Oravad

Reformierakonna toetus on kukkunud viimase kolme aasta madalaimale tasemele. Kui veel märtsis toetas oravateparteid 33%, siis juulis vaid 21% Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori küsitluse vastajatest. Kokku küsitleti 813 valimisealist kodanikku üle Eesti. Emori esitatud andmed põhinevad neil vastajail, kel on poliitiline eelistus olemas.

Kevadel populaarseima erakonna tiitli pälvinud Keskerakond jätkab samal kursil- neid eelistas juulis 31% vastanuist. Kolmekümne protsendi ümber on nende toetus püsinud terve käesoleva aasta vältel. Võib prognoosida, et lähiajal see protsent oluliselt ei kahane.

Kui sotsiaaldemokraatide ja roheliste toetajate hulk on pea terve aasta jooksul üsna stabiilne püsinud- vastavalt 14 ja 8 protsenti küsitletuist juulis-, siis Rahvaliit on taas tõusuteel. Tõsi, ühe kuu põhjal ei saa ega tohigi mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Ent tõsiasi on, et Rahvaliidu toetus pole kuid nii kõrge olnud kui juulis- 5%.

Jah, ka viis protsenti pole teab mis suur populaarsuse näitaja, kuid võrreldes eelmiste kuudega, mil protsent kõikus kahe ja kolme vahel, on edasiminekut siiski märgata. Kui praegu toimuksid Riigikogu valimised, siis ületaks Rahvaliit napilt valimiskünnise.

Olen üsna kindel, et kõige enam muretsevad eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste pärast just rahvaliitlased. Nad on seni tuntud oma laia haarde poolest- nende esindajad on omavalitsustes üle kogu Eesti. Samas „suutsid“ nad Euroopa Parlamendi valimistel koguda vähem hääli, kui nende hingekirjas liikmeid on... Kui nad sügisestel valimistel ka edu ei saavuta, siis on ülimalt tõenäoline, et see erakond lakkab eksisteerimast. Üks võimalus on kellegagi liituda, kuid pigem valivad poliitikahuvilised liikmed endale iseseisvalt uue erakonna, mille ridades end teostada. Mingil määral on see protsess juba alanudki.

Erinevalt oma valitsuspartnerist on Isamaa ja Res Publica Liit endale poolehoidjaid juurde saanud. Juulis toetas neid 19% vastanutest. Samas- juunis 14% ja jaanuaris 12%. IRL on suutnud end negatiivsetest otsustest distantseerida ja vastandab end samal ajal Reformierakonnale, mistõttu võib arvata, et just oravate pooldajate hääli on IRL juurde saanud. Kindlasti on suur mõju olnud ka IRL-i esimehe Mart Laari tegevusel, kes valitsuskabinetti mitte kuuluvana on saanud välja pakkuda ideid, mis ministri ettepanekuna võiksid koalitsioonis pingeid tekitada.

Tulles tagasi peaministripartei juurde, siis säärane üha kahanev toetajate hulk võib peaminister Andrus Ansipile saatuslikuks saada. Kindlasti on erakonnasiseselt juba praegugi arutatud teemal: „Kas poleks mitte aeg juht välja vahetada?“ Kohati tundub, et Ansipi tegutsebki ajendatuna soovist võimalikult kaua peaminister olla. Samas on selge, et tema väljaütlemised on rahva hulgas igasuguse usalduse kaotanud.

Reformierakonda võivad kõige tõenäolisemalt lõhestada ebaõnnestunud sügisesed valimised ning karile jooksvad eelarvekõnelused. Kuid see on kõik puhas spekulatsioon. Tegelikult näitab ainult aeg, kuidas asjad edasi arenevad- kas tegemist on väikese möönaperioodiga või on oravad tõesti parteimaastiku kolmandaks numbriks langemas.