Kolmas vaatenurk

Reedene, 18.novembri Hiiu Leht pakkus lugemiseks kahte vastandlikku vaatenurka ühinemisläbirääkimistest Hiiumaal. Kahjuks oli tegemist suures osas süüdistamise, mitte konstruktiivse lähenemisega.

Allakirjutanud võtsid voli rääkida Emmaste ja Pühalepa või Käina valla nimel, tuues samas ise ka välja, et nii ühes, teises kui kolmandas puudub päris ühtne seisukoht. Alljärgnevalt kirjutangi ühinemisläbirääkimiste komisjoni liikmena lahti nö kolmanda vaatenurga.

Minu hinnangul oligi tegelikult positiivne, et arvamused eri teemade juures ei jooksnud arutelude käigus mitte valla piire pidi, vaid vastavalt inimeste nägemusele maailmast ja ühiskonnaprotsessidest. See on ühtset Hiiumaad vaadates samuti oluline, et me ei takerduks ainult oma mätta otsa, vaid lähtuksime põhimõtetest ja teadmistest, mis meil on.

Kolmepoolseid põhimõtteid on arvestatud

Olles osalenud kolme valla läbirääkimistel ja vaadates nüüd Käina ja Hiiu valla komisjonide poolt kokku lepitut, siis tegelikult on praegune Käina ja Hiiu valla ühinemisleping ikka üsna suures osas kolmepoolselt läbi arutatut arvestanud. Rumal oleks loota, et muutunud tingimustes kõik üks-ühele üle võetakse.

Samas peamised põhimõtted on säilinud. Ehk valimisringkonnad moodustatakse valdade baasil. Luuakse osavaldade süsteem, milledele jääb otsustusõigus kohalike teemade osas. Praegustes valdades säilitatakse teatud ulatuses personal, hoidmaks esmatähtsad teenused kodulähedal jne.

Minule jääks küll iseendast narr mulje, kui ma nüüd süüdistaksin, et mida ja miks te sinna kirjutasite. Sest volikogus me otsustasime ju läbirääkimistega mitte liituda. Mitte kaasa rääkida.

Üks või kahed läbirääkimised

Ma olen nõus, et Omar Jõpiselg ja Üllar Padari tegid ühe olulise valesammu. Nimelt koostas Käina nelja valla läbirääkimiste eelnõu ilma partnereid sellest teavitamata. Saan aru, miks tehti otsus algatada ka nelja valla läbirääkimised. Samas asjaolu, et Emmastet ja Pühalepat sellest eelnevalt või koheselt ei teavitatud, päädis mõne inimese solvumisega.

Küll on Toomas Remmelkoore, Anti Leigri, Tiit Pauluse arvamusloos faktid mitmel pool segamini. Ehk mitte Jõpiselg ja Padari ei lõpetanud kolmepoolseid läbirääkimisi.

Kaks varianti ehk nii kolme- kui neljapoolsed läbirääkimised olid jõus täpselt selle hetkeni, mil Pühalepa volikogu 25.oktoobril ja seejärel Emmaste volikogu 31.oktoobril otsustasid neljapoolsete läbirääkimistega mitte liituda. Alles seejärel ehk 1.novembril lõpetas Käina volikogu kolmepoolsed läbirääkimised. Nad olid valiku ette seatud, sest kahel teel enam jätkata ei saanud.

Oluline on, kuidas edasi?

Ma ise pakun, et üks põhjus möödarääkimisteks võis tulla ka erinevas infoväljas elamisest. Ehk kui võtan ette Emmaste, Pühalepa ja Käina valla ühinemisläbirääkimiste seitse protokolli, siis osalemine on olnud väga erinev.

Alati osalesid Paulus, Jõpiselg ja Padari. Leigri puudus kolmel korral. Samas Remmelkoor osales vaid kahel korral ja näiteks Gustav Kotkas ei osalenud kordagi.

Ja kõige kurvem minu jaoks on see, et me ei kuulanud kogukonna arvamust. Tuletan meelde, et nii Emmaste kui Pühalepa vallas toetasid kõik volikogu komisjonid liitumist ühise Hiiumaa läbirääkimistega.

Ent kõige olulisem on, kuidas edasi? Pean tõdema, et võrdluses mõtete „Selline kahepalgeline käitumine mingi olematu rahasumma nimel nurjas eos ühtse Hiiumaa valla tekke“ (Remmelkoor, Leigri, Paulus) ja „Süüdlasi pole mõtet otsida. Oleme positiivsed Hiiumaa tuleviku osas – meile tundub, et saame tulevikuks luua heas tasakaalus Hiiumaa haldusmudeli“ (Jõpiselg, Padari) vahel kandub minu sümpaatia viimase poole. Süüdistamine ei vii edasi. Oluline on olukorda aktsepteerida, kuulata ära ka partnerite seisukohad ning leida parim võimalik kompromiss.

Ilmus 22.11 Hiiu Lehes