Emmaste täna ja homme

Lugupeetud volikogu liikmed, vallavanem ja teised.

Pühade eel räägiksin meelsasti jõuluimedest. Samas annan endale aru, et aasta lõpp ei tähenda vaid jõulurahu. See on ka kokkuvõtete tegemise aeg. Ja sihtide seadmise aeg. Et planeerida tulevikku, on vaja tagasi vaadata, tunnetada hetkeolukorda.

Usun, et alljärgnev mulle sõpru juurde ei too. Aga see ei olegi oluline. Ma ei kandideerinud volikogusse leidmaks uusi sõpru. Ma kandideerisin, et anda oma panus vallaelu edendamiseks. Ja see on ainus, mis mind siin motiveerib.

1) Volikogu

Oleme hetkel omapärases olukorras. VL Ühtne Emmaste nimekiri on ammendunud, 6 seal nimekirjas kandideerinut on volikogus, 6 loobusid sellest. VL Emmaste Eduks kõik 10 liiget loobusid volinikutööst. Keskerakond on esindatud 1 ja IRL 2 volinikuga.

Kokku on kohast volikogus loobunud 17 inimest ja 9 selle vastu võtnud. Kui nt IRL peaks otsustama samuti täies koosseisus kohast loobuda, siis tähendaks see uusi valimisi, sest pole enam inimesi, kellega vaba kohta täita.

Oleme valinud opositsioon-koalitsioon süsteemi asemel tiimitöö. See on suurepärane. Ja kindlasti eeskujuks teistelegi. Sest tähtis pole mitte võimul olla, vaid kogukonda panustada.

Teisalt seab see meie õlule hoopis suurema raskuse ja vastutuskoorma. Eriti kui arvestame juurde eelpool mainitud asjaolu, et kaks korda enam inimesi on volinikutööst loobunud, kui selle vastu võtnud.

Tänan ja tunnustan teid, kes te olete otsustanud valida keerulisema tee.

Vaadates tagasi 2013.a. sügisele, võib olla rahul volikogu esimehe valikuga. Tean, et Ülo on pingutanud selle nimel, et kõigil osapooltel oleks võimalus kaasa rääkida; et ajaksime ühist Emmaste valla asja. Tänan!

Samas soovitan kohati olla vähem demokraat. Saan aru, et praegune- detsembrikuine- istung on erandkorras esmaspäeval. Pühadest tingituna. Ja tunnustan ka volikogu esimehe püüdlusi leida selleks istungiks kõige sobivam kuupäev.

Küll aga leian, et tavaolukorras peaksime lähtuma Emmaste valla põhimäärusest. See sõnastab, et istung toimub kuu viimasel neljapäeval. Arvan, et kui see reegel on teada ja alati selle järgi toimime, siis leiavad volinikud ka võimaluse see õhtu valla jaoks vabaks võtta. Tegutseme ju meie valla huvides ja peame enda tegemisi selle järgi sättima, mitte vastupidi.

Haridus- ja kultuurikomisjon on kohtumisi piisava ajavaruga planeerides 14 kuuga 15 koosolekut läbi viinud. Ja kui kõik ei saa osaleda, mis siis ikka. Midagi ei juhtu ka esimehe puudumisel. On asendaja. Ega volikoguga pole teisiti.

Soovin, et meil jätkuks jõudu ja tahet end volikogu materjalidest läbi pureda ja leiaksime, vajadusel võtaksime volinikutööks aega.

2) Vallavalitsus

Volikogu istungil nr 2 ütles vallavanem, siis küll veel vallavanemakandidaat, et julgeb vastutust võtta ja suhtemisega tal probleeme ei ole. Ehk ennetas seda, milles volinik Kallas teda peagi süüdistama asus.

Küsimusele, mida järgneva 4 aastaga ette võtta plaanis on, tõi Tiit välja: 1) suhtlen senisest vallavanemast rohkem kohalike inimestega ... 3) parandan valla mainet 4) parandan suhteid teiste omavalitsustega.

Tunnustan Tiitu, kuna esimesed kuud ei olnud tal Peedu vigurite tõttu lihtsad. Arvan, et vallasekretäri leidmisega tuli ta kiiresti toime ja leidis väärt inimese.

Segadused Tohvri ja selle nõukogu ümber sai ka lõppkokkuvõttes edukalt lahendatud. Tundub, et uus asutuse juht on toimekas.

Küll oleks pidanud selle teema juures lähtuma omaenda lubadusest nr 1. Rohkem suhelda. See vältinuks arusaamatusi ja pingeid töökollektiivis.

Meenutan ka volikogu istungit nr 8. Ülo küsis asendusfinantsjuhi ja tema töötasu kohta. Tiit ütles volikogu ees, et numbrit ei tea, aga „see ei ole oluline summa“. Sügisel lisaeelarve tegemise käigus selgus, et summa oli 3400€. Minu meelest ei saa selle numbri kohta öelda, et see pole oluline summa.

Miinuspoolele pean kandma ka segadused Leisu lastehoiu rahastamise üle, kus vallavalitsus saatis välja erinevalt tõlgendatavaid ja vastuolulisi signaale. Siin me ei saa endale mitmetimõistetavust lubada.

Rahul ei saa olla ka Nurste krossiraja kasutusse võtmise ümber toimunuga. Tuletan meelde lubadusi nr 1 ja 3. Rohkem suhelda ja parandada valla mainet. Nendest oleks pidanud lähtuma. Arvan, et siis ei oleks protsess jäänud venima ja lõpuks sootuks katkenud.

20. mai eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul käisin välja mõtte arutada EMKO töökorraldust eesmärgiga muuta selle tegevus efektiivsemaks.

30. aprillil tegin avalduse vallavanemale, mille koopia läks ka Ülole. Teemaks Mini Arena lõhutud uks, õigemini uksehing. Palusin vallakonstaablit teavitada ja uksehing korda teha. Juulis võeti uks eest. Korda sai see... 6. septembril(!)

Ei tea, kas kaasa aitas see, et 31. augustil käisin veelkord välja omapoolsed ettepanekud EMKO võimekuse tõstmiseks. Mainisin seal ka uksehinge parandamise näitena ära. Sain kirjale vastuse, et EMKO teema on arusaadav ja sellega tuleb tegeleda. Ent sinnapaika see ongi jäänud...

Mind pehmelt öeldes häirib, et vallavalitsuse poolt ma ei näe initsiatiivi valla ettevõtjaid toetada. Eelmisele volikogu istungile jõudnud Vesikaare kinnistu teema oli lausa vastupidine näide.

Istungil nr 14 tõstatasin teema silla osas, mille kaudu inimesed kohalikku ettevõttesse tööle jalutavad. Palusin sellega käesoleval aastal tegeleda. Siis ütles Tiit, et see „ei ole nii suur töö, et ei saaks see aasta ära teha“. Istungil nr 15 ehk kuu hiljem uurisin arengute kohta. Sain teada, et selle ajaga „oleme kontrollinud, üks käsipuu on puudu ja valgustust pole“.

Volikogu leidis, et need vead tuleb kõrvaldada. Kuu hiljem ei ole ikka veel arenguid...

3) Eelarve

Seletuskiri väidab, et eelarve 2015 on kooskõlas valla eelarvestrateegiaga. Samas usun, et volikogu liikmed mäletavad, millise dokumendi alles septembris vastu võtsime.

Seal on planeeritud tulumaksu laekumise kasvuks 2015. aastal 2,2%. Eelarves 2015 on aga tulumaksu laekumine +5%.

Saan aru, miks prognoos selline on. Ja volikogu võib julgelt seda teed ka minna, mitte lähtuda konservatiivsemast eelarvestrateegiast.

Küll aga juhin tähelepanu eelarvevalikutele. Kirjutasin 2013.a. septembris valla lehes, et uuel perioodil tuleb keskenduda lastele ja ettevõtjatele. Ka muudes väljaütlemistes olen ära märkinud, et lapsed ja lastega seonduv on prioriteet. Nii on ja nii jääb!

Vähemalt minu jaoks. Õnneks tean, et volikogus on teisigi, kel süda õige koha peal ja kes väärtustavad lapsi ning peavad nendesse investeerimist kas esmatähtsaks või vähemalt õigeks. Toon siinkohal eriliselt välja Kristi ja Ülo panuse ja väljaütlemised volikogus.

Samas tõi eelpool mainitud lehes ja vallaelanike postkastidesse jõudnud voldikus VL Ühtne Emmaste kuue peamise pidepunkti seas välja: „Seisame Emmaste kooli kvaliteetse õppe- ja kasvatustöö, tänapäevase õpikeskkonna ning kooli säilimise eest.“ Ja: „Taastame õpilaste tasuta huviringid ja kõigile valla elanikele spordirajatiste tasuta kasutamise.“

Viimases (detsember 2014) vallalehes kirjutab vallavanem (kuulub VL Ühtne Emmaste ja seega kirjutas ka eelpool kirjas olnud lubadustele alla): „aga me peame endale aru andma ja mõistma, et laste arvust oleneb meie allasutuste struktuuri kujundamine, mis on meile vajalik ja konkreetses olukorras võimalik.“

Ehk vihje sellele, et praegu suuname haridusse liiga palju raha?

Ütlen otse välja, et möödunud perioodil laste arvu vähenemise eest koolis ja vallas tervikuna vastutab eelmine vallavalitsus eesotsas Tiit Peeduga. Praeguste muutuste eest vallavalitsus eesotsas Tiit Paulusega. Milline on vallavalitsuse tegevusplaan selles osas? Ootan järgmisel volikogu istungil teie visiooni.

Volikogu esimees lisas käesoleva istungi materjalide sekka viimase haridus- ja kultuurikomisjoni koosoleku protokolli. See on kokku võetud: „Kokkuvõttes leiame, et liiga suur osa valla eelarvest kulub teetöödeks või sellega seotud inventari hankimiseks, aga ka vallavalitsusele ja selle sõidukite kütte jm kuludele. Samas võiks enam panustada inimestesse ja kultuuri-haridusse.“

Ei saa rääkida ainult numbritest. Asi algab suhtumisest. Minus tekitas sügavat nördimust Hõbelusika peo korraldamisel toimunu. Mis signaali me sedaviisi toimetades/käitudes välja saadame? Kes võtab vastutuse ja milliste meetmetega tagame, et taoline olukord ei kordu?

Ja mis signaali annab see, kui vallavanem poolesajal lapsel lasteaia jõululõunal enda järel oodata laseb? Hilinemisest mitte teada andes.

Oluline märk oli ka viimase valla lehe lugude paigutus. Hõbelusika pidu oli topitud leheküljele 10, nii et pildilt mingil juhul inimesi ära ei tunneks. Samal lehel, 3/4 ulatuses on juttu pürotehnikast. Milliseid teemad ja sündmused on meie jaoks väärtus?

Aga numbritest. Meie lasteaiaõpetajate töötasud. Kõrgharidusega õpetaja ***€. Keskeri haridusega õpetaja ***€. Õpetaja abi ***€. Lasteaias koos juhatajaga 5 kõrg-, 3 keskeriharidusega töötajat ja 3 õpetaja abi.

Eriti narr on olukord õpetaja abi töötasu osas. Ja see on inimene, kes on 5 pikka päeva tööl. Väga vastutustundlikul tööl. See palganumber on meil selgelt saare viletsaim, jäädes nt Käinale pea 20% alla. Ja minu teada planeeritakse seal 8% palgatõusu.

Kõrg- ja keskeri haridusega töötajate töötasu jääb meil Käinast, Pühalepast ca 10% maha. Ja nemad liiguvad vastavalt 8 ja 5% edasi.

Maavalitsuse poolt lasteaias läbi viidud järelvalve käigus tuli selgelt esile töötajate koolitusvajadus. Eelarveprojektis on selleks planeeritud 800€. Ma ei taha siin üht teisele vastandada. Aga et mingit võrdlust tuua, lisan. Koolil on koolitusteks 1610€. See on riiklik raha. Samas vallavalitsusele planeeritakse koolitusteks 1400+1300€.

Et hariduse olulisusest veel aimu saada, olgu välja toodud, et teehooldusele kulutati eelarve järgi 2014.a. pea 4200€. Tuleval aastal planeeritakse 25000. Lisatud on ka 3500€ kruusakarjäärile.

Vallavalitsuse sõidukite kulud on 7500€. Ehk võrdluses 2014.a. +25%(!). Samas kütusehinnad on langenud ja prognoos aastaks 2015 on tarbijale soodne.

Selles suhtes oli meeldiv kuulda viimasel eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul ettepanekut välja vahetada vallavanema sõiduauto, mis ülearu kütust (üle 10 liitri 100km kohta, Tiidu sõnul) tarbib. Toetan Ülo ettepanekut osta uus masin praeguse müügist teenitava raha eest.

Kasutatud auto ostmisega annaksime hea signaali, et prioriteet ei ole vallavalitsuse ega masinate kulud. Palun vallavalitsusel järgmiseks volikogu istungiks sellekohased materjalid ette valmistada, et saaksime teemat arutada.

4) Tulevik

Tuleviku osas küsin, et kas me teeme midagi sisulist või laseme kõigel samamoodi “kindlalt edasi” tuksuda?

Mina nõuan endalt palju. Samas tahaksin et ka teised minu ümber pingutaksid. Vallavanema suhtes on eriti kõrged ootused. Tuues veelkord iseendaga paralleeli, siis olen pidanud oma elus tegema muudatusi. Kui ikka midagi ei sobi, siis tuleb sellest loobuda. Enda nõrkuste tunnistamine ja nendega tegelemine on tugevus.

Mul ei ole midagi isiklikku Tiidu vastu. Küll aga soovitan tal esmalt ise mõelda, kas vallavanema amet on ikka see õige. Või äkki oleks targem end realiseerida nt tee-ehituse/teetööde valdkonnas, kus edukas olid.

Minu arvates ei ole vallavanema amet kaheksast-viieni töö. See on koht, mis nõuab igapäevast panustamist. See eeldab täielikku pühendumist. Väga head suhtlemisoskust. Meeskonnatöö- ja juhtimisoskust.

See silla küsimus, millele kahel järjestikkusel volikogu istungil tähelepanu juhtisin, ei ole iseenesest valla toimimise osas elulise tähtsusega. Tõsi, suhtumist inimestesse ja ettevõtete toetamist see väljendab. Aga minu jaoks oli see eelkõige märgilise tähendusega.

Kui ikka kahe kuu jooksul sellise probeemi likvideerimine nii suurt peavalu tekitab... sealjuures on otsene ülemus ehk volikogu andnud korralduse sellega tegeleda. Siis mõtlen, et kas näiteks tankla taasavamisega ei või samamoodi juhtuda.

Võib-olla volikogu tervikuna mõtleb teisiti ja ootused on madalamal. Sel juhul vabandan ja pean tõdema, et olen vales kohas. Aga tänapäevane maailm on kiire. Arvan, et ei saa vaid iga nelja aasta tagant- siis kui on valimised- järeldusi ja suunamuutuseid teha. Kui vaja, tuleb ka vahepeal korrektuure teha. Ka personali osas.

Kui me seisame paigal ehk tahame säilitada praegust olukorda, siis kukume tagasi. Kui me ei taha kukkuda, siis tuleb meil edasi liikuda. Aga kui eesmärk on ka kuhugi jõuda, siis peame päris tugevasti jooksma.

Tuleviku osas peaksime mõtlema, millised on meie eesmärgid ja millisena näeme valda 4, 10 ja 20 aasta pärast. Vabandust, aga minu siht ei ole olla võimsaima teehoolduspargiga omavalitsus Hiiumaal.

Mina näen, et panustada tuleb sinna, kust tulevikus ka tagasi saame. Eelkõige lastesse. Ja kõigega mis lastega seotud on. Lasteaed, lastehoid, kool, mänguväljakud, huviringid jne. Sellega seonduvalt esitangi muudatusettepanekud vallaeelarve osas.

Teine koht, kus on potensiaali, aga millega me tegeleda ei taha, on sport ja spordirajatised. Spordibaas, mis tuleks nii rahva teenistusse anda kui teenima panna. See tähendaks aga jõusaali rajamist, odavate ja lihtsate ööbimiskohtade loomist piirkonnas, väliväljakute korrastust, Nurste krossiraja kasutusse võtmist, rannapiirkondade potensiaali rakendamist jne. Et sinna jõuda, on vaja esmalt ka ise panustada. Sporditöötajasse, kes asja veaks. Ja korraliku koormusega töötajasse. Ei ole vaja arvata, et iseennast silmas pean. Mulle on sport südamelähedane, aga meil on andekaid inimesi võtta küll.

Ja ettevõtlus. Esmalt pisiasjad. Pidev suhtlus ja võimalusel abi/toe pakkumine. Näitena kasvõi see sild, mis hõlbustab inimeste töö ja kodu vahelist liikumist. Teiseks valla ruumidele aktiivselt kasutajate otsimine. Kuivõrd (ja täpsemalt, mismoodi) oleme sellega tegelenud, et vabad pinnad sisu saaks. Positiivse näitena toon ära massaažisalongi avamise sel sügisel.

Lõpetuseks. Loomulikult kultuur. Mul on siiralt hea meel, et aasta otsa kultuuritöötaja vajalikkuse rõhutamist on tulemuse toonud. Ehk eelarvesse on antud ametikoht planeeritud. Samas ei saa öelda, et nüüd on töö tehtud. Ei, nüüd töö alles algab.

Olen elus õppinud- ja ikka omadest kogemustest-, et kõige lihtsam on aus olla. See ettekanne ei pruukinud olla meeldiv, aga vähemalt olin ma aus.

Tänan tähelepanu eest!

Hergo Tasuja,

vallavolikogu aseesimees

* ettekanne vallavolikogu 22.detsembri istungil