Hiiumaal on noortel tulevikku

Laupäevasel Vabariigi aastapäevale pühendatud Kaitseliidu konverentsil Armastusest isamaa vastu oli õhk patriootlikkusest paks. Ja mis eriti tore- saal oli suuremas osas täidetud noorte tegusate ja nägusate kodutütarde ning noorkotkastega.

Õhku kerkis mõte, et hiidlasel on justkui kaks kodumaad- Eestimaa ja siis üks väiksem maa, Hiiumaa. Ka Eesti kodutütarde peavanem Angelika Naris toonitas meie Hiiumaa-patriootlikkust.

Kodutütreid on Hiiumaal 99 ja noorkotkaid 98. Üpris muljetavaldavad arvud! Ja need noored oma päevi võrkkiigel lesides õhtusse ei saada. Tegemist on aktiivsete inimestega. Kuid need pole sugugi ainsad organisatsioonid, mille kaudu noored end teostavad.

Miks ma aga Hiiumaa ja noorte teemal kirjutan, on Tauno Telviku arvamuslugu eelmisest Hiiu Lehest (18.02). See läks väga südamesse. Eriti kuna tegemist on suure probleemiga meie „kodumaal“.

Eelmisel nädalal saatsin oma tuttavatele ühiskonnaõpetuse õpetajatele üleskutse oma õpilastega Varivalimistest rääkida ja nad valima suunata. Tegemist on Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatava kodanikuhariduse projektiga, mis toob 13-17 aastased üle Eesti valima ning arvamust avaldama, vaata lähemalt: varivalimised.ee

Tund hiljem saatis Palade põhikooli õpetaja Antti Leigri kirja edasi Hiiumaa koolidele, lisades üleskutse sellest eemale hoida. Et õpilaste valima suunamine ei käi kokku demokraatliku ühiskonnakorraga...

No tere hommikust! Millest selline hoiak? Kas noored ei tohi ega taha poliitikaga tegemist teha? Või veel hullem- arvatakse, et nad ei oska ise otsustada.

Mõlemad väited on valed. 10. veebruaril toimunud noortefoorumit Ankur 2011 „Noored ja riik“ külastas üle poolesaja inimese. Enamus kooliõpilased! Ja see oli konkreetselt poliitikaga seotud ettevõtmine. Tagasiside põhjal võin öelda, et poliitdebatt „Poliitika on parem kui seks!“ huvitas noori väga ja pani mõtlema.

Paljud, sealhulgas kõik Hiiumaa Riigikogu saadikud, arvavad, et KOVi valimisiga peaks langetama 16. eluaastani. Mõistlik idee. 16 aastasel ehk põhikooli lõpetaval noorel on olemas oma arvamus ja maailmavaade. Mida varem nad tunnetavad, et neist igaühest sõltub kodukoha areng, seda tugevam side tekib valla või linna ja noore vahel.

Kui vaadata saarel ringi, siis on näha, et meil on tegusaid noori küll ja küll. Ka neid, kes ei lahku siit paremat elu otsima, vaid on valmis ette võtma raskema tee – jääma saarele ja üritama siin läbi murda.

Emmastes kogunes eelmisel nädalal seltskond noori, kes panid aluse noorteühingule Emmaste tuleviku noored, mille kaudu tuuakse noorte hääl kuuldavale. Kärdlas on loomisel (sisuliselt on volikogul vaja asi kinnitada, noorsookomisjoni ja linnapea toetus on olemas) noortevolikogu, mis asub pärisvolikogu nõuandva organina tööle. Hästi toimib ülesaareline noortekogu. Näiteid on veel.

Ennustan, et järgmistel KOVide valimistel teevad noored volikogudes ära põlvkonnavahetuse, tuues meie saare ellu värkust ja avatud mõtlemist ning andes jäiga mõttemaailmaga inimestele puhkust. Potensiaali on meil selleks küllaga.

Kaunist vabariigi aastapäeva teile kõigile!

Ja kuigi praegu oleme jää abil mandriga ühendatud, ärme unusta, et tegelikult ongi meil, hiidlastel, kaks kodumaad. Eestimaa ja Hiiumaa.

Tarmo hind – mõned miljonid

Mul ei olnud absoluutselt plaanis seda artiklit kirjutada. Aga kuna viimased kolm-neli Hiiu Lehte on tahtmatult (ei taha kuidagi uskuda et tahtlikult) Tarmole reklaami teinud, siis tahaksin mõnda asja täpsustada.
Tarmo Mänd kirjutab Hiiu Lehes (01.02.2011): „Minu juhtida olid [...] omavalitsuste (OV) finantsjuhtimist reguleerivad eelnõud, millega on tagatud OVide finantsiseseisvus ja arenguvõime.“ Järgmises koosseisus tahetakse OVide eelarveid suurendada.
Üsna lihtne on ju suurendada, kui Reformierakonna nõudmisel vähendas riik 2009. aastal KOVile laekuvat üksikisiku tulumaksu määra 11,93-lt 11,4-ni, millega niigi raskel ajal valdade-linnade elu veelgi keerulisemaks muudeti. Ja kas Tarmo Mänd ka mitte reformar ei ole?
Küsimusele, mida olulist Riigikogus tegemata jäi, vastab Mänd, et saarte seadust ei võetud vastu. Miks? „Selle kallal ei töötatud piisava järjekindlusega,“ kirjutab ta ise vastuseks. Hea, et on vähemalt aus – oli tähtsamaid asju teha, kui saareelanike pärast muretseda.
Ma tean juba ette, et saan selle loo eest sugeda. Ei tasu norida mehega, kes on 17 aasta pikkuse kommunistliku partei taustaga, Hiiumaa rajooni viimane täitevkomitee esimees ja mida kõike veel. Ehk siis ühtteist korda saatnud.
Aga natukene imelik on vaadata, kuidas pool aastat enne valimisi hakkavad paljastuma infokillud teemal „olen nii tubli poiss olnud“. Eriti narr on end võõraste sulgedega ehtida.
Lehelugudest on jäänud mulje, et kui poleks Tarmot, siis poleks meil nii mõndagi. Aga jällegi, tore on lugeda, et mees on aus. Ta toob välja (küll osaliselt) oma hinna, millega Reformierakond ta Rahvaliidust üle ostis. Mõni miljon siia, mõni sinna projektile ja üks „nupuvajutaja“ Toompeal juures.
Samas veel pool aastat enne liitumist oravatega, ütles ta Riigikogus: „Inimesed ei usu praegust (ehk Reformierakonna- H:T) majanduspoliitikat.”. Ja teine killuke parlamendi stenogrammidest ehk mida Tarmo tööl teeb: „100 000 töötut on suurepärane poliitiline kapital, kellele teha kummardus. Sellega me usinasti hommikust õhtuni tegelemegi.”
Mul on hea meel, et peaminister lubas Kärdla tomograafi jaoks puudu jääva raha riigieelarvest eraldada. Aga samas olen kindel, et kui valimised ukse ees ei oleks, siis peaksime selle summa ise kokku kraapima. Väga mage on endale sellise teemaga plusspunkte hankida.
Ma ei ole Reformierakonna valija. Aga Tarmo Männi poolt ei hääletaks ma ka siis niikuinii. Lihtsalt väga raske on usaldada meest, kes poole saadikutöö pealt võib taaskord erakonda vahetada. Annan hääle talle ja oravatele, aga võib-olla on ta aastal 2012 juba roheliste ridades. Kas need mitusada Rahvaliidu valijat, kes Sinu poolt 2007. aastal hääletasid, on „üle hüppamise“ Sulle andeks andnud?