Narko

Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja liberaalse mõttekoja Vaba Ühiskonna Instituut juhataja Paul Vahur leiavad, et Eesti võiks narkootikumide tarvitamise legaliseerida.

Üldjuhul olen kuulnud selliseid avaldusi noortelt „ekspertidelt“, kes on internetiavarustest leidnud „teadusliku“ artikli mõnelt teiselt „eksperdilt“. Kahjuks on tänapäeval infot nii tohutult palju, et kohati ei tea, mida uskuda. Sestap ei saa imestada, et internetis muutub omalooming vahel tõsiteaduseks. Näiteks Mati avaldatud mõttelend leiab Anne poolt kajastamist ning seda kasutavad omakorda järgmised. Nüüd võibki tunduda, et tegemist on kindlate faktidega. Aga tegelikult on probleem selles, et leitud infot usaldatakse pimesi ja ei vaevuta seda teistest allikatest üle kontrollima. Narkootikumide kohta leidub internetis samuti palju müüte, mis kohati on lausa halenaljakad.

Sootaki ja Vahuri puhul usun, et nad on temaatikaga kursis ning ei loobi niisama sõnu. Aga sellegipoolest tunduvad nende väited ebaloogilistena.

Meeste sõnul tuleb esiteks aru saada, et mõnuained on meie ühiskonna loomulik osa, mida kõrvaldada ei ole võimalik. Seega- kuna tubakas ja alkohol on legaalsed ning laialdaselt levinud, siis tuleks ka narko legaliseerida ning anda soovijaile vaba voli selle tarbimiseks? Näiteks kabemängus võiks siis kahe nupuga vähemusse jäädes ka ülejäänud nupud kohe vastasele ette sööta, selle asemel, et pingsalt keskendudes siiski võitu püüda.

Vahuri väitel saaks nii paremini piirata ka noorte ligipääsu narkootikumidele, sest kui diiler dokumenti ei küsi, siis näiteks poemüüja küll- nagu praegu alkoholi puhul. Tõsi- alaealised alkoholi ja tubakatooteid osta ei tohi. Aga Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringu põhjal tarbib iga viies 15 aastane alkoholi vähemalt korra nädalas! Samas Eesti Noorsoo Instituudi andmeil on 17-27 aastaste hulgas 7% viimase aasta jooksul mõne korra narkootikume proovinud. Sagedamini tarbib 2% noori. Seega võiks hoopis järeldada, et kui narkootikumid legaliseerida, muutuvad need ka noortele täiskasvanute kaudu kättesaadavamaks.

Sootaki sõnul võiks alustada kergemate karistuste määramisest narkootikumide tarvitajatele. Seejärel legaliseeritaks lahjade narkootikumide tarvitamine ja hakataks neid seaduslikult müüma. Ja olekski Pandora laegas avatud...

Karistuste osas olen Sootakiga mingil määral nõus. Leian, et ühiskonda ei peaks vaos hoidma hirm trahvide jms ees. Probleemid tuleks lahendada juba rohujuure tasandil. Rohkem rõhku peaks panema ennetustööle. Aga kui praegu karistusi leebemaks muuta, annaks see vale signaali ja ahvatleks enam narkot tarbima.

Lahjade narkootikumide all mõeldakse eeskätt kanepit ning selle saadusi- marihuaanat ning hašišit. Nende legaliseerimise pooldajad armastavad rõhutada, et Hollandis ju tohib kanepit osta. Miks ei meenu, et näiteks Rootsis ei tohi? Või üldse ülejäänud Euroopas? Samas on meie ja Hollandi ühiskonnad nii erinevad, et sealset mudelit ei saa lihtsalt niisama Eestisse üle kanda. Ennetustööd on seal tehtud pikki aastaid, lisaks on taastusravi ning toetusvõrgustike süsteem efektiivsem. Ehk on see üllatav, aga TAI andmetel tarbib hollandlane keskmiselt vähem marihuaanat kui eestlane. Sealne osaliselt legaliseeritud uimastimüük on suuresti suunatud turistidele. Vägagi tõenäoline, et Eestit hakkaksid samuti narkoturistid külastama- soovime me seda?

Väidan, et narkootikumide legaliseerimine tooks psühhiaatriakliinikutele hulga tööd juurde, liiklusõnnetuste ning tänavakuritegude (kui just tasuta doose jagama ei hakata) arv kasvaks. Niisamuti suureneksid Haigekassa kulud, kuna uimastite tarbijad kasutavad tavapärasest enam tervishoiuteenuseid. Arvestades, kui palju tarbivad Eesti inimesed alkoholi ja tubakat, ei ole põhjust eeldada, et narkootikumide puhul mõõdutunnet üles näidataks. Seega tuleks legaliseerimise asemel pigem ennetustööle panustada.