Partei ja riigivalitsemise seostest

Riik, see ei ole oravad*

Kurb, et oleme jõudnud punkti, kus tuleb öelda, et Eestile on kasulik (kui mitte eluliselt hädavajalik) Reformierakonna ehk oravate opositsiooni jätmine. Ja seda mitte nende ideoloogia pärast, vaid pigem selle puudumise ja riigi ning partei segi ajamise tõttu.

Kui peaminister Andrus Ansipit võrreldi aeg-ajalt (mis sest et enamjaolt läbi huumoriprisma) valgustatud monarhiga, siis peaminister Taavi Rõivas on veel sammu tagasi teinud. Õukondliku absolutismi suunas. Valitsemisvormi, mis domineeris 17. sajandil ja 18. sajandi algul.

Rõivasel puuduvad igasugused vaated ja oma isiklik arvamus- kas mäletad, mille kohta ta viimati seda avaldas? Küll meeldib talle nö pildil olla ja sõna võtta.

Õukondlikku absolutismi iseloomustabki see, et valitseja seisab väljaspool inimkonda. Seda valitsemisvormi peetakse lihtsalt kõige loomulikumaks ja täiuslikumaks valitsemisviisiks. Ja selle põhjendamiseks ei ole vaja ratsionaalseid argumente, see lihtsalt on nii.

Täpselt selline ongi olnud oravapartei suhtumine ja käitumine. Et „meie teame, mis on hea, armas rahvas, miks te ei lase meil endale head teha“.

Viimane ämber selles vallas on peaministri valimisreklaam. See, mis filmiti Ämari lennuväljal. See, mille jaoks sõlmis kokkulepped mitte erakonna peasekretär (nagu oleks ehk loogiline) vaid peaministri büroo. Ehk siis riik võrdub erakond?

Lennuvälja klipi üle on eelmise nädala teisel poolel juba arutatud, aga samamoodi toimiti ju ka näiteks Eesti Energia ruumides. Ehk et mina olen peaminister ja kogu riik on minu.

Valitsemisviisi iseloomustab ka truu õukonna edutamine, neile meelehea pakkumine. Võtame kasvõi välisministri ametisse uue inimese nimetamise. Marina Kaljurand, kelle nimega sel teemal samuti spekuleeriti, seda kohta ei saanud, kuna ei nõustunud erakonda astuma.

Teine põhjus oli see, et õukonna liige Keit Pentus-Rosimannus vajas ka tähelepanu. Keskkonnaministeeriumis suutis ta enda istumisaluse juba liiga tuliseks ajada. Ja ega siis ministriametis pole teadmised-oskused esmatähtsad. Annab partei ameti, annab ka mõistuse.

Ebameeldiv on lugeda ka artiklit „Hiiumaa haigla võib saada riigilt 100 000 eurot“ (Hiiu Leht, 21.11.2014). Riigikogu liige Tarmo Mänd uhkustab kuidas vapper reformarite fraktsioon tegi ettepaneku eraldada Hiiumaa haiglale lisaraha.

Jah, lisaraha on meie haiglale vaja. Seda ei eita vist keegi. Aga mis mind häirib, on suhtumine, mis tekstist läbi kumab. A la ainult meie, head ja targad Riigikogu oravad oleme need, kes teie haigla võivad päästa. Küsin, kas mitte teie enda erakonnakaaslased ei ole need, kes selle olukorra tekitasid? Kas mitte teie enda partei otsused ei ole selle taga, et Hiiumaa haigla kiirabiteenus PERHile üle anti?

*parafraseering Louis XIV juhtlausest „Riik, see olen mina“ (l'Etat, c'est moi)

Ilmus 25.11.2014 Hiiu Lehes