Miks valetada

Tänases Hiiu Lehes ilmus endise Emmaste vallavolikogu liikme Merike Kallase arvamuslugu "Südamelt ära".

Minus tekitas selle lugemine paratamatult küsimuse, et miks on vaja vassida ja faktidega vääralt ringi käia?

Proua Kallase sõnul ei juhi Emmaste valda mitte volikogu, vaid vallavalitsus. Kas Emmaste valda juhib volikogu või vallavalitsus, on kõige pädevam hinnangut andma volikogu esimees Ülo Kikas. Minu kui volikogu liikme hinnangul suunab valda siiski volikogu, kelle otsuseid viib ellu vallavalitsus. Samas kui proua Kallasel on õigus, siis tekib minul õigustatud küsimus, et miks tema kui volikogu aseesimees sellisel olukorral sündida lasi.

"Loobuti panustamast hajaasustuse veeprogrammi, mille tõttu jäid nii mõnedki noored pered ilma võimalusest rajada omale joogikõlbuliku veega kaev."

Hajaasustuse programmi ei ole vald lõpetanud panustamist, lihtsalt vanad arved tuleb enne ära maksta, kui saab uued kohustused kaela võtta. Sel aastal me osaleda ei saanud, kuna eelmise vallavõimu poolt pärandatud võlakoorem on oluliselt valla investeerimisvõimekust häirinud.

"Ei mõeldudki haridusministeeriumi poolt eraldatavat summat paigutada projekti omaosaluseks, millega oleks soojustatud Emmaste kooli algklassiosa."

Miks ei mõeldud? Mille alusel Kallas seda väidab? Lõpliku otsuse, kuhu raha suunata, tegi vallavalitsus koostöös kooli direktoriga.

"Jätkamist vajavad projektid: Emmaste valla vee- ja kanalisatsiooniprojekti teine etapp, Sõru SaRa, Tohvri vana maja lammutamine, juba eelpool nimetatud projekt pandi kalevi alla."

Vee- ja kanalisatsiooniprojektist oli just viimasel ehk 25. septembril toimunud vallavolikogu istungil juttu. Selsamal istungil, enne mida üks valimisliit volikogu tööst loobus.

Sõru SaRa on poliitiliste valikute küsimus. Kui raha on teatud hulk, siis just selle hulga piires saab tehinguid teha. Millal suunatakse raha SaRa ehitusse, ei ole veel selge. Uue arengukava raames paneme just praegu paika prioriteete. Aastal 2015 on selleks tankla taasavamine.

Merike Kallas, kes oli eelmise valitsemisperioodi volikogu esimees, peaks hästi teadma, et 2013. aastal ületati vallas seadusega kehtestatud võlakoormuse piir. Ja mitte mõne euro võrra. "Kogemata" laenati seadusega lubatust rohkem 113 000 eurot... See pärsib meie laenamisvõimalusi veel mitu aastat.

"Planeeriti aga iga hinna eest palgatõusuks 10 protsenti, bensiinijaama, osteti traktor ja teehöövel, loodeti pääseda jalgrattatee valgustuse eest tasumisest"

Palgatõus oli 5%, mitte 10 ja see oli minu hinnangul väga vajalik käik. Peamegi senisest rohkem väärtustama inimest ja vähem valama betooni. Isiklikult tõin enne valimisi välja lasteaiaõpetajate palgatõusu. Arvan, et see on koht, kuhu ka järgnevatel aastatel lisaraha suunata.

Bensiinijaam on samuti poliitiliste valikute küsimus. Ja rahvas andis valimiste läbi märku, et nad soovivad tanklat. Sama mulje on mul jäänud Emmaste valla arengukava 2015-2022 koostamisprotsessi käigus valla inimestega suheldes.

Kergliiklustee arve saabus vallamajja 31. oktoobril, tähtajaga 14. november. Ehk siis, kui vallavanemaks oli veel Tiit Peedu.  Sealjuures pidi uus vallavanem valitud saama 8. novembri istungil. Aga volikogu aseesimehe (Kallas) ja vallaseketäri (Salusoo) mahhinatsioonide tõttu lükkus see nädala jagu edasi. Uus vallavanem sai valitud 14. novembri õhtul. Ehk samal päeval, kui arve pidanuks makstud olema. Tagantjärele aiman, miks oli vaja kõigi vahenditega vallavanema valimist edasi lükata.

Ja kes lootis arve tasumisest pääseda? Volikogu (eelkõige eelarve- ja majanduskomisjon, mille liige ma olen) asus sellega kohe tegelema, kui selgus, et see arve nö üleval on. Aga valla eelarve oli selleks hetkeks juba vastu võetud. Ehk tuli leida teine lahendus. Praegu maksame seda arvet.

"Vallavolikogu 17.aprilli otsus: 

1. Anda Elektritsentrumi AS 31.10.2013 arve nr 13401 summas 47000,35 EUR (mis on esitatud Emmaste Vallavalitsusele tasumiseks Emmaste kergliiklustee tänavavalgustuse ehitustööde eest 17.01.2013 sõlmitud töövõtulepingu alusel), üle liisingufirmale kasutusrendilepingu alusel"

"Meie valimisliit ei jätnud oma arvamust vallavalitsemise kitsaskohtadest avaldamata. Me algatasime umbusalduse avaldamise vallavanemale ja vallavalitsusele augustikuu volikogu istungil just nii, nagu nõuab KOKS-i § 46. Ettekannet ei toimunud sellepärast, et volikogu otsustas, et ettekannet ei toimu, vaid see pöördumine edastatakse kõigile volikogu liikmetele järgmise päeva jooksul."

Siin Kallas küll eksib. Mitmel puhul. Esiteks ei tehtud seda nii nagu seadus nõuab: "Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle."

Käsi südamel kinnitan, et mingit volikogupoolset otsustamist ei toimunud. Volikogu liige Avo Kail andis mingi paberi istungi päeval üle volikogu esimees Ülo Kikasele, kes küsis, kas võtame päevakorda. Kail vastas, et ei, jääb järgmisesse volikogusse. Kõik. Seejärel pandi paber ära. See on ju dokumenteeritud, sest istungid lindistatakse ja protokollitakse.

Ühes olen aga Kallasega ühel meelel. "Mina tahan, et inimesed oleks omavahel sõbralikud."

Täpselt sedasama soovin ka mina. Ja siinkohal on mul soovitus, et kui seda teistelt nõuda, siis tuleks ise ka eeskuju anda.

Lisalugemist.