Thursday, July 23, 2009

Mitteabieluline kooselu

Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs. Iseenesest ei muuda esmaspäeval minister Rein Langi poolt isiklikult seksuaalvähemuste esindajatele esitletud analüüs muidugi veel midagi. See ei ole seadus. Autorid rõhutavad, et kutsuvad neil teemadel arutlema, et seejärel parim otsus vastu võtta. Analüüs pakub välja kolm versiooni mitteabielulise kooselu reguleerimiseks.

Esiteks võib jätta õigusruumi suuresti muutmata, eemaldades vaid sätted, mis asetavad mitteabielulise kooselu partnerid abikaasadega võrreldes ebavõrdsesse olukorda (nt üürisuhetega seonduv).

Teiseks võib luua eraldi lepinguliigi mitteabielulises kooselus elavate paaride jaoks. Seejuures tuleks ka otsustada, kas anda võimalus leping sõlmida vaid sama- või ka erisoolistele paaridele, kes ei soovi abielluda. Lisaks tuleb määrata kindlaks lapsendamisega seonduv.

Kolmandaks võib abielu institutsiooni avada ka samasoolistele paaridele. Sel juhul ei ole vaja eraldi seadust, vaid piisab perekonnaseaduse täiendamisest ning mõningate teiste seaduste muutmisest. Sellegi variandi puhul tuleb otsustada lapsendamisega seonduv.

Homoseksuaalsete inimeste õiguste eest võitlejad on juba aastaid soovinud homoabielud legaliseerida. Samas poliitringkonnad on antud teemal väga sõnaahtraks jäänud. Vaid Sotsiaaldemokraatide leerist on tulnud samasooliste kooselu toetavaid sõnavõtte.

Piibel sel teemal armu ei anna: „Kui mees magab mehega, nagu magatakse naise juures, siis on nad mõlemad teinud jäledust; neid karistatagu surmaga, nende peal on veresüü.“ (3.Mo 20:13).

Aga ega Eesti rahvaski väga salliv pole. Rahvastikuministri büroo kogutud andmete kohaselt ei poolda enamik vastajaid homo- ja heteroseksuaalsete paaride võrdseid õigusi. Võrdsete õiguste poolt (nõus või täiesti nõus) oli 13% vastajatest, vastu (ei ole nõus või ei ole üldse nõus) 56%. Seisukohta ei võtnud (ei ole nõus ega vastu või ei oska öelda) 31% vastajatest.

Samas ei ela me pimedal keskajal, mil oli ehk normaalne arvata nagu homoseksuaalsus oleks haigus, millest on võimalik lahti saada. Tänapäeval on levinud arusaam, et inimese seksuaalne orientatsioon on viiendaks eluaastaks välja kujunenud. Ja kuigi see võib elu jooksul muutuda, ei saa seda vägisi muuta.

Arvestades eelnevat ja aksepteerides, et Eestis elavad ka homoseksuaalsed inimesed, kes soovivad koos elada (ja elavadki), on selge, et mingisuguseid reguleerivaid seadusakte on vaja.

Leian, et kõige õigem oleks kasutada teist versiooni ehk luua eraldi lepinguliik, millega määratakse täpselt kindlaks mitteabielulise kooselu võimalike valukohtade lahendamine. Näiteks pärimisõiguslikud küsimused. Ja ausalt öeldes pole ju vahet, kes selle lepingu kaudu enda kooselu registreerivad. Ent samas usun raudkindlalt, et abiellumise privileeg peaks siiski jääma paaridele, kus üheks osapooleks on naine ja teiseks mees.

Thursday, July 16, 2009

Narko

Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja liberaalse mõttekoja Vaba Ühiskonna Instituut juhataja Paul Vahur leiavad, et Eesti võiks narkootikumide tarvitamise legaliseerida.

Üldjuhul olen kuulnud selliseid avaldusi noortelt „ekspertidelt“, kes on internetiavarustest leidnud „teadusliku“ artikli mõnelt teiselt „eksperdilt“. Kahjuks on tänapäeval infot nii tohutult palju, et kohati ei tea, mida uskuda. Sestap ei saa imestada, et internetis muutub omalooming vahel tõsiteaduseks. Näiteks Mati avaldatud mõttelend leiab Anne poolt kajastamist ning seda kasutavad omakorda järgmised. Nüüd võibki tunduda, et tegemist on kindlate faktidega. Aga tegelikult on probleem selles, et leitud infot usaldatakse pimesi ja ei vaevuta seda teistest allikatest üle kontrollima. Narkootikumide kohta leidub internetis samuti palju müüte, mis kohati on lausa halenaljakad.

Sootaki ja Vahuri puhul usun, et nad on temaatikaga kursis ning ei loobi niisama sõnu. Aga sellegipoolest tunduvad nende väited ebaloogilistena.

Meeste sõnul tuleb esiteks aru saada, et mõnuained on meie ühiskonna loomulik osa, mida kõrvaldada ei ole võimalik. Seega- kuna tubakas ja alkohol on legaalsed ning laialdaselt levinud, siis tuleks ka narko legaliseerida ning anda soovijaile vaba voli selle tarbimiseks? Näiteks kabemängus võiks siis kahe nupuga vähemusse jäädes ka ülejäänud nupud kohe vastasele ette sööta, selle asemel, et pingsalt keskendudes siiski võitu püüda.

Vahuri väitel saaks nii paremini piirata ka noorte ligipääsu narkootikumidele, sest kui diiler dokumenti ei küsi, siis näiteks poemüüja küll- nagu praegu alkoholi puhul. Tõsi- alaealised alkoholi ja tubakatooteid osta ei tohi. Aga Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringu põhjal tarbib iga viies 15 aastane alkoholi vähemalt korra nädalas! Samas Eesti Noorsoo Instituudi andmeil on 17-27 aastaste hulgas 7% viimase aasta jooksul mõne korra narkootikume proovinud. Sagedamini tarbib 2% noori. Seega võiks hoopis järeldada, et kui narkootikumid legaliseerida, muutuvad need ka noortele täiskasvanute kaudu kättesaadavamaks.

Sootaki sõnul võiks alustada kergemate karistuste määramisest narkootikumide tarvitajatele. Seejärel legaliseeritaks lahjade narkootikumide tarvitamine ja hakataks neid seaduslikult müüma. Ja olekski Pandora laegas avatud...

Karistuste osas olen Sootakiga mingil määral nõus. Leian, et ühiskonda ei peaks vaos hoidma hirm trahvide jms ees. Probleemid tuleks lahendada juba rohujuure tasandil. Rohkem rõhku peaks panema ennetustööle. Aga kui praegu karistusi leebemaks muuta, annaks see vale signaali ja ahvatleks enam narkot tarbima.

Lahjade narkootikumide all mõeldakse eeskätt kanepit ning selle saadusi- marihuaanat ning hašišit. Nende legaliseerimise pooldajad armastavad rõhutada, et Hollandis ju tohib kanepit osta. Miks ei meenu, et näiteks Rootsis ei tohi? Või üldse ülejäänud Euroopas? Samas on meie ja Hollandi ühiskonnad nii erinevad, et sealset mudelit ei saa lihtsalt niisama Eestisse üle kanda. Ennetustööd on seal tehtud pikki aastaid, lisaks on taastusravi ning toetusvõrgustike süsteem efektiivsem. Ehk on see üllatav, aga TAI andmetel tarbib hollandlane keskmiselt vähem marihuaanat kui eestlane. Sealne osaliselt legaliseeritud uimastimüük on suuresti suunatud turistidele. Vägagi tõenäoline, et Eestit hakkaksid samuti narkoturistid külastama- soovime me seda?

Väidan, et narkootikumide legaliseerimine tooks psühhiaatriakliinikutele hulga tööd juurde, liiklusõnnetuste ning tänavakuritegude (kui just tasuta doose jagama ei hakata) arv kasvaks. Niisamuti suureneksid Haigekassa kulud, kuna uimastite tarbijad kasutavad tavapärasest enam tervishoiuteenuseid. Arvestades, kui palju tarbivad Eesti inimesed alkoholi ja tubakat, ei ole põhjust eeldada, et narkootikumide puhul mõõdutunnet üles näidataks. Seega tuleks legaliseerimise asemel pigem ennetustööle panustada.

Thursday, July 2, 2009

Esimene juuli

Kuna suvel on palav. Ja palavaga mõte väga ei lenda. Pealegi, kui lendab, siis toas arvuti juures ikka ei viitsi passida eriti. Seega 30.06 Hiiu Lehe arvamuslugu jälle:

1. juulist tõuseb seoses teise lisaeelarvega käibemaks 18lt protsendilt 20le. Lisaks kerkivad kütuseaktsiisid ning vähendatakse haigushüvitisi. Kaob matusetoetus. Ja nipet-näpet veel.

Tõepoolest, olen täitsa nõus, et elu läheb raskemaks, kuna hinnad kerkivad. Ja samas palgad mitte. Käibemaksu tõus lajatab valusalt meile kõigile, sest me kõik peame ostma- süüa vähemalt-, teenuste eest tasuma jne. Niisamuti mõjutab kütusehinna tõus seoses aktsiiside tõstmisega meid kõiki. Isegi neid, kes autoga ei sõida. Ja kui lisaks maailmaturul nafta hind ka veel kerkib, võib üsna kindlalt uskuda, et kaubad poes kallinevad samuti, kuna nende vedu poodi on kulukam.

Lisaks tekitab tuska asjaolu, et riik lõpetab õppelaenu tagasimaksmise toetamise. Niisama äkitselt. Mis sest, et paljud olid laenu võttes arvestanud, et ei pea ise kõike tagasi maksma. Kuidagi ebaõiglane.

Samas on asju, mis mulle meeldivad. Maavara kaevandamine kallineb. See on meie ühine kodumaa muld, turvas ja muu ning kui keegi seda endale tahab, siis on minu meelest loogiline, et ta selle eest ülejäänutele riigikassa kaudu tasub. Ja kui me oma Maarjamaad armastame, siis tuleb selle eest ka kõva hinda nõuda.

Mis mulle veel meeldib- kuigi ma tean, et paljud mind selle eest kiruvad- on alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus. Kui aus olla, võinuks see veelgi märgatavam olla. Suits, see salakaval deemon, mürgitab mitte ainult suitsetajat, vaid ka kõrvalolijaid. Eriti vastik on, kui väikeste laste juures suitsu tehakse. Ütlete- salasuitsud on ju ka ning Venemaalt saab odavat tubakat ja nii jääb riigil üldse raha saamata. Aga sama seadusega määratakse, et väljaspoolt EL võib päevas tuua vaid 40 sigarit. Ja salatubaka vastu võitlemiseks on meil vastavad asutused olemas. Üldiselt- tubakas ja alkohol on mürgid ning nende pealt on õige rohkem raha nõuda. Sest kas see oleks parem, kui piim või leib on kallis, aga õlu odav?

Tuues paralleeli malega, tean, et mõni tahtnuks ratsu asemel odaga lüüa, ent kõige tähtsam on ikkagi see, et masule matt tehtaks. Üks samm on tehtud, nüüd tuleb vaadata, mida teeb vastane ehk- kuidas majandus sellele reageerib. Kas eelarve seis paraneb. Samuti tuleb mõelda järgmise ning mitte ainult, ka üle- ning üleülejärgmise käigu peale. Sest kui üldse mitte käia, tiksub kell nulli peale ja tabelisse märgitakse kaotus kirja.

Seega ei tasu hakata valitsust kiruma, et võinuks teha hoopis nii või nii. Ise me nad võimule valisime. Mäletate? Või te ei käinudki valimas? Hea, et otsused üldse vastu võeti. Tõsi, tegutsemine võinuks olla kiirem. Aga variante eelarve tasakaalu seadmiseks oli palju ja valiti välja just need. Ainult tulevik näitab, kas see end õigustas.

Wednesday, July 1, 2009

Tohoh

Eelmise kuu lõpus loodi MTÜ Piraadipartei, millest hiljem erakond kujuneb. See meie poliitmaastikult veel puuduski :P