Nädala eest (29.03) kirjutas
Riigikogu liige Kalev Kotkas Hiiu Lehes arvamusloo „Liitumistuhinas
ei tohi unustada demokraatiat“. Olen paljuski nõus tema
kirjutatuga, eriti lõppjäreldusega, et haldusreformi on vaja
selleks, et anda Eestile - just väljaspool pealinna - uus hingamine.
Kalev toob näite,
kuivõrd kirju on riigi haldusjaotus, alates pisivaldadest, mis
rahvaarvult võiks olla külad, kuni paarikümne tuhande elanikuga
suurvaldade ja varsti poole miljoni elanikuga Tallinnani. Ja siin
ongi probleemi olemus – kõigil neil on sarnased ülesanded ja raha
eraldatakse ühe süsteemi alusel.
Ei ole salanud, et veel
kümmekond aastat tagasi olin tuline haldusreformi pooldaja, nähes
ka Hiiumaad ühe omavalitsusena. Samas mina olen vahepeal vanemaks,
tahaks loota, et ka targemaks saanud, reform tammub aga ikka
sisuliselt sama koha peal edasi....
Praegu olen ma nõus
Kaleviga – haldusreformi eelnõu ei saa toetada, kuniks see ei ole
sisuline dokument. Tuleb läbi mõelda - ja selgelt välja öelda! -
kuidas saab toimuma tulevane omavalitsuste rahastamine,
koolikorraldus, millised teemad jäävad kohaliku tasandi otsustada
jne. Paraku ei ole need pisiasjad, mida võiks „hiljem juurde
kirjutada“ nagu on väljendanud minister Aas.
Hiiumaa ei ole üheks
vallaks valmis
Hiiu vald tegi 18.
veebruaril Käina, Pühalepa ja Emmaste vallale ettepaneku alustada
konsultatsioone haldusterritoriaalse korralduse muutmise osas.
Eesti territooriumi
haldusjaotuse seaduse § 7 lg 4 kohaselt algatab haldusterritoriaalse
korralduse muutmise valdade ja linnade osas, samuti valla või linna
piiride ja nime muutmise Vabariigi Valitsus või asjaomane volikogu.
Sama seaduse § 7 lg 5
kohaselt arvestatakse haldusterritoriaalse korralduse muutmise
algatamisel näiteks ajaloolist põhjendatust, mõju elanike
elutingimustele, elanike ühtekuuluvustunnet, mõju avalike teenuste
osutamise kvaliteedile, mõju haldussuutlikkusele, mõju
demograafilisele situatsioonile ja omavalitsusüksuse
organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimist.
Kohaliku omavalitsuse
üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 1 järgi on seaduse
eesmärk soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ja
territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku
omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste
koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuse poolt
tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste
koostöövõime arenemine.
Emmaste vallavolikogus
oli Hiiu valla ettepanek arutlusel reedel, 1. aprillil. Kui Hiiu
Lehes ilmus päevakohane huumoriküllane lugu, mille järgi Emmaste
nõustus ettepanekuga osaliselt, liites endaga Kõpu poolsaare, siis
õhtune arutelu oli tõsine.
Lauale toodi nii
emotsionaalsed kui ka seadusest tulenevad argumendid. Peaaegu
üksmeelne seisukoht oli, et arvestades Eesti territooriumi
haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud asjaolusid, ei ole
Hiiu vallaga haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks
konsultatsioonide alustamine põhjendatud.
Emmaste vald on
alustanud vabatahtlikuks ühinemiseks konsultatsioone Käina ja
Pühalepa vallaga, mis kulgevad mõistlikus ja konstruktiivses
töömeeleolus. Samas kui me arvestame Hiiu valla majanduslikku ja
poliitilist olukorda, siis Hiiu vallaga ühinemine käesoleval hetkel
ei ole mõistlik.
Kõige enam teeb muret
majanduslik pool. Kui Pühalepa, Käina ja Emmaste on ajanud
konservatiivset eelarvepoliitikat ja lähiaastatel on
investeerimisvõimekus täiesti reaalselt olemas, siis Hiiu vallas
paraku mitte.
Sotsid on tänaseks
kaks aastat valitsuses olnud, seega tasub selle erakonna liikme Kalev
Kotkase sõnu tõsiselt võtta. Ehk et kui haldusreformi juures ei
ole omavalitsuste rahastamine läbi mõeldud, tähendaks see
lihtsustatult öeldes, et teised vallad peavad liitumise korral
investeerimiseks mõeldud raha Kärdla sadama ning klaaspalee võlgade
maksmiseks suunama. Ei ole just ahvatlev.
Ühe valla puhul
kaotaks saar ka töökohtade arvelt ja kas meile jääks sel juhul
alles maakonna staatus ning maavalitsus?
Eeldan, et Käina ja
Pühalepa volikogu teevad Hiiu valla ettepaneku suhtes Emmastega
sarnase otsuse. Ehk liitumistuhinat saarel ei ole. Samas jätkavad
kolm valda kindlasti omavahelisi konsultatsioone, mis võivad jõuda
otsuseni luua ühine omavalitsus. Ise pean seda mõistlikuks, aga
tormata ei tasu, otsust peavad toetama ka faktipõhised argumendid,
milleks tuleb asjakohased analüüsid ära oodata.
Ilmus Hiiu Lehes 05.04.2016
No comments:
Post a Comment