Keskmine palk

Teisipäevane (02.09) Hiiu Leht vahendas, et statistikaameti andmetel kasvas Hiiumaal keskmine palk teises kvartalis võrreldes möödunud aastaga 8,1 protsenti.

Eelmisel nädalal kajas riigimeedia, et riigi keskmine brutopalk (ehk see, millest maksud maha arvatakse) ületas 1000 euro piiri. Ulatudes 1023 euroni kuus.

Olen aga kindel, et paljude jaoks tekitab see number hämmingut. Sõna „keskmine“ viitab justkui oleks tegemist tavapärase ja paljude jaoks kättesaadava asjana. Tegelikult on reaalne elu midagi muud.

Selle mustkunsti nimi on statistika.

Põhimõtteliselt on asi lihtsalt lahtiseletatult nii. Keskmine palk on see kui üks inimene teenib 1,9 miljonit eurot kuus, teised 199 inimest aga 500 eurot kuus, siis keskmiselt saavad need 200 inimest igaüks 10000 eurot kuus. Mis sest, et 199 neist peaksid reaalselt selle summa teenimiseks peaaegu kaks aastat tööl käima...

Samamoodi, kui mul on 10 õuna ja Aadul mitte ühtegi, siis keskmiselt on meil kummalgi viis õuna. Kui naabrid söövad liha, aga mina söön kapsast, siis keskmiselt sööme me kapsarulle lihaga.

Või nagu veebiavarustes selgitati. Kui lüpsilauda omaniku naine veedab aega kõigi külameestega, aga lüpsinaine elab vanatüdruku elu, siis keskmiselt on nad siiski mõlemad lõtvade elukommetega.

Selles suhtes on tõele märksa lähemal maksuameti näitajad. Nende statistika järgi oli teises kvartalis mediaanväljamakse 753 eurot. See tähendab, et sellest suuremaid ja väiksemaid palgnumbreid on täpselt võrdselt. Aastaga on see number kasvanud 6,8%.

Kuigi statistikaameti andmetel ületas keskmine brutopalk maagilise 1000 euro piiri, on palgakasv tegelikult hoopis hoogu maha võtnud. Nagu ülal mainitud, kasvas see Hiiumaal 8,1%, Eestis tervikuna aga 4,8%. Võrdluseks, esimeses kvartalis koguni 7,3%

Kindlasti avaldas oma mõju ka juulis avatud töötajate register ehk kohustus kõik töötajad maksuametis registreerida. Arvestades, et juba esimeste nädalatega võeti arvele tuhandeid inimesi, on see toonud ametliku statistika arvestusse seni varem ebaseaduslikult töötanuid.

Kuna ümbrikupalgad on reeglina keskmisest madalamad, siis moonutas uute töötajate lisandumine keskmise palga kasvu allapoole.

Samas on selge, et palganumber üksi pole mingi näitaja. See võib ju ka 10000 olla, aga kui maksukoormus sööb selle ära või elukalliduse kasvu tõttu sellest lihtsalt ei piisa äraelamiseks, siis on suurest numbrist vähe abi. 

Seega ei tohiks palga puhul riiklikult võtta eesmärgiks mingit konkreetset numbrit, vaid sihi, et täiskohaga töötaja suudaks end oma palgast inimväärselt ära elatada.

Arvamuslugu ilmus 05.09 Hiiu Lehes.