Hiiumaale ei tule ühte põhikooli

Olen väga nõus Margit Kagadze poolt teisipäevases Hiiu Lehes välja käidud mõttega, et maakondlikud haridusfoorumid peaksid senisest sagedamini toimuma. On väga väärtuslik omavahel otse ja laias ringis mõtteid vahetada.

Tunnustan nii Margiti enda panust Hiiumaa koolihariduse pääarupidamise õnnestumisse kui ka maavalitsuse eesvedamist.

Kui maavanem Riho Rahuoja ütles, et pealkiri „Üks vald – üks põhikool!“ tõi talle kaasa pahased telefonikõned, siis tegelikult oli valik õnnestunud.

See tekitas intriigi. Ja samas tõi selgust. Ehk nii Emmaste, Käina kui Pühalepa poolt öeldi välja, et see, mis vormis ja kuskohas kool tegutseb, on eelkõige kohaliku kogukonna otsus.

Tugev argument võimalikku valdade ühinemist silmas pidades on Käina vallavanem Omar Jõpiselja öeldu, et kui Emmaste kogukond soovib 9-klassilist põhikooli, siis tulebki Käinas seda aktsepteerida.

Suuremõisa lasteaed-põhikooli direktor Antti Leigri selgitas, et sealse kooli ja lasteaia ühendamine on olnud pikk protsess, kuhu kohe alguses kaasati õpetajad, lapsevanemad ja hoolekogu. Ka tema rõhutas, et haridusasutuse töö korraldamisel tuleb arvestada kogukonnaga.

Oma ettekande jaoks sisendi saamiseks esitasin küsimusi nii Emmaste kooli juhtkonnale kui mõnele õpetajale, aga ka noortele.

Tuleb välja, et koolmeister, vähemalt Lõuna-Hiiumaal muretseb saare haridusmaastikku vaadates eelkõige õpilaste vähesuse pärast - see tekitab ebakindlust, et mis saab edasi. Koolis me ei õpeta ju mitte aineid, vaid lapsi. Ma ei õpeta mitte matemaatikat või kirjandust, vaid ikka eri vanuses inimesi- poisse ja tüdrukuid, kellel kõigil on oma eripärad ja õigus olla teistega millegi poolest sarnane ning samas eriline, kordumatu, ainuke ja imetlusväärne.

HEV sektsioonist kuulsin murenooti, kuna Hiiumaal pole piisavalt eripedagooge, logopeede, koolis töötavaid sotsiaalpedagooge. Meie nö Nokiaks peaks olema individuaalsusega arvestav keskkond, kus kõik lapsed ja pered tunnevad ennast teretulnuna ja soovituna.

Mul on suur rõõm mõelda, et tänu kahe aasta eest kooli ning haridus- ja kultuurikomisjoni selgitustöö tagajärjel vallas tehtud otsusele on tugispetsialistid Emmaste koolis igapäevaselt kohapeal olemas.

Meil on 95 aastat Emmaste kooli, kus - vastavalt kogukonna soovile - pole liitklasse, töötavad kvalifitseeritud õpetajad, koolis on suurepärased tugispetsialistid. Meie lapsed saavad sportida, joonistada, tantsida, laulda, pillimängu õppida, musitseerida jne. Ja seda tasuta! Sest veebruaris toetas vallavolikogu ühehäälselt muudatusettepanekut tasuta huviringide osas.

Emmaste kooli suur pluss on ka see, et ta on Emmaste valla lastele lähim kool ehk nn kodulähedane kool. Noorte seisukohalt oli tähtis, et kooli on võimalik rattaga sõita.

Meil on suurepärane spordikompleks. Tagasihoidlikult arvan, et parim saarel. Lisaks noorte suur huvi liikuda ja sporti teha. Täna (10.03.16) jalgrattaga kooli sõites nägin, et kuues klass mängis juba enne kella kaheksat õues jalgpalli!

Pluss on võimalus iga õpilasega individuaalselt tegeleda, nende eripärasid arvestada, kuna õpilaste arv pole liiga suur. Kõige eelneva eeldus ongi, et laste arv püsiks või kasvaks.

Samas asukoht tingib lisa aja- ja rahakulu transpordile. Takistuseks on ka inimressursi järjepidevuse puudumine.

Ja muidugi intriig. „Üks vald – üks põhikool!“ Sellele küsimusele reageeriti kõige rohkem. Mõned mõtted: „Minu arvates on "ühe põhikooli" idee mõeldamatu.“ „Selline otsus ei tooks Hiiumaale inimesi juurde vaid pigem viiks neid siit ära.“ „Kardan, et selline kaugjuhtimisel kool ei pruugi anda seda tulemust, mida oodatakse. Kui juht on eestvedaja, innustaja, uutja, siis kas juht, keda näeb ehk korra nädalas, seda suudab?“ „Kindlasti mitte teha!“

Arvati, et Hiiumaa ei vaja ühte põhikooli, koostööd kõigi haridusasutuste vahel oleks siiski vaja arendada ja viimaste ülesaareliste kokkusaamiste põhjal tundub, et seda ka tahetakse.

Kokkuvõtlikult ütleks, et õpilased ja õpetajad, niisamuti koolid ei saa ega peagi olema ühesugused. Vastupidi! Kõigil on õigus olla eriline, kordumatu, imetlusväärne ühteaegu mitmes metasüsteemis.

Nii nagu kirjutas Ülo Vooglaid, haridus ei sõltu eeskätt koolist, ammugi mitte ainult kooli suurusest ja õpilaste arvust klassis või koolis. Hindamiskeskne reproduktiivne frontaalõpe, mis domineerib Eesti koolides, võib-olla võimaldab saavutada PISA testi abil kuulsust ja au. Ent märkimisväärne hulk noori langeb koolist välja enne põhikooli lõpetamist. Eesti õpilased on EL-i kõige õnnetumad ja esirinnas ka alkoholi tarvitamises. Peaksime rohkem tegelema õpilaste hälbiva käitumise põhjustega ja selleks ei ole vaja koole liita.

Meil Hiiumaal on kõrged PISA testi tulemused ja üsna väike väljalangevus koolist. Pääarupidamisel esitati küsimus, et kas me äkki ei taha maakonna haridusreformidega hoopis mõnda muud probleemi lahendada. Ehk meil on tugevad koolid ja nende ümberkorraldamine ei pruugi vajalik olla.

Iga kooli sulgemine, olenemata ettekäändest, toob raskesti korvatavat kahju nii sellele piirkonnale kui inimeste elukeskkonnale ning on ühtlasi ohtlik ka riigi kaitsevõime (sh kaitsetahte ja -valmiduse seisukohalt). Sündimus on elukvaliteedi ja kindlustunde funktsioon.

Ilmus 18.03 Hiiu Lehes

Pääarupidamine

Ettekanne Hiiumaa koolihariduse pääarupidamisel 10.03.16

„Haridus ei ole see, mida koolis tehakse ja koolis antakse. Haridust ei saa põhimõtteliselt mitte kellelegi kuidagi anda. Võimalik on anda mingi kooli lõpetamist tõendav tunnistus koos lilleõiega.

Haridus on kultuuri funktsioon, subjekti karakteristik.

Haridus on IME, sest keegi ei saa iialgi teada, tänu millele õnnestub kellelgi kujuneda haritud inimeseks ja ühiskonnal haritud ühiskonnaks,“ kirjutab sotsioloog ja haridustegelane Ülo Vooglaid.

Tänase sõnavõtu juures peangi tunnistama, et tegemist ei ole ainult minu mõtetega.... Ei, see pole plagiaat, ent tunnistan, et lugesin ja kuulasin eelnevalt paljude teiste mõtteid.

Koolmeister, vähemalt Lõuna-Hiiumaal muretseb saare haridusmaastikku vaadates eelkõige õpilaste vähesuse pärast - see tekitab ebakindlust, et mis saab edasi.

Koolis me ei õpeta ju mitte aineid, vaid lapsi. Ma ei õpeta mitte matemaatikat või kirjandust, vaid ikka eri vanuses inimesi- poisse ja tüdrukuid, kellel kõigil on oma eripärad ja õigus olla teistega millegi poolest sarnane ning samas eriline, kordumatu, ainuke ja imetlusväärne.

HEV sektsioonist kuulsin muret selle pärast, et Hiiumaal pole piisavalt eripedagooge, logopeede, koolis töötavaid sotsiaalpedagooge. Meie nö Nokiaks peaks olema individuaalsusega arvestav keskkond, toetav tugivõrgustik. Kõik lapsed ja pered peavad tundma ennast teretulnuna ja soovituna.

Õppida saab ja võib ükskõik kus ja ükskõik mida, ent haritud inimeseks saab kujuneda vaid vaimselt rikkas, iseseisvust, loovust, vabadust ja korda austavas keskkonnas.

Et ma töötan ja õpin Emmaste koolis, siis peatun ka selle kooli väljavaadetel. Ja mulle meeldib tõesti (m)öelda, et ma käin koolis ehk ma ka õpin, mitte et ma käin tööl ehk teen tööd.

Plussid.
Meil on 95 aastat Emmaste kooli, kus pole (vastavalt kogukonna soovile) liitklasse, töötavad kvalifitseeritud õpetajad, koolis on suurepärased tugispetsialistid – tänu paari aasta eest kooli ning haridus- ja kultuurikomisjoni selgitustöö tagajärjel tehtud otsusele on spetsialistid igapäevaselt kohapeal olemas. Meie lapsed saavad sportida, joonistada, tantsida, laulda, pillimängu õppida, musitseerida jne. Selle aasta eelarvearutelu juures toetas volikogu ettepanekut tasuta huviringide osas.

Emmaste kooli suur pluss on ka see, et ta on Emmaste valla lastele lähim kool ehk nn. kodulähedane kool. Noorte seisukohalt oli tähtis, et kooli on võimalik rattaga sõita.

Meil on suurepärane spordikompleks. Tagasihoidlikult arvan, et parim saarel. Lisaks noorte suur huvi liikuda ja sporti teha. Täna jalgrattaga kooli sõites nägin, et kuues klass mängis juba enne kella kaheksat õues jalgpalli!

Pluss on võimalus iga õpilasega individuaalselt tegeleda, nende eripärasid arvestada, kuna õpilaste arv pole liiga suur. Kõige eelneva eeldus ongi, et laste arv püsiks või kasvaks.

Arenguruum.

Asukoht tingib lisa aja- ja rahakulu transpordile; kooli kaugus keskustest ka rahalises mõttes. Takistuseks on ka inimressursi järjepidevuse puudumine.

Mis on Hiiumaa hariduse suurimad kitsaskohad ja edulood? Õpilaste edukas osalemine rahvusvahelistes ning riiklikes programmides ja võistlustel, konkurssidel. Näiteid on palju, väga palju, aga toon ühe meilt endilt kunstis – Jaapani rahvusvaheliselt kunstikonkursilt tuleb vaat et iga aasta auhinnalisi kohti Emmaste õpilastele.

Edulooks on kindlasti 95 aastat Emmaste kooli, aga ka teised saare koolid. Näiteks Kõpu õppekoha innovatsioon. Suuremõisa Põhikooli muutmine 6-klassiliseks – suudeti raskused ja õpilaskadu ületada ning praegu toimitakse konkurentsivõimelisena. Kindlasti Palade Loodushariduskeskus ja HUPS ning Rajaleidja.

Kitsaskohtadeks inimeste, raha, aga kõige halvem, et kohati ka koostöö(soovi) puudumine. Aga ka kaasamine ja näiline kaasamine, nende mõistete eristamine.

Kahjuks saab välja tuua ka mõtte, et poliitika tegemine, eriti munitsipaalpoliitika tegemine peaks haridusvaldkonnast lahus hoida.

Koostöö osas on arenguruumi. Näiteks koolivaheajad erinevad sel õppeaastal ehk on kolm erinevat süsteemi ühe väikese saare peal. Ja infot omavahel eriti ei jagatud. Oli päris ergutav panna paika maakonna spordivõistluste kalendrit, arvestades erinevaid vaheaegasid koolides

Küsisin koolis ka seda, et kas meil on väga põhjust muretsemiseks? Parim vastus oli, et muretsemine rikub ainult tervist.

Mida me saame ise ära teha? Tuleb järjepidevalt kaasa mõelda, arvamust avaldada ja koostööd algatada, samas tuleb jääda positiivseks ning lahkhelide korral keskenduda probleemi lahendustele-lahendamisele, aga mitte isikutele.

Ja muidugi intriig. Mõte „Üks vald – üks põhikool!“ Sellele küsimusele reageeriti kõige rohkem. Mõned mõtted:

„Minu arvates on "ühe põhikooli" idee mõeldamatu.“ 

„Selline otsus ei tooks Hiiumaale inimesi juurde vaid pigem viiks neid siit ära.“ 

„Kardan, et selline kaugjuhtimisel kool ei pruugi anda seda tulemust, mida oodatakse. Kui juht on eestvedaja, innustaja, uutja, siis kas juht, keda näeb ehk korra nädalas, seda suudab?“ 

„Kindlasti mitte teha!“

Arvati, et Hiiumaa ei vaja ühte põhikooli, koostööd kõigi haridusasutuste vahel oleks siiski vaja arendada ja viimaste ülesaareliste kokkusaamiste põhjal tundub, et seda ka tahetakse.

Milliseks võib kujuneda Hiiumaa koolivõrgu tulevik? Arvan, et kõige enam sõltub see sellest, milline saab olema valdade arv saarel. Kas üks või mitu. Kui üks, siis on ilmselt selge, et (pikemas plaanis) kahe kooli kohal on küsimärgid, loogilisem on nende või vähemalt ühe muutumine 6-klassiliseks kooliks.

Mitme valla puhul arvan, et väiksemad vallad jätkavad kindlasti haridusse panustamist ehk selle osakaal valla eelarvest on küllaltki suur ja seega säilivad lähitulevikus praegused koolid. Näiteks Pühalepa on aastaid panustanud haridusasutuste kaasajastamisse, nüüd oleme ka Emmastes selle tee suuremalt ette võtnud ja tänavugi investeerime nt koolimaja renoveerimisse, IT-pargi uuendamisse.

Laiemalt on aga koolid sõltuvad õpilaste ja õpetajate arvust. Ehk kuidas areneb ja kujuneb kogu saar tervikuna. Kas inimesed pigem tulevad tagasi või pigem siirduvad mandrile. Ja kui tulevad, siis mis vanuses, kuhu piirkonda elama asuvad, milliseid koole eelistavad jne.

Emmastel ja Laukal on Palade ees geograafiline eelis. Laste arvu vaadates oleme me praegu kausi põhjas, kui Emmaste PK 9ndas klassi õpib 3 õpilast. See ei ole pehmelt öeldes parim variant nii kooli kui laste arengu seisukohalt. Samas on see väikseim klass, algklassides on sügisest poolsada õpilast, kuna 16 last asub meie kooli õppima. Ehk tulevik ei ole nii tume, kui koolist sõltumatud protsessid seda ei muuda.

Kokkuvõtlikult ütleks, et õpilased ja õpetajad, niisamuti koolid ei saa ega peagi olema ühesugused. Vastupidi! Kõigil on õigus olla eriline, kordumatu, imetlusväärne ühteaegu mitmes metasüsteemis.

Nii nagu kirjutas Ülo Vooglaid, haridus ei sõltu eeskätt koolist, ammugi mitte ainult kooli suurusest ja õpilaste arvust klassis või koolis. Hindamiskeskne reproduktiivne frontaalõpe, mis domineerib Eesti koolides, võib-olla võimaldab saavutada PISA testi abil kuulsust ja au. Ent märkimisväärne hulk noori langeb koolist välja enne põhikooli lõpetamist. Eesti õpilased on EL-i kõige õnnetumad ja esirinnas ka alkoholi tarvitamises. Peaksime rohkem tegelema õpilaste hälbiva käitumise põhjustega ja selleks ei ole vaja koole liita. Meil Hiiumaal on kõrged PISA testi tulemused ja üsna väike väljalangevus koolist.

Iga kooli sulgemine, olenemata ettekäändest, toob raskesti korvatavat kahju nii sellele piirkonnale kui inimeste elukeskkonnale ning on ühtlasi ohtlik ka riigi kaitsevõime (sh kaitsetahte ja -valmiduse seisukohalt).

Sündimus on elukvaliteedi ja kindlustunde funktsioon.

Istung 29

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 29

Volikogus kohal kaheksa liiget

1. Vallavalitsuse info (ettekandja vallavanem Tiit Paulus).

Tulumaksu laekus jaanuaris 87,5 tuhat. 113% prognoositud ühe kuu laekumisest. Tulevik ei pruugi nii rõõmustav olla, majanduslangus hakkab märku andma. Jaanuarikuu kulud on tehtud 1/12 piires 2015.a. eelarvest. Valla finantsjuhi kohale avalik konkurss tulemas. Spordihalli projekt valmis ja esitatakse Leader vooru. EV 98. aastapäeva vastuvõtu korraldamine ja tähistamine õnnestus.

Hergo: pean ka EV 98 sündmust kordaläinuks ja olen positiivset tagasisidet selle kohta saanud, teen ettepaneku vallavalitsusele kaaluda eestvedajate tunnustamist, vähemalt nende, kes oma põhitöö kõrvalt enim selle heaks panustasid.

Tiit: olen ka sellele mõelnud

2. Vallavolikogu aseesimehe Hergo Tasuja arupärimisele vastamine:

2.1 Ülevaade kolme valla ühinemisläbirääkimistest

Tiit: kolmel korral on kohtutud, midagi kindlat pole otsustatud. Käina ja Emmaste vald on juhtimistasandil võrdsete kuludega. Hiiu vald tegi ettepaneku kolmele vallale ühinemiseks. Kolme valla vahel käib arutelu edasi.

Ülo: kolme partneri vahel ei ole probleeme, mis puudutaks hoiakuid, suhteid. Ilma suuremate vastuoludeta oleme edasi liikunud.

2.2 Ülevaade kasutusest väljalangenud ohtlikest ehitistest ja nendega seonduvatest kitsaskohtadest Emmaste vallas

Tiit: suurim murelaps Sõru kõrtsiterrass. Harju tuulik saanud kahjustusi ning vajab remonti. Tärkma tee ääres lagunenud laut, pöördume omaniku poole. Vana rahvamaja, olukord ei ole hull, varisemisohtlikku ei ole midagi. Petijaam ja viilhall, välimus rääbakas, mõnele ehk meeldib. Omanikuga rääkisime, tal plaan see maha müüa. Tohvri vana kasarmu ohtu ei kujuta. Sõru ringil ebamäärane ehitis. Koolinoortel peaks olema teadmine, et võõral territooriumil kolada ja lõhkuda ei tohi.

Kairi: hoone lammutamine on äärmuslik samm. Vald saab alustada märgukirjadest ja nõuete esitamisest.

Hergo: ise pidasin just petijaama ning viilhalli suurimateks murekohtadeks, kus reaalne oht möödujatele. Võib küll öelda, et koolilastel peab olema teadmine, et seal käia ei tohi, aga on fakt, et nad kasutavad seda otseteed koolist noortekeskusesse minekul. Minu hinnangul tuleks probleemiga rohkem tegeleda.

2.3 Ülevaade Sõru väikelaevasadama töökorraldusest

Tiit: väikelaevasadama külalisaluste teenendamine on hetkel Sõru Merekeskuse ülesanne ja tasu on nad endale saanud. Selleks hooajaks plaan välja panna sadama eeskiri, kus kontaktinfo koos hinnakirja ja teenuste nimekirjaga.

Tiit L.: merekeskus ei ole huvitatud tasude korjamisest, nii mõnigi alusejuht on olnud arvamusel, et maksab millegi eest, mille eest ei pea maksma. Aluseid vähe viimasel ajal. Merekeskuse seisukoht, et vald võiks opereerida.

Hergo: kas ja kuidas on sadamakapten merekeskusega seotud?

Tiit: ei ole seotud, sadamakaptenile kehtivad kindlad nõuded ja igaüks ei saa olla.

3. Vallavolikogu määruse ”2016. a. eelarve kinnitamine” teine lugemine

Heidi: toimub eelarve teine lugemine, vallavalitsus on teinud muudatusettepanekuid ja Hergo tegi oma ettepanekud, mille vallavalitsus osaliselt sisse viis.

Hergo: mul on hea meel, et vallavalitsus mitmeid ettepanekuid toetas, usun, et oleme üsna mõistliku kompromissi leidnud. Huviringi tasude kaotamine õpilastelt on suuresti poliitiline otsus ja siinkohal ma ootangi volikogu liikmete selget seisukohta, kas see valimislubadus oli sõnakõlks või reaalne soov. Hetkel on vallal selleks võimekus olemas.

Hääletusele pandi kaks muudatusettepanekut. Lasteaia abiõpetajate töötasu tõus ja huviringitasude kaotamine. 7-1 häältega oldi mõlema poolt. 

Kinnitada eelarve koos kahe muudatusettepanekuga.

7 poolt.

4. Vallavolikogu otsus “Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine”

Kõik poolt

5. Vallavolikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine”

Kõik poolt

6. Vallavolikogu otsus „Emmaste Vallavolikogu 28.08.2015 otsuse nr 92 „Maa taotlemine munitsipaalomandisse, sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“

Kõik poolt

7. Vallavolikogu otsus „Maa taotlemine munitsipaalomandisse, sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“

Kõik poolt

8. Vallavolikogu otsus „Maa taotlemine munitsipaalomandisse, sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine”

Kõik poolt

9. Vallavolikogu otsuse “Emmaste Vallavolikogu 28.09.2006 otsuse nr 84 “Kohalike maanteede nimekirja kinnitamine” muutmine

7 poolt

10. Vallavolikogu määrus „Sotsiaalkaitseks ettenähtud hüvitiste määramise ja maksmise kord Emmaste vallas”

Liia: kooskõlla viimise tingisid 2016.a. 1. jaanuarist kehtima hakanud uued sotsiaalvaldkonna seadused.

7 poolt

11. Vallavolikogu määrus „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord Emmaste vallas“

Kõik poolt

12. Vallavolikogu määrus „Eluruumi piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks Emmaste vallas“

Kõik poolt

13. Vallavolikogu määrus „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise tingimused ja kord“

Kõik poolt

14. Vallavolikogu määrus „Emmaste valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise, lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord“

7 poolt

15. Vallavolikogu määrus „Tugiisikuteenuse osutamise kord“

Kõik poolt

16. Vallavolikogu määrus „Emmaste valla eelarvest makstavate toetuste määrade kehtestamine“

Kõik poolt

17. Vallavolikogu määrus „Koduteenuste loetelu, osutamise tingimused ja kord“

Ülo: kuidas on meie olukord võrreldes naabervaldadega? Eelmine kord muudeti määrust 2003.a.

Liia: Viimsi vald võttis alles hiljuti minu 2003.a. kehtestatud määruse enda koduteenuste korra kehtestamise aluseks, sisuliselt copy-paste nendest tabelitest. Meil on sellega hästi

Kõik poolt

18. Vallavolikogu määrus „Emmaste Põhikooli õpetajate töötasustamise aluste kehtestamine“

7 poolt

19. Vallavolikogu otsus “Sotsiaalkomisjoni koosseisus muudatuste tegemine”

Kristi ja Svetlana isikliku avalduse alusel välja arvata. Lisada liikmeks Liia Rull. Kõik poolt

20. Vallavolikogu otsus “Revisjonikomisjoni liikme määramine”

Tiit L.: ettepanek määrata Triinu

7 poolt, 1 vastu määrati revisjonikomisjoni liikmeks Triinu Pihel

21. Vallavolikogu protokolliline otsus revisjonikomisjoni vaide kohta.

22. Vallavolikogu protokolliline otsus vallavolikogu esindaja määramiseks Marie Breveri hariduspreemia kandidaatide hindamise komisjoni.

Hergo: esitan kandidaadiks Ülo

7 poolt, Ülo taandas end; preemia määramise komisjoni liikmeks valiti Ülo

23. Hiiu maakonnaplaneeringu kooskõlastamise taotlusele vastamise tähtaja pikendamise taotlus.

Ülo: ettepanek pikendada vastamise tähtaega kuu aja võrra.

Kõik poolt

Järgmine volikogu istung 1.aprillil

Istung 28

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 28

Volikogus kohal kuus liiget, üks liitus Skype kaudu

1. Vallavalitsuse info

Tulumaksu laekus 2015.a. 924 tuhat ehk 106% planeeritud mahust. Võrreldes 2014.a.-ga 12% enam. Maamaks 96% laekumisega, suuremad võlglased välismaalased. 2015.a. arvelduskrediiti ei kasutatud.

23.veebruaril toimub põhikooli saalis maavanema vastuvõtt. 30.detsembril saabus Itaaliast jooksurada, esimene võistlus ka juba peetud, arendustegevuse raames plaanitakse ööbimisvõimaluste loomist spordihalli juurde.

Emmaste VAK alustab tööd esmaspäevast. Juhatajaks saab Anne-Ly Torstensson.

Kahjuks on üks volikogu liige valinud vassimise ja valede külvamise tee, esitab nii kirjades kui volikogu laua taga kriminaalseid süüdistusi. Tõi näiteid kirjadest. Vallavalitsus arutas seda täna ja otsustas pöörduda volikogu esimehe poole selgituste saamiseks.

Gustav: tervishoiu kulud vaid 59% aastaks planeeritust?

Tiit: küttekuludele läks planeeritust vähem 

Gustav: avalik kord eelarvereal ka vähe kulunud, mis selle alla kuulub?

Tiit: tuletõrje, nad pole väga kulutusi teinud

Kristi: vastas vallavanema teda puudutava kommentaari osas. Internetiühendus on üks küsimus, kas valguskaabli saab Leisu koolimajja sel aastal?

Tiit: püsiühendus on olemas, valguskaabli ühendamist ei peeta otstarbekaks, usun, et seal on tavakasutajad, kes nii suurt mahtu ei vaja, Telia sõnul kasutamine väike

Kristi: KK töötas lastehoius tasuta kolm kuud, Liia Rull palus avalduse kirjutada vallapoolse jõulupreemia saamiseks. Raha pole tulnud, miks?

Tiit palus Kairil vastata. Kairi: vallavalitsus ei kinnitanud seda, põhjendus on korralduses välja toodud

Kristi: kas keegi asendab vallasekretäri, kui tal ei ole tööaeg?

Hergo: palun täpsusta küsimust. Kas mõtled öösel?

Kristi: siis kui teda tööl ei ole

Hergo: sellist asendamist ei ole kusagil, öösel saab näiteks kirja kirjutada, millele tööajal vastatakse

Hergo: esmaspäeval alustab tööd Emmaste VAK. Kas juhatajaga on tööleping sõlmitud?

Tiit: jah.

Hergo: seoses hangitud sisejooksurajaga on tekkinud huvi saali kasutamise vastu ka teiste valdade noorsportlastel. Haridus- ja kultuurikomisjon arutas teemat ja leidis, et võiksime võimaldada kogu saare õpilastele tasuta treeninguid. Aga soovitas vallavanemal läbi rääkida teiste Hiiumaa omavalitsusjuhtidega ühtsete arveldamispõhimõtete kehtestamiseks kogu saarel. Kas sellega on võimalik tegeleda? 

Tiit: on võimalik tegeleda.

Hergo: valimiste eel oli lubadus spordirajatiste tasuta kasutamiseks kõigile vallaelanikele, milline on seisukoht spordihalli osas praegu?

Tiit: täna on see üks kord nädalas tasuta avatud, reeglid ei muutu. Saab ka kokku leppida. Emmaste VAKi näol on uus struktuur loodud, saab ümber vaadata praegused hinnakirjad ja tingimused

Hergo: kui suur preemia määrati arengukava koostajatele- vabatahtlikele konsultantidele?

Tiit: [arengukava kuludeks mõeldud] vaba jäägi ulatuses. Võrdselt kahe inimese vahel.

Gustav: kas on arenguid ühinemisläbirääkimiste osas?

Tiit: kahe nädala eest istusime kolme valla esindajatega, seisukoht oli et ei torma. Tõin välja, et meil on ka Saaremaa Leisi vallaga kehtiv ettepanek ühinemiseks, huvitav teema. Järgmine nädal saame [Pühalepa ja Käina esindajatega] ehk uuesti kokku.

2. Vallavolikogu määruse ”2016. a. eelarve kinnitamine” esimene lugemine

Heidi: eelarve käis läbi eelarve- ja majanduskomisjonist, vaatasime üldiselt läbi, konkreetseid ettepanekuid ei tehtud. Peale tänast saab teha muudatusettepanekuid. See nõuab ka katteallika esitamist. Toetusfondi summad veel täpsustuvad. Kaasava eelarve osas tänaseks ettepanekuid ei ole tehtud. Vallavalitsuse poolt tulevad mõned muudatusettepanekud, lasteaed-kool palunud teha muudatusi. Personalikuludes planeeritud 5%-tõus, lisaks miinimumpalga tõus.

Gustav: komisjonis vaatasime projekti üle, üleüldiselt arvati, et jätkusuutlik programm.

Hergo: jätkan Gustavi viimasest lausest. Vormitehniliselt on eelarve hästi koostatud. Pigem on mõned küsimused, mis seotud poliitiliste valikutega.

Arutades eelarvet kultuuri- ja sporditöö spetsialistiga, allasutustega ning komisjoniga, siis mõned muudatusettepanekud on, aga need tulevad peale tänast istungit, nagu kord ette näeb. Küsimus aga volikogu liikmetele. Teie valimislubadus oli: „Taastame õpilaste tasuta huviringid.“ Kas teeme ära? Raha on eelarves selleks olemas ehk see on väikeste muudatuste abil võimalik, vaja otsus teha.

Planeeritud on 5%-line palgatõus. Samas kui 2015.a. eelarve volikogus oli, siis kärpisime muudatusettepanekut lasteaiaõpetajate palgatõusu protsendi osas allapoole kommentaaridega, et tõstame neid palkasid ennaktempos ka edaspidi. Seda aga ei ole.

Kui 2015.a. eelarve volikogus kinnitati, siis istungi lõpus surus Tiit Gustavil kätt, õnnitledes võetud töökohustuste eest ehk leppisime kokku, et enne uut palgatõusu tehakse eelarve- ja majanduskomisjoni eestvedamisel palgaanalüüs, kus võrdleme erinevate sektorite andmeid naabervaldade ja üldise konkurentsivõimega. Seda ei ole me aga suutnud teha...

On positiivne, kui meil on julgust investeeringute peale mõelda. Teha asju, mis edaspidi aitavad kas kokku hoida või toovad suuremat lisaväärtust. Arengukava koostades tundus, et soov ja vajadus selleks on olemas. Positiivsed näited võib ka 2015.a. tuua. Meil on taas tankla ja see on investeering, mis toob tulu tagasi.

Anne-Ly: kas tasuta huviringide osas mõeldud kõiki või vaid õpilasi?

Hergo: mina arvutustes ja praegu jutus pidasin silmas õpilasi

Ülo: saatsin päeval e-kirjaga tabeli, kus proportsioonid kahe aasta võrdluses välja toodud; selgitas selle sisu lühidalt. Huviringide kohta oli küsimus, meil oli jah selline lubadus ja selle üle peaks mõtlema.

Vahur: kaasav eelarve, kuidas sellega on?

Heidi: tänaseks ideid esitatud ei ole

Tiit: mul on ka mõte selles osas, aga kas ma tohin esitada?

Heidi: kõik valla elanikud võivad esitada

Hergo: oluline on jälgida, et esitaja ei oleks hiljem otsustajate ringis

Otsustati saata eelarve teisele lugemisele

Kõik poolt.

3. Vallavolikogu otsus “Raamatupidamise 2015. aasta aastaaruande auditi läbiviimiseks audiitori nimetamine”

Tiit: võtsime pakkumised, odavaim pakkuja Audius AB. Teen ettepaneku kinnitada.

6 poolt

4. Vallavolikogu otsus “Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras avalikes huvides”

Tiit: Sõruotsa külaselts tegi avalduse pritsukuur viieks aastaks tasuta kasutusele võtta. Ettepanek anda see rendile, tingimus, et kõik kõrvalkulud jäävad seltsi kanda.

Hergo: haridus- ja kultuurikomisjon arutas asja ja suhtles ka külaseltsi esindajatega. Toetame ettepanekut. Mina ise pean oluliseks, et vald toetab kolmanda sektori algatusi ja tegemisi. Kohalik kogukond on kõige targem otsustama, kuidas kohapeal toimetada. Nii ka selle pritsukuuriga. Igati tervitatav, et on selts, kes soovib ajaloolise objekti heakorda parandada. Seda peaks igati soodustama ja toetama.

Gustav: kas viis aastat pole liiga lühike aeg?

Tiit: nii oli nende enda soov

Otsustati anda vallavara tasuta külaseltsi kasutusse.

Kõik poolt

5. Vallavolikogu otsus „Maa taotlemine munitsipaalomandisse, sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“

Pilvi: tee on selle peal, avaliku kasutusega. Kuulub maa-ametile.

Kõik poolt

6. Vallavolikogu otsus „Niidimäe kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“

Pilvi: ehituskeelu vööndi vähendamine, maavanema heakskiit olemas. Et saaks krundi tekitada.

Kõik poolt

7. Vallavolikogu otsus „ Kasutusvaldusesse antava põllumajandusmaa  nimekirjast väljaarvamine“

Kõik poolt

8. Volikogu otsus „Emmaste Vallavolikogu 28.08.2015 otsuse nr 92 „Maa taotlemine munitsipaalomandisse,  sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“ muutmine

Pilvi: Tohvri hooldekodu juures riigimaantee pikendus, maanteeamet eksis arvates, et ei soovi seda. Nüüd avastasid ja soovivad riigi omandisse taodelda.

Kõik poolt

9. Vallavolikogu otsus „Maa taotlemine munitsipaalomandisse, sihtotstarbe ja kohanime määramine“

Kõik poolt

10. Vallavolikogu otsus „Maa taotlemine munitsipaalomandisse, sihtotstarbe ja kohanime määramine“

Pilvi: valla teede alused maad.

Kõik poolt

11. Vallavolikogu määrus “Emmaste Vallavolikogu 31.01.2013 määruse nr 69 „Emmaste Vallavalitsuse (ametiasutusena) palgajuhend“ lisa nr 2 muutmine”

Tiit: uued määrad, kultuuri-ja sporditööspetsialisti koht välja. Koristaja palk muutub seoses miinimumpalga tõusuga.

Kuus poolt, üks vastu

12. Revisjonikomisjoni taotlus vaide pikendamise tähtaja osas

Tiit L.: ei jõudnud komisjoniga seda arutada, sellepärast vajaks lisaaega

Kõik poolt

13. Muud küsimused:

13.1. Volikogu otsus “Emmaste Vallavolikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu liikmele ja vallavalitsuse liikmele hüvitise määramine”

13.2. Volikogu otsus "Emmaste Vallavolikogu esimehe ja vallavanema töötasu määramine"

Hergo: pean ütlema, et ma ise pigem ei toeta eelnõusid. Aga esimese puhul, nii nagu seletuskirjas seisab, tekkis idee seoses vallavalitsuse sooviga määrata 2015.a. lõpus volikogu ja vallavalitsuse liikmetele jõulutoetus. Antud eelnõuga reguleeritaks kindlad hüvitiste määrad, mistõttu ei oleks enam vaja jõulu- või muude toetustega tegeleda. Teine ja väga oluline mõte on motiveerida volikogu liikmeid enam osalema ja panustama volikogu istungite töösse. Või tekitada diskussioon teemal: mis motiveeriks volikogu liikmeid rohkem panustama.

Teise eelnõu puhul on selleks vajadus, kuna eelarveprojektiga on vallavanemale ja volikogu esimehele samuti 5% palgatõus planeeritud. KOKSi järgi on selleks aga vaja volikogu otsust. Et keegi pole ettepanekut teinud, võtsin selle ise ette, et saada aimu, kuidas teemale läheneda. Ja leian, et see peaks enne eelarvearutelu volikogust läbi käima.

Leidsin, et need eelnõud võiks juba jaanuaris volikogust läbi käia. Et saaks seisukoha, kas üldse edasi minna. Kui minna, siis saata need enne teist lugemist eelarvekomisjoni.

Ülo: mõistlikum on minu meelest teiste hüvitise seos volikogu esimehe palgaga lahti kirjutada, pigem summadena välja tuua.

Otsustati suunata eelarve- ja majanduskomisjoni arutamiseks

Kõik poolt

13.3. Kodaniku teistkordne pöördumine seoses valla prügikastide asukohaga Emmastes.

Arutati pöördumist ja otsustati, et vallavalitsus võiks teemaga edasi tegeleda, kaaludes ka tehtud ettepanekuid

Kuus poolt, üks vastu

Järgmine istung tõenäoliselt 26.veebruaril.

Hiiu vald – võitjaid ei ole

Juba mitu kuud käib Hiiu vallas üks puntratants. Tsirkus, mida esmalt oli mõnel ehk isegi lõbus vaadata, on nüüd lihtsalt kurb või lausa tragikomöödiline.

Samas lugesime 8.jaanuari Hiiu Lehest nii praeguse kui endise volikogu esimehe ehk Georg Linkovi ja Margit Kagadze mõtteid toimunust. Intervjuu ja sellele antud kommentaaride näol.

Mida me sealt ei lugenud, oli konkreetne vastutuse võtmine või soov üksteisele samm lähemale astuda, otsida lepitust. Sest eks konfliktis on alati kaks või mitu osapoolt ja teab rahvatarkuski, et targem annab järele.

Kuigi leheloos kumbki kaotustest rääkida ei tahtnud, on neid märksa enam kui võitjaid.

Kaotajaks on nii Hiiu vald, kelle mainest mandriinimestega suheldes õiget mekki saab, kui ka kogu saar, sest kui leib ühest otsast hallitab, ei tundu ülejäänugi väga isuäratav.

Konkreetsemaks minnes on selgeks kaotajaks erakonnad. IRL, keda probleemide peasüüdlaseks peetakse. Samas on koalitsioonis 10 liiget, kellest vaid 3 kuulub selle erakonna ridadesse.

Reformierakond, kelle nimekirjas skandaalne Tarmo Kriis kandideeris ning kelle juurest Jüri Ojasoo üle jooksis. Peaministriparteil on hetkel volikogus vaid üks koht.

Sotsid, kelle piirkonna liikmete seas on lahkhelid. Üks osa toetab piirkonna esinaist vallavanemana, seevastu Ivo Eesmaa veenab inimesi teist poolt valima ja toetab IRLi kandidaati vallavanemaks.

Aga kaotajad on ka inimesed. Minu ja paljude minu tuttavate jaoks on Toivo Saue olnud seni sirgeselgne mees. Kahjuks või õnneks ei näinud me, kas ta (nii nagu ka veel üheksa koalitsiooni liiget) tõepoolest valinuks Kriisi volikogu esimeheks.

Mehe, kes võtab vaevaks umbes iga kümnendat istungit külastada. Justkui ostaks kiire auto, millega võid teistest mööda sõita, ent mille puhul tead, et igal teisel hommikul jääd jalameheks.

Või siis Hüllo-Kristjan Simson, kelle kommentaarid detsembrikuisel (just siis, kui kristluse järgi peaks olema mõistmise ja andestamise aeg) volikogu istungil tekitasid küsimusi, et kas tegemist on ikka sama mehega, keda ma vaimulikurüüs (ja sellega haakuva mõtteviisiga) ringi liikuvana tean.

Võib juhtuda, et kaotaja on ka Jaanus Valk. Ja kaotab palju. Töökoha. Mis sest, et ta on ainus, kes endise koalitsiooni siseprobleemide ilmnemisel täielikult isikliku vastutuse võttis ja tagasi astus.

Kuigi Georg ei taha seda välja näidata, on ka tema kaotaja. Langenud on maine ja vist on nii, et mida kaugemal Kärdlast, seda enam see kukkunud on. Kurb, et selles olukorras ei taha/oska keegi ühisosa otsida. Palgatõusu teema ei sobi kohe kuidagi antud ajahetke.

Tülid toovad otsest majanduslikku kahju vallale. Isiklik näide- minu elamisse kirjutas end aasta lõpul sisse Hiiu valla „pagulane“ eesmärgiga sinna makse mitte maksta. Usun, et nii on teisigi talitanud.

Aga ummikus on ka võimalik ühisvalla moodustamine Hiiumaal. Et Vabariigi valitsuse selge seisukoht on suuremad omavalitsused, siis reaalsem tundub pigem Pühalepa, Käina ja Emmaste ühinemine, mis tähendaks kahte valda saarele. Mis ei pruugi sugugi halb lahendus olla.

Küll võin nii enda kui oma tuttavate näitel kinnitada, et inimesed on väsinud ja tüdinenud toimuvast. Hiiumaa on ikkagi üks väike ning armas saar, mille ühes otsas toimuv mõjutab paraku ka ülejäänud maakonda.

Praegu on just see hetk, kus volikogu liikmed saavad tõestada, et nad ei kandideerinud valimistel mitte tähelepanuvajadusest või võimujanust, vaid neil oli ja on siiras soov valla arengutele kaasa aidata. Soovin teile selleks riigimehelikkust, üksteisemõistmist ja oskust teha järeleandmisi.

Ilmus Hiiu Lehes 26.01.2016