Valimised 2013. Ühe
valimisliidu võit ja enamus volikogus. Ühelt poolt selge signaal,
et kaasame, teeme koostööd kõigiga. Teiselt poolt omavahelised
arusaamatused volikogu positsioonide jaotamisel.
Minu ettekanne volikogu
saalis aastavahetuse eel, plussidest ja miinustest
volikogu-vallavalitsuse töös.
Komisjoni ja
vallavalitsuse erinev arusaam koostööst ja vallas läbi viidavate
muudatuste protseduurilisest korrast.
Vallavanema ettekanne
volikogus, teemaks koostöö.
Ei ole just parimad
eeldused vist. Samas mainitud said avalikud toimingud. Palju jäi
kulisside taha. Paraku on väikeses kohas lavakardin üsna õhuke.
Otse ja avalikult öeldu pluss on, et info jõuab kohale moonutamata
kujul. Lisaks on see ühele õigele inimesele kohane. Miinuspool on,
et selle käigus võib kannatada saada ka valla(-volikogu,
-valitsuse) üldine kuvand.
Volikogu juunikuu
protokolli väljavõte:
T. Paulus: tuleb
edasi minna ja koostööd teha.
Ü. Kikas: Tuleb
teha head koostööd lähtudes sellest, millised on kellegi
ülesanded, eelkõige
lähtudes valla
huvidest.
Ühesõnaga soov
koostööd teha on olemas. Ja see on juba tubli eeldus selle
õnnestumiseks.
Eesti keele seletav
sõnaraamatust:
Koostöö - kahe v.
mitme isiku, isikute rühma vm. ühine v. kooskõlastatud töötamine
v. tegutsemine
Sissejuhatuses mainitu
on minevik. Kui palju keegi sellest kinni hoiab, on meie enda teha.
Oma ettekande eest
detsembrikuus võtan vastutuse. Vabandan. Sinna sattus sisse ka
emotsioone ja sellest kantud lauseid. Poliitikas ei ole emotsioonidel
aga kohta.
Samas komisjoni ja
vallavalitsuse vastuolud võtsid minul küll motivatsiooni maha,
kaalusin tõsiselt komisjoni töösse panustamisest loobumist. Olles
aus, ei löö mul ka praegu komisjonile mõeldes silmad särama, nagu
see oli 2013 lõpus.
Vallavanem oma
ettekandes konkreetseid lahendusi ei pakkunud, aga usun, et sõnavõtt
oli märk sellest, et koostöö kui sellise jaoks on ka sealt poolt
uks lahti.
Sisulise poole peale
liikudes. Nagu seletav sõnaraamat välja tõi, on koostöö mitme
osapoole kooskõlastatud tegutsemine.
Tunnistan päris
siiralt, et olen vigu teinud.
Koostööd kui sellist
olen aga püüdnud teha. Sest valimistejärgsed signaalid viitasid,
et seda soovitakse ka teiselt poolt. Aus inimene ütleks ju, kui ta
tegelikult seda ei soovi teha. Volikogus olev häälteenamus lubaks
ju teisi mitte kuulata.
Kuni kevadiste
arusaamatusteni kaasasin vallavanema alati sisuliste küsimuste
juures komisjoni koosolekule. Protokolli saatsin tutvumiseks samuti
otsekirjaga. Olles aus, kuni ettekandeni volikogus sain otseinfot ka
sealtpoolt.
Info vahetamine ongi
väga oluline teetähis koostöö juures. Lisaks teabe vahetamisele
on see ka märk, et austan teist osapoolt ja soovin temaga arvestada.
Meil on lõpusirgel uue
arengukava koostamine. Nii laiapõhjalise kaasamise kaudu ei ole seda
varem kunagi tehtud. Kas mujal Hiiumaalgi on? Kui me suudame nüüd
suurte solvumiste ja tülideta lõppversiooni kokku panna ja vastu
võtta, siis on see juba päris korralik eeldus koostööks.
Loomulikult kui me siis selle dokumendi järgi ka reaalselt ja
praktiliselt toimetame.
Riigi poliitiline
olukord on see, et tõenäoliselt ei ole suuri muudatusi valitsuse
osas oodata. Seega minnakse edasi ka haldusreformiga. Oht (või
võimalus, ehk isegi ootus- kuidas kellele), et 2017 valimiste järel
on saarel üks või maksimaalselt kaks omavalitsust, peaks meie jaoks
olema väga mõjus eeldus koostööks. Kui me muidugi tahame selle
piirkonna eest siin ka tulevikus ühendvalla koosseisus seista.
Ma usun koostöö
võimalikkusesse. Aga vaja ei ole häid sõnu, vaja on tegusid. Kui
me ka ei jõua päris ühisele otsusele, siis mõistlik inimene ei
jonni, kui teda on laua äärde kutsutud, ta on saanud oma argumendid
välja käia, teda on kuulatud, ent sellele vaatamata on teise poole
mõte ja argumendid peale jäänud. Aga oluline ongi siinjuures talle
selle võimaluse andmine.
Ehk ma väga loodan, et
me ka reaalselt tahame teha koostööd. Et varem öeldu ei ole olnud
sõnakõlks.
Loodan, et me oleme nii
tugevad ja meie argumendid on nii sisulised, et me ei karda juba
protsesside algfaasis teisi osapooli kaasata.
Sest tegelikult on meil
vallas ikkagi veel päris mitu asja, mis vajaks teatud muudatusi ja
koos sellega uut arenguimpulssi. Vähemalt valimistejärgselt sain
aru, et on soov käised üles käärida ja tegutseda. Tahan uskuda,
et see soov on siiani põues. Koos jõuab kindlasti rohkem ära teha.
Ettekanne volikogus, 11.09.2015
Hergo Tasuja,
volikogu aseesimees