Kogukonnakoosolekute kokkuvõte

Kolmapäeval, 15. veebruaril toimus viimane, viies Emmaste valla kogukonnakoosolek, mille raames vallajuhid andsid aru arengukava täitmisest. Veel rohkem räägiti aga haldusreformist ning selgitati volikogu poolt tehtud otsuseid ja kaaluti seadusest tulenevaid valikuvõimalusi.

Samal päeval saabus valda vabariigi valitsuse otsus Hiiumaa valdade sundliitmiseks. „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemise teel moodustatakse uus haldusüksus. Uue haldusüksuse nimeks määratakse Hiiumaa vald,“ seisab peaministri ja riigihalduse ministri allkirjadega dokumendis.

Volikogul on nüüd aega 15. maini vastamaks, kas sellega nõustuda. Kui me nõustume, siis tekib saarel üks Hiiumaa vald. Kui me ei nõustu, siis peab valitsus 15. juuniks otsustama, kas Emmaste võib jätkata iseseisva vallana, lähtuvalt meie esitatud argumentidest. Siit omakorda on kaks võimalust.

Et Emmaste jääb eraldi vallaks. Või valitsus liidab meid Hiiumaa vallaks. Viimane otsus on võimalik omakorda kohtus vaidlustada. Kohtuprotsess on pikk, mis tähendab, et oktoobris korraldataks siiski Emmaste Vallavolikogu valimised. Kas vabariigi valitsus järgneva nelja aasta jooksul oma seisukohta muudab või tuleb meil aastal 2021 ikkagi sundliituda, pole teada. Küll on selge, et võimalik kohtutee ei tähenda mitte ainult mõneks ajaks iseseisvana jätkamist, vaid toob kaasa ka suured kulud. Kohtutee, eriti kui käia läbi mitu kohtuastet, ei ole odav.

Kogukonnakoosolekute üks eesmärke oligi sisendi saamine edasisteks sammudeks. Mis jäi kõlama?

Keskmiselt osales iga kord 15 inimest. Haldusreformi kontekstis oli meelsus pigem volikogu enamuse seisukohta toetav. Ehk eelistatakse jätkata iseseisva vallana.

Peamised argumendid, mida välja toodi, on võimalik teenuste halvenemine (nii kvaliteedilt kui kättesaadavuselt) siinse piirkonna inimeste jaoks ning otsustustasandi kaugemale viimine. Halvaks näiteks Kärdla ja Kõrgessaare liitumine.

Peamised ohukohad

Konkreetsed ohukohad, mis välja käidi, on Emmaste piirkonna inimeste arv ülesaarelises volikogus. Olgu volikogu liikmete arv 19 või 21, Emmaste esindajaid on seal ikkagi vaid kolm. Teiseks, ühinemislepingu muutmiseks vajalik häälte arv volikogus. Kui Emmaste, Pühalepa, Käina läbirääkimistel oli juttu, et ühinemislepingu muutmiseks peaks olema 3/4 volikogu liikmetest selle poolt, siis Hiiumaa valla puhul on paberile pandud 2/3 suuruse enamuse nõue.

Et kaugemate piirkondade- Emmase, Kõrgessaare- esindatus on volikogus väike, kolm inimest, siis tuntakse ohtu, et lepingut asutakse nende kahjuks muutma. Taaskord, puudub kindlus, et Hiiu vallas tehtud vigadest ollakse õppinud...

Samas toodi Leisu koosolekul välja, et Leisu-Nurste piirkond tunneb, justkui oleks nemad oma vallas veidi kõrvale jäetud. Suurem osa investeeringuid on viimastel aastatel suunatud Sõru piirkonda, kuna Leisu-Nurste pole prioriteet olnud.

Rahastki on juttu olnud. Eriti selles valguses, et Emmaste vald tuleb kenasti iseseisvalt toime, samas kui Hiiu vald pingutab püksirihma, et kohustused kaelast saada.

Tõele au andes ei ole Emmaste majanduslikult hea seis mitte vallajuhtide töö ega pelgalt kohalike ettevõtjate teene. Paljuski on see meie toetajate abi. Ehk inimeste, kes osaliselt või ka suurema osa ajast veedavad saarelt eemal, ent soovivad oma maksutuluga valda toetada. Oluline küsimus on, et kas nad kodukohapatriotismiga ka ühendvallas jätkavad?

Ühised väärtused

Mis inimesi ühendab, on väärtusruum. Ehk seistakse puhta ja kauni looduskeskkonna eest, uskudes et just see on Hiiumaa eripära, mis siia külalisi või uusi elanikke toob. Ka see on oht võimaliku ühisvalla seisukohalt, sest Hiiu vald ainsana soovib saarel tuulepargitööstust arendada, kuna Emmaste vald on selles küsimuses saare elanike enamusega ühte meelt.

Just viimasel koosolekul jäi kõlama kõige tähtsam. Ehk et kuidas me edasi tegutseme- olgu siis eraldi või ühise vallana. On ju teada, et vabariigi valitsus korraldab kohalike omavalitsuste ülesandeid ümber, andes maavalitsuse arvelt neile rohkem ülesandeid.

Tõstatus, et me peame analüüsima, kas ja kuidas nende täitmisega toime tuleme. Üks asi on raha, mis riigi poolt koos ülesannetega lisandub. Teine aga kohapealne kompetents.

Paraku tuleb siin ka valitsusele etteheiteid teha. Et siiamaani ei ole suudetud kokku leppida, millised saavad täpselt uued kohaliku omavalitsuse ülesanded olema. Juba jookseme, aga täpselt ei tea, kuhu ja kuidas jõuda tahame...

Välja on käidud ka mõte rahvahääletuse korraldamiseks enne 15. maiks vabariigi valitsusele vallapoolse arvamuse edastamist Hiiumaa vallaks liitumise ettepaneku osas. Selge enamus on seda mõtet toetanud. Samas peeti oluliseks, et enne tehtaks veel selgitustööd ja analüüse võimalike tulevikustsenaariumite osas. Et arvamust ei avaldataks pelgalt emotsioonile tuginedes.

Ilmus 17.02 Hiiu Lehes

Istung 43

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 43.

Kohal 8 liiget, üks Skype teel.

Vallavalitsuse info (ettekandja vallavanem Tiit Paulus).

Tiit: tulumaksu laekus jaanuaris 90 tuhat, 3,8% enam võrreldes 2016.a.

Ülo: tavapäratult lühike ettekanne täna

Tiit: eelarvet pole vastu võetud, siis pole ka suurt midagi lisada

Ülo: muud infot?

Tiit: muude teemade all

Hergo: haridus-kultuuri komisjoni ettepanek vallavalitsusele/volikogule: prügikonteinerid ja nende olukord Emmaste keskuses riivavad silma, tean, et see on ka varem teemaks olnud, ent komisjon palus mure uuesti tõstatada

Tiit: olnud teemaks, head kohta pole, aga EMKO-ga on olnud mõte katseliselt nö kuuseplatsile viia

Hergo: möödunud aasta lõpus oli juttu elanike arvust ja sissekirjutuskampaaniatest. Kuidas meil seis on, kas valla ametnikud-töötajad on valla elanikeregistris?

Tiit: olen rääkinud, aga kedagi sundida ei saa

Ülevaade politseitööst (ettekandja Kärdla politseijaoskonna juht Aare Allik).

Ennetustööde maht suureneb, rõhk praegu sellel. Möödunud aastal Hiiumaal 73 tegevust, kaetud 3000 inimest.

Kokku 32 politseiametnikku, abipolitseinikke 14. Arvu tahaks suurendada, aga mitte massi pärast, vaid et oleks kõik piirkonnad rohkem kaasatud.

2016.a. saarel 94 kuritegu, 647 väärtegu.

Vallavolikogu määrus „Emmaste Vallavolikogu 31. jaanuari 2013 määruse nr 69 „Emmaste Vallavalitsuse (ametiasutusena) palgajuhend“ muutmine“ (ettekandja vallavanem Tiit Paulus).

Tiit: mõeldud selleks, et palgatasemed reguleeritud oleks. Miinimumpalga tõus, mis viimastel aastatel üle 30% tõusnud, sunnib ka teisi tagant. Oleme võrrelnud teiste valdadega ja oleme Hiiumaal keskmisel tasemel.

Kõik poolt

Vallavolikogu määrus „Emmaste Põhikooli õpetajate töötasustamise aluste kehtestamine“ (ettekandja finantsnõunik Karin Gross).

Kõik poolt

Volikogu otsus “Vallavanemale töötasu ja hüvitise määramine“ (ettekandja volikogu aseesimees Hergo Tasuja).

Eelnõus ettepanek määrata töötasu suuruseks 1700.-, 1 poolt; alternatiivne ettepanek 1800.-, kõik vastu; kolmas ettepanek 1790.-, kuus poolt.

Maido lahkus

Volikogu otsus “Volikogu esimehele töötasu ja hüvitise määramine” (ettekandja volikogu aseesimees Hergo Tasuja).

Ülo läks arutelu ajaks välja.

Määrata hüvitise suuruseks 500 eurot.

Seitse poolt.

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla 2017. a. eelarve kinnitamine“ (ettekandja finantsnõunik Karin Gross).

Karin: võrreldes eelmise korraga korrigeeritud mõnda rida

Ülo: mida autode rida endas sisaldab?

Tiit: kaks masinat, üks sotsiaalauto ja üks EMKOle, lisaks on jutuks olnud bussi ostmine

Hergo: bussi osas võiks teha tasuvusanalüüsi, sest eri juhtudel vaja eri suurusega bussi ja sellega seoses tuleb mõelda, mitmekohalist vaja on. Lisaks tuleks läbi arvutada, kas soodsam on buss osta või teenust sisse osta

Tiit: tõsi, buss 2/3 ajast seisab, samas kui näiteks Käinast ujumiseks buss tellida, peame arvestama, et siia ja tagasi sõidab tühjalt

Ülo: mis EMKOs paremaks läheb kui uus töötaja võtta?

Tiit: operatiivsus

Hergo esitas mitmeid muudatusettepanekuid, mis läbi arutati

Toimus laiem arutelu eelarvega seotud teemadel.

Eelarve võeti vastu

Emmaste Vallavolikogu 19. juuni 2008 otsuse nr 161 „Emmaste Vallavalitsuse hallatava asutuse Sõru muuseum moodustamine“ kehtetuks tunnistamine (ettekandja vallasekretär Kairi Arunurm).

Suunata järgmisele volikogu istungile

Volikogu määrus „Sõru Muuseumi põhimääruse kinnitamine” (ettekandja vallasekretär Kairi Arunurm).

Suunata järgmisele volikogu istungile

Volikogu määrus „Sõru Muuseumi arengukava 2017-2021“ (ettekandja vallavanem Tiit Paulus).

Suunata järgmisele volikogu istungile

Katrin lahkus

Muud küsimused:

Tuulepargi keskkonnamõjude hindamise avalik arutelu 8.märtsil

Vabariigi valitsuse ettepanek ühineda Hiiumaa vallaks

Järgmine volikogu istung 27. märtsil.

Kuidas edasi

Ilmselt on hea lugeja teadlik, et just praegu viime Emmaste vallas läbi kogukonnakoosolekuid. Teemadeks valla arengukava ning selle täitmine. Aga ka haldusreform. Ehk laiemalt valla haldus- ja jätkusuutlikkus ning kuidas minna edasi.

Ent lähen korraks tagasi. Oktoobris otsustas volikogu mitte liituda ühtse Hiiumaa ühinemisläbirääkimistega. Üheks suuremaks hirmuks oli ja on, et Emmaste hääl jääb suures volikogus/vallas nõrgaks.

Mina usun, et asi on eelkõige inimeste ja oskuse oma mõtteid esitada taga kinni. Olen aus, on olnud hetki, kus olen ka ise mõelnud, et lööks volikogule käega. Tegutsen mõtteviisi „kui teha, siis tuleb juba hästi teha“ järgi ning et valimistel sai üks valimisliit volikogus enamuse, on „väikevenna“ rollis olnud kohati keeruline, aga samas siiski võimalik tegutseda.

Fakte vaadates on selge, et ka vähemuses olles on olnud võimalik oma valimisprogrammi ellu viia. Mul on hea meel, et kaasa on tuldud oluliste ideedega nagu näiteks laste huviringide tasude kaotamine või sporditaristu uuendamine ja arendamine. Loodan, et volikogu kaotab käesoleva aasta eelarve raames ära ka lasteaia kohatasud. Peresõbralik ja hooliv vald, selle sõna õiges tähenduses, selle nimel tasub tegutseda.

Palju olen rääkinud ja kirjutanud avatusest ning kaasamisest. Mais 2014 algatatud valla uue arengukava koostamine on üks näide. Võtsime suuna, et volikogu ja vallavalitsus peavad ise inimeste juurde minema. Ja kohe dokumendi koostamise algjärgus.

Ehk tegemist ei olnud näilise kaasamisega, mis on see, kui inimestele serveeritakse juba terviklahendust, kus suuri muudatusi teha ei saa. Arengukavasse andis aga sisendi märksa rohkem kui iga kümnes vallaelanik.

Mina ei usu mõttesse, et „andis jumal ameti, annab ka mõistuse“. Ehk et volikogu või vallavalitsus ei ole müstiline tarkade kogu vaid me peame oluliste otsuste juures huvigruppide ehk spetsialistide poole pöörduma. Valla elanikud on kohaliku elu spetsialistid. Nii oleme teist aastat rakendamas kaasavat eelarvet ehk inimesed otsustavad ise, mida on vallas vaja teha.

Kui tulla siit kogukonnakoosolekute juurde, siis minu jaoks on oluline märksõna ka ausus. Ehk kui me arutame, kas Emmaste on haldus- ja jätkusuutlik, siis peame käsitlema nii edulugusid kui vajakajäämisi.

Sotsiaalmeedias levib kõiksugu mõtteid, seega on oluline, et suudaksime valeinfot vältida. Näiteks väide, et sundliitmine tähendab kooli ja/või muuseumi sulgemist. Kooli jätkusuutlikkus on siiski kogukonna kätes.

Volikogu selge seisukoht on olnud, et väldime liitklasse. Praegu on ka õpilaste arv mõningal määral tõusnud ning keskmiselt pea 10 last klassi kohta on põhikooli jaoks piisav. Õpetamise tase on igati tugev, mida tõestavad eksamite või ainevõistluste tulemused. Mis edasi, sõltub sellest, kui palju sünnib piirkonnas lapsi või kui palju lastega peresid siia kolib. Meie asi on luua soodne keskkond.

Siinkohal parandan veel ühe valefakti. Emmaste ja Pühalepa otsus vabatahtlikult üheks Hiiumaa vallaks mitte ühineda ei võtnud mitte kelleltki miljonit ära. Esiteks seda raha ei ole reaalsel kujul olemas. Teiseks tähendas see otsus pea saja tuhande euro suurust kokkuhoidu, mis kulunuks nimetatud valdade juhtidele preemiateks. Nagu see saab Käina ja Hiiu vallas toimuma. Sundliitmise või iseseisvalt jätkamise puhul preemiaid ei maksta.

Kuigi ma ei usu, et maakonnasuuruses vallas ei oleks Emmaste asja võimalik ajada, toetan ma piirkondade mõtte- ja otsustusvabadust. Ehk kui Emmaste volikogu otsus oli/on jätkata iseseisva vallana, siis seda tuleb aktsepteerida.

Samuti ei ole saladus, et meil on valla juhtimise juures erimeelsused väärtuste tasandil. Küll oleme suutnud koostööd teha sisuliste teemade juures. Näiteks tankla taasavamist toetasid volikogus eranditult kõik. Ka suurte tuuleparkide rajamise vastu on selge ühisrinne.

Milline on enamuse seisukoht ning millised on meie valikud, sellest pikemalt kogukonnakoosolekutel. Esimene toimus 1.02 Sõrul, 3ndal Valgu seltsimajas, 8ndal Leisu koolimajas, 9ndal Jausas Hiiulink majas ning 15ndal Vaba Aja Keskuses. Igal pool algusega kell 18. Kohtumiseni!

Ilmus 3.02 Hiiu Lehes

Komisjon

Alustan väljavõttega Emmaste valla arengukavast. Seal on kirjas Emmaste valla visioon aastaks 2022: „Emmaste on avatud, noortesõbralik, oma puhast loodust ja kultuuripärandit hindav ning innustavat maaelu- ja ettevõtluskeskkonda pakkuv stabiilse elanike arvuga vald.“

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu haridus-ja kultuurikomisjon on tänaseks läbi viinud 30 ametlikku koosolekut. Lisaks on toimunud mõttevahetused ja arutelud antud valdkonna teemadel meilitsi.

Tihti on päevakorras olnud nö traditsioonilised teemad. Näiteks Breveri preemia või esindaja valimine mõne komisjoni liikmeks. Selle juures oleme lähtunud nii erialasest pädevusest, aga ka laiapõhjalisusest. Ehk komisjoni on eri teemade puhul esindanud erinevad inimesed. Enam on koosolekute päevakorras olnud ka arvamuse andmist erinevatele eelnõudele.

Rääkides 2016.aastast, siis Emmaste vallas oli oluliseks märksõnaks Emmaste Vaba Aja Keskuse loomine ja seeläbi Emmaste Avatud Noortekeskuse tegevuse ümberkorraldamine.

Eelmisel korral komisjoni tegevusest ülevaadet tehes rõõmustasin, et nii volikogus kui vallavalitsuses oli tekkinud arusaam kultuuritöötaja vajalikkusest ja meil oligi kultuurinõunik kui eraldi spetsialist.

Nüüd sellist ametikohta enam eraldi ei ole. Loomulikult tuleb anda aega, et uus asutus ehk VAK saaks end nö tööle joosta. Samas on mulle minuga jagatud info põhjal jäänud mulje, et meil on väikesed kitsaskohad, mida saaks lahendada. Ehk et kas me pole valla üleüldises valdkonna koordineerimises natukene kaotanud tehtud ümberkorraldustega? Ehk et antud ametniku tööülesannete spekter on laienenud ja nt majandus- ning haldusküsimustega tuleb senisest enam tegeleda. Et tööpäev on meil kõigil ühepikkune, siis saab seda teha vaid millegi muu arvelt.

Variant oleks need asjad uuesti lahku viia. Või teine tee, millele olen allasutustest sisendit saanud. Ehk võtta tööle ühine majandusjuhataja, kes tegeleks haldus- ja majandusküsimustega. Seeläbi saaks asutused ja asutustejuhid enam oma põhitegevusele- milleks neil on ka tunduvalt rohkem pädevust- keskenduda, samas kui eelpool mainitud teemad oleks samuti oma ala spetsialisti poolt korraldatud. Alluda võiks ta EMKO-le, kuna koostööd tuleks selle asutusega niikuinii palju teha.

Eelnevalt mainituga seostub ka volikogus esitatud arupärimine: kes teostab järelvalvet allasutuste arengukavade ja nende uuendamise üle ning millises järgus nende uuendamine on?

See ei olnud etteheide allasutustele, vaid pigem sain selle kaudu kinnitust, et valla ja allasutuste side ei ole piisavalt tugev. Sest päris selgelt ülevaadet meil ei olnud, mis järgus arengukavadega ollakse ning kuidas on õnnestunud valla uue arengukava sihtide integreerimine nendesse. On kindlasti oluline, et selliste küsimuste puhul oleks asutustel võimalik tuge saada.

Täna eelarvearutelu juures mainitud mõte suurendada kulurida allasutuste dokumentatsiooni ühtlustamiseks/kaasajastamiseks tööohutuse valdkonnas, on üks positiivne näide, kuidas saame allasutusi toetada.

Mis võiks veel ühise majandusjuhataja mõtet toetada, on vallavalitsuse möödunudaastane idee ühendada kooli ja lasteaia juhtimine. Üks mõte, mis mulle sellest meelde jäi, oli suurema sidususe tekitamise taotlus. Samas kui maikuus komisjoni laiendatud koosoleku kokku kutsusin, kus olid kõik huvigrupid esindatud, siis juhtimistasandi liitmist heaks mõtteks ei peetud. Ja eks see on olnud meie seisukoht ka valdade ühinemise juures. Et juhtimistasand ja esmased otsused tuleb võimalikult inimestele lähedal teha. Ent majandus- ja huvitegevuse valdkonnas oleks koostöö teretulnud. Huvitegevuse juures on ka praegu kokkupuutepunkte.

Positiivsena jääb kindlasti kõlama, et oleme saanud spordivaldkonda arendada. Taristu osas eelkõige, mõeldes spordihalli tartaankattele.

Või haridusvaldkonnas positiivsena näiteks Mänspäe kooli ja koolihariduse mälestusmärgi püstitamine kohalike aktivistide poolt ning selle vallapoolne toetamine.

Toon veel märksõnadena välja usalduse ja sidususe. Esimene on ülioluline valla üleüldisel toimimisel ja seda igal ajaperioodil. Teise roll on suurem, kui räägime valla haldusvõimekusest ja jätkusuutlikkusest.

Sestap on meil arenguruumi, et kõik täidaks eelkõige oma põhiülesandeid ning me ei dubleeriks teiste poolt tehtut. Näiteks kooli hoolekogu poolt läbi viidavat rahuloluküsitlust olen igal sügisel põgusalt volikogus tutvustanud. Koolis kevadel vallavalitsuse poolt personali seas läbi viidud küsitlust ei ole aga ka küsitletutele tutvustatud. Saan aru, et lahkumisotsuse teinud direktor seda teha ei soovinud, seega võinuks küsitluse algataja initsiatiivi võtta.

Emmaste valla põhimäärus (§ 29) sätestab, et

Vallavalitsus:

1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;

2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

3) kinnitab ametisse ja vabastab ametist hallatava asutuse juhi vallavanema ettepanekul;

4) kehtestab vallavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad;

5) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. Otsustab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud vallavalitsuse otsustada.

Samas kui volikogu moodustatud revisjonikomisjoni (§ 24) ülesanded on

(5) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud tööplaani või volikogu ühekordse otsuse alusel:

1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;

2) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;

3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;

4) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

KOKSist (§ 48) tuleneb, et:

(3) Revisjonikomisjonil on õigus:

1) kontrollida ja hinnata valla- või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust.

Ehk revisjonikomisjon on see, kes peaks allasutusi ning nende tegevust kontrollima ja nende seaduslikkust hindama.

Saan aru, et vallavalitsusel on sarnaselt koolis läbi viiduga plaanis ka lasteaia dokumente ning siseelu kontrollida. Revisjonikomisjoni 2016. aasta tööplaani järgi tegid nad seda III kvartalis. Minu meelest pole mõistlik dubleerida, vaid infot jagada. Lisaks jätaks ma asutuste tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse hindamise revisjonikomisjonile.

Lõpetan arengukavaga. Seal seisavad read, mida võiksime iga päev oma tegevuse juhtmõtteks võtta.

„Valla juhtimise ja arendamise läbivad tegevuspõhimõtted:

Valda juhitakse ja arendatakse teadmiste- ja väärtuspõhiselt ning koostööle avatult.

Järgitakse aususe ja sõltumatuse, avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet.

Lähtutakse kohalike elanike, eriti laste ja lastega perede heaolust.“

Istung 42

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 42.

Kohal 7 liiget, üks Skype teel.

Vallavalitsuse info

Detsembris laekus 82 tuhat tulumaksu, 7,8% enam kui 2015.a. Aastaga 100,5% eelarves planeeritust. 6,5% enam kui aasta varem.

Oli teguderohke aasta. Jätkusuutlikkus olemas alanud aastaks.

Hergo: lugesin, et kampaania raames kirjutas Emmastesse sisse 13 inimest, kuidas on väljarändega?

Tiit: aastaga on +11, sünnid-surmad tasakaalus.

Hergo: maantee hooldamine Nurste-Õngu pool on mitterahuldaval tasemel ja et sealt sõidavad hommikuti kooli-lasteaeda ka lapsed, keda sõidutanud buss on juba libisemisse sattunud, siis mida saaksime vallana ette võtta?

Tiit: maanteedel on paraku kindlad tasemed, mille järgi hooldus toimub, libedus aga erakorraline. Pole paraku soolatatav tee. Kui on libisemine, selline olukord, siis võiks kohe bussist helistada numbril 1510 ja infot anda.

Ülo: homme on kohtuistung, maavalitsuse planeeringu vastu, Kristi osaleb, kas vallavalitsusest keegi osaleb?

Kairi: advokaadi sõnul pole vajalik, tema on meie esindaja.

Volikogu määrus “Emmaste valla kaasava eelarve koostamise kord”

Karin: muudetud kuupäevi võrreldes eelmise aastaga ja eelarvekomisjoni soovitusel maht kahekordne eelmise aastaga võrreldes.

Kõik poolt.

Vallavolikogu määrus „Emmaste Vallavolikogu 31.jaanuari 2013 määruse nr 69 „Emmaste Vallavalitsuse (ametiasutusena) palgajuhend“ lisa nr 2 muutmine“

Tiit: kui vallaametnike töötasu 2017.a. tõsta, siis praegused piirid jäävad kitsaks. Teised Hiiumaa vallad meist ees.

Saadeti vallavalitsusele tagasi, täpsustamiseks. Kõik poolt.

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla 2017. aasta eelarve kinnitamine“ esimene lugemine

Karin: novembri lõpust, kui vaatasime volikogus eelarve projekti, on eelkõige riiklikud summad muutunud. Lisaks on sees vallavalitsuse ja eelarvekomisjoni ettepanekud.

Suunati teisele lugemisele. Kõik poolt.

Vallavolikogu otsus „Raamatupidamise 2016. aasta aastaaruande auditi läbiviimiseks audiitori määramine“

Kõik poolt.

Ülevaade volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni tööst aastal 2016

Hergo esitas ülevaate.

Vallavolikogu otsus „Vallavalitsuse liikme vabastamine valitsuse liikme kohustustest. Vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamine”

Tiit: Toomas Holsmer esitas avalduse vallavalitsuse tööst loobuda. Ettepanek lisada liikmeks Karin Gross.

Kõik poolt.