Monday, November 28, 2016

Istung 40

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 40
Kohal 8 liiget

Vallavalitsuse info
Tiit: Oktoobris laekus tulumaksu 8,8% enam kui 2015.a. 10 kuu võrdluses +6,9%. Arvelduskrediiti ei ole kasutatud. Esimene lumeproov edukalt üle elatud.

Vastamine Hergo Tasuja kahele arupärimisele
Tiit: Ruumide üüri- ja rendihindu ei ole võimalik üheselt naabritega võrrelda, ruumid on erinevad ja asukoht mõjutab.
Igal aastal on valla eelarves planeeritud tulud, mida teenitakse allasutuse poolt. Kulud ja tulud on seoses, ehk mida rohkem teenitakse, seda rohkem võimalusi kulutada. Tasaarveldus näiteks lisaeelarve kaudu.

Vallavolikogu määrus „Maamaksumäärade kehtestamine 2017. aastaks”
Pilvi: maksumäärad jäävad samaks, ka eelarvestrateegias oli nii. Protsendid on laes.
Kõik poolt

Vallavolikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine”
Kõik poolt

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla 2016.a. II lisaeelarve“
Karin: Tulude poolt suurendasime maksude võrra, tulumaksu laekub hästi. Väiksem suurenemine kaupade ja teenuste müügist.
Kõik poolt

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla 2017.a. eelarve“
Karin: pole veel päris tasakaalus, kuna uuel aastal plaanis rohkem investeerida, kui omavahenditest välja tuleb.
Kristi: minu meelest Sõru SaRa investeering on kohatu ja kasu saavad vaid need, kes seal oma asju hoiavad.
Suunata eelarve- ja majanduskomisjoni.

Kõik poolt

Wednesday, November 23, 2016

Kolmas vaatenurk

Reedene, 18.novembri Hiiu Leht pakkus lugemiseks kahte vastandlikku vaatenurka ühinemisläbirääkimistest Hiiumaal. Kahjuks oli tegemist suures osas süüdistamise, mitte konstruktiivse lähenemisega.
Allakirjutanud võtsid voli rääkida Emmaste ja Pühalepa või Käina valla nimel, tuues samas ise ka välja, et nii ühes, teises kui kolmandas puudub päris ühtne seisukoht. Alljärgnevalt kirjutangi ühinemisläbirääkimiste komisjoni liikmena lahti nö kolmanda vaatenurga.
Minu hinnangul oligi tegelikult positiivne, et arvamused eri teemade juures ei jooksnud arutelude käigus mitte valla piire pidi, vaid vastavalt inimeste nägemusele maailmast ja ühiskonnaprotsessidest. See on ühtset Hiiumaad vaadates samuti oluline, et me ei takerduks ainult oma mätta otsa, vaid lähtuksime põhimõtetest ja teadmistest, mis meil on.
Kolmepoolseid põhimõtteid on arvestatud
Olles osalenud kolme valla läbirääkimistel ja vaadates nüüd Käina ja Hiiu valla komisjonide poolt kokku lepitut, siis tegelikult on praegune Käina ja Hiiu valla ühinemisleping ikka üsna suures osas kolmepoolselt läbi arutatut arvestanud. Rumal oleks loota, et muutunud tingimustes kõik üks-ühele üle võetakse.
Samas peamised põhimõtted on säilinud. Ehk valimisringkonnad moodustatakse valdade baasil. Luuakse osavaldade süsteem, milledele jääb otsustusõigus kohalike teemade osas. Praegustes valdades säilitatakse teatud ulatuses personal, hoidmaks esmatähtsad teenused kodulähedal jne.
Minule jääks küll iseendast narr mulje, kui ma nüüd süüdistaksin, et mida ja miks te sinna kirjutasite. Sest volikogus me otsustasime ju läbirääkimistega mitte liituda. Mitte kaasa rääkida.
Üks või kahed läbirääkimised
Ma olen nõus, et Omar Jõpiselg ja Üllar Padari tegid ühe olulise valesammu. Nimelt koostas Käina nelja valla läbirääkimiste eelnõu ilma partnereid sellest teavitamata. Saan aru, miks tehti otsus algatada ka nelja valla läbirääkimised. Samas asjaolu, et Emmastet ja Pühalepat sellest eelnevalt või koheselt ei teavitatud, päädis mõne inimese solvumisega.
Küll on Toomas Remmelkoore, Anti Leigri, Tiit Pauluse arvamusloos faktid mitmel pool segamini. Ehk mitte Jõpiselg ja Padari ei lõpetanud kolmepoolseid läbirääkimisi.
Kaks varianti ehk nii kolme- kui neljapoolsed läbirääkimised olid jõus täpselt selle hetkeni, mil Pühalepa volikogu 25.oktoobril ja seejärel Emmaste volikogu 31.oktoobril otsustasid neljapoolsete läbirääkimistega mitte liituda. Alles seejärel ehk 1.novembril lõpetas Käina volikogu kolmepoolsed läbirääkimised. Nad olid valiku ette seatud, sest kahel teel enam jätkata ei saanud.
Oluline on, kuidas edasi?
Ma ise pakun, et üks põhjus möödarääkimisteks võis tulla ka erinevas infoväljas elamisest. Ehk kui võtan ette Emmaste, Pühalepa ja Käina valla ühinemisläbirääkimiste seitse protokolli, siis osalemine on olnud väga erinev.
Alati osalesid Paulus, Jõpiselg ja Padari. Leigri puudus kolmel korral. Samas Remmelkoor osales vaid kahel korral ja näiteks Gustav Kotkas ei osalenud kordagi.
Ja kõige kurvem minu jaoks on see, et me ei kuulanud kogukonna arvamust. Tuletan meelde, et nii Emmaste kui Pühalepa vallas toetasid kõik volikogu komisjonid liitumist ühise Hiiumaa läbirääkimistega.

Ent kõige olulisem on, kuidas edasi? Pean tõdema, et võrdluses mõtete „Selline kahepalgeline käitumine mingi olematu rahasumma nimel nurjas eos ühtse Hiiumaa valla tekke“ (Remmelkoor, Leigri, Paulus) ja „Süüdlasi pole mõtet otsida. Oleme positiivsed Hiiumaa tuleviku osas – meile tundub, et saame tulevikuks luua heas tasakaalus Hiiumaa haldusmudeli“ (Jõpiselg, Padari) vahel kandub minu sümpaatia viimase poole. Süüdistamine ei vii edasi. Oluline on olukorda aktsepteerida, kuulata ära ka partnerite seisukohad ning leida parim võimalik kompromiss.

Ilmus 22.11 Hiiu Lehes

Friday, November 18, 2016

Aruanne

Oktoobris möödus kolm aastat kohalike omavalitsuste volikogude valimisest. See tähendab, et juba kolmveerand sellest valimisperioodist on möödas. Viimati vaatasin Emmastes toimunule tagasi siinsamas Hiiu Lehe veergudel täpselt aasta eest.
Seekord pean alustama viimastest sündmustest. Ehk ühinemisläbirääkimistest saare omavalitsuste vahel. 31. oktoobril otsustas Emmaste vallavolikogu mitte nõustuda Käina vallavolikogu ettepanekuga läbi rääkida ühise omavalitsuse moodustamise osas Hiiumaal.
Mina ja Maido Rand toetasime laua taha istumist, ent kuus volinikku oli selle vastu. Mind tegi see kurvaks. Mitte, et ma oleks suur haldusreformi toetaja. Aga otsus ei olnudki selle kohta, et kas liituda ühiseks vallaks või mitte. Ma hääletasime, kas selles osas teistega läbi rääkida või mitte. Ja valisime mitterääkimise.
Suur pilti vaadates- reformierakond ei ole haldusreformi juhtimisega edukalt toime tulnud. Nii nagu ka mitme muu teemaga. Ja kui poliitikas vähegi õiglust on, leiavad nad end peagi opositsioonist. Ent Toompeal näevad ka teised parteid Hiiumaad ühe omavalitsusena. Mis tähendab, et mõistlik olnuks ikkagi kohapeal ise kokku leppida, mismoodi uues haldusüksuses oma elu korraldame.
Protsesse saad muuta kaasa rääkides
Küsisin 31.oktoobri istungil, et kas valimisliit Emmaste Eduks saatis välja tugeva signaali ja saavutas oma eesmärgid, kui nad kahe aasta eest täies koosseisus volikogu tööst loobusid.
Keegi ei arvanud seda. Ent ühinemisläbirääkimiste osas otsustasime siiski kõrvale jääda. Vaatamata sellele, et kõik volikogu komisjonid toetasid läbirääkimistel osalemist.
Ka mul endal on olnud paaril korral tunne, et kas sellel kõigel on mõtet. Kas on mõtet aega ja energiat panustada, kui sinu või komisjoni arvamus on justkui soe õhk. Ent tegelikkus on, et kui sa kõrvale astud, siis ei ole võimalik midagi muuta. Teisel juhul on selleks vähemalt lootust.
Nii võin tõdeda, et kuigi kohati on selgitustöö olnud üsna energiakulukas, olen saanud ka nö väiksema partnerina volikogu laua taga Emmaste protsesse mõjutada.
Olen tegutsenud väga selgelt oma valimislubaduste ja haridus-kultuurikomisjoni seisukohtade suunas. Ja nii võin rõõmustada, et nii mõnigi hea idee on teoks saanud.
Haridus
Emmaste kooliõpilased sõidavad maakonna piires ühistranspordiga tasuta, mis on oluliselt parandanud nende võimalusi osaleda huvitegevuses ka väljaspool koduvalda. Käesolevast aastast saavad aga õpilased valla enda huviringides ilma ringitasuta osaleda. See ei olnud tegelikult väga kulukas, ent põhimõtteline otsus valla jaoks. Ja mõningase kõhkluse järel toetas volikogu seda ühehäälselt.
Rääkides veel haridusest, siis suvel renoveerisime põhikooli algklassiosa, mis parendas õpikeskkonda. Ent minu jaoks veel märgilisem oli otsus pakkuda sellest õppeaastast pikapäevarühma õpilastele tasuta einet, seda lisaks tavapärasele lõunasöögile.
Algklassides õpib hetkel 45 õpilast ehk lähimat kümnendit vaadates on kool jätkusuutlik. Seega on kindlasti õigustatud ka edasised investeeringud selles valdkonnas. Nii näiteks saab kooli aula uuel aastal põhjalikult kaasajastatud ja majja juba jõudnud ülikiire interneti kasutamiseks uuendame ITK-vahendeid.
Kui koolis on õpetajate palgad ministeeriumi poolt fikseeritud ja töötasu tuleb riigi poolt, siis lasteaed on kohaliku omavalitsuse ülal pidada. Minu jaoks on olnud oluline teema ka lasteaiaõpetajate palgad. Kuigi siin on veel arenguruumi, siis viimase kahe aastaga oleme siiski sammu edasi astunud.
Kultuur
Kultuuri valdkonnast kirjutasin juba aasta eest, mil haridus-kultuurikomisjoni eestvedamisel pidas volikogu õigeks võtta valdkonda juhtima eraldi spetsialist. Sama on toimunud spordivaldkonnas. Spordisõbrana on mul hea meel, et ka sporti oleme suutnud lõpuks investeeringuid teha. Nii saab spordihall veel selle aasta lõpuks täies ulatuses tartaankatte, mis peaks tõstma selle kasutatavust maakonna sportlaste seas. Seoses Saarte Mängude korraldamisega parendasime välisväljakuid. Samas on selge, et see on vaid üks samm pikal teekonnal. Nii pean väga oluliseks, et suudaksime juba uuel aastal renoveerida mini arena ehk jalgpalli kunstmuruväljaku. See oli arengukava koostades noorte teemagrupi prioriteet ning meie noored on seda väärt, et see ära teha.
Aktiivsete eakate tegutsemisvõimalusi on laiendanud Vaba Aja Keskus ja selle raames toimuv täiskasvanute huvitegevus. Uuel aastal võtame aga ette päevakeskuse põhjaliku remondi. See on aastaid järge oodanud ja kindlasti vajalik, et tegusam osa vanemast põlvkonnast enda plaane ellu viia saaks.
Ehk et kui sa otsustamisringist kõrvale astud, siis puuduvad igasugused võimalused. Olles laua taga ka väiksem osapool, on sul võimalus enda ideed ja argumendid välja käia.
Kaasamine
Just seda, et kõik saaksid oma mõtted välja käia ja nende tagamaad selgitada, pean omavalitsuse juures väga oluliseks. Üks positiivne näide, mille ma julgesin ka 2013.aastal enne valimisi välja pakkuda, on kaasav eelarve. Mul on hea meel, et Heidi Siirus selle möödunud aastal vallavalitsuse tasandil üles võttis ja praeguseks on Emmastes üheksa bussipeatust varustatud LED-valgustitega. Oluline nii ohutuse seisukohalt, aga ka suurepärane näide kogukonna kaasamisest.

Ilmselt tuleb viimane valimiste-eelne aasta piisavalt segadusi pakkuv, s.h haldusreformist tingituna. Loodan, et meil on oskust lisaks rääkimisele ka kuulata. Kuulata kaasteelisi ning püüda ka neid mõista.

Ilmus 4.11 Hiiu Lehes