: Miks Emmaste ei liitunud veeprogrammiga?   Tiit: raha polnud, tuli 2013 asjad lõpetada.

Ülo: Kuidas on lood Sõru veepumplaga?   Tiit: Saarte Liinid omandis. Vee kvaliteet kehv. Aga seadmed on kallid. Tahavad toetust küsida, selleks on vaja vee-ettevõte olla.

Kristi: Kas Leisu lastehoid saab septembris pearaha 3 lapse eest, kes seal käivad, aga on esitanud avalduse loobumaks kohast Emmaste lasteaias, mis annab kehtiva määruse järgi vallavalitsusele õiguse pearaha mitte maksta?   Tiit: Jah.

2. Kinnistu jagamine

6 poolt, 1 vastu

3. Kinnistu lähiaadressi muutmine

7 poolt

4. Maa taotlemine munitsipaalomandisse

6 vastu, Gustav taandas end hääletamiselt

5. Emmaste valla raamatukogude kasutamise eeskiri

Vallasekretär: Volinike käes olevale versioonile lisandusid andmekaitsesätted

7 poolt

6. Emmaste valla korra eeskiri

Arutelu lükati edasi järgmisele istungile, vaja eelnõu täpsustada

7. Kultuuriministeeriumi kooskõlastustaotlus riigiasutuse Hiiumaa Muuseum tegevuse lõpetamise eelnõu osas
Vallasekretär: vallavalitsus otsustab, volikogule on see informatsiooniks

8. Valla nimel SA Hiiumaa Muuseumid asutajaõigusi teostava isiku nimetamine

Esitati vallavanem Tiit Paulus

4 poolt, 3 vastu

9. Vallavolikogu seisukoht Hiiu maakonna tuuleenergeetika maakonnaplaneeringu kooskõlastamise kohta.

Otsustati taodelda vastuse tähtaja pikendamist

7 poolt

10. Revisjonikomisjoni akt nr 3 09.06.2014. Emmaste valla 2014. aasta nelja kuu eelarve täitmise kontroll.

Info võeti teadmiseks

11. Muud küsimused

11.1. Valimisliit Emmaste Eduks esitas vallavanemale umbusalduse avaldamise eelnõu .

11.2. Kuidas toimub valla põhimääruse muutmine? Eelnõu on ette valmistamisel, läheb vallavalitsusele, kes selle komisjonidele suunab, sealt tuleb tagasi vallavalitsusse ja siis volikogule.

Järgmine volikogu istung 25. septembril.

Istung 11

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 11.

Istungit alustati leinaseisakuga, mälestamaks manalateele läinud Meida Koppelit. Säravat inimest, kes jõudis oma elu jooksul äraütlemata palju Emmaste heaks ära teha.

Päevakorra muudatused. Seoses Kärdlast tulnud külalistega tõsteti SA Hiiumaa Muuseumi teema esimeseks. Volikogu liige Kristi Ugam soovis muuta oma märgukirja teemat. Viimane päevakorrapunkt võeti revisjonikomisjoni esimehe Merike Kallase soovil maha, kuna vallavalitsus polnud istungi ajaks komisjoni aktile seoses valla 4 kuu eelarve täitmisega vastanud.

1. Emmaste valla osalemine SA Hiiumaa Muuseumid asutamises

Margarita Korol ja Helgi Põllo Hiiumaa Muuseumist vastasid küsimustele.

7 poolthäälega otsustati osaleda SA Hiiumaa Muuseumi asutamises.

2. Vallavanema informatsioon

31. mai seisuga on tulumaksu laekunud 42% ja maamaksu 65% eelarves ettenähtust. Eelarve tulupool on täidetud 46% ja kulupool 43% ulatuses.

24. juuni seisuga on tulumaksu laekunud 49% aastaks planeeritust.

Juunis maksti 10000€ kergliiklustee arvest, 37 tuhat veel tasuda. Kõik arved 26.06 seisuga tasutud. Auto ja teine traktor jäid müümata, tuleb mõelda, mis hinnaga uuesti müüki panna.

Alates 30.06 on vallavanem kaks nädalat puhkusel.

3. Hiiu maakonna merealade maakonnaplaneeringu kooskõlastamise otsustamine

Eelnõu on korduvalt muudetud, täiendatud. Viimane redaktsioon vaadati üle istungil.

Otsustati mitte kooskõlastada merealade maakonnaplaneeringut. Kõik ehk 8 poolt.

4. Vastamine MTÜ Sõru Merekeskus juhatuse liikme Tiit Laun'i kirjale

Volikogu esimees Ülo Kikas vormistas vastuse.

5. Vastamine volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni liikme, Sõru Muuseumi direktori Helve Russaku kirjale

Volikogu eelmise ja praeguse koosseisu esimehed, kellele kiri suunatud oli, vormistasid vastuse.

6. Volikogu liikmete ja SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri töötajate poolt SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri juhtimise küsimused

Juhatuse liige Arnold Ström vabastati, ametisse nimetati uus inimene, Elge Härma. Põhjuseks juhatuse ja nõukogu vahelise koostöö puudumine.

Vallavanem Tiit Paulus selgitas, et Elge Härma on alles 10 päeva tööl olnud. Aga tegutseb aktiivselt ja kollektiiv suhtub temasse positiivselt. Ta vaatab üle ametinimetused ja töökohustused ning viib need kooskõlla.

Avo Kail: Miks volikogu informeeritud ei ole?

Tiit: Otsus tehti 30. mail, Ström vabastati 13. juunil. Vahepeal polnud volikogu, et sellest teavitada.

Avo: Probleem oli ju varem!?

Tiit: Volikogu esimees oli asjast teadlik. Ülo: Tõesti, ma polnud teadmatuses. Tiit: Ström ei soovinud koostööd teha

Merike Kallas: Miks vabastatakse Arnold Ström ka haldusjuhi kohalt?

Tiit: Nõukogu ei pea mõistlikuks juhtimise hajutatust, majas on ka hooldusjuht olemas.

Uus juhataja vaatab üle küsimusi tekitanud motivatsioonitasu süsteemi. Pigem võiks inimestel palka tõsta või ametijuhendisse täpselt kirja panna, mille eest inimesel on õigus lisatasu saada.

Volikogu andis vallavalitsusele edasi soovituse suurendada nõukogu liikmete arvu viieni.

7. Käina Kaunite Kunstide kooli filiaali avamine Emmaste koolis viiuli eriala ja solfedzo õppimimiseks

Volikogu esimees selgitas, miks tema selle loomist kasulikuks peab. Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees rääkis, mis tasandil teemat juba käsitletud on ning mis seisukohad võetud on. Ta tõi välja võimalikud positiivsed küljed otsuse juures. Oluline on ka nii laste kui juhendajate võrdne kohtlemine.

Volikogu toetas ettepanekut 8 poolthäälega ning volitas vallavanemat Käina valla ettepanekule alla kirjutama.

8. Volikogu liikme Kristi Ugami märgukiri "Lasteaiakohad kui valla arengu alus"

Väljavõtted voliniku kõnest: Emmaste vallas oleks vaja 66 lasteaiakohta, täna on 45 täispäevakohta. Levib jutt, et Leisu lastehoid pannakse kinni. Aastatel 2008 kuni 2011 ütles lasteaia juhataja, et kõik lapsed mahuvad lasteaeda ära. Aga ei ole mahtunud. Kust teab lapsevanem, et koht jääb lasteaias vabaks?
Regionaalpoliitikast. Linn või maa vald? Emmaste raamatukogu on lahti üle 40 tunni nädalas, Leisu ühe päeva nädalas. Emmaste lasteaias uuendati küttesüsteem valla poolt, aga Leisu? Emmaste otsas asuvad valla allasutused, kuluobjektid. Nurstes on töökohad ja raha, mida saadakse vastu?
Lahendused. Et Tallinnast inimesed siia tuleks, on vaja vastavat teenust pakkuda. Just lastele. Leisut on aga kogu aeg rünnatud.
Emmaste koolis töötades ma häid sõnu lasteaia ettevalmistuse kvaliteedi kohta ei kuulnud. Leisust tuleb esimene laps sel aastal kooli, aga juba on ette loodud negatiivne eelarvamus selle ettevalmistuse kvaliteedi kohta. Emmaste lasteaias on 3 töökohta, lastehoius aga 6 töökohta ühe lapse kohta.
Üks lahendus. Muuta mõlemad määrused. Tegeleda selle nimel, et vallas oleks 66 kohta, selleks et me ei peaks kooli üle doteerima. Tänaste kohtade säilimiseks. Leisut ei saa munitsipaliseerida. Võimalus oleks lasteaias ja lastehoius pearaha võrdsustada. Või võtta kasutusele kulupõhine majandamine mõlemas asutuses. Ehk valla poolt oleks elekter jms ning muu jääks asutuse kanda.

Volikogu võttis info teadmiseks.

9. Emmaste valla 2013 a. majandusaasta aruande kinnitamine. Revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine. Vallavalitsuse kommentaari ärakuulamine

Revisjonikomisjoni esimees andis teada, millele tähelepanu juhiti. Vallavanem edastas vallavalitsuse seisukoha.

Volikogu kinnitas 8 poolthäälega majandusaasta aruande.

Istung 10

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 10.

Info protokollist ja kohalviibijatelt.

Tulud 2014. eelarves nelja kuuga (ehk kui 33% aastast on läbi) 38,41% ja kulud 39,2%. Positiivne, et võrreldes 2013. aastaga on tulumaksu laekunud +9%. Valla võlakoormus jätkuvalt suur, tegeletakse selle vähendamisega. Kergeliiklustee valgustuse arve tasumisega alustatakse. Samas veel üks vana võlg- 54000 € Sõru Merekeskusele- üleval. Miks varem selle tagasi maksmisega ei tegeletud?

SA Hiiumaa Muuseumid asutamises osalemist ei otsustatud, hääletus jäi 3-3.

Algatati Emmaste valla arengukava 2015 - 2022 koostamine. Muudeti Emmaste Avatud Noortekeskuse põhimäärust, viies sporditegevuse juhtimise selle alt ära.

Seisame traditsioonilise perekonna eest

On kurb, et sotside ning reformarite valitsuskoalitsioon on enda prioriteediks seadnud ühiskonna fundamentaalsete alustalade kõigutamist.

Neljapäeval toetas valitsus kooseluseaduse eelnõud ning plaan on see jõustada 2015. aasta algusest.

Esiteks ei ole teemat koalitsioonilepingus ära märgitudki. Sellest isegi ei räägitud! Ja nüüd on rutt taga? Mäletan, et pigem olid ettepanekud, kuidas laste olukorda meie riigis parandada. Ahjaa, lapsed ei saa ju valimas käia ja neilt hääli ei saa...

Samamoodi puudub selleks rahva mandaat, sest Riigikogu valimiste eel ei olnud see üldse teemaks.

Veelgi enam. Juba eelmisel aastal esitati kooseluseaduse vastu riigikogule rohkem kui 38 000 inimese allkirjaga petitsioon. Täna on 45 000 inimese toetuse kogunud petitsioon „Kaitskem üheskoos perekonda!“ läbi aegade suurima allkirjade arvuga rahvaalgatus, millega riigikogu poole pöördutud!

Lisaks kogub SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eelnõu vastu Riigikogu liikmetele saadetavaid protestikirju internetis. Tänase seisuga oli neid juba üle 200 000!

Minu jaoks on samas väga huvitav fakt, et homopropagandat tegev SA Inimõiguste Keskus saab riigilt tõhusat rahatuge, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ei saa sentigi...

Tean oma kogemusest, et kooseluseaduse vastu võtaks sõna veel palju rohkem inimesi, kui sellega ei kaasneks kõikvõimalike alusetute süüdistuste laviin, sealhulgas homofoobia, sallimatuse ja vihkamise siltide kaelariputamine.

Ja kooseluseadus on alles homopropaganda algus. Toon näite Šotimaalt.

Valitsus kehtestas seal alles hiljuti juhised õpetajatele. Nad on sunnitud õpilastele rääkima, et homosuhted on igati normaalsed, moraalsed ja terved. Samuti tahetakse võtta vanematelt ära õigus mitte lubada oma lapsi tundidesse, kus sellist asja räägitakse.

Konkreetne näide, kuidas homoliikumine võtab normaalsetelt inimestelt ära elementaarsed õigused, antud juhul õiguse käituda kooskõlas oma südametunnistusega ja mitte allutada lapsi ideoloogilisele ajupesule.

Teine näide. Geiabielude seadus on USAs loonud pretsedendi mormoonidele, kes nüüd nõuavad polügaamia seadustamist. Mis järgmiseks?

Kolmas näide. Homoaktivistid taotlevad Tallinnalt vanalinna sulgemist 7. juuniks, et seal saaks vabalt oma festivali pidada. Vanalinna elanikud palusid seda mujal teha. Nende seisukohaga ei arvestatud. Vikerkaarevärvilise tralli korraldamine näib olevat olulisem kui kohalike elanike õigus mitte taluda sellist asja oma koduakna all.

Vabameelses läänes on koostatud ka Geide Vabastamise Rinde Manifest. Seal on muuhulgas kirjas: „Geide rõhumine algab ühiskonna kõige fundamentaalsemast üksusest, milleks on perekond.“ Tohoh!?

Manifest paneb ette, et pärast eneselt „heteroseksismi, meeste privilegeerituse ning traditsiooniliste soorollide türannia“ ahelate heitmist hakkame me kõik elama hiilgavas ja säravas „uues seksuaalses demokraatias, millest on pagendatud erootiline häbi ja süütunne“.

Samasooliste kooselu on kahtlemata kooselu ning kui neil on ühine eluase, siis võib nende kooslust nimetada ka leibkonnaks, kuid perekond on midagi muud ja jääb selleks.

Põhiseadus viitab perekonnale kui mehe ja naise vahelisel ühendusel rajanevale kooslusele, sest üksnes sellisena saab perekond olla rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna aluseks. Sõltumata sellest, kas see kõikvõimalikele soouurijatele meeldib või mitte.

Praegu ei ole samasoolistel mingeid takistusi koos elamiseks. Niisamuti on neil võimalik sõlmida juriidilisi lepinguid. Kasvõi ühisvara osas. Aga kooseluseadust- millele tõenäoliselt järgneks abieluõigus samasoolistele paaridele- ei ole Eesti riigil vaja.

Kui valitsus peab lastest ja perekonnast, inimeste õigustest ja sallivusest lugu, siis on teemasid, millega tegeleda küll ja veel. Kasvõi küsimused, et miks on meil lapsi, kes ei jõua hommikuti kooli? Miks on perekondi, kus lapsevanem- veel hullem, mõlemad!- joob? Miks on osade laste ainus (soe) söögikord päeva jooksul koolitoit? Miks mõnel vanemal on ükskõik, kui nende laps(ed) tarbivad alkoholi ja on reede õhtul purjus peaga väljas?

Loodan, et praegune koalitsioon peab siiski oluliseks rahva arvamusega arvestada. Niisamuti, et leitaks aega tegeleda tõeliste probleemidega, mitte juhinduda käputäie homoaktivisti propagandast.

Samas tuleb meeles pidada, et juba järgmisel kevadel ootavad Riigikogu valimised. Ja valimised on võimalus muuta seltskonda, kes meie riiki juhivad, kes seaduseid koostavad ja vastu võtavad. Isamaa ja Res Publica Liit seisab kindlalt traditsiooniliste pereväärtuste eest!

Emadepäev

Hiiu Leht kajastas, et enam ei tunnusta Kärdla linn ega selle õigusjärgne Hiiu vald aasta ema.

Vallaametnike vastused küsimusele „miks?“ olid väheammendavad. Et novembris hakatakse valima ja tunnustama üht silmapaistvat valla pere. Hästi, kiiduväärt algatus. Aga ei vasta küsimusele.

Samamoodi üritati vastutus lükata kooli õpilasesinduse kaela. Viimased viskasid palli aga tagasi vallavalitsuse mänguplatsile. Kas tõesti ei ole uuel vallal ajaloolist mälu, kes- sealjuures vaid aasta tagasi!- üritust eest vedas?

Valla ametnik Kristjan Ojasoo selgitas FB-s Hiiu Lehe juhtkirja kommenteerides: „Emadus ei ole amet, mis vajab tunnustust ja preemiat, ega võistlus, kus selgitatakse parim. Kõigi meie jaoks on parim just meie oma ema. Ilusat emadepäeva kallid emad!“

Kiitus julguse eest tagamaid selgitada. Samas kuigi emadus ei ole tõesti amet, siis aasta ema valimine ei ole kindlasti võistlus.

Nõustun FB keskkonnas Ojasoole vastanud Ruth Estaga: „Kuidas keegi saab sellist päeva või sellist austusavaldust presenteerida kui mingit võistlust? Aasta ema väljakuulutamine on olnud sügav kummardus KÕIGILE emadele. Ja kui selle tiitli saab keegi eriti tubli ema, siis see ometi ei vähenda teiste emade väärtust.“

Leian, et aasta ema tunnustamine on traditsioon, mis väärib jätkamist. Kas seda peab eest vedama vaid väike vallasisene linn Kärdla, on teine küsimus.

Ka mitte Hiiu vald. Minu silmis võiks tegemist olla ikkagi maakonnatasandil tunnustusavaldusega. Usun, et teised omavalitsused tuleksid algatusega meelsasti kaasa.

Samas vaidlen vastu lehes olnud mõttele, et „nüüd ei toimu emadepäeval midagi. Isegi kontserti mitte.“ Sest Hiiu vald tegi ju vallaelanikele kingituse laupäevaõhtuse kontserti näol.

Jah, see toimus Kõrgessaares, mitte Kärdlas. Aga nagu ühinemislepingut koostades korduvalt rõhutati, on Kärdlast Kõrgessaarde täpselt sama pikk tee kui Kõrgessaarest Kärdla. Ehk pigem ongi ilus lüke üritusi valla peale jagada.

Kui Naiskodukaitse ka asub novembris aasta isa valima ning Hiiu vald aasta pere, siis emadepäeval aasta ema tunnustamine võiks siiski samamoodi jätkuda.

Tähelepanu ja tunnustust pere alustalale, emale ei ole kunagi liiga palju. Eriti tänasel päeval, kui parem- ja sotsiaalliberaalsed jõud üritavad traditsioonilise pere alustalasid kõigutada.

Rõõmu teeb, et 45 000 inimese allkirjaga petitsioon „Kaitskem üheskoos perekonda!“ näitab, milline on eesti rahva tegelik meelsus. Perekond koosneb ikka erisoolisest emast ja isast. Ja eelkõige emast, kes seda organismi tervikuna ning elujõulisena koos hoiab.

Veel tagantjärgi soovin teile, kallid emad lõppematut energiat ja rõõmsavärvilisi hetki. Teadke, et kui me ka seda tihti välja ei näita, siis tegelikult peame me teist lõpmatult palju lugu.

Ilmus 13.05 Hiiu Lehes.