Villu võitlused

Eduard Bornhöhe 1890. aastal ilmunud ajalooline romaan „Villu võitlused“ räägib Jüriöö ülestõusust, mis algas jüriööl (23. aprillil) 1343. Raamatu süžee on järgmine: talupojad püüavad tungida Viljandi lossi, peites end viljakottides. Kuid plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina.

Umbes sarnase faabula võib üle kanda ka Rahvaliidule. Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse poolt tellitud Emori üle-eestilisest küsitlusest selgub, et novembris toetas Rahvaliitu 2% ligi 800st vastanust. Üsna nadi tulemus parlamendierakonna jaoks. Aga samas tõele au andes ei ole see ju mingi üllatus. Hääbumistendents on juba pikalt kestnud.

2003. aasta Riigikogu valimistel lõid rahvaliitlased parlamendi ukse jalaga lahti, kogudes 64463 häält, mis andis 13 mandaati. Etteruttavalt võib öelda, et see jäigi nende tipphetkeks. Tulemus tagas neile koha valitsuses koos Res Publica ja Reformierakonnaga. Hiljem tuli respublikaanide asemel Keskerakond. Aga Rahvaliit oli kogu valimistevahelise aja võimul. Iseenesest pidanuks see tähendama head lähteasendit 2007. aasta Riigikogu valimisteks. Kuid koguti pea poole vähem hääli kui aastal nelja aasta eest- 39215. Sellega hõivati 6 tooli parlamendisaalis.

Rahvaliidu loosung valimistel- „Vali võrdsete võimaluste Eesti!“- oli otsekui rahva mõnitamine. Samal ajal kui erakond taotles kõigile võrdseid võimalusi, oli Rahvaliidu esimees kodanike ebavõrdse kohtlemise ja semukapitalismi musternäidis. Jutt käib loomulikult maadevahetusest. Villu Reiljan teatas peale valimisi oma tagasiastumisest partei esimehe kohalt. Kas tõesti oldi nii sinisilmsed ja loodeti, et see päästab erakonna? Ehk oleks päästnudki, kui etteotsa oleks valitud uued näod. Aga kus sa sellega! Ikka see sama seltskond, kes vankri sohu vedas.

Käesoleva aasta juunis jõudis Rahvaliit „uuele tasemele“. Europarlamendi valimistel koguti vähem hääli, kui erakonnal liikmeid on! Seega- erakonnal puuduvad mitteliikmetest valijad ning isegi kõik liikmed ei usalda oma kandidaate. Pole midagi imestada, et mitmed rahvaliitlased hoopis valimisliitude sildi all sügisel kohalikku volikokku kandideerisid. Hiiumaal oli selliseid inimesi 3.

Üpris naljakas on Rahvaliidu programmist lugeda nende esimest põhiväärtust. See sõnastab nende nägemuse ideaalsest riigist: „Võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostus- ja poliitilise kaasatuse võimaluse.“ Kahjuks on erakonna juhid risti vastupidi tegutsenud...

Praegune tulevikuperspektiiv on üsna tumedates toonides. Endistele kolhoosiesimeestele omase kangusega vilistati Sotsiaaldemokraatide ning Keskerakonna ühinemisettepanekud maha. Erakonnasisene ebademokraatlik valitsemine välistab uute (ja soovimatute) inimeste esilekerkimise. Selge sõnumi puudumine ning ebaratsionaalne käitumine jätab Rahvaliidu 2011. aasta Riigikogu valimistel üsna tõenäoliselt Parlamendi ukse taha.

Küsimus on ainult selles, mida teevad erakonna tavaliikmed. Kas valitakse uus partei, mille lipu all võitlust jätkata? Samas on see raske samm- astuda täiesti tundmatusse keskkonda. Taandutakse üldse poliitikast? Paljude jaoks olekski tegelikult viimane aeg pensionile minna. Või võideldakse üheskoos lõpuni? Sel juhul võibki raamatu „Villu võitlused“ sisu reaalsuseks saada- liikmed (talupojad) surevad poliitiliselt ning nende juht Villu kooleb vangikongis (maadevahetuse kohtuasi on veel pooleli...).

Valimiste järelkajad 3

Reede, 23. oktoober:

Otsus tehtud.

Täna istusime oma nimekirjaga maha, et lõplik otsus formuleerida. Üksmeelele ei jõudnud. Häältega 2:1 valisime valimisliidu Tasakaal nägemuse/koalitsioonipakkumise. Aga kuna vastu oli kandidaat nr 113 (see, kes enim hääli meist kolmest sai ehk siis mandaadi volikogusse) ja ta ei nõustunud otsusega, siis läks asi piirkonna juhatusse.

Pühalepa osakond otsustas samuti häältega 2:1 Tasakaalu kasuks. Ent nr 113 ei leppinud ka selle otsusega. Demokraatia missugune! Mõne mehe jaoks ei loe aus mäng vist midagi...

Igal juhul ütles nr 113, et on valimisliidu Koduvald poolt (kust ta muide IRLi tuligi). Ei teagi, mis temaga nüüd teha.... Raske on inimestega koostööd teha, kui põhimõtetest ja reeglitest kinni ei peeta. Mulle tundub, et ehk on paremgi, et selgus, missugune on tema tõeline maailmavaade.

Aga ikkagi jääb mulle mõru maik suhu. Kuigi Koduvald sai 5 mandaati, sai ta need tänu ülipikale nimekirjale (28 inimest, võrdluseks: Tasakaal 12 ja IRL 3). Viimased 10 said vaid 3-4-5 häält ehk siis oma pere ja ise. Ja tõenäoliselt jätkab Koduvald vanaviisi ehk siis eirab täielikult opositsiooni ja vastuolud jäävad. Kurat, meie vallas elab 1600 inimest ja ei suudeta koostööd teha!?

Valimiste järelkajad 2

Neljapäev, 22. oktoober:

Nimekirjasisesed erimeelsused.

Eile kohtusime veelkord IRL nimekirjas Pühalepa volikogusse pürginutega. Leppisime omavahel kokku, et kuigi meist pääses volikogusse üks liige (enim hääli kogunud), siis otsuse, kellega koalitsiooni loome, võtame üheskoos vastu. Konsensuse põhimõttel.

Päris üksmeelele me siiski ei jõudnud... Täna tuleb otsus siiski vastu võtta. Kui asjad jäävad nii nagu eile, on variante põhimõtteliselt kaks:

• volikogusse saanu lepib teiste (enamuse) arvamusega ja sünnib koalitsioon valimisliiduga A
• ta ei lepi sellega (siis on kaks võimalust - IRL Pühalepa piirkonna juhatus, kus esimeheks siinkirjutaja, otsustab ja ta lepib otsusega ning sünnib koalitsioon liiduga A, või talitab siiski omapäi) ja teeb koalitsiooni valimisliiduga B

Keeruline olukord. Kui teha liit ühe poolega, siis jäävad asjad vallas täpselt nii nagu seni. Ehk on kaks leeri, kellest üks otsustab vallas toimuva üle ja teisi üldse ei kaasata. Vastuolud jäävad. Teise poolega liitudes oleks ette näha muudatusi. Ideaalvariant oleks, et valimisliidud omavahel lepivad ja koostööle asuvad, ent see tundub vähetõenäoline...

Valimiste järelkajad

Kolmapäev, 20. oktoober:

Suhteliselt huvitav päev oli. Samas ka asjalik.

Lõunast istusime oma valimisliiduga, kellega KOV valimistel kandideerisime, maha ja pidasime nõu. Pühalepa vallas jagunesid kohad volikogus nii, et mõlemad valimisliidud said 5 ja IRL 1 mandaadi. Ja kuna valimisliidud omavahel läbi ei saa, on kindel, et meie oleme koalitsioonis. Ja vaatamata sellele, et meil on 1 koht volikogus, pole meie positsioon halb - saame oma sõna üsna hästi maksma panna, kuna valimisliit ei saa ilma meie toeta otsuseid vastu võtta.

Seejärel suundusime vallamajja, kus saime vallavalitsuse ja volikogu tegemistest ülevaate ning arutasime valimisliiduga Koduvald (praegu võimul) võimaliku koalitsiooni tingimuste üle. Õhtul kohtusime valimisliiduga Tasakaal, kuulasime nende nägemust ja arutasime võimalikku ühist koalitsiooni loomist.

Hiljemalt nädala lõpuks saab uus vallavanema isik selgeks. Igal juhul on mul ja meie liidul vägagi reaalne võimalus vallavalitsuse asjades kaasa hakata rääkima.

33

Valimised läbi. Isiklikus plaanis läks nagu läks- 33 häält, valla kuues koht. Aga volikogusse ei saa, sest IRL sai 1 koha vaid... Ent olgu, köit kaela ei pane ja 4 aasta pärast kavatsen edukam olla.

Riigis võitis Keskerakond. Samas said nad hääli põhiliselt vaid Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Räägitakse, et Edgar Savisaar tegi häälterekordi. Aga vaadata tuleb ju ka seda, palju valijaid tema piirkonnas oli. Näiteks Kärdlas ei saakski 30000 häält koguda, sest siin elab 4000 inimest. Minu meelest tegi Toomas Kivimägi Pärnus suurema vägiteo oma 5000 häälega. Ja kindlasti leidub Eestis veel inimesi, kes oma omavalitsuses 10-20% või miks mitte rohkemgi hääli kogusid.

Samas on nüüd oluline, et inimesed, kes valituks osutusid, ka asja tõsiselt võtaksid. Tööd tuleb teha!

18. oktoober

Jah, ma kandideerin. 18.10.2009 toimuvad KOV valimised ning Tasuja kandideerib Pühalepa vallavolikokku. Kandidaat nr 114.

Oravad

Ansipil oli vaja vaid puhkuselt naasta ja AK-s kinnitada, et pensionid tema valitsuse ajal ei lange, kui Reformierakonna toetus mitme % võrra kasvas.

Pensionid

Kuni 2010. aasta riigieelarve pole kinnitatud, ei vaibu ka arutelud pensionide vähendamise teemal. Ja tõenäoliselt pole ka see veel viimane laul diskol ning tants ja trall kestavad ikka edasi.

Ainus, kes järjepidevalt kinnitab, et valitsus pensionide kallale ei lähe, on vabariigi esioptimist, peaminister Andrus Ansip. Samas on ka Reformierakonnas teisitimõtlejaid. Kas Ansipile on tekkinud parteisisene opositsioon?

Reformierakonna juhatuse liige, endine majandusminister Meelis Atonen avaldas sel nädalal arvamust antud teemal. Ta leiab, et valitsuse kinnihoidmine seisukohast, et pensionid ei vähene, on ohtlik viga. „Pensionimaksete jätkamine praegusel tasemel on võimalik vaid siis, kui need oleks kaetud ka sotsiaalmaksu laekumistega senisel tasemel.“ ütles Atonen.

Tegelikult ei ole pensionide maksmiseks juba aastaid piisanud sotsiaalmaksust, vaid riik on lisanud selleks raha mujalt eelarvetuludest. Riigi kulud pensionide maksmisele ulatuvad tänavu 19,4 miljardi kroonini ja moodustavad (peale teist lisaeelarvet) üle veerandi riigieelarvest.

Eelmisel aastal kulus pensionidele 17,7 miljardit krooni ehk 21,8 protsenti eelarvest. Veel aastal 2005 maksti pensionidena 10,4 miljardit. Seega on sel aastal pensionideks ette nähtud pea kaks korda rohkem raha kui nelja aasta eest! Järgnevatel aastatel kulus 12,2 ja 14,4 miljardit, kusjuures see moodustas umbes 20 protsenti riigieelarvest.

Kuigi pensionide osakaal eelarvest on ebaproportsionaalselt suur, on pensionid ise üpriski väikesed. Poliitikauuringute keskuse Praxis andmeil on meil pensionid igasuguste rahvusvaheliste arvestuste järgi väga tagasihoidlikud. Keskmine pension on 4723 krooni. Keskmisele brutopalgale jääb see umbes kaks korda alla. Aga meil on pensionäre suhteliselt palju võrreldes meie hõivatutega- kokku ligi 380 000 pensioni saajat.

27. augustil avaldab rahandusministeerium uue majandusprognoosi selle aasta lõpuks ja järgmiseks aastaks. Konkreetseid ettepanekuid saab teha peale seda. Praeguseks on kõlanud küll optimistlikke avaldusi, et majanduskriisi põhi on käes ja edaspidi läheb kõik jälle mäest üles. Ent sellele ei tasu loota. Liiatigi jõuab maailmas toimuv Eestisse nihkega.

Seega tuleb valmis olla ka väga negatiivseks prognoosiks, mis võib tähendada ka seda, et pensione vähendatakse. Nagu ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo: „Kui me sotsiaalkulusid ei kärbi, siis tuleb kõigilt teistelt kärpida 45% ehk vähendada juba kärbitud eelarveid ligi kaks korda. See ei ole lihtsalt võimalik!“

Tegelikult on see võimalik küll. Võime ju jätkata politseinike-päästjate jt. palkade kärpimist, kultuuriüritusi mitte rahastada jne. Või mis? Ma saan aru küll, et pensionid ei ole kõrged, aga kokku moodustavad nad eelarvest liialt suure osa. Seega on masu jätkumisel paratamatus, et pensione tuleb kärpida. Samas, kui vähendada pensione, siis võiks vähendada pigem staažiosaku ja kindlustusosaku suurust, mitte muuta baasosa. Samuti võiks säilitada rahvapensioni. Selle tulemusena madalama pensioni saajad kaotaksid oluliselt vähem, kui kõrgema pensioni saajad.

Ent enne kui pensione langetada, tuleks vähendada riigikogulaste ja riigiettevõtete juhtide palkasid ning kaotada eripensionid. On väiklane väita, et seadus ei luba seda. Teie, armsad riigikogulased saate ju seaduseid muuta. Samamoodi ei tasu eripensionide puhul rääkida õigustatud ootusest. 1. juulist ei aita riik enam õppelaenu tasuda (v.a mõned erijuhud). Kas neil, kes võtsid aastate eest laenu teadmisega, et riigitööle asudes ei pea nad seda täies ulatuses ise tagasi maksma, ei olnud õigustatud ootust?

Solidaarsusest saab rääkida alles siis, kui kõik- ma toonitan, kõik, kaasa arvatud riigikogulased- annavad osa oma palgast, et eelarve seisu parandada.

Oravad

Reformierakonna toetus on kukkunud viimase kolme aasta madalaimale tasemele. Kui veel märtsis toetas oravateparteid 33%, siis juulis vaid 21% Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori küsitluse vastajatest. Kokku küsitleti 813 valimisealist kodanikku üle Eesti. Emori esitatud andmed põhinevad neil vastajail, kel on poliitiline eelistus olemas.

Kevadel populaarseima erakonna tiitli pälvinud Keskerakond jätkab samal kursil- neid eelistas juulis 31% vastanuist. Kolmekümne protsendi ümber on nende toetus püsinud terve käesoleva aasta vältel. Võib prognoosida, et lähiajal see protsent oluliselt ei kahane.

Kui sotsiaaldemokraatide ja roheliste toetajate hulk on pea terve aasta jooksul üsna stabiilne püsinud- vastavalt 14 ja 8 protsenti küsitletuist juulis-, siis Rahvaliit on taas tõusuteel. Tõsi, ühe kuu põhjal ei saa ega tohigi mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Ent tõsiasi on, et Rahvaliidu toetus pole kuid nii kõrge olnud kui juulis- 5%.

Jah, ka viis protsenti pole teab mis suur populaarsuse näitaja, kuid võrreldes eelmiste kuudega, mil protsent kõikus kahe ja kolme vahel, on edasiminekut siiski märgata. Kui praegu toimuksid Riigikogu valimised, siis ületaks Rahvaliit napilt valimiskünnise.

Olen üsna kindel, et kõige enam muretsevad eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste pärast just rahvaliitlased. Nad on seni tuntud oma laia haarde poolest- nende esindajad on omavalitsustes üle kogu Eesti. Samas „suutsid“ nad Euroopa Parlamendi valimistel koguda vähem hääli, kui nende hingekirjas liikmeid on... Kui nad sügisestel valimistel ka edu ei saavuta, siis on ülimalt tõenäoline, et see erakond lakkab eksisteerimast. Üks võimalus on kellegagi liituda, kuid pigem valivad poliitikahuvilised liikmed endale iseseisvalt uue erakonna, mille ridades end teostada. Mingil määral on see protsess juba alanudki.

Erinevalt oma valitsuspartnerist on Isamaa ja Res Publica Liit endale poolehoidjaid juurde saanud. Juulis toetas neid 19% vastanutest. Samas- juunis 14% ja jaanuaris 12%. IRL on suutnud end negatiivsetest otsustest distantseerida ja vastandab end samal ajal Reformierakonnale, mistõttu võib arvata, et just oravate pooldajate hääli on IRL juurde saanud. Kindlasti on suur mõju olnud ka IRL-i esimehe Mart Laari tegevusel, kes valitsuskabinetti mitte kuuluvana on saanud välja pakkuda ideid, mis ministri ettepanekuna võiksid koalitsioonis pingeid tekitada.

Tulles tagasi peaministripartei juurde, siis säärane üha kahanev toetajate hulk võib peaminister Andrus Ansipile saatuslikuks saada. Kindlasti on erakonnasiseselt juba praegugi arutatud teemal: „Kas poleks mitte aeg juht välja vahetada?“ Kohati tundub, et Ansipi tegutsebki ajendatuna soovist võimalikult kaua peaminister olla. Samas on selge, et tema väljaütlemised on rahva hulgas igasuguse usalduse kaotanud.

Reformierakonda võivad kõige tõenäolisemalt lõhestada ebaõnnestunud sügisesed valimised ning karile jooksvad eelarvekõnelused. Kuid see on kõik puhas spekulatsioon. Tegelikult näitab ainult aeg, kuidas asjad edasi arenevad- kas tegemist on väikese möönaperioodiga või on oravad tõesti parteimaastiku kolmandaks numbriks langemas.

Mitteabieluline kooselu

Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs. Iseenesest ei muuda esmaspäeval minister Rein Langi poolt isiklikult seksuaalvähemuste esindajatele esitletud analüüs muidugi veel midagi. See ei ole seadus. Autorid rõhutavad, et kutsuvad neil teemadel arutlema, et seejärel parim otsus vastu võtta. Analüüs pakub välja kolm versiooni mitteabielulise kooselu reguleerimiseks.

Esiteks võib jätta õigusruumi suuresti muutmata, eemaldades vaid sätted, mis asetavad mitteabielulise kooselu partnerid abikaasadega võrreldes ebavõrdsesse olukorda (nt üürisuhetega seonduv).

Teiseks võib luua eraldi lepinguliigi mitteabielulises kooselus elavate paaride jaoks. Seejuures tuleks ka otsustada, kas anda võimalus leping sõlmida vaid sama- või ka erisoolistele paaridele, kes ei soovi abielluda. Lisaks tuleb määrata kindlaks lapsendamisega seonduv.

Kolmandaks võib abielu institutsiooni avada ka samasoolistele paaridele. Sel juhul ei ole vaja eraldi seadust, vaid piisab perekonnaseaduse täiendamisest ning mõningate teiste seaduste muutmisest. Sellegi variandi puhul tuleb otsustada lapsendamisega seonduv.

Homoseksuaalsete inimeste õiguste eest võitlejad on juba aastaid soovinud homoabielud legaliseerida. Samas poliitringkonnad on antud teemal väga sõnaahtraks jäänud. Vaid Sotsiaaldemokraatide leerist on tulnud samasooliste kooselu toetavaid sõnavõtte.

Piibel sel teemal armu ei anna: „Kui mees magab mehega, nagu magatakse naise juures, siis on nad mõlemad teinud jäledust; neid karistatagu surmaga, nende peal on veresüü.“ (3.Mo 20:13).

Aga ega Eesti rahvaski väga salliv pole. Rahvastikuministri büroo kogutud andmete kohaselt ei poolda enamik vastajaid homo- ja heteroseksuaalsete paaride võrdseid õigusi. Võrdsete õiguste poolt (nõus või täiesti nõus) oli 13% vastajatest, vastu (ei ole nõus või ei ole üldse nõus) 56%. Seisukohta ei võtnud (ei ole nõus ega vastu või ei oska öelda) 31% vastajatest.

Samas ei ela me pimedal keskajal, mil oli ehk normaalne arvata nagu homoseksuaalsus oleks haigus, millest on võimalik lahti saada. Tänapäeval on levinud arusaam, et inimese seksuaalne orientatsioon on viiendaks eluaastaks välja kujunenud. Ja kuigi see võib elu jooksul muutuda, ei saa seda vägisi muuta.

Arvestades eelnevat ja aksepteerides, et Eestis elavad ka homoseksuaalsed inimesed, kes soovivad koos elada (ja elavadki), on selge, et mingisuguseid reguleerivaid seadusakte on vaja.

Leian, et kõige õigem oleks kasutada teist versiooni ehk luua eraldi lepinguliik, millega määratakse täpselt kindlaks mitteabielulise kooselu võimalike valukohtade lahendamine. Näiteks pärimisõiguslikud küsimused. Ja ausalt öeldes pole ju vahet, kes selle lepingu kaudu enda kooselu registreerivad. Ent samas usun raudkindlalt, et abiellumise privileeg peaks siiski jääma paaridele, kus üheks osapooleks on naine ja teiseks mees.

Narko

Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja liberaalse mõttekoja Vaba Ühiskonna Instituut juhataja Paul Vahur leiavad, et Eesti võiks narkootikumide tarvitamise legaliseerida.

Üldjuhul olen kuulnud selliseid avaldusi noortelt „ekspertidelt“, kes on internetiavarustest leidnud „teadusliku“ artikli mõnelt teiselt „eksperdilt“. Kahjuks on tänapäeval infot nii tohutult palju, et kohati ei tea, mida uskuda. Sestap ei saa imestada, et internetis muutub omalooming vahel tõsiteaduseks. Näiteks Mati avaldatud mõttelend leiab Anne poolt kajastamist ning seda kasutavad omakorda järgmised. Nüüd võibki tunduda, et tegemist on kindlate faktidega. Aga tegelikult on probleem selles, et leitud infot usaldatakse pimesi ja ei vaevuta seda teistest allikatest üle kontrollima. Narkootikumide kohta leidub internetis samuti palju müüte, mis kohati on lausa halenaljakad.

Sootaki ja Vahuri puhul usun, et nad on temaatikaga kursis ning ei loobi niisama sõnu. Aga sellegipoolest tunduvad nende väited ebaloogilistena.

Meeste sõnul tuleb esiteks aru saada, et mõnuained on meie ühiskonna loomulik osa, mida kõrvaldada ei ole võimalik. Seega- kuna tubakas ja alkohol on legaalsed ning laialdaselt levinud, siis tuleks ka narko legaliseerida ning anda soovijaile vaba voli selle tarbimiseks? Näiteks kabemängus võiks siis kahe nupuga vähemusse jäädes ka ülejäänud nupud kohe vastasele ette sööta, selle asemel, et pingsalt keskendudes siiski võitu püüda.

Vahuri väitel saaks nii paremini piirata ka noorte ligipääsu narkootikumidele, sest kui diiler dokumenti ei küsi, siis näiteks poemüüja küll- nagu praegu alkoholi puhul. Tõsi- alaealised alkoholi ja tubakatooteid osta ei tohi. Aga Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringu põhjal tarbib iga viies 15 aastane alkoholi vähemalt korra nädalas! Samas Eesti Noorsoo Instituudi andmeil on 17-27 aastaste hulgas 7% viimase aasta jooksul mõne korra narkootikume proovinud. Sagedamini tarbib 2% noori. Seega võiks hoopis järeldada, et kui narkootikumid legaliseerida, muutuvad need ka noortele täiskasvanute kaudu kättesaadavamaks.

Sootaki sõnul võiks alustada kergemate karistuste määramisest narkootikumide tarvitajatele. Seejärel legaliseeritaks lahjade narkootikumide tarvitamine ja hakataks neid seaduslikult müüma. Ja olekski Pandora laegas avatud...

Karistuste osas olen Sootakiga mingil määral nõus. Leian, et ühiskonda ei peaks vaos hoidma hirm trahvide jms ees. Probleemid tuleks lahendada juba rohujuure tasandil. Rohkem rõhku peaks panema ennetustööle. Aga kui praegu karistusi leebemaks muuta, annaks see vale signaali ja ahvatleks enam narkot tarbima.

Lahjade narkootikumide all mõeldakse eeskätt kanepit ning selle saadusi- marihuaanat ning hašišit. Nende legaliseerimise pooldajad armastavad rõhutada, et Hollandis ju tohib kanepit osta. Miks ei meenu, et näiteks Rootsis ei tohi? Või üldse ülejäänud Euroopas? Samas on meie ja Hollandi ühiskonnad nii erinevad, et sealset mudelit ei saa lihtsalt niisama Eestisse üle kanda. Ennetustööd on seal tehtud pikki aastaid, lisaks on taastusravi ning toetusvõrgustike süsteem efektiivsem. Ehk on see üllatav, aga TAI andmetel tarbib hollandlane keskmiselt vähem marihuaanat kui eestlane. Sealne osaliselt legaliseeritud uimastimüük on suuresti suunatud turistidele. Vägagi tõenäoline, et Eestit hakkaksid samuti narkoturistid külastama- soovime me seda?

Väidan, et narkootikumide legaliseerimine tooks psühhiaatriakliinikutele hulga tööd juurde, liiklusõnnetuste ning tänavakuritegude (kui just tasuta doose jagama ei hakata) arv kasvaks. Niisamuti suureneksid Haigekassa kulud, kuna uimastite tarbijad kasutavad tavapärasest enam tervishoiuteenuseid. Arvestades, kui palju tarbivad Eesti inimesed alkoholi ja tubakat, ei ole põhjust eeldada, et narkootikumide puhul mõõdutunnet üles näidataks. Seega tuleks legaliseerimise asemel pigem ennetustööle panustada.

Esimene juuli

Kuna suvel on palav. Ja palavaga mõte väga ei lenda. Pealegi, kui lendab, siis toas arvuti juures ikka ei viitsi passida eriti. Seega 30.06 Hiiu Lehe arvamuslugu jälle:

1. juulist tõuseb seoses teise lisaeelarvega käibemaks 18lt protsendilt 20le. Lisaks kerkivad kütuseaktsiisid ning vähendatakse haigushüvitisi. Kaob matusetoetus. Ja nipet-näpet veel.

Tõepoolest, olen täitsa nõus, et elu läheb raskemaks, kuna hinnad kerkivad. Ja samas palgad mitte. Käibemaksu tõus lajatab valusalt meile kõigile, sest me kõik peame ostma- süüa vähemalt-, teenuste eest tasuma jne. Niisamuti mõjutab kütusehinna tõus seoses aktsiiside tõstmisega meid kõiki. Isegi neid, kes autoga ei sõida. Ja kui lisaks maailmaturul nafta hind ka veel kerkib, võib üsna kindlalt uskuda, et kaubad poes kallinevad samuti, kuna nende vedu poodi on kulukam.

Lisaks tekitab tuska asjaolu, et riik lõpetab õppelaenu tagasimaksmise toetamise. Niisama äkitselt. Mis sest, et paljud olid laenu võttes arvestanud, et ei pea ise kõike tagasi maksma. Kuidagi ebaõiglane.

Samas on asju, mis mulle meeldivad. Maavara kaevandamine kallineb. See on meie ühine kodumaa muld, turvas ja muu ning kui keegi seda endale tahab, siis on minu meelest loogiline, et ta selle eest ülejäänutele riigikassa kaudu tasub. Ja kui me oma Maarjamaad armastame, siis tuleb selle eest ka kõva hinda nõuda.

Mis mulle veel meeldib- kuigi ma tean, et paljud mind selle eest kiruvad- on alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus. Kui aus olla, võinuks see veelgi märgatavam olla. Suits, see salakaval deemon, mürgitab mitte ainult suitsetajat, vaid ka kõrvalolijaid. Eriti vastik on, kui väikeste laste juures suitsu tehakse. Ütlete- salasuitsud on ju ka ning Venemaalt saab odavat tubakat ja nii jääb riigil üldse raha saamata. Aga sama seadusega määratakse, et väljaspoolt EL võib päevas tuua vaid 40 sigarit. Ja salatubaka vastu võitlemiseks on meil vastavad asutused olemas. Üldiselt- tubakas ja alkohol on mürgid ning nende pealt on õige rohkem raha nõuda. Sest kas see oleks parem, kui piim või leib on kallis, aga õlu odav?

Tuues paralleeli malega, tean, et mõni tahtnuks ratsu asemel odaga lüüa, ent kõige tähtsam on ikkagi see, et masule matt tehtaks. Üks samm on tehtud, nüüd tuleb vaadata, mida teeb vastane ehk- kuidas majandus sellele reageerib. Kas eelarve seis paraneb. Samuti tuleb mõelda järgmise ning mitte ainult, ka üle- ning üleülejärgmise käigu peale. Sest kui üldse mitte käia, tiksub kell nulli peale ja tabelisse märgitakse kaotus kirja.

Seega ei tasu hakata valitsust kiruma, et võinuks teha hoopis nii või nii. Ise me nad võimule valisime. Mäletate? Või te ei käinudki valimas? Hea, et otsused üldse vastu võeti. Tõsi, tegutsemine võinuks olla kiirem. Aga variante eelarve tasakaalu seadmiseks oli palju ja valiti välja just need. Ainult tulevik näitab, kas see end õigustas.

Tohoh

Eelmise kuu lõpus loodi MTÜ Piraadipartei, millest hiljem erakond kujuneb. See meie poliitmaastikult veel puuduski :P

artikkel Hiiu Lehest

„Kui Eesti ei suuda eelarve tulusid ja kulusid tasakaalu viia, toob see aasta lõpuks kaasa massiivse tööpuuduse ning majandusliku katastroofi." on Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juht Mart Laar järjepidevalt korrutanud. Kuigi Laar ise valitsusse ei kuulu, on ta praeguse vähemusvalitsuse- IRL ja Reformierakond- ühe poole juht ning tema sõnal on kaalu.
Aga millegipärast ainult sõnu loobitaksegi. Et „eelarve tuleb viia tasakaalu“ või „vähendame kulusid“ ja „suurendame tulusid“. Kuid tegusid on vaja! Tean, kõlab samuti üsna populistilikult... aga nii lihtsalt on.
Üsna tihti üritatakse olukorda helgemas valguses näidata, tuues võrdluseks Läti veelgi raskema situatsiooni, kus ilma laenuta võib riik pankrotti minna. Esiteks- mis siin rõõmustada? Teiseks- Läti seim kiitis kolmapäeval heaks eelarvekärped, mille osas valitsus oli eelmisel nädalal kokku leppinud. Näiteks vähendatakse kõigi riigiametnike palku 20 protsendi ulatuses. Maksuvaba miinimum langetatakse seniselt 90 latilt (2000 krooni) 35 latile (780 krooni). Võrdluseks- Eestis on vastav näitaja 2250 krooni. Pensioneid kärbitakse 10 protsendi võrra, samas töötavatel pensionäridel koguni 70 protsenti!
Radikaalsed kärped. Otsused, olgugi et väga valusad, on vastu võetud ja nuriseda ei maksa, sest otsustada oli vaja. Tundub, et eestlased ei julge otsustada. Sest kes otsustab, see vastutab.
Mäletan Tallinna Ülikooli loengust „Sissejuhatus filosoofiasse“ ühte ülesannet, kus samuti tuli kiiresti otsustada. Olukord on järgmine: sõidad 90ga maanteel, järsku on su ees kaks inimest teel. Ühes servas kolme aastane laps, kel kogu elu ees. Teisel pool kolmekümnene helilooja, kes on nii andekas, et selliseid sünnib ehk üks sajandi jooksul. Muud võimalust pole, pead ühe alla ajama. Kellele otsa sõidad?
Millegipärast jäävad paljud vaagima. Ja mitte selle üle, keda ellu jätta, vaid, kas äkki jõuaks pidurdada või kraavi sõita jne. Aga oli ju öeldud- muud võimalust ei ole!
Teisipäeval tõdes Laar erakonna volikogu ees seistes, et on aeg unustada lühiajalise iseloomuga otsused ja erakondade poliitilised huvid. Ta kinnitas, et IRLi jaoks pole olemas teemasid, mille arutamisest eelarve tulude-kulude tasakaalustamiseks keeldutaks. Õige jutt! Aga kas see sai selgeks alles sel nädalal?
Kui IRLi juhtidel on asi selge, siis Reformierakond kipub endiselt pead jaanalinnu kombel liiva sisse peitma. Peaminister Andrus Ansip on ses vallas loomulikult eriti osav. Tema teab, kust kärpida ei saa. Aga kust saab, ei tundu nii oluline olevat.
Eestlased on oma pika ajaloo jooksul palju kannatanud. Külas on käinud nii näljahäda, katk kui sõda. Viljasaagist on esmalt ikka sakste kõhud täis sööta tulnud. Mis üle jäi, kui jäi, jõudis talupoja lauale. Sõdade ajal võtsid võõra riigi sõjamehed paremad palad, kedagi ei huvitanud, kas kohalikud saavad hakkama.
Aga oleme hakkama saanud. Eestlane on visa. Ja usun, et saame praegugi hakkama. Ükskõik, milliseks need kärped ka kujunevad. Tuleb unustada, et sügisel on järjekordsed valimised ja hääled võivad kaduma minna. Otsustama peab. Ja kiiresti.

Lähme Europarlamenti, tuled ka?

Kui meil Eestis möödusid valimised suuremate üllatusteta ja äärmuslastele vms kohti ei jagunud, siis mujal lipsas nii mõnigi huvitav tegelinski Brüsselisse viiva rongi uste vahelt sisse.

Alustame lähemalt. Lätis osutus valituks 74-aastane Alfreds Rubiks, kes 18-aastat tagasi oli vastu Läti eraldumisele Nõukogude Liidust. 1991. aastal oli Rubiks Läti kommunistliku partei juht.
Soomes esines väga hästi rahvuslik euroskeptiline erakond Tõelised Soomlased (Perussuomalaiset), mis kogus 10% häältest. Parteijuhi Timo Soini poolt hääletas koguni 130 000 inimest.
Rootsis pääses Euroopa Parlamenti internetipiraatlust pooldav Piraadipartei, mis kogus 7,1% häältest.
Prantsusmaal pääses püünele globaliseerumise vastasena tuntud farmer Jose Bové. Bové sai tuntuks 1999. aastal, kui ta koos toetajatega hävitas Millaus McDonald`s restorani. Selle eesmärgiks oli avalikkuse ette tõsta restoraniketis kasutatav hormoonliha, millest kotlette valmistati. Bové pandi kolmeks kuuks trellide taha.
Ja hetk mida me kõik ootasime- Rumeenia presidendi Traian Basescu noorim tütar Elena Basescu pääses Europarlamenti. Sõltumatu kandidaadina üles seatud 29-aastast naist tuntakse tema kodumaal kui kohalikku Paris Hiltonit. Presidendi sõnul osutus ta tütar nutikamaks, kui ta arvanud oli.

Tulemused teada

Enda meelest olin eile eriti kaval. Startisin kodust 5 enne 0900t. Mõtlesin, et käin kohe varakult valimas ära. Olen esimene võib-olla isegi. Jaoskonda jõudsin umbes veerand 10. Ja oh seda üllatust- ma ei olnud sugugi ainus, kes tahtis esimene olla :D
Selles kontekstis ma üldse ei imestanudki, et valimisaktiivsus oli suht kõrge- 43,2%. Ja tulemus oli umbes selline nagu ma arvasingi. Kahjuks Tarand kaotas 800 häälega Keskerakonnale, aga ta sai üksinda siiski 1/4 häältest! Supertulemus! Oleks nad vennaga koos kandideerinud, piisanuks neist häältest mõlemale. Ninasarvikutele siis 2 kohta. Reform ja IRL kumbki 1, kusjuures neid toetas kokku umbes sama palju, kui Keskerakonda või Tarandit üksi. Suht valus valitususliidule. Läbi suure häda (ja tänu Tarandile) sai Sotside esinumber Padar ka Europarlamenti. Kuigi Sotsiaaldemokraadid kogusid alla 10% häältest. Rohelised ja Rahvaliit jäid juba üpris kaugele. Olen üllatunud, et Rohelised vaid 10000 häält kogusid. Eeldanuks, isegi lootnuks rohkem.
Ei usu, et me kinniseid nimekirju enam näeme.

See trall on nüüd selja taga. Loodetavasti ei jää erakonnad tulemusi liialt kauaks analüüsima, vaid keskenduvad kiiresti jälle sisepoliitikale- lisaeelarve on vaja vastu võtta ju.

Europarlamendi valimised

Homme on Europarlamendi valimised.

Mida ma öelda tahan- minge valima. Valige erakond/isik, kellega jagate maailmavaadet. Niisamuti tuleb valida selline kandidaat (erakondade puhul vaadake esinumbreid), kes Europarlamendis tööd tegema hakkab. Sest olgem ausad, meie saame Brüsselisse saata 6 esindajat. See on väga väike osa 736st (loodan, et ei eksi) inimesest. Niisama nuppu vajutada on küll mugav (eriti sellise ulmelise palga eest), kuid kas selleks peab just Europarlamendis istuma. Seda saab ju ka kodus teha.
Rahvusringhäälingu tellitud uuringu kohaselt peaks Keskerakond homme võitma. I.Tarandi ees. Ja suuremad erakonnad saaks 1 mandaadi. Ise kardan samuti, et ninasarvikud saavad enim hääli ning võtavad 2 kohta. Kuigi loodan, et Tarand võidab ja saab lausa 1/5 häältest. Ehk siis järgmine kord kaovad suletud nimekirjad ära. Minu meelest Europarlamenti võikski isikuid valida ja kui keegi loobub oma kohast, saaks selle häälte arvult järgmine. Mitte asendusliige oma erakonnast. Sest mille kuradi pärast kandideerivad ministrid ja linnapea, kes niikuinii Euroopasse ei lähe?

Lapsed=tulevik

Tänases Eesti Ekspressis kutsub Andrei Hvostov andma lastele valimistel häält, mis sunniks poliitikuid tulevikku vaatama.

Mulle see idee igatahes meeldib. Pole küll uus mõte, ent väärt arutamist. Kava järgi ei saaks lapsed ise hääletada (seda loomulikult täisealiseks saamiseni), vaid vanematel (eeldan, et nende puudumisel hooldajad?) oleks vastavalt laste arvule rohkem hääli. Näiteks 3 lapsega perel oleks kokku 5 häält- ema,isa ning 3 last. Sest oleme ausad- pidevalt korrutatakse, et lapsed on meie tulevik, ent tegudes see ei kajastu. Pigem on pensionärid meie tulevik, kui võtame aluseks pensionide suure osakaalu riigieelarves. Selle idee jõustumiseks oleks vaja Põhiseadust muuta, ent see ei ole ju võimatu. Kiire tegutsemise korral saaks vastava paragrahvi muutmise rahvahääletusele panna üheaegselt kohalike omavalitsute valimistega sügisel. Mina annaksin sellele oma poolthääle.

Geeniused idast

Kuigi idanaabrid on alatasa täiesti uskumatuid ideid välja käinud, suudavad nad ikka ja jälle üllatada. Näiteks vahendab tänane EPL online portaali Newsru.com: "Teine maailmasõda puhkes seetõttu, et Poola keeldus järele andmast Hitleri nõudmistele, mille järgi oleks tulnud fašistidele loovutada osa oma territooriumist, mis oli vallutatud," tsiteerib portaal Venemaa kaitseministeeriumi allikaid. "Ida-Euroopa riigid, mis seejärel ära vallutati, olid ise süüdi, et jäid tee peale ette."

Vene sõjaajaloolase polkovnik Sergei Kovaljovi sõnul olid Saksamaa nõudmised tookord "väga mõõdukad": nõuti "kõigest" Danzigi (Gdansk) vabalinna üleandmist ja luba ehitada raudteid läbi Poola, et tõhustada transpordiühendust Saksamaa valduses olnud Ida-Preisimaaga.
Suurepärane! Paljud ajaloolased on juba ammu arvanud, et Hitler oli Stalini sepipoiss ja aatekaaslane, kuni omavahelise sõjani. Nüüd asutakse juba kaitseministeeriumi tasemel Hitlerit kaitsma. Tore-tore.
Ajaloo ümberkirjutamine käib Venemaal täie hooga ja võin mürki võtta, et uued "pöördelised avastused" minevikust tuuakse peagi meie ette. Äkki peaksime oma ajalooraamatud ära põletama ja laskma sõpradel piiri taga uued kirjutada? Sellised, mis tõtt räägivad.

Nonii

Siia blogisse koondan ma siis oma poliitikateemalised mõtted. Esiteks ütlen, et lugedes tuleb arvestada autori irooniaga. Postitused, mis allpool välja toodud on, sai kirjutatud küll tüki aja eest (kuupäevad on postituste juures täitsa olemas). Otsustasin nad ka siin avaldada, et oleks näha, kuidas ma kunagi (nooremana :P) mõtlesin.

Copy-paste vanast blogist

reede, 8. Mai 2009

Eesti Energia otsustas 15. maist 15. augustini seisata Balti elektrijaama ja saata sundpuhkusele ligi 200 töötajat. Nii säästvat energiafirma 10 miljonit krooni. Jaama sulgemine seiskab ka põlevkivi kaevandamise Aidu karjääris, kirjutab Õhtuleht.

Tallinna lauluväljaku juures korraldatud piketil nõudis umbes 300 energeetikut ja kaevurit Eesti Energia juhilt Sandor Liivelt tööd ja palka. Lõpuks vilistasid meeleavaldajad ülemuse lihtsalt välja. Ja õigesti tegid kah. Mees, kes ise teenis eelmisel aastal üle 2 miljoni krooni(!), räägib et maailma majandus on madalseisus ja kõigil tuleb kokku hoida. Aga kui mõne aja eest pakuti, et tema palka võiks kärpida, siis leidus miljon põhjust, miks seda tegema ei peaks.

neljapäev, 26. Märts 2009

Postimees kirjutab: "Säästurežiimil Tallinna linnavalitsus otsustas eile eraldada 200 000 krooni maksumaksja raha kõmuliste blogipidajate Inno ja Irja Tähismaa osaühingule Suss ja Hiireke. Selle raha eest tuleb neil kirjutada raamat Keskerakonda kiusava kaitsepolitsei alatust käitumisest."

Suurepärane! Võsa-Petsile viskame ka sulli filmi jaoks ja Kalev Spordile maksame, et Edgar saaks 40le inimesele Tallinna edukast elust pajatada. Järgmine nädal toon oma raamatu käsikirja ka teile. 6-kohalise summa eest võin kirjutada näiteks, et Ansip ja Putin on vennad ja plaanivad kogu universumi endile allutada...

neljapäev, 20. November 2008

"Kardan, et praegu pole meil tõsisele konfliktile midagi vastu seada," rääkis Vene riigiduuma riigiõiguskomisjoni aseesimees Iljuhhin sõjaväereformivastasel pressikonverentsil Moskvas.

"Aga tuumarelva me kohalikes konfliktides tarvitama ei hakka. Kujundlikult väljendudes: kui meile oleks 2008. aasta augustis Gruusia sõja ajal kallale tunginud Eesti, oleksid nad Moskvani välja jõudnud." Iljuhhin teatas, et ta ei usu ettepanekutesse, mille on esitanud president Dmitri Medvedev ja kaitseministeerium armee reformimiseks. Tema sõnul annab reform tõsise hoobi Venemaa relvajõududele. "Viimase 20 aasta jooksul on valitsus rohkem lobisenud reformist, kui midagi tegelikult teinud," lausus Iljuhhin, kelle hinnangul on 80% tehnikast ja sõjalaevastikust moraalselt vananenud ning sõjaväelaste sotsiaalsed tagatised puudulikud.

reede, 9. Mai 2008

Üleeile astus ametisse uus Venemaa Föderatsiooni President- D. Medvedev.

Kroonimisel ütles uus riigipea: "Viimase kaheksa aastaga on loodud võimas vundament pikaajaliseks arenguks, vaba ja stabiilse arengu kümnenditeks. Seda unikaalset võimalust peame me maksimaalselt kasutama, et Venemaast saaks üks maailma paremaid riike..." Sulatõsi. Annaks jumal Dmitrile vaid jõudu eesmärkideni jõudmiseks. "Ma teen kõik selleks, et kodanike turvalisus ei oleks garanteeritud ainult seadusega, vaid et kodanike turvalisus oleks riigi poolt reaalselt tagatud." Julged sõnad. Ja ma olen kindel, et kui Dima nii lubab, siis ta nii ka teeb. Suurepärane, et Venemaa "valis" niivõrd tubli, tööka ja iseseisvalt mõtleva mehe liidrikohale. Usun, et oma liberaalsete vaadetega soojendab ta üles suhted läänega, s.h Eestiga. See tähendab, et tulevikus võime olla sõbralikud naaberriigid.

Jõudu ja jaksu sulle, armas Dima.

pühapäev, 13. Aprill 2008

Kui mõistus häid mõtteid ei suuda genereerida, siis hakataksegi lolluseid tegema. Näiteks uus metsaseadus kuulub sinna valdkonda. Suuremad muudatused, mida seadusesse tahetakse sisse viia:

VÕETAKSE VÄLJA NÕUE, ET EESTI PINDALAST PEAB 20% METS OLEMA- võimaldab igal ajal metsa müüa ja teha otsuseid vastavalt poliitilisele vajadusele, mitte sellele, kuidas metsade jaoks hea on.
RIIGI METSA VÕIB EDASPIDI PIKAKS AJAKS RENDILE ANDA
63 METSKONNAST JÄÄB ALLES 17- ühe metskonna suuruseks on ca 60 x 80 km, korralikult metsa eest hoolitsemiseks on metskondade territooriumid liiga suured.
560 METSAMEHEST JÄÄB ALLES 250- 5-10 inimest peavad suutma igapäevaselt valvata, et ei toimuks röövraiet, puhastada sihte, kontrollida metsa mahavõtmist jne. Füüsiliselt ei ole see võimalik.
METSA MÜÜGI VÕI RENDI OTSUSTAB 9 INIMEST RMK NÕUKOGUST- hetkel nõukogus olevatest inimestest teab metsa teemast 2 inimest, ülejäänud, ka nõukogu esimees, ei oma mitte mingit metsaalast haridust või töökogemust.
KAOTATAKSE KAITSEMETSADE KATEGOORIAD- alternatiive välja ei pakuta. Luitemetsad, puhkemetsad.. neid enam pole ja raiu kust tahad.
MINISTRI OTSUSEGA VÕIB IGAS VANUSES PUID MAHA VÕTTA- hetkel on seaduses puude vanused kirjas, edaspidi võib ministri määrusega teostada lageraiet ka aladel, kus metsa arengu jaoks see vajalik ei ole.

laupäev, 26. Jaanuar 2008

Tundub, et valitsuses põhirolli etendavad oravad kombivad rahva taluvuspiire. Avalöögi tegi alati maialt naeratav kultuuriminister, kes leidis, et kõige õigem oleks, kui kõik kultuuriüritused oleksid 18%-liselt maksustatud. Olgu tegemist siis joome-end-silmini-täis taoliste festivalidega või regilaulu simmaniga, mis ei taotle kasumeid, vaid on korraldatud puhtast entusiasmist. Üsna pea toodi avalikkuse ette uus töölepingu seadus. Et proua sotsiaalminister üksi hätta ei jääks surve all (eks nähti seda ette), tuli mängu ka endine RUJA managerist justiitsminister. Vaid tööandjad/ettevõtete juhid (kes tegelikult peaksidki olema peamised, kui mitte ainsad Reformierakonna valijad) ei ole midagi negatiivset selle eelnõu kohta öelnud. Tore tegelikult, et oravate arvates on eestlased nii ausad ja usaldusväärsed, et töölepinguid võib ka suuliselt sõlmida ning tööd teha teades, et boss "ausõna" lubas kuu lõpus maksta. Või mis?

Kui sellega ei uurita mitte taluvusläve, siis tähendab see, et oravad on kas liiga "ära tõusnud" või lihtsalt on mõistus tööle minnes koju ununenud... Kuid ei saa öelda, et tööd ei tehta ning tavaliste inimeste peale ei mõelda. Näiteks tuldi välja ideega jätta riigilipp Pika Hermanni torni ööpäev läbi lehvima. No loomulikult, miks peab keegi iga päev asjatult tööd rabama- lipu vardasse tõmbama ning siis jälle alla võtma?

esmaspäev, 3. Detsember 2007

Venemaal on lõppenud demokraatlikud Duuma valimised ja oh seda üllatust, võitis Ühtne Venemaa. Hommikuse seisuga, kui loetud oli 98% häältest:

Ühtne Venemaa 64,1 protsenti häältest, Venemaa Kommunistlik Partei 11,6 protsenti, Liberaaldemokraatlik Partei 8,2 protsenti ja Õiglasel Venemaal 7,8 protsenti häältest. Seega on rõõm tõdeda, et meie kallis idanaaber saab jätkata oma senist sõbralikku, avatud ning demokraatlikku joont. Putin hoolib! (vaata või kõrvalolevat pilti)

Minu südamlikud õnnitlused!

esmaspäev, 26. Märts 2007

Ajee, valimised on läbi! Läks enam-vähem nii, nagu ma ennustasin, ainult Reformierakond ja Keskerakond said 2 järgneva arvel rohkem kohti, kui mina arvasin.

Vaene Rahvaliit... Villu oli reklaamis nii vahva, aga need paganama jõgevamaalased ei oska teda hinnata- isegi Võsa-Pets sai rohkem hääli. Halloo!!! Nüüd võeti Villul parteis pagunid ka maha. Õnneks on rahvaliidus toredaid inimesi veelgi- Ester “tasuta joped” Tuiksoo näiteks, kes hetkel erakonda juhib. Kindlasti hakkab kõik nüüd ülesmäge minema. Võrdsete võimaluste Eesti ikkagi!
Mõni kohe ei oska kaotada. Saan aru, et Sakala lammutamise algus 5.märtsil võis olla pime juhus- seda plaaniti seltsimees Rebase juhtimisel pikalt. Ja ka Leedo kava praamipileti hindu tõsta, et järjekordi lühendada(!) võis puhtjuhuslikult valimisjärgsele ajale sattuda. On väheusutav, et majandusministri vahetumine (ja tema partei opositsiooni jäämine) siin mingit rolli mängis. Slavik on siiani nii tublilt inimesi saartele ja tagasi sõidutanud. Võiks lausa öelda, et ta teeb seda puhtalt ligimesearmastusest, kasu ta sealt vaevalt saab. Ja või ta tahabki. Tema on tegude mees. Näiteks tahab ta ju ka pealinlaste elujärge parandada. Selleks ehitab ta Vabaduse väljakule hiiglasliku parkla, kus võib-olla parkimise eest tasu ei võetagi. Sadamates saab küll tasuta auto hoiule jätta, kui ei soovi sellega üle sõita.
Aga ega see maailm nii roosiline ka ei ole. Näiteks miks oli vaja Kadri Bussov MTV-st lahti lasta?? Ja seda veel emakeelepäeval. Mina usun, et selle taga on meie armas haridusminister Mailis. No tema kohe ei oska kaotada. Oli tal üldse tarvis valimistel kandideerida? See oli ju ette teada, et tal eriti hästi ei lähe. Lätis oleks ehk rohkem hääli saanud... Kui tulevane pedagoog, ütlen küll suure südamerahuga, et mul on väga hea meel Mailise mitte jätkamise üle. Las kasvatab oma lapsi. Seda peaks ta küll suure südamerahuga teha saama, kuna oma reformidega on ta- võiks lausa öelda ainuisikuliselt- Eesti haridussüsteemi ideaalilähedaseks muutnud....