Teisipäevases (14.03) Hiiu Lehes ilmus lugu “Valdade ühinemine: jää liigub”, milles oli juttu neljapäeval Käinas toimunud Hiiumaa valdade esindajate kohtumisest ja võimalikust “jää” liikumisest.
Päev varem toimus Kärdlas Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (KMH) ning peale seda ka Hiiu valla ja meretuulepargi arendajate ühiste kavatsuste protokolli (ÜKP) järgse koostöölepingu sõlmimise avalik arutelu. Need kaks on paljuski seotud.
Esmalt aga täpsustus. Käinas asetleidnu oli vabas vormis vestlus, mitte ametlik läbirääkimine. Konstruktiivne konsultatsioon, mis on igati tervitatav ja vajalik, kui soovime – lähemas või kaugemas tulevikus – ühist, efektiivselt ja edukalt toimetavat Hiiumaa omavalitsust. Ent kas jõutakse ka sisuliste läbirääkimisteni, pole veel selge.
Ühest küljest on otsused iga vallavolikogu käes. Teiselt poolt on oma sõna öelda vabariigi valitsusel, kes peab ära kuulama valdade argumendid ja põhjendused. Volikogud aga arvestavad rahvaküsitlusega. Või vähemalt peaksid seda tegema. Sest kui me meenutame Käina ja Hiiu valla ühinemist, siis 57 protsenti hääletusel osalenud Käina valla elanikest ei toetanud liitumist, samas kui volikogu häältega 8:5 otsustas vastupidiselt nende seisukohale liituda.
Vastavalt valitsuse määruse eelnõule, tuleb rahvaküsitlus läbi viia kõigis, – s.t ka Hiiu ja Käina vallas – saare omavalitsustes 23.–24. aprillil. Siis selgub, kas soovitakse ühist Hiiumaa omavalitsust. Kahjuks ei ole rahva seisukoht siduv, ent vähemalt mina küll ei kujuta ette, kuidas ma volikogu liikmena võiksin vallaelanike enamuse seisukohta mitte toetada.
Peamine on usaldus
Tegelikult ongi peamine küsimus usalduses. Või selle puudumises. Ühinemislepingu kohta ei saa Emmastel ega Pühalepal olla põhimõttelisi vastuväiteid, kuna see koostati suuresti just Käina-Pühalepa-Emmaste läbirääkimiste käigus. Küll on küsimus heas tahtes ehk soovis partnereid kuulata.
Teades, et ühiste kavatsuse protokoll mõjutab – otseselt või kaudselt, siin lähevad hinnangud lahku – tuuleparkide rajamist Hiiumaale või selle lähistele, ja et üks osa saarest on eriti selgelt hiigeltuuleparkide vastu, ei ole kuidagi mõistlik praegusel hetkel koostöölepingut arendajatega sõlmida.
Eriti kuna tuulepargid, asugu kustahes saarel või selle ümber, mõjutavad kogu saart, ei ole õige, kui üks omavalitsus kõigi eest otsustab. Eriti kurb, et teisi valdasid pole isegi kaasatud. Aga see on minevik, vaatame tulevikku.
Ohud
Samal teemal on olnud piisavalt möödarääkimisi. Tuuleparkide vastastel on argumenteerides tulnud ette ebatäpsusi, samamoodi on eksinud arendajad ja tuuleparkide pooldajad. Seda enam ei maksa tormata.
Ent on ka mõned konkreetsed ohukohad. Näiteks Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruande arutelu ei tekitanud usaldust, kuna selle moderaator on oma MTÜ kaudu osutanud arendajale teenust ehk teeninud tulu. See ei tähenda automaatselt erapooletust, aga tekitab küsimusi.
Teine asi, et avalikul koosolekul ei olnud ajalise piiratuse tõttu võimalik kõiki küsimusi küsida.
Kahjuks oli ka ÜKPjärgse koostöölepingu arutelukoosolek samal õhtul – tööpäeva-järgne neljatunnine kogunemine sisulist debatti aga ei soodusta. Pean oluliseks, et antud teemadel toimuks veel avatud koosolekuid.
Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruande sisu kohta esitati palju vastuväiteid ning kindlasti saadetakse neid veel rohkem keskkonnaministeeriumile reede õhtuks. Mõtlema paneb asjaolu, et aastal 2010 Euroopa auteadlase nimetuse teeninud akadeemik Anto Raukas oli koosolekul ja juhtis tähelepanu KMH aruande olulistele puudujääkidele.
Kindlasti vajab lisauuringuid kalade ja kalastamisega, nii rannakalurite kui traalpüügiga seonduv.
Meelde jäi, et ühe tuugeni püstitamisega keeratakse tagurpidi 3300 kuupmeetrit merepõhja. Kokku seega juhul kui püsti pannakse kõik lubatud 166 tuugenit, siis ligi 600 000 kuupeetrit. Tagajärgede kohta analüüsi pole...
Kui räägitakse müstilistest töökohtadest, mis peaks projektiga kaasnema, siis pakun välja alternatiivi. Väidan, et sama palju ehk vähemalt 20 töökohta saaks luua samas piirkonnas laevavrakkide uurimiseks, eksponeerimiseks ja nende juurde sukeldumiseks. Miks mitte rajada allveemuuseum?
Lahendus
Kõike eelnevat arvestades ja uskudes, et ka Hiiu valla volikogu soovib tegelikult ühist ja ühtset Hiiumaad, teen ettepaneku koostööleppe sõlmimine arendajaga volikogu päevakorrast sügiseste kohalike omavalitsuste valimisteni päevakorrast maha võtta. Mitte vaid märtsi istungilt, nagu kavatsus on/oli, vaid teha ametlik otsus, et selle küsimuse üle peaks otsustama suur Hiiumaa volikogu.
KMH aruande arutelu üks positiivsemaid sõnumeid tuligi arendajalt – nemad on valmis ootama ehk nõus sellega, kui teema valimisteni päevakorrast võtta.
Ka ei olnud minu teada 2013. aasta valimistel ühegi erakonna või valimisliidu programmis selgelt kirjas tuuleparkide rajamise soov. Seega puudub praegustel võimulolijatel ka mandaat selle lepingu sõlmimiseks.
Tulevastel valimistel aga on kõigil võimalus selleks Hiiumaa elanikelt volitus küsida. Me ju ei karda inimeste, meie oma Hiiumaa inimeste arvamust? Kui mitte, siis arvan, et teil, head Hiiu vallavolikogu liikmed, on lihtne minu ettepanekuga kaasa tulla. See oleks oluline samm usalduse tekkimiseks ehk jää liikumasaamiseks ka tegelikult.
Ilmus 17.03 Hiiu Lehes
No comments:
Post a Comment