Olen väga nõus Margit
Kagadze poolt teisipäevases Hiiu Lehes välja käidud mõttega, et
maakondlikud haridusfoorumid peaksid senisest sagedamini toimuma. On
väga väärtuslik omavahel otse ja laias ringis mõtteid vahetada.
Tunnustan nii Margiti
enda panust Hiiumaa koolihariduse pääarupidamise õnnestumisse kui
ka maavalitsuse eesvedamist.
Kui maavanem Riho Rahuoja ütles, et
pealkiri „Üks vald – üks põhikool!“ tõi talle kaasa pahased
telefonikõned, siis tegelikult oli valik õnnestunud.
See tekitas intriigi.
Ja samas tõi selgust. Ehk nii Emmaste, Käina kui Pühalepa poolt
öeldi välja, et see, mis vormis ja kuskohas kool tegutseb, on
eelkõige kohaliku kogukonna otsus.
Tugev argument võimalikku
valdade ühinemist silmas pidades on Käina vallavanem Omar Jõpiselja
öeldu, et kui Emmaste kogukond soovib 9-klassilist põhikooli, siis
tulebki Käinas seda aktsepteerida.
Suuremõisa
lasteaed-põhikooli direktor Antti Leigri selgitas, et sealse kooli
ja lasteaia ühendamine on olnud pikk protsess, kuhu kohe alguses
kaasati õpetajad, lapsevanemad ja hoolekogu. Ka tema rõhutas, et
haridusasutuse töö korraldamisel tuleb arvestada kogukonnaga.
Oma ettekande jaoks
sisendi saamiseks esitasin küsimusi nii Emmaste kooli juhtkonnale
kui mõnele õpetajale, aga ka noortele.
Tuleb välja, et
koolmeister, vähemalt Lõuna-Hiiumaal muretseb saare
haridusmaastikku vaadates eelkõige õpilaste vähesuse pärast - see
tekitab ebakindlust, et mis saab edasi. Koolis me ei õpeta ju mitte
aineid, vaid lapsi. Ma ei õpeta mitte matemaatikat või kirjandust,
vaid ikka eri vanuses inimesi- poisse ja tüdrukuid, kellel kõigil
on oma eripärad ja õigus olla teistega millegi poolest sarnane ning
samas eriline, kordumatu, ainuke ja imetlusväärne.
HEV sektsioonist
kuulsin murenooti, kuna Hiiumaal pole piisavalt eripedagooge,
logopeede, koolis töötavaid sotsiaalpedagooge. Meie nö Nokiaks
peaks olema individuaalsusega arvestav keskkond, kus kõik lapsed ja
pered tunnevad ennast teretulnuna ja soovituna.
Mul on suur rõõm
mõelda, et tänu kahe aasta eest kooli ning haridus- ja
kultuurikomisjoni selgitustöö tagajärjel vallas tehtud otsusele on
tugispetsialistid Emmaste koolis igapäevaselt kohapeal olemas.
Meil on 95 aastat
Emmaste kooli, kus - vastavalt kogukonna soovile - pole liitklasse,
töötavad kvalifitseeritud õpetajad, koolis on suurepärased
tugispetsialistid. Meie lapsed saavad sportida, joonistada, tantsida,
laulda, pillimängu õppida, musitseerida jne. Ja seda tasuta! Sest
veebruaris toetas vallavolikogu ühehäälselt muudatusettepanekut tasuta huviringide osas.
Emmaste kooli suur
pluss on ka see, et ta on Emmaste valla lastele lähim kool ehk nn
kodulähedane kool. Noorte seisukohalt oli tähtis, et kooli on
võimalik rattaga sõita.
Meil on suurepärane
spordikompleks. Tagasihoidlikult arvan, et parim saarel. Lisaks
noorte suur huvi liikuda ja sporti teha. Täna (10.03.16) jalgrattaga
kooli sõites nägin, et kuues klass mängis juba enne kella kaheksat
õues jalgpalli!
Pluss on võimalus iga
õpilasega individuaalselt tegeleda, nende eripärasid arvestada,
kuna õpilaste arv pole liiga suur. Kõige eelneva eeldus ongi, et
laste arv püsiks või kasvaks.
Samas asukoht tingib
lisa aja- ja rahakulu transpordile. Takistuseks on ka inimressursi
järjepidevuse puudumine.
Ja muidugi intriig.
„Üks vald – üks põhikool!“ Sellele küsimusele reageeriti
kõige rohkem. Mõned mõtted: „Minu arvates on "ühe
põhikooli" idee mõeldamatu.“ „Selline otsus ei tooks
Hiiumaale inimesi juurde vaid pigem viiks neid siit ära.“ „Kardan,
et selline kaugjuhtimisel kool ei pruugi anda seda tulemust, mida
oodatakse. Kui juht on eestvedaja, innustaja, uutja, siis kas juht,
keda näeb ehk korra nädalas, seda suudab?“ „Kindlasti mitte
teha!“
Arvati, et Hiiumaa ei
vaja ühte põhikooli, koostööd kõigi haridusasutuste vahel oleks
siiski vaja arendada ja viimaste ülesaareliste kokkusaamiste põhjal
tundub, et seda ka tahetakse.
Kokkuvõtlikult ütleks,
et õpilased ja õpetajad, niisamuti koolid ei saa ega peagi olema
ühesugused. Vastupidi! Kõigil on õigus olla eriline, kordumatu,
imetlusväärne ühteaegu mitmes metasüsteemis.
Nii nagu kirjutas Ülo
Vooglaid, haridus ei sõltu eeskätt koolist, ammugi mitte ainult
kooli suurusest ja õpilaste arvust klassis või koolis.
Hindamiskeskne reproduktiivne frontaalõpe, mis domineerib Eesti
koolides, võib-olla võimaldab saavutada PISA testi abil kuulsust ja
au. Ent märkimisväärne hulk noori langeb koolist välja enne
põhikooli lõpetamist. Eesti õpilased on EL-i kõige õnnetumad ja
esirinnas ka alkoholi tarvitamises. Peaksime rohkem tegelema õpilaste
hälbiva käitumise põhjustega ja selleks ei ole vaja koole liita.
Meil Hiiumaal on kõrged
PISA testi tulemused ja üsna väike väljalangevus koolist.
Pääarupidamisel esitati küsimus, et kas me äkki ei taha maakonna
haridusreformidega hoopis mõnda muud probleemi lahendada. Ehk meil
on tugevad koolid ja nende ümberkorraldamine ei pruugi vajalik olla.
Iga kooli sulgemine,
olenemata ettekäändest, toob raskesti korvatavat kahju nii sellele
piirkonnale kui inimeste elukeskkonnale ning on ühtlasi ohtlik ka
riigi kaitsevõime (sh kaitsetahte ja -valmiduse seisukohalt).
Sündimus on elukvaliteedi ja kindlustunde funktsioon.
Ilmus 18.03 Hiiu Lehes