Seisame traditsioonilise perekonna eest

On kurb, et sotside ning reformarite valitsuskoalitsioon on enda prioriteediks seadnud ühiskonna fundamentaalsete alustalade kõigutamist.

Neljapäeval toetas valitsus kooseluseaduse eelnõud ning plaan on see jõustada 2015. aasta algusest.

Esiteks ei ole teemat koalitsioonilepingus ära märgitudki. Sellest isegi ei räägitud! Ja nüüd on rutt taga? Mäletan, et pigem olid ettepanekud, kuidas laste olukorda meie riigis parandada. Ahjaa, lapsed ei saa ju valimas käia ja neilt hääli ei saa...

Samamoodi puudub selleks rahva mandaat, sest Riigikogu valimiste eel ei olnud see üldse teemaks.

Veelgi enam. Juba eelmisel aastal esitati kooseluseaduse vastu riigikogule rohkem kui 38 000 inimese allkirjaga petitsioon. Täna on 45 000 inimese toetuse kogunud petitsioon „Kaitskem üheskoos perekonda!“ läbi aegade suurima allkirjade arvuga rahvaalgatus, millega riigikogu poole pöördutud!

Lisaks kogub SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eelnõu vastu Riigikogu liikmetele saadetavaid protestikirju internetis. Tänase seisuga oli neid juba üle 200 000!

Minu jaoks on samas väga huvitav fakt, et homopropagandat tegev SA Inimõiguste Keskus saab riigilt tõhusat rahatuge, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ei saa sentigi...

Tean oma kogemusest, et kooseluseaduse vastu võtaks sõna veel palju rohkem inimesi, kui sellega ei kaasneks kõikvõimalike alusetute süüdistuste laviin, sealhulgas homofoobia, sallimatuse ja vihkamise siltide kaelariputamine.

Ja kooseluseadus on alles homopropaganda algus. Toon näite Šotimaalt.

Valitsus kehtestas seal alles hiljuti juhised õpetajatele. Nad on sunnitud õpilastele rääkima, et homosuhted on igati normaalsed, moraalsed ja terved. Samuti tahetakse võtta vanematelt ära õigus mitte lubada oma lapsi tundidesse, kus sellist asja räägitakse.

Konkreetne näide, kuidas homoliikumine võtab normaalsetelt inimestelt ära elementaarsed õigused, antud juhul õiguse käituda kooskõlas oma südametunnistusega ja mitte allutada lapsi ideoloogilisele ajupesule.

Teine näide. Geiabielude seadus on USAs loonud pretsedendi mormoonidele, kes nüüd nõuavad polügaamia seadustamist. Mis järgmiseks?

Kolmas näide. Homoaktivistid taotlevad Tallinnalt vanalinna sulgemist 7. juuniks, et seal saaks vabalt oma festivali pidada. Vanalinna elanikud palusid seda mujal teha. Nende seisukohaga ei arvestatud. Vikerkaarevärvilise tralli korraldamine näib olevat olulisem kui kohalike elanike õigus mitte taluda sellist asja oma koduakna all.

Vabameelses läänes on koostatud ka Geide Vabastamise Rinde Manifest. Seal on muuhulgas kirjas: „Geide rõhumine algab ühiskonna kõige fundamentaalsemast üksusest, milleks on perekond.“ Tohoh!?

Manifest paneb ette, et pärast eneselt „heteroseksismi, meeste privilegeerituse ning traditsiooniliste soorollide türannia“ ahelate heitmist hakkame me kõik elama hiilgavas ja säravas „uues seksuaalses demokraatias, millest on pagendatud erootiline häbi ja süütunne“.

Samasooliste kooselu on kahtlemata kooselu ning kui neil on ühine eluase, siis võib nende kooslust nimetada ka leibkonnaks, kuid perekond on midagi muud ja jääb selleks.

Põhiseadus viitab perekonnale kui mehe ja naise vahelisel ühendusel rajanevale kooslusele, sest üksnes sellisena saab perekond olla rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna aluseks. Sõltumata sellest, kas see kõikvõimalikele soouurijatele meeldib või mitte.

Praegu ei ole samasoolistel mingeid takistusi koos elamiseks. Niisamuti on neil võimalik sõlmida juriidilisi lepinguid. Kasvõi ühisvara osas. Aga kooseluseadust- millele tõenäoliselt järgneks abieluõigus samasoolistele paaridele- ei ole Eesti riigil vaja.

Kui valitsus peab lastest ja perekonnast, inimeste õigustest ja sallivusest lugu, siis on teemasid, millega tegeleda küll ja veel. Kasvõi küsimused, et miks on meil lapsi, kes ei jõua hommikuti kooli? Miks on perekondi, kus lapsevanem- veel hullem, mõlemad!- joob? Miks on osade laste ainus (soe) söögikord päeva jooksul koolitoit? Miks mõnel vanemal on ükskõik, kui nende laps(ed) tarbivad alkoholi ja on reede õhtul purjus peaga väljas?

Loodan, et praegune koalitsioon peab siiski oluliseks rahva arvamusega arvestada. Niisamuti, et leitaks aega tegeleda tõeliste probleemidega, mitte juhinduda käputäie homoaktivisti propagandast.

Samas tuleb meeles pidada, et juba järgmisel kevadel ootavad Riigikogu valimised. Ja valimised on võimalus muuta seltskonda, kes meie riiki juhivad, kes seaduseid koostavad ja vastu võtavad. Isamaa ja Res Publica Liit seisab kindlalt traditsiooniliste pereväärtuste eest!