Hetkel käib usin Hiiumaa
arengustrateegia 2014-2020 koostamine. Töörühmad on pidanud
koosolekuid, mõelnud, arutanud, vaielnud. Nii ka mina hariduse
töögrupis.
Samal ajal on ka meedias viimase aasta
jooksul haridusteemad pidevalt aktuaalsed olnud. Märksõnadena võiks
ehk välja tuua tasuta kõrgharidus, gümnaasiumireform,
haridustöötajate streik ja minister Aaviksoo lubadus pedagoogide
palka tõsta.
Esiteks on selge, et ministeeriumi
poolt praegu välja pakutud mudelite põhjal on Hiiumaale otstarbekas
rajada riigigümnaasium. Tundub, et Kärdla seda teed lähebki. See ja õpilaste arvu jätkuv vähenemine
keskkooliastmes tähendab, et saarele jääb lähitulevikus üks
gümnaasium. Ehk siis Käina kaotab oma keskkooliosa.
Piisavalt tähelepanu pälvis ka uudis,
et möödunud aastal sündis Hiiumaal vaid poolsada last. Laias
laastus kaks korda vähem kui 2011 aastal!
Tõsi, sündimusnäitajad ei olegi
väikeses kogukonnas aastast-aastasse samal tasemel. Pigem esineb
teatud kõikumisi. Aga kukkumine oli ikkagi liiga järsk.
Statistikaameti andmeid uurides on näha, et sel sajandil on sündide
arv Hiiumaal vaid korra, aastal 2001, olnud üle saja, täpsemalt
105.
Kui veel 1990ndate alguses sündis
saarel 200 ja rohkem last, siis nimetatud kümnendi lõpuks vähenes
see näitaja kaks korda. Nüüd on siis samasugune kiirlaskumine
toimunud.
Eesti haridusasutuste võrk on rajatud
eeldusel, et õpilaste arv ei kahane või ei muutu olulisel määral.
Ent need protsessid on aset leidnud. Tegelikult vajanuks
haridusmaastik juba aastate eest korrastamist, aga eelmised ministrid
on sellest ebapopulaarsest teemast mööda läinud.
Et asjaga venitatud on, tuleb nüüd
kohati väga valusaid otsuseid vastu võtta. Esiteks asuti
gümnaasiume korrastama. Hiiumaad korduvalt väisanud haridus- ja
teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis väitis, et põhikoole
see ei puuduta ja soov on neid pigem toetada, et väikesed lapsed
saaksid kodu lähedal põhihariduse omandada.
Samas rahastusmudelid ei näita
kusagilt otsast, et kodulähedaste põhikoolide säilimisele püütakse
kaasa aidata...
Oluline näitaja on õpilaste arv
kolmandas kooliastmes ehk 7-9 klassis. Ministeerium loeb selle
jätkusuutlikkuse piiriks 30 last (kümme õpilast igas klassis).
Riigieelarvest eraldatav õpetajate palgaraha sõltub õpilaste
arvust. Ehk siis- kui see number on alla 30, tuleb omavalitsusel
leida lisaressursse kooli ülalpidamiseks.
Nii Palade, Emmaste kui Lauka on kõik
selle numbri lähedal. Emmaste sel õppeaastal veel pealpool
etteseatud piiri, ent sügisest enam mitte. See aga tähendab, et nii
Pühalepa, Emmaste kui Kõrgessaare vald peavad koolidele tublisti
peale maksma. Näiteks saare lõunapoolseim omavalitsus aastatel
2013-2015 ca 60000 eurot.
Mainisin eespool pedagoogide
palgatõusu. Tõepoolest, nii noorem- kui pedagoogide palga
alammäärad tõusid. Samas on tugispetsialistide ehk logopeedi,
psühholoogi jne. rahastamine õpetajate palgatoetusest keelatud. Kui
nüüd juurde arvestada, et kolmandas kooliastmes alla 30 õpilasega
koolid lisaraha ministeeriumilt ei saa, peavad omavalitsused jõudsalt
rahakotiraudu paotama.
Juba on saarel tehtud ka arvutusi, et
kui Lauka kolmas kooliaste liita Kärdlaga ja Emmaste oma Käinaga,
kui suur oleks siis rahaline kokkuhoid.
Olen viimased päevad vabadel hetkedel
samuti sellele mõelnud. Õpilaste arvust lähtuvalt ja sellega
otseselt seotud riigipoolsest rahastamisest tulenevalt hoiaksime raha
kokku küll. Kümneid tuhandeid.
Lisaks saan aru neist, kes kahtlevad,
kas viie-kuue õpilasega klassis saab efektiivset ja kaasaegset
õppetööd läbi viia. Vastus on- sõltub klassist. Õpilased võivad
kaotada, kuna ei saa teha rühmatööd või gruppidevahelisi
võistluseid. Samas nad võivad ka võita pälvides rohkem
individuaalset tähelepanu ja õpilasekeskset lähenemist.
Antud variant kuulub aga Hiiumaal
hetkel mahakandmisele. Põhjus on transpordis. Või siis pigem selle
puudumises. Mõne kilomeetri võib õpilane kooli või koju ka
jalutada või rattaga sõita. Aga kui distants on 20+ kilomeetrit?
Käina poolt sõidab Emmastesse
liinibuss kella 13 ajal, järgmine umbes 17.30 ja viimane kolm tundi
hiljem. Laps, kes tahab osaleda huviringides, jõuab koju vaid
magama, sest juba kella kuuest tuleb taas tõusta.
Siit tuleneb rõhuv vajadus graafikut
tihedamaks muuta. See nõuab aga lisaraha. Ehk tõenäoliselt tuleks
palgakuludelt võidetu kütte alla maksta.
Lisaks tooks kolmanda kooliastme
sulgemine kaasa probleeme kogukonnale. Kindlasti kaoks mõni
ametikoht, kuna tunde lihtsalt ei jagu kõigile õpetajatele. Kaob
ostujõuline inimene, kaotab ka kauplus, kust vähem kaupa ostetakse.
Kaotab vald, kes saab vähem tulumaksu. Ja nii edasi...
Samas on selge, et hoonet tuleb ikka edasi kütta- olgu seal siis 40 või 80 või 120 õpilast sees. Vahendite hulk aga sõltub otseselt sellest, mitu last seal õpib.
Emmaste koha pealt on prognoosid lähiaastateks helged. Teises klassis õpib 16 last, sügisel istub koolipinki 12 poissi. Õppeaastaks 2015/16 tõuseb õpilaste arv üle saja.
Aga mis saab edasi? Seda on raske öelda, kuigi kui mõelda ka eespool välja toodud 2012. aasta sündide arvule- 50 ja see on kogu saare peale!-, siis ilma olulise muutuseta paremuse suunas on tulevikus kohal küll väga tumedad murepilved...
Mina võin siin kirjutada mida iganes. Selge on, et otsuseid võtab vastu kohalik volikogu, keda oktoobris taas valima asume. Tahaks küll näha, et sinna kandideerijad juba praegu avalikult oma mõtteid välja julgevad käia.
Arvan, et niivõrd olulisi küsimusi peaks avalikult ja põhjalikult
arutama. Varakult. Mitte siis, kui muutused ukse taga on. Või veel hullem- nad on juba tuppa astunud.
