Koostööst – positiivne programm

Valimised 2013. Ühe valimisliidu võit ja enamus volikogus. Ühelt poolt selge signaal, et kaasame, teeme koostööd kõigiga. Teiselt poolt omavahelised arusaamatused volikogu positsioonide jaotamisel.

Minu ettekanne volikogu saalis aastavahetuse eel, plussidest ja miinustest volikogu-vallavalitsuse töös.

Komisjoni ja vallavalitsuse erinev arusaam koostööst ja vallas läbi viidavate muudatuste protseduurilisest korrast.

Vallavanema ettekanne volikogus, teemaks koostöö.

Ei ole just parimad eeldused vist. Samas mainitud said avalikud toimingud. Palju jäi kulisside taha. Paraku on väikeses kohas lavakardin üsna õhuke. Otse ja avalikult öeldu pluss on, et info jõuab kohale moonutamata kujul. Lisaks on see ühele õigele inimesele kohane. Miinuspool on, et selle käigus võib kannatada saada ka valla(-volikogu, -valitsuse) üldine kuvand.

Volikogu juunikuu protokolli väljavõte:

T. Paulus: tuleb edasi minna ja koostööd teha.

Ü. Kikas: Tuleb teha head koostööd lähtudes sellest, millised on kellegi ülesanded, eelkõige

lähtudes valla huvidest.

Ühesõnaga soov koostööd teha on olemas. Ja see on juba tubli eeldus selle õnnestumiseks.

Eesti keele seletav sõnaraamatust:

Koostöö - kahe v. mitme isiku, isikute rühma vm. ühine v. kooskõlastatud töötamine v. tegutsemine

Sissejuhatuses mainitu on minevik. Kui palju keegi sellest kinni hoiab, on meie enda teha.

Oma ettekande eest detsembrikuus võtan vastutuse. Vabandan. Sinna sattus sisse ka emotsioone ja sellest kantud lauseid. Poliitikas ei ole emotsioonidel aga kohta.

Samas komisjoni ja vallavalitsuse vastuolud võtsid minul küll motivatsiooni maha, kaalusin tõsiselt komisjoni töösse panustamisest loobumist. Olles aus, ei löö mul ka praegu komisjonile mõeldes silmad särama, nagu see oli 2013 lõpus.

Vallavanem oma ettekandes konkreetseid lahendusi ei pakkunud, aga usun, et sõnavõtt oli märk sellest, et koostöö kui sellise jaoks on ka sealt poolt uks lahti.

Sisulise poole peale liikudes. Nagu seletav sõnaraamat välja tõi, on koostöö mitme osapoole kooskõlastatud tegutsemine.

Tunnistan päris siiralt, et olen vigu teinud.

Koostööd kui sellist olen aga püüdnud teha. Sest valimistejärgsed signaalid viitasid, et seda soovitakse ka teiselt poolt. Aus inimene ütleks ju, kui ta tegelikult seda ei soovi teha. Volikogus olev häälteenamus lubaks ju teisi mitte kuulata.

Kuni kevadiste arusaamatusteni kaasasin vallavanema alati sisuliste küsimuste juures komisjoni koosolekule. Protokolli saatsin tutvumiseks samuti otsekirjaga. Olles aus, kuni ettekandeni volikogus sain otseinfot ka sealtpoolt.

Info vahetamine ongi väga oluline teetähis koostöö juures. Lisaks teabe vahetamisele on see ka märk, et austan teist osapoolt ja soovin temaga arvestada.

Meil on lõpusirgel uue arengukava koostamine. Nii laiapõhjalise kaasamise kaudu ei ole seda varem kunagi tehtud. Kas mujal Hiiumaalgi on? Kui me suudame nüüd suurte solvumiste ja tülideta lõppversiooni kokku panna ja vastu võtta, siis on see juba päris korralik eeldus koostööks. Loomulikult kui me siis selle dokumendi järgi ka reaalselt ja praktiliselt toimetame.

Riigi poliitiline olukord on see, et tõenäoliselt ei ole suuri muudatusi valitsuse osas oodata. Seega minnakse edasi ka haldusreformiga. Oht (või võimalus, ehk isegi ootus- kuidas kellele), et 2017 valimiste järel on saarel üks või maksimaalselt kaks omavalitsust, peaks meie jaoks olema väga mõjus eeldus koostööks. Kui me muidugi tahame selle piirkonna eest siin ka tulevikus ühendvalla koosseisus seista.

Ma usun koostöö võimalikkusesse. Aga vaja ei ole häid sõnu, vaja on tegusid. Kui me ka ei jõua päris ühisele otsusele, siis mõistlik inimene ei jonni, kui teda on laua äärde kutsutud, ta on saanud oma argumendid välja käia, teda on kuulatud, ent sellele vaatamata on teise poole mõte ja argumendid peale jäänud. Aga oluline ongi siinjuures talle selle võimaluse andmine.

Ehk ma väga loodan, et me ka reaalselt tahame teha koostööd. Et varem öeldu ei ole olnud sõnakõlks.

Loodan, et me oleme nii tugevad ja meie argumendid on nii sisulised, et me ei karda juba protsesside algfaasis teisi osapooli kaasata.

Sest tegelikult on meil vallas ikkagi veel päris mitu asja, mis vajaks teatud muudatusi ja koos sellega uut arenguimpulssi. Vähemalt valimistejärgselt sain aru, et on soov käised üles käärida ja tegutseda. Tahan uskuda, et see soov on siiani põues. Koos jõuab kindlasti rohkem ära teha.

Ettekanne volikogus, 11.09.2015

Hergo Tasuja,

volikogu aseesimees