Kogukonnakoosolekute kokkuvõte

Kolmapäeval, 15. veebruaril toimus viimane, viies Emmaste valla kogukonnakoosolek, mille raames vallajuhid andsid aru arengukava täitmisest. Veel rohkem räägiti aga haldusreformist ning selgitati volikogu poolt tehtud otsuseid ja kaaluti seadusest tulenevaid valikuvõimalusi.

Samal päeval saabus valda vabariigi valitsuse otsus Hiiumaa valdade sundliitmiseks. „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemise teel moodustatakse uus haldusüksus. Uue haldusüksuse nimeks määratakse Hiiumaa vald,“ seisab peaministri ja riigihalduse ministri allkirjadega dokumendis.

Volikogul on nüüd aega 15. maini vastamaks, kas sellega nõustuda. Kui me nõustume, siis tekib saarel üks Hiiumaa vald. Kui me ei nõustu, siis peab valitsus 15. juuniks otsustama, kas Emmaste võib jätkata iseseisva vallana, lähtuvalt meie esitatud argumentidest. Siit omakorda on kaks võimalust.

Et Emmaste jääb eraldi vallaks. Või valitsus liidab meid Hiiumaa vallaks. Viimane otsus on võimalik omakorda kohtus vaidlustada. Kohtuprotsess on pikk, mis tähendab, et oktoobris korraldataks siiski Emmaste Vallavolikogu valimised. Kas vabariigi valitsus järgneva nelja aasta jooksul oma seisukohta muudab või tuleb meil aastal 2021 ikkagi sundliituda, pole teada. Küll on selge, et võimalik kohtutee ei tähenda mitte ainult mõneks ajaks iseseisvana jätkamist, vaid toob kaasa ka suured kulud. Kohtutee, eriti kui käia läbi mitu kohtuastet, ei ole odav.

Kogukonnakoosolekute üks eesmärke oligi sisendi saamine edasisteks sammudeks. Mis jäi kõlama?

Keskmiselt osales iga kord 15 inimest. Haldusreformi kontekstis oli meelsus pigem volikogu enamuse seisukohta toetav. Ehk eelistatakse jätkata iseseisva vallana.

Peamised argumendid, mida välja toodi, on võimalik teenuste halvenemine (nii kvaliteedilt kui kättesaadavuselt) siinse piirkonna inimeste jaoks ning otsustustasandi kaugemale viimine. Halvaks näiteks Kärdla ja Kõrgessaare liitumine.

Peamised ohukohad

Konkreetsed ohukohad, mis välja käidi, on Emmaste piirkonna inimeste arv ülesaarelises volikogus. Olgu volikogu liikmete arv 19 või 21, Emmaste esindajaid on seal ikkagi vaid kolm. Teiseks, ühinemislepingu muutmiseks vajalik häälte arv volikogus. Kui Emmaste, Pühalepa, Käina läbirääkimistel oli juttu, et ühinemislepingu muutmiseks peaks olema 3/4 volikogu liikmetest selle poolt, siis Hiiumaa valla puhul on paberile pandud 2/3 suuruse enamuse nõue.

Et kaugemate piirkondade- Emmase, Kõrgessaare- esindatus on volikogus väike, kolm inimest, siis tuntakse ohtu, et lepingut asutakse nende kahjuks muutma. Taaskord, puudub kindlus, et Hiiu vallas tehtud vigadest ollakse õppinud...

Samas toodi Leisu koosolekul välja, et Leisu-Nurste piirkond tunneb, justkui oleks nemad oma vallas veidi kõrvale jäetud. Suurem osa investeeringuid on viimastel aastatel suunatud Sõru piirkonda, kuna Leisu-Nurste pole prioriteet olnud.

Rahastki on juttu olnud. Eriti selles valguses, et Emmaste vald tuleb kenasti iseseisvalt toime, samas kui Hiiu vald pingutab püksirihma, et kohustused kaelast saada.

Tõele au andes ei ole Emmaste majanduslikult hea seis mitte vallajuhtide töö ega pelgalt kohalike ettevõtjate teene. Paljuski on see meie toetajate abi. Ehk inimeste, kes osaliselt või ka suurema osa ajast veedavad saarelt eemal, ent soovivad oma maksutuluga valda toetada. Oluline küsimus on, et kas nad kodukohapatriotismiga ka ühendvallas jätkavad?

Ühised väärtused

Mis inimesi ühendab, on väärtusruum. Ehk seistakse puhta ja kauni looduskeskkonna eest, uskudes et just see on Hiiumaa eripära, mis siia külalisi või uusi elanikke toob. Ka see on oht võimaliku ühisvalla seisukohalt, sest Hiiu vald ainsana soovib saarel tuulepargitööstust arendada, kuna Emmaste vald on selles küsimuses saare elanike enamusega ühte meelt.

Just viimasel koosolekul jäi kõlama kõige tähtsam. Ehk et kuidas me edasi tegutseme- olgu siis eraldi või ühise vallana. On ju teada, et vabariigi valitsus korraldab kohalike omavalitsuste ülesandeid ümber, andes maavalitsuse arvelt neile rohkem ülesandeid.

Tõstatus, et me peame analüüsima, kas ja kuidas nende täitmisega toime tuleme. Üks asi on raha, mis riigi poolt koos ülesannetega lisandub. Teine aga kohapealne kompetents.

Paraku tuleb siin ka valitsusele etteheiteid teha. Et siiamaani ei ole suudetud kokku leppida, millised saavad täpselt uued kohaliku omavalitsuse ülesanded olema. Juba jookseme, aga täpselt ei tea, kuhu ja kuidas jõuda tahame...

Välja on käidud ka mõte rahvahääletuse korraldamiseks enne 15. maiks vabariigi valitsusele vallapoolse arvamuse edastamist Hiiumaa vallaks liitumise ettepaneku osas. Selge enamus on seda mõtet toetanud. Samas peeti oluliseks, et enne tehtaks veel selgitustööd ja analüüse võimalike tulevikustsenaariumite osas. Et arvamust ei avaldataks pelgalt emotsioonile tuginedes.

Ilmus 17.02 Hiiu Lehes