Komisjon

Alustan väljavõttega Emmaste valla arengukavast. Seal on kirjas Emmaste valla visioon aastaks 2022: „Emmaste on avatud, noortesõbralik, oma puhast loodust ja kultuuripärandit hindav ning innustavat maaelu- ja ettevõtluskeskkonda pakkuv stabiilse elanike arvuga vald.“

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu haridus-ja kultuurikomisjon on tänaseks läbi viinud 30 ametlikku koosolekut. Lisaks on toimunud mõttevahetused ja arutelud antud valdkonna teemadel meilitsi.

Tihti on päevakorras olnud nö traditsioonilised teemad. Näiteks Breveri preemia või esindaja valimine mõne komisjoni liikmeks. Selle juures oleme lähtunud nii erialasest pädevusest, aga ka laiapõhjalisusest. Ehk komisjoni on eri teemade puhul esindanud erinevad inimesed. Enam on koosolekute päevakorras olnud ka arvamuse andmist erinevatele eelnõudele.

Rääkides 2016.aastast, siis Emmaste vallas oli oluliseks märksõnaks Emmaste Vaba Aja Keskuse loomine ja seeläbi Emmaste Avatud Noortekeskuse tegevuse ümberkorraldamine.

Eelmisel korral komisjoni tegevusest ülevaadet tehes rõõmustasin, et nii volikogus kui vallavalitsuses oli tekkinud arusaam kultuuritöötaja vajalikkusest ja meil oligi kultuurinõunik kui eraldi spetsialist.

Nüüd sellist ametikohta enam eraldi ei ole. Loomulikult tuleb anda aega, et uus asutus ehk VAK saaks end nö tööle joosta. Samas on mulle minuga jagatud info põhjal jäänud mulje, et meil on väikesed kitsaskohad, mida saaks lahendada. Ehk et kas me pole valla üleüldises valdkonna koordineerimises natukene kaotanud tehtud ümberkorraldustega? Ehk et antud ametniku tööülesannete spekter on laienenud ja nt majandus- ning haldusküsimustega tuleb senisest enam tegeleda. Et tööpäev on meil kõigil ühepikkune, siis saab seda teha vaid millegi muu arvelt.

Variant oleks need asjad uuesti lahku viia. Või teine tee, millele olen allasutustest sisendit saanud. Ehk võtta tööle ühine majandusjuhataja, kes tegeleks haldus- ja majandusküsimustega. Seeläbi saaks asutused ja asutustejuhid enam oma põhitegevusele- milleks neil on ka tunduvalt rohkem pädevust- keskenduda, samas kui eelpool mainitud teemad oleks samuti oma ala spetsialisti poolt korraldatud. Alluda võiks ta EMKO-le, kuna koostööd tuleks selle asutusega niikuinii palju teha.

Eelnevalt mainituga seostub ka volikogus esitatud arupärimine: kes teostab järelvalvet allasutuste arengukavade ja nende uuendamise üle ning millises järgus nende uuendamine on?

See ei olnud etteheide allasutustele, vaid pigem sain selle kaudu kinnitust, et valla ja allasutuste side ei ole piisavalt tugev. Sest päris selgelt ülevaadet meil ei olnud, mis järgus arengukavadega ollakse ning kuidas on õnnestunud valla uue arengukava sihtide integreerimine nendesse. On kindlasti oluline, et selliste küsimuste puhul oleks asutustel võimalik tuge saada.

Täna eelarvearutelu juures mainitud mõte suurendada kulurida allasutuste dokumentatsiooni ühtlustamiseks/kaasajastamiseks tööohutuse valdkonnas, on üks positiivne näide, kuidas saame allasutusi toetada.

Mis võiks veel ühise majandusjuhataja mõtet toetada, on vallavalitsuse möödunudaastane idee ühendada kooli ja lasteaia juhtimine. Üks mõte, mis mulle sellest meelde jäi, oli suurema sidususe tekitamise taotlus. Samas kui maikuus komisjoni laiendatud koosoleku kokku kutsusin, kus olid kõik huvigrupid esindatud, siis juhtimistasandi liitmist heaks mõtteks ei peetud. Ja eks see on olnud meie seisukoht ka valdade ühinemise juures. Et juhtimistasand ja esmased otsused tuleb võimalikult inimestele lähedal teha. Ent majandus- ja huvitegevuse valdkonnas oleks koostöö teretulnud. Huvitegevuse juures on ka praegu kokkupuutepunkte.

Positiivsena jääb kindlasti kõlama, et oleme saanud spordivaldkonda arendada. Taristu osas eelkõige, mõeldes spordihalli tartaankattele.

Või haridusvaldkonnas positiivsena näiteks Mänspäe kooli ja koolihariduse mälestusmärgi püstitamine kohalike aktivistide poolt ning selle vallapoolne toetamine.

Toon veel märksõnadena välja usalduse ja sidususe. Esimene on ülioluline valla üleüldisel toimimisel ja seda igal ajaperioodil. Teise roll on suurem, kui räägime valla haldusvõimekusest ja jätkusuutlikkusest.

Sestap on meil arenguruumi, et kõik täidaks eelkõige oma põhiülesandeid ning me ei dubleeriks teiste poolt tehtut. Näiteks kooli hoolekogu poolt läbi viidavat rahuloluküsitlust olen igal sügisel põgusalt volikogus tutvustanud. Koolis kevadel vallavalitsuse poolt personali seas läbi viidud küsitlust ei ole aga ka küsitletutele tutvustatud. Saan aru, et lahkumisotsuse teinud direktor seda teha ei soovinud, seega võinuks küsitluse algataja initsiatiivi võtta.

Emmaste valla põhimäärus (§ 29) sätestab, et

Vallavalitsus:

1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;

2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

3) kinnitab ametisse ja vabastab ametist hallatava asutuse juhi vallavanema ettepanekul;

4) kehtestab vallavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad;

5) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. Otsustab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud vallavalitsuse otsustada.

Samas kui volikogu moodustatud revisjonikomisjoni (§ 24) ülesanded on

(5) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud tööplaani või volikogu ühekordse otsuse alusel:

1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;

2) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;

3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;

4) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

KOKSist (§ 48) tuleneb, et:

(3) Revisjonikomisjonil on õigus:

1) kontrollida ja hinnata valla- või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust.

Ehk revisjonikomisjon on see, kes peaks allasutusi ning nende tegevust kontrollima ja nende seaduslikkust hindama.

Saan aru, et vallavalitsusel on sarnaselt koolis läbi viiduga plaanis ka lasteaia dokumente ning siseelu kontrollida. Revisjonikomisjoni 2016. aasta tööplaani järgi tegid nad seda III kvartalis. Minu meelest pole mõistlik dubleerida, vaid infot jagada. Lisaks jätaks ma asutuste tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse hindamise revisjonikomisjonile.

Lõpetan arengukavaga. Seal seisavad read, mida võiksime iga päev oma tegevuse juhtmõtteks võtta.

„Valla juhtimise ja arendamise läbivad tegevuspõhimõtted:

Valda juhitakse ja arendatakse teadmiste- ja väärtuspõhiselt ning koostööle avatult.

Järgitakse aususe ja sõltumatuse, avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet.

Lähtutakse kohalike elanike, eriti laste ja lastega perede heaolust.“