Aruanne

Nädal tagasi ehk 20. oktoobril möödus kaks aastat kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogude valimisest. See tähendab, et täpselt pool sellest valimisperioodist on möödas. On paras hetk tagasi vaadata.

Emmastes jõudis volikogusse valimisliit (VL) Emmaste Eduks, võttes kolm kohta, VL Ühtne Emmaste viie ja IRL ühe kohaga. Tänaseks on Emmaste Eduks üksmeelselt volikogu tööst loobunud. Ühtsel Emmastel on kuus, IRL-il kaks ja Keskerakonnal üks esindaja volikogus. Kokku on kohast volikogus loobunud 17 inimest.

Kui valimiste võitja loosung oli „Kõik ühes paadis“, siis reaalsus nii ilus ei olnud. 31. oktoobril toimunud esimeseks volikogu istungiks ei suutnud Ühtne Emmaste kokku leppida volikogu esimehe kohas.

Ülo Kikas ja Gustav Kotkas kandideerisid teineteise vastu ja häältega 5-4 osutus valituks Kikas.

Allakirjutanu valiti haridus- ja kultuurikomisjoni esimeheks. Lisaks olen sellest ajast alates panustanud põhikooli hoolekogu tegemistes.

Eelmise valitsemisperioodi pärandus

Murepilved kerkisid meie kohale 2014. aasta alguses. Seoses võlakoormusega. 19. aprillil saabus rahandusministeeriumilt kiri KOV finantsseaduse rikkumise kohta, valla netovõlg oli selleks hetkeks 70%.

See uhke pärandus Peedu-perioodist on piiranud meie valikuvõimalusi. Aga nagu numbrid kinnitavad, Emmaste liigub õiges suunas ja võlakoormus on märgatavalt vähenenud.

Oktoobris, peale seda kui Emmaste Eduks volikogu tööst loobus, ehk aasta tagasi usaldati mulle volikogu aseesimehe koht. Ühest küljest võtsin volikogu tööd algusest peale tõsiselt, teisalt tundsin, et selle usaldusega kaasneb veel suurem vastutus.

Detsembris tegin volikogus ettekande „Emmaste täna ja homme“, kus analüüsisin tehtut ja pakkusin ideid, kuidas edasi minna. Võtan selle eest vastutuse ja vabandan, kuna sinna mahtus ka emotsioone ja sellest kantud lauseid. Saan aru, et poliitikas ei ole aga emotsioonidel kohta.

Vajakajäämistele tähelepanu juhtimine (lisades samas ka võimalikud lahendused) tuli mõnele ootamatult ja seda tõlgendati ka kui rünnakut. Mida see kindlasti ei olnud. Sellegipoolest järgnes sellele teatav infosulg ja muutus suhtumises.

Kaasamise olulisus

Kevadel sain haridus- ja kultuurikomisjoni esimehena ootamatult teada struktuurimuudatustest noortekeskuses. Pöördusin kohe volikogu esimehe, revisjonikomisjoni esinaise ja vallavanema poole. Ettepanek oli teema juures aeg maha võtta ja teha otsused laiemas ringis, kaasates seotud huvigrupid.

Mittekaasamine ja seisukoht, et vigu tehtud ei ole, viis aprillis umbusaldusavalduse esitamiseni. See ei läinud läbi, aga polnud ka otsene eesmärk. Mõte oli juhtida tähelepanu sellele, et protsessis on vigu tehtud.

Vastuolud võtsid tublisti motivatsiooni maha, kaalusin tõsiselt ka komisjoni esimehe kohast loobuda. Aga see olnuks liiga lihtne lahendus. Eesmärk on siiski, et eri osapooled suudaks ühiselt valla edukaks juhtimiseks vajalikul määral koostööd teha, teineteise ja teineteise arvamusega arvestada. Selle nimel tuleb aga tööd teha. Vahel ka samm tagasi astuda, et seejärel võiks taas sammu üksteise suunas astuda.

Loobumine olnuks vale ka selles valguses, et pean praegu volikogu suurimaks puuduseks oodatust/loodetust väiksemat panustamist. Minu idealistlik maailmapilt ütleb, et inimene, kes kandideerib volikogusse, on arvestanud, et tal tuleb selleks edasipidi muude tegemiste arvelt aega võtta. Töö volikogus ei ole osaleda kord kuus istungil ja hääletada.

Mis saab edasi?

Arvan, et Ülo ja Tiidu (Paulus, vallavanem) võimekust juhtidena näitab see, kui hästi suudetakse volikogu ja vallavalitsuse, aga ka volikogu komisjonide vahel tekitada koostööd ja kooskõla. Kui hästi suudetakse motiveerida volikogu ja vallavalitsuse liikmeid vabast ajast valla asjadesse panustama. Eriti olukorras, kus põhimõtteline opositsioon puudub. Kaks aastat on veel aega.

Positiivsena toon välja, et lapsed, kelle oma valimisprogrammis esikohale seadsime, on varasemast rohkem fookuses. Nii näiteks saavad kooliõpilased teist õppeaastat maakonna piires tasuta bussiga sõita.

Koolis on õpilaste arv tõusuteel ja kindel selgus, et jätkatakse liitklassideta täispõhikoolina. Uuel õppeaastal on algklassiosas üle poolesaja õpilase. Kool on valla investeeringutereas prioriteetsel kohal, renoveeritakse hoonet ja uuendatakse IT-vahendeid.

Mul on hea meel, et arusaam kultuuritöötaja vajalikkusest jõudis komisjonist volikoguni ja meil on kultuuri- ja spordispetsialist sellest aastast tööle võetud.

Väga oluliseks pean avatust ja kaasamist. Näiteks võttis volikogu vastu protokollilise otsuse kaasava eelarve rakendamiseks 2016. aasta eelarve juures. Valla uue arengukava raames viisime läbi külakoosolekuid, sisendi saamiseks jõudsime nii eakate kui kooli- ja lasteaialasteni.

Tulevikku vaadates tuleb arvestada ka haldusreformiga, mille valitsus kindlasti ellu tahab viia. Ettevaatavalt on Käina ja Emmaste vallavanemad ning volikogu esimehed kohtunud ja võimalikku liitumist arutanud. Tundub, et Lõuna-Hiiumaa vald on inimestele aksepteeritav stsenaarium.

Kaks aastat on jäänud. Majanduslik seis on varasemast kindlam. Suur tänu meie ettevõtjatele ja inimestele, kes ka mandril töötades end Emmaste hingekirjas hoiavad. Tänu teile on Emmaste maksulaekumine Hiiumaal suurima kasvuga.

Oluline on, et poliitilised vastuolud ei takistaks sisulist tööd valla juhtimisel. Usalduslik ja aus suhe volikogu ja vallavalitsuse vahel ning valijate ehk vallaelanike ees on kõige alus.

Ilmus 27.10 Hiiu Lehes