Istung 5

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 5

Vallavanema infotund. Tulu- ja maamaksu laekumine on hästi sujunud. Esimest 30.11 seisuga 96,7% ja teist 109,7%. Samas ka kulupoole täitmine on planeeritust suurem. SA Hiiu Maakonna Hooldekeskuse nõukogu esitas tagasiastumispalve, mis rahuldatakse 10.01.14 seisuga. Seejärel saavad nõukogu liikmeteks Tiit Paulus, Kairi Arunurm, Liia Rull.

Tutvusime uue vallasekretäri, Kairi Arunurmega. Finantsjuhi konkurss, mis eelmisel vallavalitsusel lõpule viimata jäi, kuulutati luhtunuks, kuna ükski kandidaat ei kvalifitseerunud. Järgmisel vallavalitsuse koosolekul otsustatakse edasine tegevus.

Kinnitati haridus- ja kultuurikomisjoni põhimäärus.

Valiti haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees. Hergo Tasuja esitas kandidaadiks Liina Lepamaa, kes end hääletuselt taandas. Häältega 7-0 valiti Lepamaa komisjoni aseesimeheks.

Kaks vallale kuuluvat kinnistut anti kolmeks aastaks tasuta vallaelanike kasutusse. Kommunaali kinnistu (endine päevakeskus) anti eakatele päevatoa jaoks. Puhkeruum ambulatooriumihoonest MTÜ-le EMSI.

Ambulatooriumi ühte ruumi tahetakse rajada massaažisalong. Volikogu arutas küsimust ning delegeeris renditingimuste kooskõlastamise vallavalitsusele, andes loa sõlmida see kolme aasta pikkusena, tingimusega, et ettevõtlustegevus peab selle aja jooksul järjepidevalt toimuma.

Kehtestati maamaksumäärad 2014. aastaks. Häältega 5-3 toetati vallavalitsuse ettepanekut määrade osas.

(1) Hinnatsoonis H0175001 maamaksumäär 1,5% maa maksustamishinnast aastas, sealhulgas põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava ja loodusliku rohumaa maamaksumäär 1,5% maa maksustamishinnast aastas.

(2) Hinnatsoonis H0175002 maamaksumäär 2,5% maa maksustamishinnast aastas, sealhulgas põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava ja loodusliku rohumaa maamaksumäär 2,0% maa maksustamishinnast aastas.

Arutati HOL-i üldkogu koosolekut ja liikmemaksu eelnõud. Võeti info teadmiseks ja suunati arutamiseks eelarve- ning majanduskomisjoni.

Arutati SA-s Hiiumaa Muuseum osalemine. Võeti info teadmiseks ning vajadusel kutsutakse asjaosalised Emmaste, et antud küsimust veel arutada.

Istung 4

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 4

Vallavanem andis ülevaate esimestest töönädalatest. Vallasekretäri konkurss lõppeb 2. detsembril. Finantsjuhi leidmiseni ostetakse teenust sisse. Eelmise vallavanemaga ei ole õnnestunud kokku saada. Täpse ülevaate rahalisest seisust, mille vallavanem esitas, saab protokolli amphorasse jõudmisel.

Eelarve ja majanduskomisjoni liikmete kinnitamine. Ühehäälselt kinnitati liikmeteks Tiit Paulus, Arvu Kastein, Helve Russak, Ülo Kikas, Gustav Kotkas (esimees), Merike Kallas, Hergo Tasuja ja Maido Rand.

Volikogu esimehe töötasu määramine. Ülo Kikas taandas ennast arutelult ja hääletamiselt. Ühehäälselt otsustati jätkata senise töötasu suurusega ehk 350€ pluss kulupõhine sõidukompensatsioon.

Vallavanema töötasu. Ühehäälselt otsustati jätta summa seniseks ehk 1550€ kuus.

Vallavalitsuse ametiautota liikmetele hüvitatakse kuni 64€ suuruses summas sõidukulud sõidupäeviku alusel, ühehäälne otsus.

Hiiumaa Omavalitsuste Liidu üldkoosoleku liikmeteks kinnitati vallavanem ja volikogu esimees, lisaks Gustav Kotkas (asendaja Maido Rand), Vahur Leenurm (asendaja Harri Hiis) ning Avo Kail (asendaja Merike Kallas).

Eesti Maaomavalitsuste Liidu liikmeteks kinnitati Ülo Kikas (asendaja Gustav Kotkas) ja Tiit Paulus (Hergo Tasuja).

Kooli hoolekogu vallapoolseks esindajaks määrati Hergo Tasuja.

Istung 3

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 3.

Vallavanema valimine.

Kandidaadiks esitati Tiit Paulus. Hääletustulemused: 6 poolt- ja 3 vastuhäält.

Vallavalitsuse liikmete arvu määramine ja koosseisu kinnitamine.

Tehti ettepanek määrata liikmete arvuks 5. Kinnitati ühehäälselt. Tiit Paulus esitas vallavalitsuse liikmeteks järgnevad inimesed: Raivo Mölder, Toomas Holsmer, Harri Hiis, Tõnis Saarnak. Hääletustulemused: 6 poolt- ja 3 vastuhäält.

Senise vallavalitsuse volitused lõpetati ning vallavanem Tiit Peedule määrati 2 keskmise kuupalga suurune lahkumishüvitis.

Komisjonide koosseisude kinnitamine. *

Haridus- ja kultuurikomisjoni liikmeteks esitas selle esimees Hergo Tasuja järgnevad inimesed: Liina Lepamaa, Tiina Koit, Katre Pruul, Heli Lindmäe, Ivi Teller, Marko Pruunlepp (noortevolikogu esindaja). Hääletustulemused: 8 poolthäält.

Sotsiaalkomisjoni liikmeteks esitas selle esimees Maido Rand järgnevad inimesed: Kai Lauter, Svetlana Paomees, Maiu Hiis, Kristi Ugam, Külli Tintse. Hääletustulemused: 6 poolt- ja 2 vastuhäält.

Eelarve- ja majanduskomisjoni liikmete kinnitamine lükati edasi järgmisele volikogu istungile.

*Seoses vallavanemaks valimisega ei osalenud edasises hääletamises Tiit Paulus.

Istung 2

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 2.

Päevakorra punkt 1. Vallavanema valimine.

Esitati kandidaat Tiit Paulus.

Paulus ise taandas end hääletamiselt. 4 poolt- ja 3 vastuhäält. Ehk ei saanud koosseisu häälteenamust ja vallavanema valimine lükkub järgmisele istungile.

Päevakorra punkt 2. Komisjonide esimeeste valimine.

Revisjonikomisjon. 

Esimeheks valiti 7 poolthäälega Merike Kallas. Liikmeteks Hergo Tasuja 8 ja Avo Kail 7 poolthäälega.

Haridus- ja kultuurikomisjon.

Kandidaatiteks esitati Liina Lepamaa ja Hergo Tasuja, Lepamaa taandas ennast. Esimeheks valiti 7 poolthäälega Tasuja.

Eelarve- ja majanduskomisjon.

Esimeheks valiti 8 poolthäälega Gustav Kotkas.

Sotsiaalkomisjon.

Esimeheks valiti 5 poolthäälega Maido Rand.

Osales 8 volikogu liiget.

Istung nr 1

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 1.

Päevakorra punkt 1. Volikogu esimehe valimine.
Ülo Kikas 5 häält, Gustav Kotkas 4 häält

Päevakorra punkt 2. Volikogu aseesimehe valimine.
Merike Kallas 5 häält, Hergo Tasuja 4 häält

Värsked tuuled

Valimised on selleks korraks ajalugu. Rahvas on rääkinud ja võib öelda, et laevale anti Emmastes vallarahva poolt uus kurss.

Puhtalt numbreid vaadates kaotasid võimulolijad 2009. aasta valimistega võrreldes 141 häält, samas kui opositsioonis olnud valimisliit (VL) kogus 21 häält rohkem. Seekord siis vastavalt 197 ja 337 poolthäält.

See tähendab, et volikogus on VL Emmaste Eduks (endine Ausus ja Usaldus) kolm kohta, VL Ühtne Emmaste (endine Emmaste koostöö) aga viis. Lisaks IRL esindaja.

Ma ei salga, et ennustasin kolme suurema nimekirja tasavägisemat heitlust ja lõpptulemust valimistel. See tähendanuks, et kellelgi ei ole selget enamust ja igal juhul on vaja koalitsioon luua. Nüüd saab teoreetiliselt seda vältida.

Samas oli sarnaselt meile ka Ühtne Emmaste selgelt oma programmi kirja pannud, et võimalusel luuakse koalitsioonivalitsus. Usun, et see oleks Emmastele kasulik. Väikeses vallas ei ole mingil juhul arukas energiat omavahelisele kemplemisele kulutada. Tegemisi jagub piisavalt.

Ja kes uuris eri nimekirjade programme, veendus, et sihid on meil suuresti samad. Viis lõpp-punkti jõudmiseks võib erineda, ent konstruktiivse arutelu käigus on kindlasti ühiste lahendusteni võimalik jõuda.

Kui nimekirjade tasandil on asi selge, siis oluline muutus toimus ka inimeste tasandil. Volikogus puhuvad värsked tuuled. Eelmisest volikogu koosseisust valiti tagasi kolm inimest. Üheksast. Ehk uued- ja valdavalt noored!- inimesed asuvad järgmisel neljal aastal Emmaste asja ajama.

Tänan siinkohal teid, lugupeetud Emmaste elanikud, et usaldasite mind valimistel. Tean, et nüüd on mul vaja seda usaldust tõestada. Tänan ka kõiki ühes nimekirjas kandideerinuid, kes aitasid programmi koostada ja kindlasti on edaspidigi toeks.

Isiklikult loodan, et järgmise perioodi jooksul õnnestub vaenukirved maha matta. Uued inimesed ning sellega kaasnevad värsked mõtted annavad igal juhul lootust, et laev leiab soodsad tuuled ja võime purjed heisata. Edasi, Emmaste!

Varivalimised

Emmaste vald

Kandidaat Häälte arv Erakond

ÜLO KIKAS 2 Valimisliit ÜHTNE EMMASTE

TÕNIS LEPP 2 Valimisliit ÜHTNE EMMASTE

HERGO TASUJA 2 Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

TIIT LAUN 1 Valimisliit ÜHTNE EMMASTE

TIINA KOIT 1 Valimisliit ÜHTNE EMMASTE

Käina vald

Kandidaat Häälte arv Erakond

JANA UUSKARI 1 Valimisliit "Arenev Käina vald"

SANDER KOPLI 1 Valimisliit "Koostöö"

Pühalepa vald

Kandidaat Häälte arv Erakond

ANTTI LEIGRI 1 Valimisliit Koduvald

IVO LÕPPE 1 Üksikkandidaat

INDREK ELMEND 1 Valimisliit Koduvald

UNO KÕIV 1 Valimisliit Koduvald

Hiiu vald

Kandidaat Häälte arv Erakond

MARGIT KAGADZE 2 Valimisliit Üks Hiiumaa

TOOMAS SAAL 1 Valimisliit Üks Hiiumaa

MÄRT RANNAST 1 Valimisliit Üks Hiiumaa

AIVI TELVIK 1 Valimisliit Üks Hiiumaa

LIISA VALS 1 Valimisliit Üks Hiiumaa

ÜLARI KAIBALD 1 Sotsiaaldemokraatlik Erakond

SIIM RÄTSEP 1 Valimisliit Üks Hiiumaa

Koondnimekiri

Täna kell 15 toimus valimiskomisjonis liisuheitmine, mille tulemusel on Emmaste valla volikogusse kandideerijate koondnimekiri järgmine.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 

101 Hergo Tasuja 

102 Diana Leenurm 

103 Terje Martinson 

104 Mari Vahtra 

105 Triinu Pihel 

106 Teet Laja 

107 Oliver Kolga 

108 Silver Fokin 

109 Toomas Paap 

110 Enn Sutting 

111 Janely Niit 

Valimisliit Ühtne Emmaste 

112 Ülo Kikas 

113 Tiina Koit 

114 Gustav Kotkas 

115 Tiit Laun 

116 Vahur Leenurm 

117 Tõnis Lepp 

118 Raivo Mölder 

119 Tiit Paulus 

120 Maido Rand 

121 Greten Sööl 

122 Kristi Ugam 

123 Taavi Ugam 

Erakond Eesti Keskerakond

124 Karin Härm 

125 Juta Rääts 

126 Aare Ernes 

Valimisliit Emmaste Eduks 

127 Anita Kaerma 

128 Avo Kail 

129 Merike Kallas 

130 Liina Lepamaa 

131 Henn Martinson 

132 Tiit Peedu 

133 Raivo Piil 

134 Pilvi Post 

135 Jüri Preobraženski 

136 Andres Saar 

Ei visiitabielule!

Täpset definitsiooni ma otsima ei hakanud, ent visiitabielu on abielu, kus kummalgi osapoolel on oma kodu ja nad külastavad üksteist, näiteks elavad nädalavahetustel koos. See seab mõlemale vähem kohustusi, ent ei anna ka tavaabielule omast kindlustunnet.

Mulle meenus see sõna möödunud nädalal, kui sai teatavaks reformierakonna kandidaat Hiiu valla vallavanema kohale. Ja ütlen kohe ära, et ei kavatse peatuda antud isikul. Veel vähem teda juba ennatlikult ründama asuda. Eks ta peab ise selgitama oma tegemiste ja kavatsuste tagamaid.

Aga paralleele saab tõmmata praeguste omavalitsusjuhtidega. Jagunevad nad ju kenasti kahte leeri, kui mõtlen sõnale visiitabielu. Ühed, kes seda praktiseerivad ja teised, kes on traditsioonilise abielu toetajad ning harrastajad.

Olen lõppeva suve jooksul paljude inimestega sel teemal vestelnud ja teeb rõõmu, et suurem osa neist on minu seisukohta jaganud. Nimelt olen kategooriliselt vastu visiitabieludele.

Kui kellelgi on minu jutulõnga otsa leidmisega probleeme, siis ma ei pea siin artiklis visiitabielu mainides silmas mitte mehe ja naise püha liitu. Räägin meie omavalitsuste tegevjuhtide ja valla või linna suhtest.

Olen seisukohal, et vallavanem (linnapead meil peale valimisi enam ei ole ju) peab olema kohalik. Inimene, kes tunneb oma valda nagu tagataskut. Inimene, kes on pidevalt koduvallas kohapeal. Inimene, kelle peamine prioriteet ongi tegutseda koduvalla huvides.

Mind teeb kurvaks, kui ma koolmeistrina näen omavalitsusjuhti kooliaasta avaaktusel vaid korra nelja aasta jooksul. Mind teeb suisa nõutuks, kui ühel korral on põhjuseks soovimatus tulla saarele 06:30 praamiga, sest see on ju liiga vara...

Huvitav on ka see, et omavalitsused, kes ei nõustunud ühinemisläbirääkimisteks ühise laua taha istuma, tõid ühe olulise argumendina välja selle, et ühinedes jäävad võim ja valitseja(d) rahvast kaugeks. Ja just needsamad omavalitsused praktiseerivad edukalt visiitabielu. Ehk siis valla tegevjuht on kohapeal vaid poole nädalast. Kas siin pole vastuolu?

Kuna valimisteni on jäänud vähem kui poolsada päeva, siis võib arvata, et suur osa kandidaatitest, eriti need, kes mõnda tähtsat kohta loodavad, muutuvad nüüd väga aktiivseks. Kindlasti hakkab senine visiitabielu rohkem pärisabielu moodi välja paistma.

Ent usun, et hiidlased ei lase end sellest petta. Ei tasu vaadata ja teha otsuseid praegu toimuvate ürituste järgi. Mõelgem kuidas olid asjad kogu viimase nelja-aastase perioodi jooksul.

Hiiu Lehe (06.09) arvamuslugu.

Käed eemale Poisist!

„Kas selleks oli vaja järjekordsed 2 mammutit ära tappa, et oma keskust reklaamida? Loomade küttimine topiste tegemise eesmärgil peaks jääma eelmisse sajandisse, seda eriti kaitsealuste liikide puhul. Häbi!“ kommenteeriti Delfis uudist, et eelmise aasta keskkonnateoks valiti Jääaja keskuse rajamine.

Sellest inimesest, kes nii kirjutas, on mul lihtsalt kahju. Tema haridusteel on suur lünk sisse jäänud. Samas on meil ka lähemalt võtta inimesi, kes ajaloost omamoodi aru saavad.

Laupäeval, teisel veebruaril viisime Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega Tartu rahu aastapäeva puhul Poisi juurde pärjad.

Ent õhtul veebist loen kommentaare, justkui olnuks tegemist millegi jumalavallatuga. „Inimesed kes ei tunne ajalugu ja kel puudub austus,“ kirjutas Toomas Hiiumaa kaitseliitlaste tegevuse kohta. Lisaks veel vihjed, et palju inimesi tapeti „selle korra poolt, kelle poolt antud monumendile kantud langejad võitlesid“ ja Poisi juures Tartu rahu meenutada on kohatu.

Ajalugu on mitmetahuline. Raske on aastate tagant kristallselget tõde välja käia. Ent on olemas faktid, mida muuta ei saa.

Juba enne pärgade asetamist kuulsin mõtteid, et miks me neid Poisi juurde viime. Et tegemist on ju II maailmasõjas langenute mälestumärgiga ja mis see Tartu rahu sinna puutub?

Aga puutub ja mitte üldsegi vähe. Tartu rahu sai sündida ainult tänu paljude meie esiisade- ja emade ennastsalgavale tegevusele kahe suure naabri vastu, läbi mille suutsime oma iseseisvuse välja võidelda.

Tartu rahu, mis kirjutati alla ööl vastu 2. veebruari 1920, kohta ei ole palju öeldud, et see on meie riigi sünnitunnistus. See on alusdokument, millele saime ka 1991. aastal taasiseseisvudes tugineda. Tänu sellele on meil võimalik peagi oma riigi 95. aastapäeva tähistada.

Ja need mehed-naised, kes langesid teises maailmasõjas, langesid suuresti Eesti riigi eest. Eesti riigi, mille eluõigust kinnitas Tartu rahu. See, kas neil oli seljas saksa või nõukogude munder, ei oma tähtsust. Sellised olid tol hetkel valikud.

Need, kes ideaalidest lähtuvalt ühe või teise poole valisid, need olid selgelt vähemuses. Suurem osa tegi seda ikkagi olude sunnil, südames lootus omariikluse taastamisest.

Meil oli siin kogukonnas üpris palju jagelemist seoses nimetatud mälestumärgi rajamisega. Et kas see ikka peaks kandma nime II ilmasõjas langenute hiidlaste mälestusmärk? Või midagi muud, sest hiidlaseid on langenud ka mujal ja mitte ainult langenud, ka küüditatud, represseeritud jne.

Olen seda meelt, et mälestusmärkidele annavad sisu ikkagi inimesed. Kui paljud oskavad hoobilt nimetada Kivi-Jüri tähenduse-tähtsuse? Peale selle, et Kärdla koolilõpetajad selle pead pesta saaks.

Usun ka, et keegi ei pahanda, kui Poisi juurde viia küünlad küüditatute või hoopis I maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestuseks. Pole vaja hakata uue mälestumärgi rajamiseks raha koguma hakata. Selle asemel, et läbi kemplemise maid jagada, võiksime oma ajalugu austada.

Kaitseliit kui vabatahtlikkusel põhinev Eesti riigikaitseorgan teeb seda. Kui selles kahtlete, ärge hakake materdama vaid tulge ja uurige järele, kuidas asjad tegelikult on.

Noorkotkaste Hiiumaa malevkonna pealik

Kaks põhikooli

Hetkel käib usin Hiiumaa arengustrateegia 2014-2020 koostamine. Töörühmad on pidanud koosolekuid, mõelnud, arutanud, vaielnud. Nii ka mina hariduse töögrupis.

Samal ajal on ka meedias viimase aasta jooksul haridusteemad pidevalt aktuaalsed olnud. Märksõnadena võiks ehk välja tuua tasuta kõrgharidus, gümnaasiumireform, haridustöötajate streik ja minister Aaviksoo lubadus pedagoogide palka tõsta.

Esiteks on selge, et ministeeriumi poolt praegu välja pakutud mudelite põhjal on Hiiumaale otstarbekas rajada riigigümnaasium. Tundub, et Kärdla seda teed lähebki. See ja õpilaste arvu jätkuv vähenemine keskkooliastmes tähendab, et saarele jääb lähitulevikus üks gümnaasium. Ehk siis Käina kaotab oma keskkooliosa.

Piisavalt tähelepanu pälvis ka uudis, et möödunud aastal sündis Hiiumaal vaid poolsada last. Laias laastus kaks korda vähem kui 2011 aastal!

Tõsi, sündimusnäitajad ei olegi väikeses kogukonnas aastast-aastasse samal tasemel. Pigem esineb teatud kõikumisi. Aga kukkumine oli ikkagi liiga järsk. Statistikaameti andmeid uurides on näha, et sel sajandil on sündide arv Hiiumaal vaid korra, aastal 2001, olnud üle saja, täpsemalt 105.

Kui veel 1990ndate alguses sündis saarel 200 ja rohkem last, siis nimetatud kümnendi lõpuks vähenes see näitaja kaks korda. Nüüd on siis samasugune kiirlaskumine toimunud.

Eesti haridusasutuste võrk on rajatud eeldusel, et õpilaste arv ei kahane või ei muutu olulisel määral. Ent need protsessid on aset leidnud. Tegelikult vajanuks haridusmaastik juba aastate eest korrastamist, aga eelmised ministrid on sellest ebapopulaarsest teemast mööda läinud.

Et asjaga venitatud on, tuleb nüüd kohati väga valusaid otsuseid vastu võtta. Esiteks asuti gümnaasiume korrastama. Hiiumaad korduvalt väisanud haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis väitis, et põhikoole see ei puuduta ja soov on neid pigem toetada, et väikesed lapsed saaksid kodu lähedal põhihariduse omandada.

Samas rahastusmudelid ei näita kusagilt otsast, et kodulähedaste põhikoolide säilimisele püütakse kaasa aidata...

Oluline näitaja on õpilaste arv kolmandas kooliastmes ehk 7-9 klassis. Ministeerium loeb selle jätkusuutlikkuse piiriks 30 last (kümme õpilast igas klassis). Riigieelarvest eraldatav õpetajate palgaraha sõltub õpilaste arvust. Ehk siis- kui see number on alla 30, tuleb omavalitsusel leida lisaressursse kooli ülalpidamiseks.

Nii Palade, Emmaste kui Lauka on kõik selle numbri lähedal. Emmaste sel õppeaastal veel pealpool etteseatud piiri, ent sügisest enam mitte. See aga tähendab, et nii Pühalepa, Emmaste kui Kõrgessaare vald peavad koolidele tublisti peale maksma. Näiteks saare lõunapoolseim omavalitsus aastatel 2013-2015 ca 60000 eurot.

Mainisin eespool pedagoogide palgatõusu. Tõepoolest, nii noorem- kui pedagoogide palga alammäärad tõusid. Samas on tugispetsialistide ehk logopeedi, psühholoogi jne. rahastamine õpetajate palgatoetusest keelatud. Kui nüüd juurde arvestada, et kolmandas kooliastmes alla 30 õpilasega koolid lisaraha ministeeriumilt ei saa, peavad omavalitsused jõudsalt rahakotiraudu paotama.

Juba on saarel tehtud ka arvutusi, et kui Lauka kolmas kooliaste liita Kärdlaga ja Emmaste oma Käinaga, kui suur oleks siis rahaline kokkuhoid.

Olen viimased päevad vabadel hetkedel samuti sellele mõelnud. Õpilaste arvust lähtuvalt ja sellega otseselt seotud riigipoolsest rahastamisest tulenevalt hoiaksime raha kokku küll. Kümneid tuhandeid.

Lisaks saan aru neist, kes kahtlevad, kas viie-kuue õpilasega klassis saab efektiivset ja kaasaegset õppetööd läbi viia. Vastus on- sõltub klassist. Õpilased võivad kaotada, kuna ei saa teha rühmatööd või gruppidevahelisi võistluseid. Samas nad võivad ka võita pälvides rohkem individuaalset tähelepanu ja õpilasekeskset lähenemist.

Antud variant kuulub aga Hiiumaal hetkel mahakandmisele. Põhjus on transpordis. Või siis pigem selle puudumises. Mõne kilomeetri võib õpilane kooli või koju ka jalutada või rattaga sõita. Aga kui distants on 20+ kilomeetrit?

Käina poolt sõidab Emmastesse liinibuss kella 13 ajal, järgmine umbes 17.30 ja viimane kolm tundi hiljem. Laps, kes tahab osaleda huviringides, jõuab koju vaid magama, sest juba kella kuuest tuleb taas tõusta.

Siit tuleneb rõhuv vajadus graafikut tihedamaks muuta. See nõuab aga lisaraha. Ehk tõenäoliselt tuleks palgakuludelt võidetu kütte alla maksta.

Lisaks tooks kolmanda kooliastme sulgemine kaasa probleeme kogukonnale. Kindlasti kaoks mõni ametikoht, kuna tunde lihtsalt ei jagu kõigile õpetajatele. Kaob ostujõuline inimene, kaotab ka kauplus, kust vähem kaupa ostetakse. Kaotab vald, kes saab vähem tulumaksu. Ja nii edasi...

Samas on selge, et hoonet tuleb ikka edasi kütta- olgu seal siis 40 või 80 või 120 õpilast sees. Vahendite hulk aga sõltub otseselt sellest, mitu last seal õpib.

Emmaste koha pealt on prognoosid lähiaastateks helged. Teises klassis õpib 16 last, sügisel istub koolipinki 12 poissi. Õppeaastaks 2015/16 tõuseb õpilaste arv üle saja.

Aga mis saab edasi? Seda on raske öelda, kuigi kui mõelda ka eespool välja toodud 2012. aasta sündide arvule- 50 ja see on kogu saare peale!-, siis ilma olulise muutuseta paremuse suunas on tulevikus kohal küll väga tumedad murepilved...

Mina võin siin kirjutada mida iganes. Selge on, et otsuseid võtab vastu kohalik volikogu, keda oktoobris taas valima asume. Tahaks küll näha, et sinna kandideerijad juba praegu avalikult oma mõtteid välja julgevad käia.

Arvan, et niivõrd olulisi küsimusi peaks avalikult ja põhjalikult arutama. Varakult. Mitte siis, kui muutused ukse taga on. Või veel hullem- nad on juba tuppa astunud.

Järelkajad

Peale Toomase agitatsiooni kerkis võimla loo lugejate arv märgatavalt. Lausa kordades, kui päevi omavahel kõrvutada.

Mis teemast vahepeal edasi on saanud?

Minu andmeil esitas Hiiumaa Ametikooli direktor Ülo Kikas vallavalitsusele palve probleem lahendada, lubades kulud oma kooli eelarvest katta. Liigutama on hakanud ka Suuremõisa Põhikooli direktor, kes peale loo avalikustamist lubas teha riskianalüüsi.

Üldiselt mulle meeldib Toomase kommentaare lugeda, kuna need on täiesti omamoodi vaatenurgast lähtuvad. Samas teinekord oleks parem, kui ta arvuti taha ei pääseks. Miks on vaja vaenu külvata ja nimetada Madalvee-Nabi ja nende tuttavate treeninguid võimlas "loomade jalgpalliks"?

Teiseks kirjutas ta, et "enne kohalike omavalitsuste valimisi hakkavad inimesed end taas Hiiumaale sisse kirjutama". Kahtlen siiralt, et KOV valimised on põhjus, mis paneks inimesi taaskord kodusaarele sissekirjutust tegema. Kui just- nüüd tuleb vandenõuteooria- kolm sõpra ei kavanda sarnast aktsiooni 2009 valimiste eel Paldiskis toimunule. Ehk siis kirjutavad tuttavaid valda sisse, et nende abil valimistel lisahääli saada. Kes teab?

Kes vastutab?

Sain osa kolleegi murest.

"Oli aasta 2011 sügis-talv. Termomeetri näit Suuremõisa kooli võimla seinal kõikus 10 ja 13 plusspügala vahel. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduses seisab, et kui võimlas langeb temperatuur alla +18 kraadi, peab  õpilaste tervise huvides tunni ära jätma. 

Veel talv varem, kui kooli eesotsas oli Reet Nisumaa- ja ka kõigil varasematel talvedel võimla valmimisest saati- vastas saali temperatuur nõutavale. Milles siis asi?

Aga asi oli selles, et uus koolijuht Antti Leigri (ainult talle teadaolevatel kaalutlustel) otsustas saali kütmiseks rakendada vaid poolt ettenähtud ja olemasolevat võimsusest," kirjutati mulle.

Õpetajate Kristi Heilmani ja Tiit Madalvee korduvad palved olukord normaliseerida jäid paraku hüüdja hääleks kõrbes... 

Lõpuks, teine–kolmas pöördumine vallavanem Ants Orava poole tõi lõpuks sooja majja tagasi.

"6. november 2012. Ametikooli poiste tunnis purustab korvpallimängus lenduläinud pall ühe laevalgusti katteklaasi. Paksu klaasi kopsakad tükid sajavad alla. Seekord on õnne- keegi pihta ei saanud. Võimla vastuvõtmisel 2002. aastal kinnitas ehitaja, et tegu on purunematu materjaliga. Vahepealsetel aastatel see nii ka oli. Kuni käis pauk."

Aga see polnud esimene vahejuhtum...

"Nüüd selgus, et ka varem on teadmata asjaoludel ühe katte klaas purunenud. Juhtunust teavitati direktorit ja paluti ohutuse tagamiseks esimesel võimalusel valgustid varjestada, nii kui see võimlates nõutav on.

Möödus kuu. Vaikus.

Järjekordsele pöördumisele vastas  koolijuht: „Meie võimlas jalgpalli ei mängita, mis ei välista, et kunagi saab restid pandud.“

Küsija mõistis, et tema vestluspartner paraku ei adunud üldse, millest jutt. Iga pall, olgu mäng milline tahes, on antud olukorras teatud asjaolude kokkusattumisel potentsiaalne kupli purustaja."

Ja ei taha üldse mõeldagi, kui keegi juhtub all olema...  Olukorrast on informeeritud vallavanemat. Nüüd ka Tervisekaitset.

Kirjasaatja jaoks on õõvastav Pühalepa valla juhtide vastutustundetu ükskõiksus ja hoolimatus oma elanike ning nende laste turvalisuse tagamisel. 

"Olukorras, kus peale kooli tundide kasutavad võimlat ka erineva ettetevalmistuse ja huvidega noorte grupid, ripuvad purunemisohtlikud valgustid Damoklese mõõgana nende peade kohal."

Kauaks veel, lugupeetud vallajuhid?