Liitumistuhinat ei ole

Nädala eest (29.03) kirjutas Riigikogu liige Kalev Kotkas Hiiu Lehes arvamusloo „Liitumistuhinas ei tohi unustada demokraatiat“. Olen paljuski nõus tema kirjutatuga, eriti lõppjäreldusega, et haldusreformi on vaja selleks, et anda Eestile - just väljaspool pealinna - uus hingamine.

Kalev toob näite, kuivõrd kirju on riigi haldusjaotus, alates pisivaldadest, mis rahvaarvult võiks olla külad, kuni paarikümne tuhande elanikuga suurvaldade ja varsti poole miljoni elanikuga Tallinnani. Ja siin ongi probleemi olemus – kõigil neil on sarnased ülesanded ja raha eraldatakse ühe süsteemi alusel.

Ei ole salanud, et veel kümmekond aastat tagasi olin tuline haldusreformi pooldaja, nähes ka Hiiumaad ühe omavalitsusena. Samas mina olen vahepeal vanemaks, tahaks loota, et ka targemaks saanud, reform tammub aga ikka sisuliselt sama koha peal edasi....

Praegu olen ma nõus Kaleviga – haldusreformi eelnõu ei saa toetada, kuniks see ei ole sisuline dokument. Tuleb läbi mõelda - ja selgelt välja öelda! - kuidas saab toimuma tulevane omavalitsuste rahastamine, koolikorraldus, millised teemad jäävad kohaliku tasandi otsustada jne. Paraku ei ole need pisiasjad, mida võiks „hiljem juurde kirjutada“ nagu on väljendanud minister Aas.

Hiiumaa ei ole üheks vallaks valmis

Hiiu vald tegi 18. veebruaril Käina, Pühalepa ja Emmaste vallale ettepaneku alustada konsultatsioone haldusterritoriaalse korralduse muutmise osas.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lg 4 kohaselt algatab haldusterritoriaalse korralduse muutmise valdade ja linnade osas, samuti valla või linna piiride ja nime muutmise Vabariigi Valitsus või asjaomane volikogu.

Sama seaduse § 7 lg 5 kohaselt arvestatakse haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel näiteks ajaloolist põhjendatust, mõju elanike elutingimustele, elanike ühtekuuluvustunnet, mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile, mõju haldussuutlikkusele, mõju demograafilisele situatsioonile ja omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimist.

Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 1 järgi on seaduse eesmärk soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine.

Emmaste vallavolikogus oli Hiiu valla ettepanek arutlusel reedel, 1. aprillil. Kui Hiiu Lehes ilmus päevakohane huumoriküllane lugu, mille järgi Emmaste nõustus ettepanekuga osaliselt, liites endaga Kõpu poolsaare, siis õhtune arutelu oli tõsine.

Lauale toodi nii emotsionaalsed kui ka seadusest tulenevad argumendid. Peaaegu üksmeelne seisukoht oli, et arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud asjaolusid, ei ole Hiiu vallaga haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks konsultatsioonide alustamine põhjendatud.

Emmaste vald on alustanud vabatahtlikuks ühinemiseks konsultatsioone Käina ja Pühalepa vallaga, mis kulgevad mõistlikus ja konstruktiivses töömeeleolus. Samas kui me arvestame Hiiu valla majanduslikku ja poliitilist olukorda, siis Hiiu vallaga ühinemine käesoleval hetkel ei ole mõistlik.

Kõige enam teeb muret majanduslik pool. Kui Pühalepa, Käina ja Emmaste on ajanud konservatiivset eelarvepoliitikat ja lähiaastatel on investeerimisvõimekus täiesti reaalselt olemas, siis Hiiu vallas paraku mitte.

Sotsid on tänaseks kaks aastat valitsuses olnud, seega tasub selle erakonna liikme Kalev Kotkase sõnu tõsiselt võtta. Ehk et kui haldusreformi juures ei ole omavalitsuste rahastamine läbi mõeldud, tähendaks see lihtsustatult öeldes, et teised vallad peavad liitumise korral investeerimiseks mõeldud raha Kärdla sadama ning klaaspalee võlgade maksmiseks suunama. Ei ole just ahvatlev.

Ühe valla puhul kaotaks saar ka töökohtade arvelt ja kas meile jääks sel juhul alles maakonna staatus ning maavalitsus?

Eeldan, et Käina ja Pühalepa volikogu teevad Hiiu valla ettepaneku suhtes Emmastega sarnase otsuse. Ehk liitumistuhinat saarel ei ole. Samas jätkavad kolm valda kindlasti omavahelisi konsultatsioone, mis võivad jõuda otsuseni luua ühine omavalitsus. Ise pean seda mõistlikuks, aga tormata ei tasu, otsust peavad toetama ka faktipõhised argumendid, milleks tuleb asjakohased analüüsid ära oodata.

Ilmus Hiiu Lehes 05.04.2016

Arupärimised

26.veebruar

2. Vallavolikogu aseesimehe Hergo Tasuja arupärimisele vastamine:

2.1 Ülevaade kolme valla ühinemisläbirääkimistest

Hergo: kolme valla (Emmaste, Pühalepa, Käina) juhid on mitmel korral kohtunud seoses võimaliku ühinemise aruteluga. Paraku ei ole volikogu liikmeid ses osas piisavalt informeeritud­. Millal toimusid kohtumised, mis oli sisuks, edasised plaanid jne. Kas seda saaks/võiks paremini korraldada?

Tiit: kolmel korral on kohtutud, midagi kindlat pole otsustatud. Käina ja Emmaste vald on juhtimistasandil võrdsete kuludega. Hiiu vald tegi ettepaneku kolmele vallale ühinemiseks. Kolme valla vahel käib arutelu edasi.

Ülo: kolme partneri vahel ei ole probleeme, mis puudutaks hoiakuid, suhteid. Ilma suuremate vastuoludeta oleme edasi liikunud.

2.2 Ülevaade kasutusest väljalangenud ohtlikest ehitistest ja nendega seonduvatest kitsaskohtadest Emmaste vallas

Hergo: Riigikontrolli audit näitab, et "kohalikud omavalitsused peaksid oma territooriumil olevatele ohtlikele ehitistele rohkem tähelepanu pöörama ja nõudma nende lammutamist või ohutuks muutmist. Omavalitsused jätavad praegu ehitise vastutustundetu omaniku pigem korrale kutsumata, kuna kardavad ebapiisava juriidilise kompetentsuse tõttu vaidlustes alla jääda." 

Ei ole saladus, et ka meil Emmastes on sellega probleeme. Rahvamaja, petijaam ning viilhall, kui silmatorkavamaid näiteid otsida. Et koolinoored sealt iga päev mööda jalutavad ja arvestades nende seisukorda, siis on tegemist tõepoolest - ja seda sõna otseses mõttes -­ eluohtliku olukorraga. Kas oleme kindlaks teinud Emmaste vallas asuvad kasutusest väljalangenud ohtlikud ehitised? On need kaardistatud? Mil moel oleme planeerinud tegevused ohtlike ehitiste arvu vähendamiseks?

Tiit: suurim murelaps Sõru kõrtsiterrass. Harju tuulik saanud kahjustusi ning vajab remonti. Tärkma tee ääres lagunenud laut, pöördume omaniku poole. Vana rahvamaja, olukord ei ole hull, varisemisohtlikku ei ole midagi. Petijaam ja viilhall, välimus rääbakas, mõnele ehk meeldib. Omanikuga rääkisime, tal plaan see maha müüa. Tohvri vana kasarmu ohtu ei kujuta. Sõru ringil ebamäärane ehitis. Koolinoortel peaks olema teadmine, et võõral territooriumil kolada ja lõhkuda ei tohi.

Kairi: hoone lammutamine on äärmuslik samm. Vald saab alustada märgukirjadest ja nõuete esitamisest.

Hergo: ise pidasin just petijaama ning viilhalli suurimateks murekohtadeks, kus reaalne oht möödujatele. Võib küll öelda, et koolilastel peab olema teadmine, et seal käia ei tohi, aga on fakt, et nad kasutavad seda otseteed koolist noortekeskusesse minekul. Minu hinnangul tuleks probleemiga rohkem tegeleda.

2.3 Ülevaade Sõru väikelaevasadama töökorraldusest

Hergo: kuidas on korraldatud Sõru väikelaevasadama töö? Pean silmas just alustele teenuste osutamist ja selle eest tasumist. Tean, et väikelaeva omanikelt on sildumise/ankrus olemise ja teenuste eest tasu küsitud, ent ei leia eelarves kohta, kus see tulu kajastuks. Ka ei leidnud konkreetset hinnakirja.

Tiit: väikelaevasadama külalisaluste teenendamine on hetkel Sõru Merekeskuse ülesanne ja tasu on nad endale saanud. Selleks hooajaks plaan välja panna sadama eeskiri, kus kontaktinfo koos hinnakirja ja teenuste nimekirjaga.

Tiit L.: Merekeskus ei ole huvitatud tasude korjamisest, nii mõnigi alusejuht on olnud arvamusel, et maksab millegi eest, mille eest ei pea maksma. Aluseid vähe viimasel ajal. Merekeskuse seisukoht, et vald võiks opereerida.

Hergo: kas ja kuidas on sadamakapten merekeskusega seotud?

Tiit: ei ole seotud, sadamakaptenile kehtivad kindlad nõuded ja igaüks ei saa olla.

1.aprill

2. Vallavolikogu aseesimehe Hergo Tasuja arupärimisele vastamine:

2.1. Ohtlikest ehitistest

Hergo: eelmisel korral saime ülevaate, millised objektid asuvad Emmaste vallas. Palun välja tuua, mida täpselt on vallavalitsus alates 2013.a. sügisest teinud olukorra paranemiseks. Ehk milliste ohtlike ja lagunevate objektide omanikega on suheldud? Millal ja mitu korda seda tehtud on? Kellele, millal ja millised ettekirjutused tehtud on?

Tiit: eelmine kord oli juttu. Peame aru saama juriidilisest aspektist. Ei ole nii, et käime ja näitame näpuga, et on ohtlik. Vajalik on ekspertiis ja see nõuab raha.

Tohvri rajatiste avamine loob ohtliku koha. Olen ka Selirannaga sellest rääkinud. Need objektid on ohtlikud ja vajavad hoiatussilte. Inimesed peavad teadma, et kui midagi juhtub, siis on see nende omal vastutusel.

Ametlikke ettekirjutusi ei ole valla poolt ühelegi kinnistuomanikule tehtud.

2.2. Teenustest Sõru Väikelaevasadamas

Hergo: valla kodulehel oleva info järgi on Emmaste vald kehtestanud Sõru sadamas teenuste hinnakirja ja tasu peaks samuti vallale laekuma. Tulu kusagil ei kajastu. Eelmisel istungil saime teada, et on sõlmitud leping Sõru Merekeskusega, mille alusel teenuste eest laekuv tulu neile läheb. Kelle vahel ja millal täpselt leping sõlmitud on? Mis on selles kokkulepitud tingimused? Miks ei informeeritud eelarvekomisjoni ega volikogu sellest lepingust?

Tiit: teenuste hinnakiri on kehtestatud varasematel aegadel. Vaatame seda üle. Leping on sõlmitud aastal 2011 Merekeskuse ja eelmise vallavanema vahel. Oleme omavahel kohtunud ja leping on ülevaatamisel.

2.3. Kärdla Veevärgiga liitumisest

Hergo: jaanuarikuu eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul (väljavõte protokollist) "esitas Arvu Kastein küsimuse, kas Emmaste vald pole kaalunud, et Kärdla Veevärk siia tuleks? Sel teemal arutati ja otsustati, et võiks seda võimalust uurida." Kas seda on tehtud ja millal tulemused infovahetusest, analüüsidest meieni jõuavad?

Tiit: see ei ole niisama lihtne operatsioon. Kärdla VV inimestega oleme kohtunud. Ja ka oma objektid üle vaadanud. KIK-ist enam vald abikõlbulik pole projektide jaoks. Küsimus, et kas tahame, et meil on oma EMKO. Samas veevärgi üleandmine ei tähenda EMKO lõppu, vaid saaks rohkem teistele tegevustele keskenduda. Kärdla VV liitumine saaks toimuda avaliku konkursi kaudu, kus saaksid ka teised ettevõtted kandideerida.

Istung 30

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 30

Volikogus kohal kuus liiget, üks liitus Skype´i kaudu

Vallavalitsuse info

Veebruaris laekus tulumaksu 73 tuhat ehk 7% enam kui 2015.a. Kahe kuuga laekunud +12,8%. Märtsis -8% võrreldes eelmise aastaga.

Kaasava eelarve hääletamisel osales 99 vallakodanikku. Kaaluka enamusega võitis nr 2 ehk LED-valgustuse paigaldamine. Finantsjuhi konkursi võitis Karin Gross Tartust. [asub tööle hiljemalt 01.05]

Kristi: kes veel finantsjuhi kohale kandideeris ja miks just KG valiti?

Tiit: kolm kandidaati, üks ei kvalifitseerunud, teisel oli vähem kogemusi

Ülo: 8% tulumaksu märtsi osas vähem, mis võiks olla põhjus?

Tiit: ei ole selgitust sellele

Ülo: mis oli kaasava eelarve võitja osakaal?

Tiit: üle kolmandiku, vist oli 36 häält 99-st

Hergo: Emmaste Leader taotlus ei läinud läbi, PKT-s Emmaste ideid top-5 seas pole. Ei usu, et teised Emmastele nö kambakat teha tahava- või tahavad?-, seega kas põhjuseks võib olla nõrk lobitöö või oleks meil vaja projektikirjutajat, millest ka juttu on olnud?

Tiit: PKT osas siseministeerium luges mittekvalifitseerunuks meie projekti, Leadri puhul ütlen otse, et mulle ei meeldi see süsteem. Lihtsalt öeldes tegid MTÜ-d vallale kambaka, leiti et õllerestoran on suurema maakondliku tähtsusega objekt.

Vallavolikogu aseesimehe Hergo Tasuja arupärimisele vastamine:

1. Ohtlikest ehitistest

Tiit: Eelmine kord oli sellest juttu. Peame aru saama juriidilisest aspektist. Ei ole nii, et käime ja näitame näpuga, et on ohtlik. Vajalik on ekspertiis teha ja see nõuab raha.
Tohvri rajatiste avamine loob ohtliku koha. Olen ka Selirannaga sellest rääkinud. Need objektid on ohtlikud ja vajavad hoiatussilte.

Ametlikke ettekirjutusi ei ole valla poolt tehtud.

2. Teenustest Sõru Väikelaevasadamas

Tiit: Teenuste hinnakiri on kehtestatud varasematel aegadel. Vaatame seda üle.

Leping on sõlmitud aastal 2011 Merekeskuse ja eelmise vallavanema vahel. Oleme Merekeskuse esindajaga omavahel kohtunud ja leping on ülevaatamisel.

3. Kärdla Veevärgiga liitumisest

Tiit: See ei ole niisama lihtne operatsioon. Kärdla VV inimestega oleme kohtunud. Ja ka oma objektid üle vaadanud. KIK-ist enam vald abikõlbulik pole projektide jaoks. Küsimus, et kas tahame, et meil on oma EMKO. Kärdla VV liitumine saaks toimuda avaliku konkursi kaudu, kus saaksid ka teised ettevõtted kandideerida.

Vallavolikogu otsus "Maa taotlemine munitsipaalomandisse, sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine”

Pilvi: peaks olema viimane osa, rohkem ei tule, jõuame maareformiga ühele poole

Kõik poolt

Vallavolikogu otsus "Toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse menetlemise delegeerimine vallavalitsusele"

Kairi: seotud uue seadusega, kus uued terminid, seni on see olnud vallavalitsuse pädevuses

Kõik poolt

Vallavolikogu määrus "Emmaste vallaeelarve reservfondi kasutamise kord"

Kairi: ainult üks muudatus, lisatud on võimalus sihtasutust toetada

6 poolt, 1 vastu

Vallavolikogu otsus "Välislähetusse saatmine"

Ülo: vallavanem soovib minna õppereisile

Hergo: eelmisel aastal käisite koos Brüsselis, nüüd see reis, mul ei ole midagi selliste asjade vastu- silmaringi peab laiendama, aga väga tore oleks pärast tagasisidet saada, et mida teada saadi ja kas seda saaks ka siin Emmastes ära kasutada

Kõik poolt

Vallavolikogu otsus "Hiiu maakonnaplaneeringu kooskõlastamata jätmine"

Ülo: meil on ainult seaduse vastuoludele viidates võimalik vastu olla

Tiit: siin on ära tehtud suur töö, oleme otsinud vastuolud välja. Samas on positiivne, et maavanem on oma sõna pidanud ja PT-7 on planeeringust välja jäänud

Toimus arutelu, kus tunnustati, et planeeringut üle vaadates on seoses Emmastega märkimisväärne töö ära tehtud muudatusettepanekute osas

Kõik poolt

Vallavolikogu otsus "Volikogu esimehe töötasu määramine. Vallavanema töötasu määramine"

Tiit ja Ülo lahkusid volikogu saalist

Hergo: kui tahaksime juriidiliselt korrektselt või head tava järgides asja ajada, siis peaks see ka eelarvekomisjonist läbi käima, sest see on uus eelnõu. Iseenesest ei ole selle vastu. Mina pakkusin oma eelnõuga välja, et oleme Käinaga samal tasemel, aga miks mitte ka paremad olla. Saan aru, et lähtutud on valla ühtsest +5% palgatõusust. Samas volikogu esimehe tasemel on Käinaga vahe sees.

5 poolt, 1 vastu, 1 ei osalenud hääletamisel

Hiiu valla ettepanekust „Ettepaneku tegemine konsultatsioonide alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks" keeldumine

Ülo: seadus näeb keeldumise korral ette põhjendamist

Toimus arutelu

6 poolt, 1 vastu

Volikogu revisjonikomisjoni tööplaani kinnitamine

Tiit L. tutvustas tööplaani

Kõik poolt

Järgmine volikogu istung 29.aprillil

Hiiumaale ei tule ühte põhikooli

Olen väga nõus Margit Kagadze poolt teisipäevases Hiiu Lehes välja käidud mõttega, et maakondlikud haridusfoorumid peaksid senisest sagedamini toimuma. On väga väärtuslik omavahel otse ja laias ringis mõtteid vahetada.

Tunnustan nii Margiti enda panust Hiiumaa koolihariduse pääarupidamise õnnestumisse kui ka maavalitsuse eesvedamist.

Kui maavanem Riho Rahuoja ütles, et pealkiri „Üks vald – üks põhikool!“ tõi talle kaasa pahased telefonikõned, siis tegelikult oli valik õnnestunud.

See tekitas intriigi. Ja samas tõi selgust. Ehk nii Emmaste, Käina kui Pühalepa poolt öeldi välja, et see, mis vormis ja kuskohas kool tegutseb, on eelkõige kohaliku kogukonna otsus.

Tugev argument võimalikku valdade ühinemist silmas pidades on Käina vallavanem Omar Jõpiselja öeldu, et kui Emmaste kogukond soovib 9-klassilist põhikooli, siis tulebki Käinas seda aktsepteerida.

Suuremõisa lasteaed-põhikooli direktor Antti Leigri selgitas, et sealse kooli ja lasteaia ühendamine on olnud pikk protsess, kuhu kohe alguses kaasati õpetajad, lapsevanemad ja hoolekogu. Ka tema rõhutas, et haridusasutuse töö korraldamisel tuleb arvestada kogukonnaga.

Oma ettekande jaoks sisendi saamiseks esitasin küsimusi nii Emmaste kooli juhtkonnale kui mõnele õpetajale, aga ka noortele.

Tuleb välja, et koolmeister, vähemalt Lõuna-Hiiumaal muretseb saare haridusmaastikku vaadates eelkõige õpilaste vähesuse pärast - see tekitab ebakindlust, et mis saab edasi. Koolis me ei õpeta ju mitte aineid, vaid lapsi. Ma ei õpeta mitte matemaatikat või kirjandust, vaid ikka eri vanuses inimesi- poisse ja tüdrukuid, kellel kõigil on oma eripärad ja õigus olla teistega millegi poolest sarnane ning samas eriline, kordumatu, ainuke ja imetlusväärne.

HEV sektsioonist kuulsin murenooti, kuna Hiiumaal pole piisavalt eripedagooge, logopeede, koolis töötavaid sotsiaalpedagooge. Meie nö Nokiaks peaks olema individuaalsusega arvestav keskkond, kus kõik lapsed ja pered tunnevad ennast teretulnuna ja soovituna.

Mul on suur rõõm mõelda, et tänu kahe aasta eest kooli ning haridus- ja kultuurikomisjoni selgitustöö tagajärjel vallas tehtud otsusele on tugispetsialistid Emmaste koolis igapäevaselt kohapeal olemas.

Meil on 95 aastat Emmaste kooli, kus - vastavalt kogukonna soovile - pole liitklasse, töötavad kvalifitseeritud õpetajad, koolis on suurepärased tugispetsialistid. Meie lapsed saavad sportida, joonistada, tantsida, laulda, pillimängu õppida, musitseerida jne. Ja seda tasuta! Sest veebruaris toetas vallavolikogu ühehäälselt muudatusettepanekut tasuta huviringide osas.

Emmaste kooli suur pluss on ka see, et ta on Emmaste valla lastele lähim kool ehk nn kodulähedane kool. Noorte seisukohalt oli tähtis, et kooli on võimalik rattaga sõita.

Meil on suurepärane spordikompleks. Tagasihoidlikult arvan, et parim saarel. Lisaks noorte suur huvi liikuda ja sporti teha. Täna (10.03.16) jalgrattaga kooli sõites nägin, et kuues klass mängis juba enne kella kaheksat õues jalgpalli!

Pluss on võimalus iga õpilasega individuaalselt tegeleda, nende eripärasid arvestada, kuna õpilaste arv pole liiga suur. Kõige eelneva eeldus ongi, et laste arv püsiks või kasvaks.

Samas asukoht tingib lisa aja- ja rahakulu transpordile. Takistuseks on ka inimressursi järjepidevuse puudumine.

Ja muidugi intriig. „Üks vald – üks põhikool!“ Sellele küsimusele reageeriti kõige rohkem. Mõned mõtted: „Minu arvates on "ühe põhikooli" idee mõeldamatu.“ „Selline otsus ei tooks Hiiumaale inimesi juurde vaid pigem viiks neid siit ära.“ „Kardan, et selline kaugjuhtimisel kool ei pruugi anda seda tulemust, mida oodatakse. Kui juht on eestvedaja, innustaja, uutja, siis kas juht, keda näeb ehk korra nädalas, seda suudab?“ „Kindlasti mitte teha!“

Arvati, et Hiiumaa ei vaja ühte põhikooli, koostööd kõigi haridusasutuste vahel oleks siiski vaja arendada ja viimaste ülesaareliste kokkusaamiste põhjal tundub, et seda ka tahetakse.

Kokkuvõtlikult ütleks, et õpilased ja õpetajad, niisamuti koolid ei saa ega peagi olema ühesugused. Vastupidi! Kõigil on õigus olla eriline, kordumatu, imetlusväärne ühteaegu mitmes metasüsteemis.

Nii nagu kirjutas Ülo Vooglaid, haridus ei sõltu eeskätt koolist, ammugi mitte ainult kooli suurusest ja õpilaste arvust klassis või koolis. Hindamiskeskne reproduktiivne frontaalõpe, mis domineerib Eesti koolides, võib-olla võimaldab saavutada PISA testi abil kuulsust ja au. Ent märkimisväärne hulk noori langeb koolist välja enne põhikooli lõpetamist. Eesti õpilased on EL-i kõige õnnetumad ja esirinnas ka alkoholi tarvitamises. Peaksime rohkem tegelema õpilaste hälbiva käitumise põhjustega ja selleks ei ole vaja koole liita.

Meil Hiiumaal on kõrged PISA testi tulemused ja üsna väike väljalangevus koolist. Pääarupidamisel esitati küsimus, et kas me äkki ei taha maakonna haridusreformidega hoopis mõnda muud probleemi lahendada. Ehk meil on tugevad koolid ja nende ümberkorraldamine ei pruugi vajalik olla.

Iga kooli sulgemine, olenemata ettekäändest, toob raskesti korvatavat kahju nii sellele piirkonnale kui inimeste elukeskkonnale ning on ühtlasi ohtlik ka riigi kaitsevõime (sh kaitsetahte ja -valmiduse seisukohalt). Sündimus on elukvaliteedi ja kindlustunde funktsioon.

Ilmus 18.03 Hiiu Lehes

Pääarupidamine

Ettekanne Hiiumaa koolihariduse pääarupidamisel 10.03.16

„Haridus ei ole see, mida koolis tehakse ja koolis antakse. Haridust ei saa põhimõtteliselt mitte kellelegi kuidagi anda. Võimalik on anda mingi kooli lõpetamist tõendav tunnistus koos lilleõiega.

Haridus on kultuuri funktsioon, subjekti karakteristik.

Haridus on IME, sest keegi ei saa iialgi teada, tänu millele õnnestub kellelgi kujuneda haritud inimeseks ja ühiskonnal haritud ühiskonnaks,“ kirjutab sotsioloog ja haridustegelane Ülo Vooglaid.

Tänase sõnavõtu juures peangi tunnistama, et tegemist ei ole ainult minu mõtetega.... Ei, see pole plagiaat, ent tunnistan, et lugesin ja kuulasin eelnevalt paljude teiste mõtteid.

Koolmeister, vähemalt Lõuna-Hiiumaal muretseb saare haridusmaastikku vaadates eelkõige õpilaste vähesuse pärast - see tekitab ebakindlust, et mis saab edasi.

Koolis me ei õpeta ju mitte aineid, vaid lapsi. Ma ei õpeta mitte matemaatikat või kirjandust, vaid ikka eri vanuses inimesi- poisse ja tüdrukuid, kellel kõigil on oma eripärad ja õigus olla teistega millegi poolest sarnane ning samas eriline, kordumatu, ainuke ja imetlusväärne.

HEV sektsioonist kuulsin muret selle pärast, et Hiiumaal pole piisavalt eripedagooge, logopeede, koolis töötavaid sotsiaalpedagooge. Meie nö Nokiaks peaks olema individuaalsusega arvestav keskkond, toetav tugivõrgustik. Kõik lapsed ja pered peavad tundma ennast teretulnuna ja soovituna.

Õppida saab ja võib ükskõik kus ja ükskõik mida, ent haritud inimeseks saab kujuneda vaid vaimselt rikkas, iseseisvust, loovust, vabadust ja korda austavas keskkonnas.

Et ma töötan ja õpin Emmaste koolis, siis peatun ka selle kooli väljavaadetel. Ja mulle meeldib tõesti (m)öelda, et ma käin koolis ehk ma ka õpin, mitte et ma käin tööl ehk teen tööd.

Plussid.
Meil on 95 aastat Emmaste kooli, kus pole (vastavalt kogukonna soovile) liitklasse, töötavad kvalifitseeritud õpetajad, koolis on suurepärased tugispetsialistid – tänu paari aasta eest kooli ning haridus- ja kultuurikomisjoni selgitustöö tagajärjel tehtud otsusele on spetsialistid igapäevaselt kohapeal olemas. Meie lapsed saavad sportida, joonistada, tantsida, laulda, pillimängu õppida, musitseerida jne. Selle aasta eelarvearutelu juures toetas volikogu ettepanekut tasuta huviringide osas.

Emmaste kooli suur pluss on ka see, et ta on Emmaste valla lastele lähim kool ehk nn. kodulähedane kool. Noorte seisukohalt oli tähtis, et kooli on võimalik rattaga sõita.

Meil on suurepärane spordikompleks. Tagasihoidlikult arvan, et parim saarel. Lisaks noorte suur huvi liikuda ja sporti teha. Täna jalgrattaga kooli sõites nägin, et kuues klass mängis juba enne kella kaheksat õues jalgpalli!

Pluss on võimalus iga õpilasega individuaalselt tegeleda, nende eripärasid arvestada, kuna õpilaste arv pole liiga suur. Kõige eelneva eeldus ongi, et laste arv püsiks või kasvaks.

Arenguruum.

Asukoht tingib lisa aja- ja rahakulu transpordile; kooli kaugus keskustest ka rahalises mõttes. Takistuseks on ka inimressursi järjepidevuse puudumine.

Mis on Hiiumaa hariduse suurimad kitsaskohad ja edulood? Õpilaste edukas osalemine rahvusvahelistes ning riiklikes programmides ja võistlustel, konkurssidel. Näiteid on palju, väga palju, aga toon ühe meilt endilt kunstis – Jaapani rahvusvaheliselt kunstikonkursilt tuleb vaat et iga aasta auhinnalisi kohti Emmaste õpilastele.

Edulooks on kindlasti 95 aastat Emmaste kooli, aga ka teised saare koolid. Näiteks Kõpu õppekoha innovatsioon. Suuremõisa Põhikooli muutmine 6-klassiliseks – suudeti raskused ja õpilaskadu ületada ning praegu toimitakse konkurentsivõimelisena. Kindlasti Palade Loodushariduskeskus ja HUPS ning Rajaleidja.

Kitsaskohtadeks inimeste, raha, aga kõige halvem, et kohati ka koostöö(soovi) puudumine. Aga ka kaasamine ja näiline kaasamine, nende mõistete eristamine.

Kahjuks saab välja tuua ka mõtte, et poliitika tegemine, eriti munitsipaalpoliitika tegemine peaks haridusvaldkonnast lahus hoida.

Koostöö osas on arenguruumi. Näiteks koolivaheajad erinevad sel õppeaastal ehk on kolm erinevat süsteemi ühe väikese saare peal. Ja infot omavahel eriti ei jagatud. Oli päris ergutav panna paika maakonna spordivõistluste kalendrit, arvestades erinevaid vaheaegasid koolides

Küsisin koolis ka seda, et kas meil on väga põhjust muretsemiseks? Parim vastus oli, et muretsemine rikub ainult tervist.

Mida me saame ise ära teha? Tuleb järjepidevalt kaasa mõelda, arvamust avaldada ja koostööd algatada, samas tuleb jääda positiivseks ning lahkhelide korral keskenduda probleemi lahendustele-lahendamisele, aga mitte isikutele.

Ja muidugi intriig. Mõte „Üks vald – üks põhikool!“ Sellele küsimusele reageeriti kõige rohkem. Mõned mõtted:

„Minu arvates on "ühe põhikooli" idee mõeldamatu.“ 

„Selline otsus ei tooks Hiiumaale inimesi juurde vaid pigem viiks neid siit ära.“ 

„Kardan, et selline kaugjuhtimisel kool ei pruugi anda seda tulemust, mida oodatakse. Kui juht on eestvedaja, innustaja, uutja, siis kas juht, keda näeb ehk korra nädalas, seda suudab?“ 

„Kindlasti mitte teha!“

Arvati, et Hiiumaa ei vaja ühte põhikooli, koostööd kõigi haridusasutuste vahel oleks siiski vaja arendada ja viimaste ülesaareliste kokkusaamiste põhjal tundub, et seda ka tahetakse.

Milliseks võib kujuneda Hiiumaa koolivõrgu tulevik? Arvan, et kõige enam sõltub see sellest, milline saab olema valdade arv saarel. Kas üks või mitu. Kui üks, siis on ilmselt selge, et (pikemas plaanis) kahe kooli kohal on küsimärgid, loogilisem on nende või vähemalt ühe muutumine 6-klassiliseks kooliks.

Mitme valla puhul arvan, et väiksemad vallad jätkavad kindlasti haridusse panustamist ehk selle osakaal valla eelarvest on küllaltki suur ja seega säilivad lähitulevikus praegused koolid. Näiteks Pühalepa on aastaid panustanud haridusasutuste kaasajastamisse, nüüd oleme ka Emmastes selle tee suuremalt ette võtnud ja tänavugi investeerime nt koolimaja renoveerimisse, IT-pargi uuendamisse.

Laiemalt on aga koolid sõltuvad õpilaste ja õpetajate arvust. Ehk kuidas areneb ja kujuneb kogu saar tervikuna. Kas inimesed pigem tulevad tagasi või pigem siirduvad mandrile. Ja kui tulevad, siis mis vanuses, kuhu piirkonda elama asuvad, milliseid koole eelistavad jne.

Emmastel ja Laukal on Palade ees geograafiline eelis. Laste arvu vaadates oleme me praegu kausi põhjas, kui Emmaste PK 9ndas klassi õpib 3 õpilast. See ei ole pehmelt öeldes parim variant nii kooli kui laste arengu seisukohalt. Samas on see väikseim klass, algklassides on sügisest poolsada õpilast, kuna 16 last asub meie kooli õppima. Ehk tulevik ei ole nii tume, kui koolist sõltumatud protsessid seda ei muuda.

Kokkuvõtlikult ütleks, et õpilased ja õpetajad, niisamuti koolid ei saa ega peagi olema ühesugused. Vastupidi! Kõigil on õigus olla eriline, kordumatu, imetlusväärne ühteaegu mitmes metasüsteemis.

Nii nagu kirjutas Ülo Vooglaid, haridus ei sõltu eeskätt koolist, ammugi mitte ainult kooli suurusest ja õpilaste arvust klassis või koolis. Hindamiskeskne reproduktiivne frontaalõpe, mis domineerib Eesti koolides, võib-olla võimaldab saavutada PISA testi abil kuulsust ja au. Ent märkimisväärne hulk noori langeb koolist välja enne põhikooli lõpetamist. Eesti õpilased on EL-i kõige õnnetumad ja esirinnas ka alkoholi tarvitamises. Peaksime rohkem tegelema õpilaste hälbiva käitumise põhjustega ja selleks ei ole vaja koole liita. Meil Hiiumaal on kõrged PISA testi tulemused ja üsna väike väljalangevus koolist.

Iga kooli sulgemine, olenemata ettekäändest, toob raskesti korvatavat kahju nii sellele piirkonnale kui inimeste elukeskkonnale ning on ühtlasi ohtlik ka riigi kaitsevõime (sh kaitsetahte ja -valmiduse seisukohalt).

Sündimus on elukvaliteedi ja kindlustunde funktsioon.