Hiiumaale ei tule ühte põhikooli

Olen väga nõus Margit Kagadze poolt teisipäevases Hiiu Lehes välja käidud mõttega, et maakondlikud haridusfoorumid peaksid senisest sagedamini toimuma. On väga väärtuslik omavahel otse ja laias ringis mõtteid vahetada.

Tunnustan nii Margiti enda panust Hiiumaa koolihariduse pääarupidamise õnnestumisse kui ka maavalitsuse eesvedamist.

Kui maavanem Riho Rahuoja ütles, et pealkiri „Üks vald – üks põhikool!“ tõi talle kaasa pahased telefonikõned, siis tegelikult oli valik õnnestunud.

See tekitas intriigi. Ja samas tõi selgust. Ehk nii Emmaste, Käina kui Pühalepa poolt öeldi välja, et see, mis vormis ja kuskohas kool tegutseb, on eelkõige kohaliku kogukonna otsus.

Tugev argument võimalikku valdade ühinemist silmas pidades on Käina vallavanem Omar Jõpiselja öeldu, et kui Emmaste kogukond soovib 9-klassilist põhikooli, siis tulebki Käinas seda aktsepteerida.

Suuremõisa lasteaed-põhikooli direktor Antti Leigri selgitas, et sealse kooli ja lasteaia ühendamine on olnud pikk protsess, kuhu kohe alguses kaasati õpetajad, lapsevanemad ja hoolekogu. Ka tema rõhutas, et haridusasutuse töö korraldamisel tuleb arvestada kogukonnaga.

Oma ettekande jaoks sisendi saamiseks esitasin küsimusi nii Emmaste kooli juhtkonnale kui mõnele õpetajale, aga ka noortele.

Tuleb välja, et koolmeister, vähemalt Lõuna-Hiiumaal muretseb saare haridusmaastikku vaadates eelkõige õpilaste vähesuse pärast - see tekitab ebakindlust, et mis saab edasi. Koolis me ei õpeta ju mitte aineid, vaid lapsi. Ma ei õpeta mitte matemaatikat või kirjandust, vaid ikka eri vanuses inimesi- poisse ja tüdrukuid, kellel kõigil on oma eripärad ja õigus olla teistega millegi poolest sarnane ning samas eriline, kordumatu, ainuke ja imetlusväärne.

HEV sektsioonist kuulsin murenooti, kuna Hiiumaal pole piisavalt eripedagooge, logopeede, koolis töötavaid sotsiaalpedagooge. Meie nö Nokiaks peaks olema individuaalsusega arvestav keskkond, kus kõik lapsed ja pered tunnevad ennast teretulnuna ja soovituna.

Mul on suur rõõm mõelda, et tänu kahe aasta eest kooli ning haridus- ja kultuurikomisjoni selgitustöö tagajärjel vallas tehtud otsusele on tugispetsialistid Emmaste koolis igapäevaselt kohapeal olemas.

Meil on 95 aastat Emmaste kooli, kus - vastavalt kogukonna soovile - pole liitklasse, töötavad kvalifitseeritud õpetajad, koolis on suurepärased tugispetsialistid. Meie lapsed saavad sportida, joonistada, tantsida, laulda, pillimängu õppida, musitseerida jne. Ja seda tasuta! Sest veebruaris toetas vallavolikogu ühehäälselt muudatusettepanekut tasuta huviringide osas.

Emmaste kooli suur pluss on ka see, et ta on Emmaste valla lastele lähim kool ehk nn kodulähedane kool. Noorte seisukohalt oli tähtis, et kooli on võimalik rattaga sõita.

Meil on suurepärane spordikompleks. Tagasihoidlikult arvan, et parim saarel. Lisaks noorte suur huvi liikuda ja sporti teha. Täna (10.03.16) jalgrattaga kooli sõites nägin, et kuues klass mängis juba enne kella kaheksat õues jalgpalli!

Pluss on võimalus iga õpilasega individuaalselt tegeleda, nende eripärasid arvestada, kuna õpilaste arv pole liiga suur. Kõige eelneva eeldus ongi, et laste arv püsiks või kasvaks.

Samas asukoht tingib lisa aja- ja rahakulu transpordile. Takistuseks on ka inimressursi järjepidevuse puudumine.

Ja muidugi intriig. „Üks vald – üks põhikool!“ Sellele küsimusele reageeriti kõige rohkem. Mõned mõtted: „Minu arvates on "ühe põhikooli" idee mõeldamatu.“ „Selline otsus ei tooks Hiiumaale inimesi juurde vaid pigem viiks neid siit ära.“ „Kardan, et selline kaugjuhtimisel kool ei pruugi anda seda tulemust, mida oodatakse. Kui juht on eestvedaja, innustaja, uutja, siis kas juht, keda näeb ehk korra nädalas, seda suudab?“ „Kindlasti mitte teha!“

Arvati, et Hiiumaa ei vaja ühte põhikooli, koostööd kõigi haridusasutuste vahel oleks siiski vaja arendada ja viimaste ülesaareliste kokkusaamiste põhjal tundub, et seda ka tahetakse.

Kokkuvõtlikult ütleks, et õpilased ja õpetajad, niisamuti koolid ei saa ega peagi olema ühesugused. Vastupidi! Kõigil on õigus olla eriline, kordumatu, imetlusväärne ühteaegu mitmes metasüsteemis.

Nii nagu kirjutas Ülo Vooglaid, haridus ei sõltu eeskätt koolist, ammugi mitte ainult kooli suurusest ja õpilaste arvust klassis või koolis. Hindamiskeskne reproduktiivne frontaalõpe, mis domineerib Eesti koolides, võib-olla võimaldab saavutada PISA testi abil kuulsust ja au. Ent märkimisväärne hulk noori langeb koolist välja enne põhikooli lõpetamist. Eesti õpilased on EL-i kõige õnnetumad ja esirinnas ka alkoholi tarvitamises. Peaksime rohkem tegelema õpilaste hälbiva käitumise põhjustega ja selleks ei ole vaja koole liita.

Meil Hiiumaal on kõrged PISA testi tulemused ja üsna väike väljalangevus koolist. Pääarupidamisel esitati küsimus, et kas me äkki ei taha maakonna haridusreformidega hoopis mõnda muud probleemi lahendada. Ehk meil on tugevad koolid ja nende ümberkorraldamine ei pruugi vajalik olla.

Iga kooli sulgemine, olenemata ettekäändest, toob raskesti korvatavat kahju nii sellele piirkonnale kui inimeste elukeskkonnale ning on ühtlasi ohtlik ka riigi kaitsevõime (sh kaitsetahte ja -valmiduse seisukohalt). Sündimus on elukvaliteedi ja kindlustunde funktsioon.

Ilmus 18.03 Hiiu Lehes