Istung 40

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 40

Kohal 8 liiget

Vallavalitsuse info

Tiit: Oktoobris laekus tulumaksu 8,8% enam kui 2015.a. 10 kuu võrdluses +6,9%. Arvelduskrediiti ei ole kasutatud. Esimene lumeproov edukalt üle elatud.

Vastamine Hergo Tasuja kahele arupärimisele

Tiit: Ruumide üüri- ja rendihindu ei ole võimalik üheselt naabritega võrrelda, ruumid on erinevad ja asukoht mõjutab.

Igal aastal on valla eelarves planeeritud tulud, mida teenitakse allasutuse poolt. Kulud ja tulud on seoses, ehk mida rohkem teenitakse, seda rohkem võimalusi kulutada. Tasaarveldus näiteks lisaeelarve kaudu.

Vallavolikogu määrus „Maamaksumäärade kehtestamine 2017. aastaks”

Pilvi: maksumäärad jäävad samaks, ka eelarvestrateegias oli nii. Protsendid on laes.

Kõik poolt

Vallavolikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine”

Kõik poolt

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla 2016.a. II lisaeelarve“

Karin: Tulude poolt suurendasime maksude võrra, tulumaksu laekub hästi. Väiksem suurenemine kaupade ja teenuste müügist.

Kõik poolt

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla 2017.a. eelarve“

Karin: pole veel päris tasakaalus, kuna uuel aastal plaanis rohkem investeerida, kui omavahenditest välja tuleb.

Kristi: minu meelest Sõru SaRa investeering on kohatu ja kasu saavad vaid need, kes seal oma asju hoiavad.

Suunata eelarve- ja majanduskomisjoni.

Kõik poolt

Kolmas vaatenurk

Reedene, 18.novembri Hiiu Leht pakkus lugemiseks kahte vastandlikku vaatenurka ühinemisläbirääkimistest Hiiumaal. Kahjuks oli tegemist suures osas süüdistamise, mitte konstruktiivse lähenemisega.

Allakirjutanud võtsid voli rääkida Emmaste ja Pühalepa või Käina valla nimel, tuues samas ise ka välja, et nii ühes, teises kui kolmandas puudub päris ühtne seisukoht. Alljärgnevalt kirjutangi ühinemisläbirääkimiste komisjoni liikmena lahti nö kolmanda vaatenurga.

Minu hinnangul oligi tegelikult positiivne, et arvamused eri teemade juures ei jooksnud arutelude käigus mitte valla piire pidi, vaid vastavalt inimeste nägemusele maailmast ja ühiskonnaprotsessidest. See on ühtset Hiiumaad vaadates samuti oluline, et me ei takerduks ainult oma mätta otsa, vaid lähtuksime põhimõtetest ja teadmistest, mis meil on.

Kolmepoolseid põhimõtteid on arvestatud

Olles osalenud kolme valla läbirääkimistel ja vaadates nüüd Käina ja Hiiu valla komisjonide poolt kokku lepitut, siis tegelikult on praegune Käina ja Hiiu valla ühinemisleping ikka üsna suures osas kolmepoolselt läbi arutatut arvestanud. Rumal oleks loota, et muutunud tingimustes kõik üks-ühele üle võetakse.

Samas peamised põhimõtted on säilinud. Ehk valimisringkonnad moodustatakse valdade baasil. Luuakse osavaldade süsteem, milledele jääb otsustusõigus kohalike teemade osas. Praegustes valdades säilitatakse teatud ulatuses personal, hoidmaks esmatähtsad teenused kodulähedal jne.

Minule jääks küll iseendast narr mulje, kui ma nüüd süüdistaksin, et mida ja miks te sinna kirjutasite. Sest volikogus me otsustasime ju läbirääkimistega mitte liituda. Mitte kaasa rääkida.

Üks või kahed läbirääkimised

Ma olen nõus, et Omar Jõpiselg ja Üllar Padari tegid ühe olulise valesammu. Nimelt koostas Käina nelja valla läbirääkimiste eelnõu ilma partnereid sellest teavitamata. Saan aru, miks tehti otsus algatada ka nelja valla läbirääkimised. Samas asjaolu, et Emmastet ja Pühalepat sellest eelnevalt või koheselt ei teavitatud, päädis mõne inimese solvumisega.

Küll on Toomas Remmelkoore, Anti Leigri, Tiit Pauluse arvamusloos faktid mitmel pool segamini. Ehk mitte Jõpiselg ja Padari ei lõpetanud kolmepoolseid läbirääkimisi.

Kaks varianti ehk nii kolme- kui neljapoolsed läbirääkimised olid jõus täpselt selle hetkeni, mil Pühalepa volikogu 25.oktoobril ja seejärel Emmaste volikogu 31.oktoobril otsustasid neljapoolsete läbirääkimistega mitte liituda. Alles seejärel ehk 1.novembril lõpetas Käina volikogu kolmepoolsed läbirääkimised. Nad olid valiku ette seatud, sest kahel teel enam jätkata ei saanud.

Oluline on, kuidas edasi?

Ma ise pakun, et üks põhjus möödarääkimisteks võis tulla ka erinevas infoväljas elamisest. Ehk kui võtan ette Emmaste, Pühalepa ja Käina valla ühinemisläbirääkimiste seitse protokolli, siis osalemine on olnud väga erinev.

Alati osalesid Paulus, Jõpiselg ja Padari. Leigri puudus kolmel korral. Samas Remmelkoor osales vaid kahel korral ja näiteks Gustav Kotkas ei osalenud kordagi.

Ja kõige kurvem minu jaoks on see, et me ei kuulanud kogukonna arvamust. Tuletan meelde, et nii Emmaste kui Pühalepa vallas toetasid kõik volikogu komisjonid liitumist ühise Hiiumaa läbirääkimistega.

Ent kõige olulisem on, kuidas edasi? Pean tõdema, et võrdluses mõtete „Selline kahepalgeline käitumine mingi olematu rahasumma nimel nurjas eos ühtse Hiiumaa valla tekke“ (Remmelkoor, Leigri, Paulus) ja „Süüdlasi pole mõtet otsida. Oleme positiivsed Hiiumaa tuleviku osas – meile tundub, et saame tulevikuks luua heas tasakaalus Hiiumaa haldusmudeli“ (Jõpiselg, Padari) vahel kandub minu sümpaatia viimase poole. Süüdistamine ei vii edasi. Oluline on olukorda aktsepteerida, kuulata ära ka partnerite seisukohad ning leida parim võimalik kompromiss.

Ilmus 22.11 Hiiu Lehes

Aruanne

Oktoobris möödus kolm aastat kohalike omavalitsuste volikogude valimisest. See tähendab, et juba kolmveerand sellest valimisperioodist on möödas. Viimati vaatasin Emmastes toimunule tagasi siinsamas Hiiu Lehe veergudel täpselt aasta eest.

Seekord pean alustama viimastest sündmustest. Ehk ühinemisläbirääkimistest saare omavalitsuste vahel. 31. oktoobril otsustas Emmaste vallavolikogu mitte nõustuda Käina vallavolikogu ettepanekuga läbi rääkida ühise omavalitsuse moodustamise osas Hiiumaal.

Mina ja Maido Rand toetasime laua taha istumist, ent kuus volinikku oli selle vastu. Mind tegi see kurvaks. Mitte, et ma oleks suur haldusreformi toetaja. Aga otsus ei olnudki selle kohta, et kas liituda ühiseks vallaks või mitte. Ma hääletasime, kas selles osas teistega läbi rääkida või mitte. Ja valisime mitterääkimise.

Suur pilti vaadates- reformierakond ei ole haldusreformi juhtimisega edukalt toime tulnud. Nii nagu ka mitme muu teemaga. Ja kui poliitikas vähegi õiglust on, leiavad nad end peagi opositsioonist. Ent Toompeal näevad ka teised parteid Hiiumaad ühe omavalitsusena. Mis tähendab, et mõistlik olnuks ikkagi kohapeal ise kokku leppida, mismoodi uues haldusüksuses oma elu korraldame.

Protsesse saad muuta kaasa rääkides

Küsisin 31.oktoobri istungil, et kas valimisliit Emmaste Eduks saatis välja tugeva signaali ja saavutas oma eesmärgid, kui nad kahe aasta eest täies koosseisus volikogu tööst loobusid.

Keegi ei arvanud seda. Ent ühinemisläbirääkimiste osas otsustasime siiski kõrvale jääda. Vaatamata sellele, et kõik volikogu komisjonid toetasid läbirääkimistel osalemist.

Ka mul endal on olnud paaril korral tunne, et kas sellel kõigel on mõtet. Kas on mõtet aega ja energiat panustada, kui sinu või komisjoni arvamus on justkui soe õhk. Ent tegelikkus on, et kui sa kõrvale astud, siis ei ole võimalik midagi muuta. Teisel juhul on selleks vähemalt lootust.

Nii võin tõdeda, et kuigi kohati on selgitustöö olnud üsna energiakulukas, olen saanud ka nö väiksema partnerina volikogu laua taga Emmaste protsesse mõjutada.

Olen tegutsenud väga selgelt oma valimislubaduste ja haridus-kultuurikomisjoni seisukohtade suunas. Ja nii võin rõõmustada, et nii mõnigi hea idee on teoks saanud.

Haridus

Emmaste kooliõpilased sõidavad maakonna piires ühistranspordiga tasuta, mis on oluliselt parandanud nende võimalusi osaleda huvitegevuses ka väljaspool koduvalda. Käesolevast aastast saavad aga õpilased valla enda huviringides ilma ringitasuta osaleda. See ei olnud tegelikult väga kulukas, ent põhimõtteline otsus valla jaoks. Ja mõningase kõhkluse järel toetas volikogu seda ühehäälselt.

Rääkides veel haridusest, siis suvel renoveerisime põhikooli algklassiosa, mis parendas õpikeskkonda. Ent minu jaoks veel märgilisem oli otsus pakkuda sellest õppeaastast pikapäevarühma õpilastele tasuta einet, seda lisaks tavapärasele lõunasöögile.

Algklassides õpib hetkel 45 õpilast ehk lähimat kümnendit vaadates on kool jätkusuutlik. Seega on kindlasti õigustatud ka edasised investeeringud selles valdkonnas. Nii näiteks saab kooli aula uuel aastal põhjalikult kaasajastatud ja majja juba jõudnud ülikiire interneti kasutamiseks uuendame ITK-vahendeid.

Kui koolis on õpetajate palgad ministeeriumi poolt fikseeritud ja töötasu tuleb riigi poolt, siis lasteaed on kohaliku omavalitsuse ülal pidada. Minu jaoks on olnud oluline teema ka lasteaiaõpetajate palgad. Kuigi siin on veel arenguruumi, siis viimase kahe aastaga oleme siiski sammu edasi astunud.

Kultuur

Kultuuri valdkonnast kirjutasin juba aasta eest, mil haridus-kultuurikomisjoni eestvedamisel pidas volikogu õigeks võtta valdkonda juhtima eraldi spetsialist. Sama on toimunud spordivaldkonnas. Spordisõbrana on mul hea meel, et ka sporti oleme suutnud lõpuks investeeringuid teha. Nii saab spordihall veel selle aasta lõpuks täies ulatuses tartaankatte, mis peaks tõstma selle kasutatavust maakonna sportlaste seas. Seoses Saarte Mängude korraldamisega parendasime välisväljakuid. Samas on selge, et see on vaid üks samm pikal teekonnal. Nii pean väga oluliseks, et suudaksime juba uuel aastal renoveerida mini arena ehk jalgpalli kunstmuruväljaku. See oli arengukava koostades noorte teemagrupi prioriteet ning meie noored on seda väärt, et see ära teha.

Aktiivsete eakate tegutsemisvõimalusi on laiendanud Vaba Aja Keskus ja selle raames toimuv täiskasvanute huvitegevus. Uuel aastal võtame aga ette päevakeskuse põhjaliku remondi. See on aastaid järge oodanud ja kindlasti vajalik, et tegusam osa vanemast põlvkonnast enda plaane ellu viia saaks.

Ehk et kui sa otsustamisringist kõrvale astud, siis puuduvad igasugused võimalused. Olles laua taga ka väiksem osapool, on sul võimalus enda ideed ja argumendid välja käia.

Kaasamine

Just seda, et kõik saaksid oma mõtted välja käia ja nende tagamaad selgitada, pean omavalitsuse juures väga oluliseks. Üks positiivne näide, mille ma julgesin ka 2013.aastal enne valimisi välja pakkuda, on kaasav eelarve. Mul on hea meel, et Heidi Siirus selle möödunud aastal vallavalitsuse tasandil üles võttis ja praeguseks on Emmastes üheksa bussipeatust varustatud LED-valgustitega. Oluline nii ohutuse seisukohalt, aga ka suurepärane näide kogukonna kaasamisest.

Ilmselt tuleb viimane valimiste-eelne aasta piisavalt segadusi pakkuv, s.h haldusreformist tingituna. Loodan, et meil on oskust lisaks rääkimisele ka kuulata. Kuulata kaasteelisi ning püüda ka neid mõista.

Ilmus 4.11 Hiiu Lehes

Istung 39

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 39

Osales 8 volikogu liiget, üks saabus hilinemisega ja lahkus enne lõppu.

Vallavalitsuse info ja vastamine Hergo Tasuja kolmele arupärimisele

Üheksa kuuga on laekunud 6,7% enam tulumaksu kui 2015.a. Tulud 80% täidetud, kulud pea 71%. Arvelduskrediiti ei kasutatud. Reservfondist eraldati raha kahe advokaadibüroo teenuse tasumiseks. Kokku on vallal pooleli neli kohtuasja. Haldi bussipeatuse jaoks paviljon olemas.

1. Kui kaugel oleme valla arengustrateegia eesmärgi täitmisega ehk Sõru sadama kompleksi arendamise kontseptsiooni ja äriplaani koostamisega?

Tiit: ei ole alustatud, plaan on tegeleda

2. Kui suur on Sõru väikelaevasadama külastatavus/kasutatavus? Palun välja tuua viimase viie aasta külastused ja sadamakohtade kasutamine. Sealhulgas kohalike ehk Emmaste valla kalurite hulk, kes sadamat kasutavad.

Tiit: 2012. aastal kasutanud 46 külalisalust ja 4 kohalikku, edasi 41 ja 4, 45 ja 3, 41 ja 3, 47 ja 2 jahti. Alused, mille eest kaimaksu tasutud. Nende seas pea kümme alust, mis Sõru regatist osa võtavad ja tasu ei maksa. 2009 ja 2010 oli poole rohkem külastajaid. Harrastuskalureid 3-4, paate rohkem, need aga (16 nime) tasudest vabastatud.

3. Kui suur on iga-aastane tulu, viimase viie aasta näitel, sadamatasudelt Sõru väikelaevasadamas?

Tiit: Vallavalitsus tulu ei ole saanud, vastavalt lepingule on see jäänud Merekeskusele.

Ülo: osad kohalikud ei maksa, mis on see alus, kes maksab ja kes ei maksa?

Tiit: täna just täpsustasime, kuidas see on. Kes panustasid omal ajal ehitusse, need on vabastatud.

Tiit L.: nimekirja sain H.S-lt

Ülo: vaheaeg 10 minutit

Ülevaade Emmaste, Käina ja Pühalepa valla ühinemisläbirääkimistest

Ülo andis kronoloogilise tagasivaate. Alates Hiiu valla ettepanekust veebruaris, millest aprillis keeldusime. Mais tegi Käina ettepaneku kolmepoolseteks läbirääkimisteks. Hiljem tekkisid paralleelsed läbirääkimised ehk Käina tegi ettepaneku neljapoolseteks läbirääkimisteks. Hiiu vald nõustus, Pühalepa keeldus liitumast.

Üllar andis ülevaate Käina valla vaatenurgast, millest selgus, et kolmepoolselt kokku lepitud põhimõtted on edasi kantud kogu saart hõlmava valla läbirääkimistesse ja sellesse lepingusse, mille osas Käina ja Hiiu vald viimase kuu jooksul nõu pidanud. Kolme valla puhul oleks takistuseks 5000 elaniku kriteeriumi mitte täitmine ja sellega kaasnevate liitumispreemiateta jäämine.

Tiit: miks on Hiiu ja Käina valla läbirääkimiste protokollis kirjas Hiiu, Käina, Pühalepa ja Emmaste valdade ühinemisläbirääkimiste protokoll?

Üllar: kuna sisu poolest on mõeldud kogu saare peale, kui aga teised ei soovi läbirääkimistega liituda, siis muudame seda.

Toomas: omalt poolt kommenteeriks, et ega me protsessis pole nii kaugele jõudnud, et kokkuleppele jõuaks, minu jaoks on asi toores ja segane.

Antti: on hea, et preemiaid jagatakse, aga see ei saa olla peamine.

Hergo: minu hinnangul on kolme valla läbirääkimised karile jooksnud

Ülo: mina nii ei julgeks öelda, ametlikult ei ole volikogud oma sõna öelnud.

Käina Vallavolikogu 24.08.2016 otsusega nr 103 „Omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste korraldamine“ esitatud ettepanekule vastamine

Ülo: ettepanek juba 24. augustil tehtud. Üllar väitis, et kõik kolmepoolselt läbi räägitud tingimused on üle võetud. Suurem osa põhimõtteid tõesti. Osavallad, s.h Hiiu valla kaheks jagunemine. Mõned siiski mitte. Valla keskuse asukoht (oli Käina, on Kärdla) või lepingu muutmise kriteerium (oli 3/4, on 2/3 häältega) märgilistest asjadest. Emmastel on ette valmistatud kaks eelnõu, öelda ei ja öelda jah. Keeruline otsus ja suunatud kaugele vaadates.

Üks aspekt, et kolmekesi läbi rääkides on teatud kogemus tekkinud ja Pühalepa on oma otsusega signaali juba andnud. Minu elukogemus näitab, et pikas perspektiivis, kus rahvastik on niivõrd põhja poole kaldu, on üsna keeruline oma otsustamisvõimet säilitada. Isegi kui lepingus neljaks aastaks suudame kokku leppida, on pikas perspektiivis see vähevõitu. Arvan, et lepingut ei peeta peale perioodi pühaks dokumendiks.

Hergo: täna me ei otsusta liitumise üle, me räägime sellest, kas rääkida võimaliku liitumise osas kaasa või mitte. Aastal 2013 oli siin volikogu laua ääres veidi teine seltskond. Kahe aasta eest üks valimisliit loobus volikogu tööst, püüdes nii nö signaali välja saata ja oma eesmärke saavutada. Head volikogu liikmed, palun andke märku, kelle arvates nad oma eesmärgid sellega täitsid.

Ehk me peaksime siiski läbirääkimiste laua taha istuma, sest:

a) öeldes "ei", võtame vastutuse ja ei anna ka Emmasteotsa inimestele võimalust liitumise protsessi mõjutada

b) volikogu komisjonid on üsna üksmeelselt seda toetanud

c) loobudes on oht, et seda, millele kolme vallaga läbirääkimisi pidades aluse oleme pannud, ei tule

d) tunnetan vallakodanike meelsust selleks ja arvan, et väga oluline oleks läbi viia ka rahvahääletus, millele peaksime detsembris lõppotsust tehes paljuski tuginema, praegu ignoreeriksime rahva arvamust

e) me võime küll väljendada oma pahameelt haldusreformi suhtes, aga reaalsus on see, et vabariigi valitsus (isegi kui teatud muutus toimuks selles) näeb Hiiumaad tervikuna

f) parim võimalus endale soodsad tingimused tulevikuks saada, on ise kaasa rääkida protsessis ja kui tingimused ei sobi, siis detsembris on liitumisele võimalik "ei" öelda.

Jüri: otsuse meie eest, kas räägime läbi või mitte, on vabariigi valitsus meie eest teinud. On valida, kas teeme oma hääle kuuldavaks või tehakse otsused meie eest. Näen, et Hiiumaa peab olema üks rusikas. Tulles protseduuride juurde, siis aeg on otsa saamas. Leping tuleb väljapanemisele saata, tähtajad suruvad peale. Aeg meid kammitseb, aega meil ei ole.

Ülo: viis minutit vaheaeg

Mitte liituda: 6 poolt, 2 vastu

Liituda: 2 poolt, 6 vastu

Vallavolikogu määrus „ Emmaste valla arengukava aastateks 2016-2023”- teine lugemine

Kairi andis ülevaate arengukavas seatud eesmärkide täitmisest.

Arengukava võeti ühehäälselt vastu.

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla eelarvestrateegia aastateks 2017-2021”- kolmas lugemine

Karin: võrreldes eelmise lugemisega on mõningad muudatused tehtud. Vaatasime üle tulumaksu laekumise, arvestasime väheke optimistlikumalt. 5,5% on see kasv nüüd. Strateegia on plaan tulevikku, tuleks laiemalt vaadata. Laenu ehk kohustuste rida on maksimaalne.

Tiit: laenukurss siiski tagasihoidlik. Alates 2017 ei ole valdadel piiranguid (varem oli 60%), laenukohustused võivad olla 100%. Käina plaanib võtta 80% peale.

Arutati investeerimisobjektide üle.

Eelarvestrateegia ühehäälselt vastu võetud.

Planeerimisseadusest ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevate ülesannete delegeerimine

Kõik poolt

Vallavolikogu otsus „Vallavara tasuta kasutamise lepingu pikendamine otsustuskorras”

Kõik poolt

Volikogu otsuse eelnõu „Emmaste Vallavolikogu eelarve-ja majanduskomisjoni koosseisu muudatuste kinnitamine“

Kristi Ugam ja Karin Gross liikmeteks. Kõik poolt.

Istung 38

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 38

Osales viis liiget

Otsustati muuta päevakorda, lükates eelarve-majanduskomisjoni koosseisus muudatuste tegemise järgmisele volikogu istungile seoses komisjoni esimehe puudumisega tänaselt istungilt.

Vallavolikogu määruse eelnõu „Emmaste valla eelarvestrateegia aastateks 2017-2021” teine lugemine

Karin: ettepanekuid mulle vahepeal laekunud ei ole, samas on peale esimest lugemist strateegiasse lisatud eakate päevakeskuse renoveerimine.

Tiit: eakatel on noortekas ka tegevused ja võimalused, aga need kaks ei ühildu päris hästi, eakad soovivad ka oma ruume ja seal võimalusi omaette tegutseda.

Hergo: toetan päevakeskusesse panustamist, soojustamise teema näiteks on juba paar aastat üleval olnud. Tuleks ära teha.

Kristi: Sõru sara, miks seda vaja on?

Tiit L: laululava enam ei ole planeeritud, ikka sadamateenuste pakkumiseks vajalik.

Ülo: terve sadama piirkonna planeeringu võiks tervikuna läbi mõelda

Arutelu eri objektide üle – nt kooli saali ja WC-de renoveerimine. Ülo loetles valla arengukavas olevaid investeeringuobjekte.

Küsimus selles, kui palju me laenu võtame ja mis on meie täpne investeerimisvõimekus järgnevateks aastateks.

Suunati kolmandale lugemisele. Kõik poolt.

Emmaste valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemislepingu projekti arutelu. Vahur lahkus kell 19

Hergo: teen ettepaneku lisaks lepingu avalikule väljapanekule viia läbi ka koosolekud valla eri otskondades.

Arutati sisuliselt mitmeid küsimusi ühinemislepingu projekti osas.

Suunati koos ettepanekutega ühinemiskomisjonile läbi arutamiseks. Kõik poolt.

Tähtaja pikendamine Käina Vallavolikogu 24.08.2016 otsusega nr 103 „Omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste korraldamine“ esitatud ettepanekule vastamiseks

Suunata komisjonidesse ettepanekute tegemiseks ja arvamuse avaldamiseks. Pikendada tähtaega korralise istungini. 3 poolt, 1 vastu

Hergo: toetan komisjonidesse saatmist, aga olen vastu tähtaja pikendamisele. Soovitasin juba septembrikuu eestseisuse koosolekul ettepanek otsustamisele saata ja ei pea õigeks otsustamatust.