Istung 15

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 15

1. Vallavanema informatsioon

31. oktoobri seisuga tulumaksu laekunud 687 454€ ehk 87% planeeritust. 2013. aastaga võrreldes +9,2%. Maamaksu laekunud 64 tuhat ehk 98% planeeritust. Tänase seisuga tulumaksu laekunud 96% planeeritust.

1. detsembrist väikesed muudatused õpilaste maakonnaliinidel (kodulehel info olemas)

Ülo: Kuidas edenevad ettevalmistused seoses 1. advendi tähistamisega?

Tiit: Korras, jagatakse kommi ja on kontsert.

Hergo: Kas on arenguid eelmisel korral tõstatatud silla probleemiga?

Tiit: Rääkisin Harriga. Kui volikogu peab vajalikuks lamp ja käsipuu panna, siis paneme.

Volikogu peab vajalikuks.

Hergo: Dokumendiregistris on näha, et muutus sotsiaaltranspordi teenuse hind. Kuidas on lood teiste teenuste hindadega?

Tiit: Transpordi puhul oli konkreetne ettepanek, eakatega läbi räägitud, hind katab puhtalt kütuse osa; teised hinnad vaadatakse järjest üle, elu on edasi läinud.

Kristi: Haldi bussipeatuse viimine teisele poole teed oli aasta eest jutuks, kuidas on nüüd lood?

Tiit: Olen rääkinud maanteametiga, küsin üle.

2. Maa taotlemine munitsipaalomandisse. Sihtotstarbe ja kohanime muutmine (Vesikaare)

Kõik vastu

3. Loa andmine arvelduslaenulepingu sõlmimiseks

Tiit: palve arvelduskrediidi saamiseks. Sel aastal oli samamoodi, kasutasime väga vähe.

Kõik poolt

4. Maa taotlemine munitsipaalomandisse. Sihtotstarbe ja kohanime määramine (Astla)

Kõik poolt

5. Maa taotlemine munitsipaalomandisse. Sihtotstarbe ja kohanime määramine (Vanamõisa-Kurisu tee T1)

Kõik poolt

6. Maa taotlemine munitsipaalomandisse. Sihtotstarbe ja kohanime määramine (Vanamõisa-Kurisu tee T2)

Kõik poolt

7. Maa taotlemine munitsipaalomandisse. Sihtotstarbe ja kohanime määramine (Vanamõisa-Kurisu tee T3)

Kõik poolt

8. Hiiu Maavalitsuse kirjale 07.10.2014 nr 12-2/2014/353-36 „Hiiu maakonda ümbritseva mereala maakonnaplaneeringu kooskõlastamine“ vastamine

Mitte kooskõlastada. Kõik poolt

Protokolliline otsus. Vaidlustada halduskohtus maavalitsuse korraldus merealade planeeringu vastu võtmise kohta 21.11.2014 kuna PlanS §17 lg2 kohaselt peab enne planeeringu vastuvõtmist saama (kohalikelt omavalitsustelt) kooskõlastused, mida aga Käina ja Emmaste vallalt saadud ei ole. Volitame vallavanemat tegema vajalikud toimingud.

5 poolt, 1 vastu

9. Muud küsimused.

a) Volikogu istungi toimumise kuupäeva võiks eelmisel istungil kindlaks määrata. Järgmine kord istung 22.12, kaust varem üles ja dokumente võiks/võib ükshaaval lisada, mitte ei pea ühekorraga

b) Põhimääruse kohta teha ettepanekuid otse üles laaditud dokumenti

c) Hiiumaa arengustrateegiaga liitumine. Kristi, Ülo ja Hergo koostavad teistele kommenteerimiseks dokumendi, kus välja toodud põhialused, millistel tingimustel oleksime valmis sellega liituma

d) Arengukava koostamine. Arengukava koostamise komisjoni esimees Ülo andis ülevaate seni tehtust

Partei ja riigivalitsemise seostest

Riik, see ei ole oravad*

Kurb, et oleme jõudnud punkti, kus tuleb öelda, et Eestile on kasulik (kui mitte eluliselt hädavajalik) Reformierakonna ehk oravate opositsiooni jätmine. Ja seda mitte nende ideoloogia pärast, vaid pigem selle puudumise ja riigi ning partei segi ajamise tõttu.

Kui peaminister Andrus Ansipit võrreldi aeg-ajalt (mis sest et enamjaolt läbi huumoriprisma) valgustatud monarhiga, siis peaminister Taavi Rõivas on veel sammu tagasi teinud. Õukondliku absolutismi suunas. Valitsemisvormi, mis domineeris 17. sajandil ja 18. sajandi algul.

Rõivasel puuduvad igasugused vaated ja oma isiklik arvamus- kas mäletad, mille kohta ta viimati seda avaldas? Küll meeldib talle nö pildil olla ja sõna võtta.

Õukondlikku absolutismi iseloomustabki see, et valitseja seisab väljaspool inimkonda. Seda valitsemisvormi peetakse lihtsalt kõige loomulikumaks ja täiuslikumaks valitsemisviisiks. Ja selle põhjendamiseks ei ole vaja ratsionaalseid argumente, see lihtsalt on nii.

Täpselt selline ongi olnud oravapartei suhtumine ja käitumine. Et „meie teame, mis on hea, armas rahvas, miks te ei lase meil endale head teha“.

Viimane ämber selles vallas on peaministri valimisreklaam. See, mis filmiti Ämari lennuväljal. See, mille jaoks sõlmis kokkulepped mitte erakonna peasekretär (nagu oleks ehk loogiline) vaid peaministri büroo. Ehk siis riik võrdub erakond?

Lennuvälja klipi üle on eelmise nädala teisel poolel juba arutatud, aga samamoodi toimiti ju ka näiteks Eesti Energia ruumides. Ehk et mina olen peaminister ja kogu riik on minu.

Valitsemisviisi iseloomustab ka truu õukonna edutamine, neile meelehea pakkumine. Võtame kasvõi välisministri ametisse uue inimese nimetamise. Marina Kaljurand, kelle nimega sel teemal samuti spekuleeriti, seda kohta ei saanud, kuna ei nõustunud erakonda astuma.

Teine põhjus oli see, et õukonna liige Keit Pentus-Rosimannus vajas ka tähelepanu. Keskkonnaministeeriumis suutis ta enda istumisaluse juba liiga tuliseks ajada. Ja ega siis ministriametis pole teadmised-oskused esmatähtsad. Annab partei ameti, annab ka mõistuse.

Ebameeldiv on lugeda ka artiklit „Hiiumaa haigla võib saada riigilt 100 000 eurot“ (Hiiu Leht, 21.11.2014). Riigikogu liige Tarmo Mänd uhkustab kuidas vapper reformarite fraktsioon tegi ettepaneku eraldada Hiiumaa haiglale lisaraha.

Jah, lisaraha on meie haiglale vaja. Seda ei eita vist keegi. Aga mis mind häirib, on suhtumine, mis tekstist läbi kumab. A la ainult meie, head ja targad Riigikogu oravad oleme need, kes teie haigla võivad päästa. Küsin, kas mitte teie enda erakonnakaaslased ei ole need, kes selle olukorra tekitasid? Kas mitte teie enda partei otsused ei ole selle taga, et Hiiumaa haigla kiirabiteenus PERHile üle anti?

*parafraseering Louis XIV juhtlausest „Riik, see olen mina“ (l'Etat, c'est moi)

Ilmus 25.11.2014 Hiiu Lehes

Istung 14

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 14.

Vallavanema informatsioon

Tulumaksu 76,2% aastasest mahust laekunud. 101,6% prognoositud 9 kuu laekumisest. Septembris arvelduskrediiti ei võetud.

Kristi: Sotsiaalkomisjoni koosolekud toimuvad tööpäeva sees, seal kaks esindajat valla palgal, kas teevad selle aja arvel lisatööd?

Tiit: Ei ole probleemiks olnud.

Hergo: Mul on palve, mitte küsimus. Rattarallit korraldades tuli ilmsiks noortekeskuse ja Pharma vahelisel teelõigul asuva silla kehv olukord. Selle kaudu käivad valla inimesed Pharmas tööl. Puudub käsipuu ja seal on pime, ohtlik inimestele. Palun silla teema juba sel aastal päevakorda võtta. 

Tiit: Tegeleme sellega.

Gustav: Kas EASist on infot? 

Tiit: Tahetakse teha otsus, ettekirjutus, ära vormistada asi. Summa suurust ei tea. Homme suhtleme veel nendega.

Joanna Jürimäe tutvustas Osaluskohvikut ja kahte organisatsiooni- MTÜ Hiiumaa Ankur ja ENL.

Emmaste Vallavolikogu aseesimehe valimine

Kandidaadiks esitati Hergo Tasuja. Soovis end hääletamiselt taandada. 7 poolt.

Emmaste Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe valimine. 

Komisjoni suurus: 3, 5 poolt. 5, 2 poolt. Ehk saab olema 3-liikmeline komisjon.

Esimees: Kristi Ugam. Taandas end hääletamiselt. 6 poolt, 1 vastu. Liikmed: Teet Laja 7 poolt, Tiit Laun 2 poolt, Vahur Leenurm 3 poolt, Gustav Kotkas 4 poolt. Ehk liikmeteks Teet ja Gustav.

Emmaste Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni koosseisu muudatuste tegemine

Esimees Gustav Kotkas esitas: liikmeteks Heidi Siirus ja Katrin Härm, Merike Kallas liikmete seast enda soovil välja. 8 poolt.

Emmaste Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muudatuste tegemine

Esimees Hergo Tasuja esitas: Teet Laja liikmeks. 8 poolt.

Emmaste Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni kooseisu muudatuste tegemine 

Arvata Maiu Hiis komisjoni liikmete hulgast enda soovil välja. 8 poolt.

HOL-i üldkoosolekule esindaja ja esindaja asendaja nimetamine

Esindajaks Hergo Tasuja. 8 poolt. Tema asendajaks Tiit Laun. 8 poolt.

HOL-i hariduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni valla esindaja nimetamine

Hariduskomisjoni Hergo Tasuja. 8 poolt. Sotsiaalkomisjoni Liia Rull. 7 poolt.

Kaks kinnistu jagamist. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine

7 poolt.

Ehitise peremehetuks tunnistamine

8 poolt.

Emmaste valla 2014. aasta eelarve I lisaeelarve

Kinnitada lisaeelarve. 8 poolt.

Emmaste valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise, lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord

Kinnitada sotsiaal- ja haridus- ja kultuurikomisjoni ühiseelnõu. 6 poolt. 2 vastu.

Hiiu Maavalitsuse kirjale 07.10.2014 nr 12-2/2014/353-36 „Hiiu maakonda ümbritseva mereala maakonnaplaneeringu kooskõlastamine“ vastamine 

Pikendada vastamise tähtaega. 8 poolt.

Hiiumaa Arengustrateegiaga liitumise arutelu

Miks valetada

Tänases Hiiu Lehes ilmus endise Emmaste vallavolikogu liikme Merike Kallase arvamuslugu "Südamelt ära".

Minus tekitas selle lugemine paratamatult küsimuse, et miks on vaja vassida ja faktidega vääralt ringi käia?

Proua Kallase sõnul ei juhi Emmaste valda mitte volikogu, vaid vallavalitsus. Kas Emmaste valda juhib volikogu või vallavalitsus, on kõige pädevam hinnangut andma volikogu esimees Ülo Kikas. Minu kui volikogu liikme hinnangul suunab valda siiski volikogu, kelle otsuseid viib ellu vallavalitsus. Samas kui proua Kallasel on õigus, siis tekib minul õigustatud küsimus, et miks tema kui volikogu aseesimees sellisel olukorral sündida lasi.

"Loobuti panustamast hajaasustuse veeprogrammi, mille tõttu jäid nii mõnedki noored pered ilma võimalusest rajada omale joogikõlbuliku veega kaev."

Hajaasustuse programmi ei ole vald lõpetanud panustamist, lihtsalt vanad arved tuleb enne ära maksta, kui saab uued kohustused kaela võtta. Sel aastal me osaleda ei saanud, kuna eelmise vallavõimu poolt pärandatud võlakoorem on oluliselt valla investeerimisvõimekust häirinud.

"Ei mõeldudki haridusministeeriumi poolt eraldatavat summat paigutada projekti omaosaluseks, millega oleks soojustatud Emmaste kooli algklassiosa."

Miks ei mõeldud? Mille alusel Kallas seda väidab? Lõpliku otsuse, kuhu raha suunata, tegi vallavalitsus koostöös kooli direktoriga.

"Jätkamist vajavad projektid: Emmaste valla vee- ja kanalisatsiooniprojekti teine etapp, Sõru SaRa, Tohvri vana maja lammutamine, juba eelpool nimetatud projekt pandi kalevi alla."

Vee- ja kanalisatsiooniprojektist oli just viimasel ehk 25. septembril toimunud vallavolikogu istungil juttu. Selsamal istungil, enne mida üks valimisliit volikogu tööst loobus.

Sõru SaRa on poliitiliste valikute küsimus. Kui raha on teatud hulk, siis just selle hulga piires saab tehinguid teha. Millal suunatakse raha SaRa ehitusse, ei ole veel selge. Uue arengukava raames paneme just praegu paika prioriteete. Aastal 2015 on selleks tankla taasavamine.

Merike Kallas, kes oli eelmise valitsemisperioodi volikogu esimees, peaks hästi teadma, et 2013. aastal ületati vallas seadusega kehtestatud võlakoormuse piir. Ja mitte mõne euro võrra. "Kogemata" laenati seadusega lubatust rohkem 113 000 eurot... See pärsib meie laenamisvõimalusi veel mitu aastat.

"Planeeriti aga iga hinna eest palgatõusuks 10 protsenti, bensiinijaama, osteti traktor ja teehöövel, loodeti pääseda jalgrattatee valgustuse eest tasumisest"

Palgatõus oli 5%, mitte 10 ja see oli minu hinnangul väga vajalik käik. Peamegi senisest rohkem väärtustama inimest ja vähem valama betooni. Isiklikult tõin enne valimisi välja lasteaiaõpetajate palgatõusu. Arvan, et see on koht, kuhu ka järgnevatel aastatel lisaraha suunata.

Bensiinijaam on samuti poliitiliste valikute küsimus. Ja rahvas andis valimiste läbi märku, et nad soovivad tanklat. Sama mulje on mul jäänud Emmaste valla arengukava 2015-2022 koostamisprotsessi käigus valla inimestega suheldes.

Kergliiklustee arve saabus vallamajja 31. oktoobril, tähtajaga 14. november. Ehk siis, kui vallavanemaks oli veel Tiit Peedu.  Sealjuures pidi uus vallavanem valitud saama 8. novembri istungil. Aga volikogu aseesimehe (Kallas) ja vallaseketäri (Salusoo) mahhinatsioonide tõttu lükkus see nädala jagu edasi. Uus vallavanem sai valitud 14. novembri õhtul. Ehk samal päeval, kui arve pidanuks makstud olema. Tagantjärele aiman, miks oli vaja kõigi vahenditega vallavanema valimist edasi lükata.

Ja kes lootis arve tasumisest pääseda? Volikogu (eelkõige eelarve- ja majanduskomisjon, mille liige ma olen) asus sellega kohe tegelema, kui selgus, et see arve nö üleval on. Aga valla eelarve oli selleks hetkeks juba vastu võetud. Ehk tuli leida teine lahendus. Praegu maksame seda arvet.

"Vallavolikogu 17.aprilli otsus: 

1. Anda Elektritsentrumi AS 31.10.2013 arve nr 13401 summas 47000,35 EUR (mis on esitatud Emmaste Vallavalitsusele tasumiseks Emmaste kergliiklustee tänavavalgustuse ehitustööde eest 17.01.2013 sõlmitud töövõtulepingu alusel), üle liisingufirmale kasutusrendilepingu alusel"

"Meie valimisliit ei jätnud oma arvamust vallavalitsemise kitsaskohtadest avaldamata. Me algatasime umbusalduse avaldamise vallavanemale ja vallavalitsusele augustikuu volikogu istungil just nii, nagu nõuab KOKS-i § 46. Ettekannet ei toimunud sellepärast, et volikogu otsustas, et ettekannet ei toimu, vaid see pöördumine edastatakse kõigile volikogu liikmetele järgmise päeva jooksul."

Siin Kallas küll eksib. Mitmel puhul. Esiteks ei tehtud seda nii nagu seadus nõuab: "Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle."

Käsi südamel kinnitan, et mingit volikogupoolset otsustamist ei toimunud. Volikogu liige Avo Kail andis mingi paberi istungi päeval üle volikogu esimees Ülo Kikasele, kes küsis, kas võtame päevakorda. Kail vastas, et ei, jääb järgmisesse volikogusse. Kõik. Seejärel pandi paber ära. See on ju dokumenteeritud, sest istungid lindistatakse ja protokollitakse.

Ühes olen aga Kallasega ühel meelel. "Mina tahan, et inimesed oleks omavahel sõbralikud."

Täpselt sedasama soovin ka mina. Ja siinkohal on mul soovitus, et kui seda teistelt nõuda, siis tuleks ise ka eeskuju anda.

Lisalugemist.

Emmastes puhuvad külmad tuuled

Esmaspäeva õhtul sain telefonikõne ja teatati, et Emmaste vallavolikogu opositsioon ehk valimisliit (VL) Emmaste Eduks on täies koosseisus tagasi astunud ehk kirjutanud avalduse volikogu liikme kohast loobumiseks.

Rändame kõigepealt ajas tagasi. 20. oktoobril 2013 toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Puhtalt numbreid vaadates kaotasid Emmaste senised võimulolijad 2009. aasta valimistega võrreldes 141 häält, samas kui opositsioonis olnud valimisliit kogus 21 häält rohkem. Seekord siis vastavalt 197 ja 337 poolthäält.

See tähendab, et volikogus sai VL Emmaste Eduks (endine VL Ausus ja Usaldus) kolm kohta, VL Ühtne Emmaste (endine VL Emmaste Koostöö) aga viis. Lisaks pääses volikogusse IRLi esindaja ehk allakirjutanu.

Valimistejärgses Emmaste valla lehes kirjutas endine volikogu esimees Merike Kallas: “Emmaste kapteniks on Emmaste rahvas, kes teab, mis on vallale hea. Meeskond (volikogu) on valitud, tüürmaneid hakatakse peagi valima. Soovin, et mindaks edasi sealt, kus pooleli jäädi, et ei hakataks kõigepealt jõupositsioone paika panema.”

Päris ilma jõupositsioonide selgitamiseta me hakkama ei saanud. Volikogu esimehe valimisel kogus Ülo Kikas viis häält Gustav Kotkase nelja vastu. Aseesimehe valimisel jäi allakirjutanu täpselt sama tulemusega alla Kallasele.

Sealjuures ei hääletanud valimisliidud ühtselt. See oli seotud Kikase ideega, et volikogus ei olekski võimulolijaid ja opositsiooni, vaid me ajaks ühiselt Emmaste asja.

Kirjutasin ise eelpool mainitud vallalehes: “Väikeses vallas ei ole mingil juhul arukas energiat omavahelisele kemplemisele kulutada. Tegemisi jagub piisavalt. Ja kes uuris eri nimekirjade programme, veendus, et sihid on meil suuresti samad. Viis lõpp-punkti jõudmiseks võib erineda, ent konstruktiivse arutelu käigus on kindlasti ühiste lahendusteni võimalik jõuda.”

Nüüd peagi täituvat esimest volikogu tööaastat vaagides tunnustan Ülo Kikast, et ta on oma põhimõtetele truuks jäänud. Ta on tõsiselt pingutanud selle nimel, et rahva poolt valimiste läbi moodustatud laevameeskond tõesti töötaks meeskonnana ja sõuaks sihiga jõuda samasse sadamasse.

Üks märksõna on olnud kaasamine. Tunnistan, et olin selle vastu, et Merike Kallas revisjonikomisjoni juhiks valida, kuna ta oli just volikogu esimees olnud, seega pidanuks iseenda 2013. aastal tehtud tööd kontrollima. Komisjoni esimeeste valimisel lähtuti aga põhimõttest, et hajutame juhtimist eri nimekirjade vahel. Ja et Emmaste Eduks seda kohta soovis, siis seitsme poolthäälega ta revisjonikomisjoni juhtima valiti.

Sääraselt, kõiki osapooli kaasavalt oleme püüdnud edaspidigi toimetada.

Tõsi, on olnud ka erimeelsusi. Enamjaolt on need olnud seotud just 2013. aasta tegemiste või tegematajätmistega. Näiteks eelmise vallavanema Tiit Peedu pärandusega – maksmata jäänud arve tänavavalgustuse tööde kohta, ligi 50 000 eurot, tuli ette planeerimata lisada tänavuse aasta eelarvesse. Või näiteks 19. aprillil rahandusministeeriumist saabunud kiri “KOV finantsseaduse rikkumise kohta”, kus tuuakse välja, et valla netovõlg oli eelmisel aastal pea 70 protsenti ehk lubatust 10 protsenti enam. Seda fakti ei teadnud isegi eelmise volikogu liikmed.

On selge, et kui raha on piiratud koguses, tekkivad ka erinevad arvamused, kuhu seda suunata. Ehk millised objektid peaksid eelisjärjekorras rahastuse saama. Praegu on võetud suund, et aastal 2015 tuleb Emmastes taasavada tankla. Lisaks tahame järgnevatel aastatel oluliselt vähendada valla võlakoormust. Tean ka, et Emmaste Eduks eelistanuks Sõru Sara ehk sadama välilava projektiga edasi minemist.

Aga see on valikute ja kokkulepete küsimus. Selleks, et ühiselt paika panna, kuidas peaksime edasi minema, on just praegu käimas Emmaste arengukava 2015–2022 koostamise protsess. Arengukava koostamise käigus on võimalus kaasa rääkida kõigil vallaelanikel. Näiteks laseme lasteaialastel sel teemal joonistada. Just täna (kolmapäeval) arutasin ideekohvikus meie koolinoortega valla tuleviku teemadel. Toimuvad otskondade ideeõhtud jne.

Lõpliku otsuse peab aga langetama volikogu. Sestap ongi mul kahju, et üks valimisliit täies koosseisus volikogutööst kõrvale otsustas astuda. Jah, ma saan aru, et neil on eriarvamused praeguse vallavalitsusega. Aga meenutame, mida proua Kallas valimiste järel kirjutas – rahvas on kapten ja rahvas teab, mis vallale on hea. Ja rahvas andis võimaluse valda juhtida valimisliidule Ühtne Emmaste.

Tean, et valmistati ette umbusaldusavaldust vallavanemale. Kui puudub usaldus, siis KOKSi järgi on veerandil volikogu liikmetest võimalus algatada umbusaldushääletus. See olekski sellisel puhul olnud asjade õige käik.

Praegu tekib aga küsimus, et mis saab valijate usaldusest? 197 inimest, kes andsid oma hääle valimisliidule Emmaste Eduks, jäävad nüüd ju volikogu tasandil esindamata.

Samas selge on see, et elu seisma ei jää. Isegi kui selle lükkega taheti suuremat (meedia)tähelepanu tõmmata, on see ühekordne (tühi)käik.

Me austame inimeste valikut otsustajate ringis mitte olla. Volikogus toolid tühjaks ei jää, viimase võimalusena tulevad asendusliikmeteks lihtsalt teiste nimekirjade esindajad.

Kindlasti pakume opositsioonile jätkuvalt võimalust komisjonide töös kaasa lüüa. Kindlasti jätkame tööd tugeva ja ühtse Emmaste nimel. Puhugu mistahes tuuled, laev peab edasi purjetama!

Ilmus Hiiu Lehes (26.09)