Istung 46

Istung 46

Kohal 7 volikogu liiget.

Vallavalitsuse info

Tiit: tulumaksu on laekunud 330 tuhat nelja kuuga. Aprillis 7,9% vähem kui aprillis 2016, samas nelja kuuga 4% enam kui möödunud aastal.

Vahur: kuidas bussi hankega edeneb?

Tiit: paneme kokku seda.

Kristi: puhkusekuupäevad, kas saaks teada?

Tiit: ei oska öelda, pigem juunis.

Volikogu otsus „Investeeringuobjekti kinnitamine“

Tiit: kokku oli 48 hääletanut, 23 häält sai parkla asfalteerimise idee, 19 häält kooli juurde bussipaviljon ja 6 häält haljasala rajamine.

Ülo: kas saaks idee sisu lahti selgitada?

Tiit: idee oli prügikonteinerite ümber teha sein ja bussipeatuse ja poe tagune parkimisplats asfalteerida.

6 poolt, 1 vastu

Volikogu otsus „Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine”

Kristi: tunnustan Kairit-Ülo suure töö eest.

Hergo: liitun kiitusega, tugev töö on ära tehtud.

Ülo ja Kairi tutvustasid lühidalt pea poolesajaleheküljelist dokumenti.

Ülo luges ette otsuse: Mitte nõustuda otsuse lahutamatuks osaks olevas lisas toodud põhjendustel haldusreformi seaduse § 9 lõike 2 kohase Vabariigi Valitsuse ettepanekuga ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõuga.

Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek lõpetada Vabariigi Valitsuse algatatud ühendamismenetlus Emmaste valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise osas haldusreformi seaduse § 9 lõike 9 p 1 alusel.

6 poolt, 1 vastu

Muud küsimused

Volikogu protokolliline otsus “Lasteaiaõpetajate palgamäära vastavusse viimine Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusprogrammi tingimustega”

Hergo: riik eraldab kohalikele omavalitsustele lisaraha, et 1. septembrist tõuseks lasteaiaõpetajate keskmine palk vähemalt 80%-ni ja järgmise aasta 1. jaanuarist vähemalt 85%-ni kooliõpetajate palga alammäärast. Riigieelarvestrateegias lepiti kokku, et järgmise nelja aasta jooksul antakse selleks kokku 58,5 miljonit eurot.

Toetuse saamiseks peab kohalik omavalitsus tagama omaosaluse kuni ühe kolmandiku ulatuses. Lasteasutuse õpetajate toetus eraldatakse kohalikule omavalitsusele siis, kui omavalitsus on teinud otsuse, et palga alammäär on alates 2017. aasta 1. septembrist vähemalt 80% ja 2018. aastast vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

Teema oli haridus- ja kultuurikomisjonis arutlusel ja komisjon toetas ettepanekut. Minu andmetel - ja seda kinnitas ka lasteaiadirektor - on Emmaste vald hetkel toetuse saamiseks kõlbulik, kuna lasteaiaõpetajate töötasu on veidi üle 80% üldhariduskooli õpetajate palga alammäära. Uuel aastal peaks see olema vähemalt 85%.

Et meie lasteaiaõpetajate arv on väike ja ka palgatõusuprotsent ei peaks esialgu üle jõu suur olema, siis rahaline mõju valla eelarvele on väike. Samuti saaks riigipoolne toetus meile suhteliselt väike olema. Seega tegemist paljuski poliitilise otsusega ja sõnumiga, et kõrgharidusega spetsialistid nagu lasteaiaõpetajad on meie valla jaoks väärtus.

Otsustamine lükati edasi järgmisele istungile.

Emmaste 25

Minu suhe Emmaste vallaga sai alguse aastal 2010. Sestap peatungi pigem lähiajalool ja heidan pilgu tulevikku. 2010. aasta suvel andis üks hea inimene teada, et Emmaste Põhikool otsib õpetajat. Mina olin äsja Tallinna Ülikooli lõpetanud ja polnud edasise osas lõplikke otsuseid teinud. Soovituse peale helistasin direktor Laatsitile, kohtusime ja 30.augusti seisuga aastast 2010 olen selle kooli õpetaja.

Pean tunnistama, et ma usun saatusesse ja ilmselt oli viimasel kaalukas roll, et ma täna siin seisan.

Aga kindlasti mitte saatus üksi. Saatus võis mind siia suunata. Siin hoidnud on aga miski muu. Nii nagu Chalice laulab:

osa rahvast

uhkelt rohkem kui oskan lugeda

ühes olen kindel

nad on head inimesed

nad meeldiks sulle ka

ma ei usu, et sa kõiki neid tunned

ja vaevalt nad üksteistki tunnevad

Ehk inimesed. Emmaste inimesed. Vabatahtlik mentor, õpetaja Meida Koppel andis mulle esimese aastaga oluliselt rohkem praktilisi teadmisi, kui ülikoolist ammutanud olin. Ma ei tea, kas ma oleksin jätkuvalt õpetaja, kui vanemad ja kogenumad pedagoogid mind juhendanud ja toetanud poleks.

Aastatega olen selgeks saanud Benjamin Franklini mõtte, mille järgi „edu tuleb vaid siis, kui oled valmis ka ebaeduks.“ Ehk et vigade tegemist ei tohi karta. Veel enam, vahel on vead suisa head. Kui me oskame neist õigeid järeldusi teha.

Päris Emmaste inimene ehk vallakodanik sai minust jüripäeval, 23. aprillil 2013. aastal. Sama aasta sügisel kandideerisin vallavolikogusse ning jõudumööda olen püüdnud kohaliku elu teemadel kaasa rääkida.

Viimasel paaril aastal on teravalt päevakorral olnud haldusreform. Meie kontekstis siis küsimus, kas Hiiumaa peaks halduskorralduslikult üks tervik olema või peaks toimuma lihtsalt valdadeülene koostöö.

Kohaliku poliitika teemadel olen volikogus ja ka meedias üksjagu sõna võtnud ning varemöeldut kordama ei hakka. Veidi mõtteid jagan, arvestades, et oleme ikkagi sünnipäeval, mitte peielauas.

Haldusreformi juures kõlab tihti küsimus jätkusuutlikkusest. Tegelikku tähendust või tausta avamata. Kas riigijuhtidelgi ühene seisukoht on, ei ole kindel.

Aga kui ma mõtlen Emmaste vallavolikogu või vallavalitsuse - ja siin mitte vallaametnike, kes teevad eeskujulikku tööd, vaid valitsuse kui organi - peale, siis ma hindan, et me ei ole väga edukalt omale võetud ülesannetega toime tulnud.

Kooli kontekstis võiks hindeks panna kolme, rahuldava. Mitte rohkem. Miks ma nii ütlen? Sest me pole suutnud olla „kõik ühes paadis“ nii nagu valimistel välja hõisati. Oleme suure eesmärgi mitmel puhul vaateväljast kõrvale jätnud, takerdudes pisidetailidesse.

Mul on hea meel, et saame sel aastal teha mitu olulist investeeringut. Samas ei tohi me nina püsti ajada, sest teeme seda järgmiste aastate arvelt. Laenurahast, kuna omafinantseering on minimaalne.

President Lennat Meri ütles: „Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.“

Ehk sellele ongi meie panused seatud. Et Emmaste vald on kallis selle elanikele. Kui me tunnetame, et vald on loodud inimese jaoks, mitte inimene valla jaoks, siis on meil lootust.

Sest vald, see ei ole vallavolikogu. Vald, see ei ole vallavalitsus.

Vald, see on inimesed. Needsamad inimesed, keda äsja valla tänukirjaga tunnustati. Või kellest laulab Chalice:

mu inimesed, minu rahvas, mu seltskond

mu inimesed, siin, seal, kõikjal

igalpool

mu inimesed teavad ise, et nad on

mu inimesed, minu inspiratsioon

mu inimesed - üks seis, siht ja suund

mu inimesed, minu elu, armastus

nad on mu oma inimesed

ja kõik mis teen, on neile pühendatud

Aga mitte ainult. Ka näiteks õpetaja Eila Tõnisson, kes nii kooli kui valla ürituste tarvis koolimajas muinasjutulise, nii täpselt sobiliku õhustiku loob. Või õpetaja Heli Lindmäe, kes kuldse niidiga valla üritused, ka tänase kontsert-aktuse, kokku seob.

Kui poliitikud ei ole projektide algatamisega silma paistnud, siis õnneks on meil tegusad valla töötajad. Näiteks on Anne-Ly Torstenssoni eestvedamisel spordihallis tartaankate ja lähituleviku arengud lubavad öelda, et meil on saare parimad sisetingimused sportimiseks. Õpetaja Diana Leenurme eestvõttel käis kogu Emmaste kool kahepäevasel õppereisil Tartus.

Need on inimesed, kes teevad õiget asja. Ajavad oma asja. Aga seeläbi muudavad ka kõrvalseisjate olemist meeldivamaks.

Nii nagu kirjutas maailmakuulus helilooja Arvo Pärt: „Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küll.“

Alles siin Emmastes olen aru saanud, missugune peaks üks bussijuht olema. Jaan Sadul, kes teeb justkui ainult oma tööd. Aga teeb seda nii, et see tahes-tahtmata muudab ka sinu päeva paremaks.

Või Niidi talu, kelle piimatoodangut tarvitan ja kes jõulupühade eel paneb purgi vahele sildikese: Häid jõule, see piim on tasuta!

Ja ma ei hakka siinkohal üldse välja tooma meie fantastilisi ringijuhte, aktiivseid külaseltse või valla alustalasid, ettevõtjaid, kohalikke patrioote. Ja teisi, kellest ehk rohkem juttu olnud.

Einstein ütles: „Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline.“

Minul veab. Mina töötan koolis. Emmaste Põhikoolis. Õpetajana. Koolis ongi kõik sind ümbritsev imeline. See, mismoodi töö noortega energiat annab, seda ei saa sõnadesse panna. Lühidalt öeldes, ägedad olete, Emmaste noored.

Samamoodi märkan imelisi asju Emmaste vallas laiemalt. Ja see on see, mis Emmastest Emmaste teeb. See on see, miks võime optimistlikult tulevikku vaadata. Tegelikult ei ole eluliselt ülioluline mitte küsimus, kas meil on oma vallavolikogu või vallavalitsus. Tähtis on, kas meil on aktiivne ja elujõuline kogukond. Kas meil on tegusad inimesed. Inimesed, kes tahavad ehk küll vaid iseennast muuta, aga kes suudavad laiemalt ka teisi puudutada.

Kui meil on need inimesed olemas, siis me jääme kestma. Elagu Emmaste!

Sõnavõtt valla 25. sünnipäeva kontsert-aktusel.

Istung 45

Emmaste Vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 45

Kohal 7 liiget

Vallavalitsuse info

Tiit: 254 tuhat tulumaksu on laekunud 3 kuuga. Võrreldes 2016.a. märtsiga 4,2% enam, kolme kuuga 8% enam. Haldi bussipeatusesse on saanud üles uus bussipaviljon. Neljapäeval avamine.

Katrin: mis Sõru sadamas saab toitlustuse osas?

Tiit: ei tea, teine konkurss kohe algamas, kõrtsi osas vastakas informatsioon.

Ülo: kuidas kaasava eelarvega läheb?

Tiit: info valla kodulehel väljas, hääletamine alanud.

Hergo: mul üldisem küsimus, aga seostub ka kaasava eelarvega. Tiit, kuidas iseloomustad enda juhtimisstiili. Kas pead pigem oluliseks määrustest täpselt kinni pidamist või paindlikkust? Ülo, ja Sa võid mind ise parandada kui ma eksin, on minu hinnangul selgelt teist varianti järginud.

Tiit: esmatähtis määrusest kinni pidada, aga võiks näidata paindlikkust.

Hergo: kui mõtlen kaasavale eelarvele, siis minule jäi arusaamatuks teise sõelumiskomisjoni koosoleku korraldamine. Eriti kuna määruse järgi midagi enam muuta ei saanud ja ei muutunudki. Viimane näide on MTÜ-de toetustaotlused. Kaks toetustaotlust jäeti kõrvale aruande puudumise tõttu- kas asjaosalisi teavitati nende puudumisest?- samas kui kolme toetustaotlust, mis taotluse esitamiseks määruses ette nähtud tähtaega ületasid, arvestati. Jääb mulje, et natukene valikuliselt tõlgendame määruseid. Puudub selge joon, et kas järgime määruseid või püüame paindlikud olla.

Tiit: minu meelest vaid üks hilines.

Kairi: tegelikult oli rohkem. Kui võib, ma vastan. Meil oli pikk arutelu sel teemal. Määruses oli mitu punkti, mille tõttu ühe või teise kõrvale võinuks jätta. Taotluse esitamise hilinemise korral polnud otseselt kirjas, et siis ei saa taotlust arvestada, erinevalt aruande esitamisest.

Tiit: kogu määruse peaks ümber tegema, et oleks rohkem selgust.

Kristi: mul on ka vallavanemale küsimusi, aga ma suunaks need pigem volikogu liikmetele, kui võib. Kuna vallavanemalt ei ole ma korduva küsimise peale vastuseid saanud.

Ülo: praegu on vallavalitsuselt küsimuste küsimine, kas liigitub sinna alla... võib-olla muude küsimuste all räägime sellest.

Kristi: võime ka nii teha.

Volikogu otsus „Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise küsitluse tulemuste kinnitamine“

Ülo: kas oli juhus, et kõigis valdades toimus üheaegselt ja oli sama sõnastus või kuidagi kokku lepitud?

Kairi: pigem langes nii kokku.

Hergo: Ülo küsimuse jätkuks, vahel on kokkulangevus tore. Arvan, et seetõttu oli segadust vähem ja pean mõistlikuks, et rahvahääletus toimus samaaegselt ning sama sõnastusega kõigis valdades.

Kinnitada. Kõik poolt.

Volikogu otsus „Loa andmine rahaliste kohustuste võtmiseks ja riigihanke välja kuulutamiseks”

Tiit: tegelik bussi vanus 26 aastat, eelmine kord ütlesin 20. Vaidlesime tükk aega majas, võtsime lõpuks tehnilise passi ette ja saime selguse majja.

Ülo: mis kasutusrendi kasuks räägib?

Tiit: saab viie aasta pärast kas välja osta või tagasi anda.

Ülo: kuidas soodsam on?

Tiit: minul ei ole selle vastu midagi, kui volikogu otsustab, et kohe välja osta.

Ülo: luksuslik ost, kas oleme valmis taluma seda kriitikat?

Arutati ja kaaluti erinevate variantide plusse-miinuseid.

Hankida vallale uus buss. Kõik poolt.

Hajaasustuse programmi delegeerimine vallavalitsusele

Varasemalt oli see vallavalitsuse pädevuses, ent puudus volikogupoolne volitus, sel korral läheneme niipidi.

6 poolt.

Muud küsimused.

Järgmine volikogu istung 11.mail.

Istung 44

Emmaste Vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 44

Kõik 9 kohal

Vallavalitsuse info

Tiit: Tulumaksu laekus kahe kuuga 176 tuhat eurot, 17% eelarves kavandatust. Võrreldes eelmise aasta kahe kuuga 10% rohkem.

Hergo: Küsimus nii vallavanemale, volikogu esimehele kui majanduskomisjoni esimehele. Kas ja millal võtame üheskoos ette valla teede nimekirja, otsustamaks, millised lõigud sel aastal korrastame? Sellest on korduvalt juttu olnud. See oleks võimalus laiapõhjaliselt ning kaasavalt tegutseda.

Tiit: mina olen valmis homme rääkima

Ülo: majanduskomisjon äkki võtab asja vedada

Gustav: sügisel oli sellest komisjonis juttu
Hergo: mida mina silmas pidasin, oli konkreetne analüüs, kus meil oleks ka EMKO sisend, ehk ees oleks nii võimalused kui vajadused ja selle põhjal saaks nö pingerea teedest koostada

Hergo: Mis on saanud ettepanekust valla keskuses olevad suured pürgikonteinerid Ollimale viia?

Tiit: jäätmekäitlusseadus ei luba neid nii kaugele viia, siis peab olema mingi teine võimalus pakendeid koguda. Sinna viies tekib võimalus, et inimesed kaebavad, et meil pole võimalust jäätmeid ära viia.

Hergo: praeguses kohas ja viisil on tegemist visuaalse reostusega, minule inimesena on mugav, kui need on kortermaja lähedal, aga kui vaatan valla tasandilt, siis peaksime tegelema ka sellega, kuidas nende kasutus mõistlikult toimida saaks, Ollimal võetakse praegu ohtlike jäätmeid vastu, seega sobiks klaastaara jms ka sinna viia

Ülo: kas seadusega vastuollu ei läheks, kui konteinerid kilomeetri eemale viia?

Tiit: ei ole meetreid ette kirjutatud, aga ega see nii kerge ka ei ole, vaja on ümber paigutamine kooskõlastada

Ülo: probleem on, lahendust on vaja

Hergo: kas probleem on selles, et ei taha tegeleda asjaga

Tiit: ei ole selles

Kristi: minu meelest võivad need ka Emmastes olla, aga teises kohas

Kairi: kaasava eelarve raames tehti kaks ettepanekut, mis käsitlevad konteinerite teemat, äkki tuleb sealt lahendus, enne ei peaks ehk otsustama

Ülo: arutame kuu aja pärast, kui ka kaasava eelarve rahvahääletus läbi

Hergo: Miks ei ole Sõru väikelaevasadamal esitatud reostustõrjeplaan?

Tiit: ei ole suutnud välja mõelda, kes vastutama hakkaks, aga plaan on koostamisel. Kehtima hakanud [ministeeriumi] määruses ei ole öeldud ka, mis ajaks reostustõrjeplaan koostatud olema peab.

Hergo soovis märkida, et peab oluliseks, et sadamas oleks kapten, kes tegevust juhiks, mitte me ei piirduks praeguse olukorraga, kus koht on formaalselt täidetud.

Tiit: ei soovi midagi lisada, olen piisavalt tulnud volikogusse ettepanekutega seoses sadamaga ja need ei ole leidnud toetust.

Emmaste Vallavolikogu 19. juuni 2008 otsuse nr 161 „Emmaste Vallavalitsuse hallatava asutuse Sõru muuseum moodustamine“ punkt 2 kehtetuks tunnistamine

Kairi: kaks paralleelset eelnõu, seotud sellega, et põhimääruse dokument ei ole avaldatud Riigi Teatajas.

Kõik poolt

Volikogu määrus „Sõru Muuseumi põhimääruse kinnitamine”

Kairi tutvustas muudatusi. Hääletati nende üle.

7 poolt

Volikogu määrus „Sõru Muuseumi arengukava 2017-2021 kinnitamine”

Ülo: ettepanek suunata arengukava täiendamisele ja lisada hetkeolukorra analüüs

8 poolt

Emmaste Vallavolikogu 29. aprill 2005 otsuse nr 209 „Emmaste Raamatukogu põhimääruse kinnitamine“ kehtetuks tunnistamine

Kairi: põhimõtteliselt sama teema muuseumi põhimäärusega

Kõik poolt

Volikogu määrus „Emmaste Raamatukogu põhimäärus”

Kõik poolt

Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“

8 poolt

Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“

Kõik poolt

Protokolliline otsustus „Volikogu arvamus Muda geoloogilise uuringu loa taotluse kohta”

Otsustati vastamiseks vallavalitsusele delegeerida.

8 poolt

Volikogu otsus „Vallavara kasutusse andmise eelläbirääkimistega pakkumise korras korraldamise delegeerimine vallavalitsusele”

Tiit: on huviline, kes tahaks sadamas toitlustust pakkuda, sadama väravas asuvas hoones

Toimus arutelu, kus väljendati, et igati toetatakse ettevõtluse arendamist. Samas toodi välja ohud seoses kasutusse taodeldava hoone olukorra ning toitlustamiseks vajalike tingimustega.

Kõik poolt

Volikogu otsus „Investeerimislaenu võtmine ja vajadusel olemasoleva refinantseerimine”

Tiit: laenukoormus täna 21%, laenusumma 420 tuhat. Refinantseeritavad laenud mahus ca 200 tuhat, kõiki laene see ei puuduta.

8 poolt

Volikogu otsus „Loa andmine rahaliste kohustuste võtmiseks ja riigihanke välja kuulutamiseks”

Uue sotsiaalauto hankimine kasutusrendile võtmise läbi.

Kõik poolt

Volikogu otsus „Vallale kuuluvast kinnistust osa kasutusse andmise pikendamine”

Kõik poolt

Muud küsimused:

Protokolliline otsustus „Emmaste valla arvamus Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruandele”

8 poolt

Protokolliline otsustus „Emmaste Vallavolikogu vastus Hiiu valla ja Käina valla ühinemiskokkuleppe läbirääkimiste kutsele”

6 poolt

Protokolliline otsustus „Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekule vastamine tähtajaks 15.05.2017”

Otsustati vabariigi valitsusele sisuliselt vastata. Rahvahääletus, selgitamaks vallaelanike meelsus võimaliku liitumise küsimuses, viiakse läbi 9.-10.aprillil.

8 poolt

Protokolliline otsustus “Kultuuriturismi alase projekti “Teeliste kirikud” taotlus”

Vallavalitsusel korraldada projekti toetamine

Kõik poolt

Protokolliline otsus valla (kooli)bussi välja vahetamiseks hankedokumentide ette valmistamiseks

Tiit: Tänase bussi läbisõit 815000, vanus 20 aastat, eelmine aasta läbisõit 8600, muidu kuni 10 tuhat.

Ülo: kui aastane läbisõit kahekordistuks, kulub 40 aastat, et tänase näiduni  uue bussiga jõuda. Äkki vaadata veidi kasutatut

Tiit: ei ole neid eriti saadaval

Volitati ette valmistama hanked nii kasutatud kui kasutamata bussi ostuks. Otsuse teeb volikogu järgmisel istungil, mis toimub 17.aprillil.

Jää liigub, kas ka murdub

Teisipäevases (14.03) Hiiu Lehes ilmus lugu “Valdade ühinemine: jää liigub”, milles oli juttu neljapäeval Käinas toimunud Hiiumaa valdade esindajate kohtumisest ja võimalikust “jää” liikumisest.

Päev varem toimus Kärdlas Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (KMH) ning peale seda ka Hiiu valla ja meretuulepargi arendajate ühiste kavatsuste protokolli (ÜKP) järgse koostöölepingu sõlmimise avalik arutelu. Need kaks on paljuski seotud.

Esmalt aga täpsustus. Käinas asetleidnu oli vabas vormis vestlus, mitte ametlik läbirääkimine. Konstruktiivne konsultatsioon, mis on igati tervitatav ja vajalik, kui soovime – lähemas või kaugemas tulevikus – ühist, efektiivselt ja edukalt toimetavat Hiiumaa omavalitsust. Ent kas jõutakse ka sisuliste läbirääkimisteni, pole veel selge.

Ühest küljest on otsused iga vallavolikogu käes. Teiselt poolt on oma sõna öelda vabariigi valitsusel, kes peab ära kuulama valdade argumendid ja põhjendused. Volikogud aga arvestavad rahvaküsitlusega. Või vähemalt peaksid seda tegema. Sest kui me meenutame Käina ja Hiiu valla ühinemist, siis 57 protsenti hääletusel osalenud Käina valla elanikest ei toetanud liitumist, samas kui volikogu häältega 8:5 otsustas vastupidiselt nende seisukohale liituda.

Vastavalt valitsuse määruse eelnõule, tuleb rahvaküsitlus läbi viia kõigis, – s.t ka Hiiu ja Käina vallas – saare omavalitsustes 23.–24. aprillil. Siis selgub, kas soovitakse ühist Hiiumaa omavalitsust. Kahjuks ei ole rahva seisukoht siduv, ent vähemalt mina küll ei kujuta ette, kuidas ma volikogu liikmena võiksin vallaelanike enamuse seisukohta mitte toetada.

Peamine on usaldus

Tegelikult ongi peamine küsimus usalduses. Või selle puudumises. Ühinemislepingu kohta ei saa Emmastel ega Pühalepal olla põhimõttelisi vastuväiteid, kuna see koostati suuresti just Käina-Pühalepa-Emmaste läbirääkimiste käigus. Küll on küsimus heas tahtes ehk soovis partnereid kuulata.

Teades, et ühiste kavatsuse protokoll mõjutab – otseselt või kaudselt, siin lähevad hinnangud lahku – tuuleparkide rajamist Hiiumaale või selle lähistele, ja et üks osa saarest on eriti selgelt hiigeltuuleparkide vastu, ei ole kuidagi mõistlik praegusel hetkel koostöölepingut arendajatega sõlmida.

Eriti kuna tuulepargid, asugu kustahes saarel või selle ümber, mõjutavad kogu saart, ei ole õige, kui üks omavalitsus kõigi eest otsustab. Eriti kurb, et teisi valdasid pole isegi kaasatud. Aga see on minevik, vaatame tulevikku.

Ohud

Samal teemal on olnud piisavalt möödarääkimisi. Tuuleparkide vastastel on argumenteerides tulnud ette ebatäpsusi, samamoodi on eksinud arendajad ja tuuleparkide pooldajad. Seda enam ei maksa tormata.

Ent on ka mõned konkreetsed ohukohad. Näiteks Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruande arutelu ei tekitanud usaldust, kuna selle moderaator on oma MTÜ kaudu osutanud arendajale teenust ehk teeninud tulu. See ei tähenda automaatselt erapooletust, aga tekitab küsimusi.

Teine asi, et avalikul koosolekul ei olnud ajalise piiratuse tõttu võimalik kõiki küsimusi küsida.

Kahjuks oli ka ÜKPjärgse koostöölepingu arutelukoosolek samal õhtul – tööpäeva-järgne neljatunnine kogunemine sisulist debatti aga ei soodusta. Pean oluliseks, et antud teemadel toimuks veel avatud koosolekuid.

Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruande sisu kohta esitati palju vastuväiteid ning kindlasti saadetakse neid veel rohkem keskkonnaministeeriumile reede õhtuks. Mõtlema paneb asjaolu, et aastal 2010 Euroopa auteadlase nimetuse teeninud akadeemik Anto Raukas oli koosolekul ja juhtis tähelepanu KMH aruande olulistele puudujääkidele.

Kindlasti vajab lisauuringuid kalade ja kalastamisega, nii rannakalurite kui traalpüügiga seonduv.

Meelde jäi, et ühe tuugeni püstitamisega keeratakse tagurpidi 3300 kuupmeetrit merepõhja. Kokku seega juhul kui püsti pannakse kõik lubatud 166 tuugenit, siis ligi 600 000 kuupeetrit. Tagajärgede kohta analüüsi pole...

Kui räägitakse müstilistest töökohtadest, mis peaks projektiga kaasnema, siis pakun välja alternatiivi. Väidan, et sama palju ehk vähemalt 20 töökohta saaks luua samas piirkonnas laevavrakkide uurimiseks, eksponeerimiseks ja nende juurde sukeldumiseks. Miks mitte rajada allveemuuseum?

Lahendus

Kõike eelnevat arvestades ja uskudes, et ka Hiiu valla volikogu soovib tegelikult ühist ja ühtset Hiiumaad, teen ettepaneku koostööleppe sõlmimine arendajaga volikogu päevakorrast sügiseste kohalike omavalitsuste valimisteni päevakorrast maha võtta. Mitte vaid märtsi istungilt, nagu kavatsus on/oli, vaid teha ametlik otsus, et selle küsimuse üle peaks otsustama suur Hiiumaa volikogu.

KMH aruande arutelu üks positiivsemaid sõnumeid tuligi arendajalt – nemad on valmis ootama ehk nõus sellega, kui teema valimisteni päevakorrast võtta.

Ka ei olnud minu teada 2013. aasta valimistel ühegi erakonna või valimisliidu programmis selgelt kirjas tuuleparkide rajamise soov. Seega puudub praegustel võimulolijatel ka mandaat selle lepingu sõlmimiseks.

Tulevastel valimistel aga on kõigil võimalus selleks Hiiumaa elanikelt volitus küsida. Me ju ei karda inimeste, meie oma Hiiumaa inimeste arvamust? Kui mitte, siis arvan, et teil, head Hiiu vallavolikogu liikmed, on lihtne minu ettepanekuga kaasa tulla. See oleks oluline samm usalduse tekkimiseks ehk jää liikumasaamiseks ka tegelikult.

Ilmus 17.03 Hiiu Lehes