Pääarupidamine

Ettekanne Hiiumaa koolihariduse pääarupidamisel 10.03.16

„Haridus ei ole see, mida koolis tehakse ja koolis antakse. Haridust ei saa põhimõtteliselt mitte kellelegi kuidagi anda. Võimalik on anda mingi kooli lõpetamist tõendav tunnistus koos lilleõiega.

Haridus on kultuuri funktsioon, subjekti karakteristik.

Haridus on IME, sest keegi ei saa iialgi teada, tänu millele õnnestub kellelgi kujuneda haritud inimeseks ja ühiskonnal haritud ühiskonnaks,“ kirjutab sotsioloog ja haridustegelane Ülo Vooglaid.

Tänase sõnavõtu juures peangi tunnistama, et tegemist ei ole ainult minu mõtetega.... Ei, see pole plagiaat, ent tunnistan, et lugesin ja kuulasin eelnevalt paljude teiste mõtteid.

Koolmeister, vähemalt Lõuna-Hiiumaal muretseb saare haridusmaastikku vaadates eelkõige õpilaste vähesuse pärast - see tekitab ebakindlust, et mis saab edasi.

Koolis me ei õpeta ju mitte aineid, vaid lapsi. Ma ei õpeta mitte matemaatikat või kirjandust, vaid ikka eri vanuses inimesi- poisse ja tüdrukuid, kellel kõigil on oma eripärad ja õigus olla teistega millegi poolest sarnane ning samas eriline, kordumatu, ainuke ja imetlusväärne.

HEV sektsioonist kuulsin muret selle pärast, et Hiiumaal pole piisavalt eripedagooge, logopeede, koolis töötavaid sotsiaalpedagooge. Meie nö Nokiaks peaks olema individuaalsusega arvestav keskkond, toetav tugivõrgustik. Kõik lapsed ja pered peavad tundma ennast teretulnuna ja soovituna.

Õppida saab ja võib ükskõik kus ja ükskõik mida, ent haritud inimeseks saab kujuneda vaid vaimselt rikkas, iseseisvust, loovust, vabadust ja korda austavas keskkonnas.

Et ma töötan ja õpin Emmaste koolis, siis peatun ka selle kooli väljavaadetel. Ja mulle meeldib tõesti (m)öelda, et ma käin koolis ehk ma ka õpin, mitte et ma käin tööl ehk teen tööd.

Plussid.
Meil on 95 aastat Emmaste kooli, kus pole (vastavalt kogukonna soovile) liitklasse, töötavad kvalifitseeritud õpetajad, koolis on suurepärased tugispetsialistid – tänu paari aasta eest kooli ning haridus- ja kultuurikomisjoni selgitustöö tagajärjel tehtud otsusele on spetsialistid igapäevaselt kohapeal olemas. Meie lapsed saavad sportida, joonistada, tantsida, laulda, pillimängu õppida, musitseerida jne. Selle aasta eelarvearutelu juures toetas volikogu ettepanekut tasuta huviringide osas.

Emmaste kooli suur pluss on ka see, et ta on Emmaste valla lastele lähim kool ehk nn. kodulähedane kool. Noorte seisukohalt oli tähtis, et kooli on võimalik rattaga sõita.

Meil on suurepärane spordikompleks. Tagasihoidlikult arvan, et parim saarel. Lisaks noorte suur huvi liikuda ja sporti teha. Täna jalgrattaga kooli sõites nägin, et kuues klass mängis juba enne kella kaheksat õues jalgpalli!

Pluss on võimalus iga õpilasega individuaalselt tegeleda, nende eripärasid arvestada, kuna õpilaste arv pole liiga suur. Kõige eelneva eeldus ongi, et laste arv püsiks või kasvaks.

Arenguruum.

Asukoht tingib lisa aja- ja rahakulu transpordile; kooli kaugus keskustest ka rahalises mõttes. Takistuseks on ka inimressursi järjepidevuse puudumine.

Mis on Hiiumaa hariduse suurimad kitsaskohad ja edulood? Õpilaste edukas osalemine rahvusvahelistes ning riiklikes programmides ja võistlustel, konkurssidel. Näiteid on palju, väga palju, aga toon ühe meilt endilt kunstis – Jaapani rahvusvaheliselt kunstikonkursilt tuleb vaat et iga aasta auhinnalisi kohti Emmaste õpilastele.

Edulooks on kindlasti 95 aastat Emmaste kooli, aga ka teised saare koolid. Näiteks Kõpu õppekoha innovatsioon. Suuremõisa Põhikooli muutmine 6-klassiliseks – suudeti raskused ja õpilaskadu ületada ning praegu toimitakse konkurentsivõimelisena. Kindlasti Palade Loodushariduskeskus ja HUPS ning Rajaleidja.

Kitsaskohtadeks inimeste, raha, aga kõige halvem, et kohati ka koostöö(soovi) puudumine. Aga ka kaasamine ja näiline kaasamine, nende mõistete eristamine.

Kahjuks saab välja tuua ka mõtte, et poliitika tegemine, eriti munitsipaalpoliitika tegemine peaks haridusvaldkonnast lahus hoida.

Koostöö osas on arenguruumi. Näiteks koolivaheajad erinevad sel õppeaastal ehk on kolm erinevat süsteemi ühe väikese saare peal. Ja infot omavahel eriti ei jagatud. Oli päris ergutav panna paika maakonna spordivõistluste kalendrit, arvestades erinevaid vaheaegasid koolides

Küsisin koolis ka seda, et kas meil on väga põhjust muretsemiseks? Parim vastus oli, et muretsemine rikub ainult tervist.

Mida me saame ise ära teha? Tuleb järjepidevalt kaasa mõelda, arvamust avaldada ja koostööd algatada, samas tuleb jääda positiivseks ning lahkhelide korral keskenduda probleemi lahendustele-lahendamisele, aga mitte isikutele.

Ja muidugi intriig. Mõte „Üks vald – üks põhikool!“ Sellele küsimusele reageeriti kõige rohkem. Mõned mõtted:

„Minu arvates on "ühe põhikooli" idee mõeldamatu.“ 

„Selline otsus ei tooks Hiiumaale inimesi juurde vaid pigem viiks neid siit ära.“ 

„Kardan, et selline kaugjuhtimisel kool ei pruugi anda seda tulemust, mida oodatakse. Kui juht on eestvedaja, innustaja, uutja, siis kas juht, keda näeb ehk korra nädalas, seda suudab?“ 

„Kindlasti mitte teha!“

Arvati, et Hiiumaa ei vaja ühte põhikooli, koostööd kõigi haridusasutuste vahel oleks siiski vaja arendada ja viimaste ülesaareliste kokkusaamiste põhjal tundub, et seda ka tahetakse.

Milliseks võib kujuneda Hiiumaa koolivõrgu tulevik? Arvan, et kõige enam sõltub see sellest, milline saab olema valdade arv saarel. Kas üks või mitu. Kui üks, siis on ilmselt selge, et (pikemas plaanis) kahe kooli kohal on küsimärgid, loogilisem on nende või vähemalt ühe muutumine 6-klassiliseks kooliks.

Mitme valla puhul arvan, et väiksemad vallad jätkavad kindlasti haridusse panustamist ehk selle osakaal valla eelarvest on küllaltki suur ja seega säilivad lähitulevikus praegused koolid. Näiteks Pühalepa on aastaid panustanud haridusasutuste kaasajastamisse, nüüd oleme ka Emmastes selle tee suuremalt ette võtnud ja tänavugi investeerime nt koolimaja renoveerimisse, IT-pargi uuendamisse.

Laiemalt on aga koolid sõltuvad õpilaste ja õpetajate arvust. Ehk kuidas areneb ja kujuneb kogu saar tervikuna. Kas inimesed pigem tulevad tagasi või pigem siirduvad mandrile. Ja kui tulevad, siis mis vanuses, kuhu piirkonda elama asuvad, milliseid koole eelistavad jne.

Emmastel ja Laukal on Palade ees geograafiline eelis. Laste arvu vaadates oleme me praegu kausi põhjas, kui Emmaste PK 9ndas klassi õpib 3 õpilast. See ei ole pehmelt öeldes parim variant nii kooli kui laste arengu seisukohalt. Samas on see väikseim klass, algklassides on sügisest poolsada õpilast, kuna 16 last asub meie kooli õppima. Ehk tulevik ei ole nii tume, kui koolist sõltumatud protsessid seda ei muuda.

Kokkuvõtlikult ütleks, et õpilased ja õpetajad, niisamuti koolid ei saa ega peagi olema ühesugused. Vastupidi! Kõigil on õigus olla eriline, kordumatu, imetlusväärne ühteaegu mitmes metasüsteemis.

Nii nagu kirjutas Ülo Vooglaid, haridus ei sõltu eeskätt koolist, ammugi mitte ainult kooli suurusest ja õpilaste arvust klassis või koolis. Hindamiskeskne reproduktiivne frontaalõpe, mis domineerib Eesti koolides, võib-olla võimaldab saavutada PISA testi abil kuulsust ja au. Ent märkimisväärne hulk noori langeb koolist välja enne põhikooli lõpetamist. Eesti õpilased on EL-i kõige õnnetumad ja esirinnas ka alkoholi tarvitamises. Peaksime rohkem tegelema õpilaste hälbiva käitumise põhjustega ja selleks ei ole vaja koole liita. Meil Hiiumaal on kõrged PISA testi tulemused ja üsna väike väljalangevus koolist.

Iga kooli sulgemine, olenemata ettekäändest, toob raskesti korvatavat kahju nii sellele piirkonnale kui inimeste elukeskkonnale ning on ühtlasi ohtlik ka riigi kaitsevõime (sh kaitsetahte ja -valmiduse seisukohalt).

Sündimus on elukvaliteedi ja kindlustunde funktsioon.