Vundament on laotud

Teisipäevasel volikogu istungil kinnitati valla alusdokumendid ehk Hiiumaa valla põhimäärus ja osavaldade põhimäärus.

See tähendab, et vundament on laotud – üldised põhimõtted, mille alusel toimetada ning kust edasi liikuda, on kokku lepitud.

Julgen hinnata, et vundament on piisavalt kindel, et sinna peale ülejäänud struktuur ehitada. Niisamuti saab määruste menetlemise protsessist positiivset välja tuua.

Alustangi viimasest. Kuigi on neid, – ja eriti tegusad on nad sotsiaalmeedias tegutsedes – kes ehitavad opositsiooni ning koalitsiooni vahele justkui okastraadiga kaetud aia, siis tegelikult see nii ei ole ning koostöö ühise asja nimel on võimalik.

Tõsi, kui inimesed oleksid alati ning kõigis küsimustes ühel arvamusel, siis võinuks nad ju ka valimistel ühes nimekirjas kandideerida. Ehk teatud eriarvamused on loomulikud.

Olulisem on aga see, et kui mõistlikult tegutseda ja argumenteeritult oma ettepanekud lauda käia, siis neid ei heideta kõrvale ainuüksi selle pärast, et esitaja oli n-ö valest nimekirjast. Ehk et dokumendid on saanud olulist täiendust lisaks koalitsioonipartneritele ka Keskerakonna ja Kodusaare esindajatelt.

Nii sai näiteks hariduse teema põhimäärustes põhjalikumalt lahti kirjutatud ehk saab selgelt vahet teha, mis on Hiiumaa vallavalitsuse ja mis osavaldade pädevuses.

Konkreetsemalt. Vallavalitsuse pädevuses on hariduse juhtimiskompetentsid ehk hariduse sisuline juhtimine toimub keskselt. See peaks soodustama senisest veel tõhusamat lasteaedade- ning koolidevahelist koostööd ja parimate praktikate jagamist.

Samas kui haridusasutuste igapäevane toetamine ning majandamine toimub osavalla tasandil.

Samamoodi on jagatud teine väga oluline valdkond, sotsiaalvaldkond. Selle koordineerimine ja kitsad kompetentsid nagu lastekaitse ning terviseedendus on keskselt juhitud. Samas kui sotsiaalhoolekanne ja igapäevased toimetused, sealhulgas nõustamine ja asjaajamine toimuvad osavaldades. Ehk teenus jääb inimesele võimalikult lähedale.

Vastavalt põhimäärusele ongi osavalla eesmärk kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, selle elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel.

Mäletame, et valimiste eel oli Kodusaare jaoks väga oluline teema osavaldade eelarve. Seadusega ei ole võimalik, et meil hakkaks olema viis – või koguni kuus, kui Hiiumaal tervikuna oleks samuti eraldi eelarve – erinevat eelarvet. Liiatigi ei ole see mõistlik.

Küll on osavallal valla eelarve osana iseseisev eelarve oma ülesannete täitmiseks. See tähendab, et osavalla pädevuses olevate otsuste tegemine toimub osavalla tasandil.

Ning põhimäärus sätestab ka, et osavalla jooksva aasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe viiakse üle osavalla järgmise aasta eelarvesse. Ehk et kui mõni piirkond majandab edukalt ja/või kokkuhoidlikult, siis ülejääki saab kasutada täpselt sellesama piirkonna huvides.

Vaade tulevikku on nii piirkonna tasandilt lähtuv kui Hiiumaad tervikuna arvestav.

Ilmus 15.12 Hiiu Lehes

Lubav algus

Laupäeval pidas Hiiumaa vald oma esimest väikest juubelit – täitus esimene elukuu.

Algus on olnud tegus. Käesoleva kuu jooksul on toimunud juba kolm volikogu istungit ja täna, teisipäeval kell 15 ootab ees neljas.

Ent see on ka loomulik, arvestades, milline tee valitud sai. Demokraatlik, avatud ja kaasav on märksõnad.

Teoreetiliselt oleks võimalik uue valla põhimäärus või muud alusdokumendid volikogus kiiresti ka n-ö ära koputada. Ehk võtta need näiteks kolmandal istungil ja kohe esimesel lugemisel, ilma suurema aruteluta vastu.

Parem variant on need kõigi osapoolte ehk kogu volikogu kaasates läbi arutada ja volikogus mitmel lugemisel menetleda. Tõsi, see tähendab, et kogu süsteemi käimalükkamiseks läheb veidi enam aega.

See on ka põhjus, miks julgen öelda, et Hiiumaa valla algus on olnud paljulubav.

Tõsi, pikk tee on veel minna ning ma ei väida, et kõik seni astutud sammud on olnud ideaalsed. Aga kindlasti on viljakas pinnas edasiseks laotud.

Volikogus tasakaal

Nii on volikogus lähtutud heast demokraatlikust tavast. See tähendab, et volikogu aseesimehe koht usaldati saadikule, kes ei esinda sotsiaaldemokraate või Ühist Hiiumaad ehk koalitsiooni, ent kes valimistel rahva tugeva mandaadi pälvis.

Samamoodi toimiti komisjonidega – koalitsiooni liige juhib komisjoni ning opositsiooni liige täidab aseesimehe rolli. Lisaks usaldati kontrollorgani ehk revisjonikomisjoni moodustamine täielikult opositsioonile.

Pean tunnistama, et esimesed volikogu istungid on olnud kohati ehk pisut häirivad. Just sõnavõttude või küsimuste sisu osas. Ehk ma ei ole kindel, et alati on suudetud konstruktiivseks ja viisakaks jääda.

Samas tähendab see, et kõigil on olnud võimalus sõna võtta ja just nii palju kui neil öelda on olnud. Kõik soovijad on saanud on muresid või rõõme jagada, tekkinud küsimusi esitada.

Ma ei hakka siinkohal hinnanguid andma vaid julgustan inimesi ise istungeid vaatama-kuulama tulema. Need on avalikud. Seni on huvi pigem kasin olnud, paraku.

Teistpidi komisjoni koosolekut pean küll lahendustele orienteerituks. Olukorras, kus humanitaarkomisjoni koosolekul istus minu ühel käel neli opositsiooni ja teisel käel viis koalitsiooni esindajat, suutsime pea igas küsimuses konsensuseni jõuda.

Ja kindlasti ei jooksnud eri küsimuste puhul arvamused koalitsioon-opositsioon joont pidi. Viimane on minu hinnangul positiivne ja märk tugevast demokraatiast. See ei tähenda, et opositsiooni- või koalitsioonilepingud ei kehtiks. Aga tähendab, et volinikel on olemas oma seisukoht erinevatel teemadel. Tõsi, päeva lõpuks tuleb kuhugi jõuda ehk milleski kokku leppida, et edasi saaks liikuda. Ent usun, et keegi ei soovi aega, mil tuleb lihtsalt jälgida, kas võistkonna kapten keerutab rohelist või punast markerit.

Haldusreform ei ole negatiivseid mõjusid kaasa toonud

Tahaksin uskuda, et inimeste hirmud seoses haldusreformiga hakkavad kaduma. Ei ole see ju kaasa toonud teenuste keskusesse koondumist. Ei tähenda see tähelepanu kontsentreerumist vaid linnale. Ei suuna see investeeringuid ainult ühte piirkonda.

Endised vallamajad toimetavad edasi, inimene ei pea oma asjade korda ajamiseks senisest kaugemale liikuma. Vastupidi, otsime lahendusi, kuidas senine süsteem kodaniku jaoks veel mugavamaks muuta.

Nii võib isegi öelda, et hiidlased on justkui krati kombel käitunud. Ehk vabariigi valitsuse poolt kavandatud haldusreform viidi ellu, ent seniseid valdu ei likvideeritud. Need toimetavad osavalla staatuses edasi ja korraldavad kohapealset elu, samas kui strateegilisi otsuseid planeeritakse ülesaareliselt.

Ilmus 28.11. Hiiu Lehes

Rahvas on rääkinud

Valimistulemused on pika ootamise peale selgunud. Paljude, ja mitte ainult kandidaatide, jaoks on see ilmselt kergendus, sest poriloopimist oli üksjagu. Eriti sotsiaalmeedias.

Aga tulemused on rõõmustavad. Need räägivad selget keelt sellest, et valimiste põhiküsimus ei olnud tuugenid või mõne objekti ehitamine/mitteehitamine.

Põhiküsimuseks sai see, millist poliitilist kultuuri me uue, ülesaarelise omavalitsuse ülesehitamiseks soovime. Sest just see oli sõnum, mida kaks edukamat nimekirja – Sotsiaaldemokraadid ning Ühine Hiiumaa – levitasid.

Uues olukorras on eriti oluline, et vähemuses oleks mõtteviisi „Olen juhiks valitud, seega tean igas olukorras ja igas küsimuses kõige paremini, kuidas ja mida teha tuleb.“

Isiklikust vaatenurgast.

Olen viimased neli aastat Emmaste vallavolikogu liikmena oskuste ja jõu piires panustanud valla teemadel. Et vaid pool aastat enam (veebruaris 2013 soetasin korteri, aprillis sain n-ö sissekirjutuse) olen olnud selle valla kodanik, siis ei olnud ma valimistulemuste selgumise eel milleski kindel.

Seda enam olen tänulik valijatele usalduse eest. Samas annan endale aru, et nüüd alles tuleb tööd tegema hakata, et usaldus välja teenida.

Valimiste eel panin enda jaoks kirja valimislubadused. Ei räägi sotside programmist, kuhu ühena paljudest samuti sisendi andsin, vaid isiklikest lubadustest. Arvan, et praegu on päevakohane need välja tuua:

Luban, et osutudes valituks vallavolikogusse, ei kavatse ma seal lihtsalt istumas ja kätt tõstmas käia. Võtan vaevaks kaasa mõelda, materjalid läbi töötada, vajadusel nõu küsida (just, ma ei olegi iga valdkonna spetsialist nagu parimad poliitikud kipuvad olema). Kindlasti ei jäta ma oma arvamust ja seisukohta välja ütlemata.

Luban, et jätkan avatult ja ausalt. Ehk räägin ja kirjutan, miks ma ühe või teise asja puhul nii arvan või hääletan. Jätkan info avalikku jagamist, mis puudutab valda ja volikogu.

Luban, et olen valmis ära kuulama ka seisukohad, mis minu arvamusest erinevad. Tegutsen mõtteviisi järgi, et vallavalitsus ja vallavolikogu on vallaelanike teenistuses, mitte vastupidi.

Ilmus 17.10 Hiiu Lehes

Istung 49

Volikogu istung 49

Kohal 8 liiget

Vallavalitsuse info

2017.aastal laekus tulumaksu võrreldes 2016.aasta 8 kuuga 0,66% rohkem. Reservfondist toimus septembris raha eraldamine advokaadibüroodele.

Emmaste valla arengukava  2016-2023 seirearuanne
Tiit: Eks igaüks loeb sellest välja, mida välja lugeda tahab.

Volikogu määrus Emmaste valla 2017. aasta eelarve I lisaeelarve

Kõik poolt

Volikogu otsus „Loa andmine riigihanke korraldamiseks“

Vähendati hanke maksumust 65-lt tuhandelt 45-le.

7 poolt

Volikogu otsus „Emmaste valla noorte huvihariduse ja huvitegevuse kava aastateks 2017-2018 kinnitamine“
Karin: Anne-Ly on seda eest vedanud. Riigipoolne toetus 10 tuhat eurot on juba vallale laekunud.

Kõik poolt

Volikogu otsus „Detailplaneeringu koostamise algatamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine”

7 poolt

Volikogu otsus „Vallavara tasuta kasutamise lepingu pikendamine otsustuskorras“

Tiit Laun lahkus arutelu ajaks

Pikendada MTÜ Sõru Merekeskusega vallavara tasuta kasutamise lepingut viieks aastaks.
4 poolt

Volikogu otsus „Vallale kuuluvast kinnistust osa kasutusse andmise pikendamine“

Kõik poolt

Volikogu otsus „Vallale kuuluvast kinnistust osa kasutusse andmine“

Kõik poolt

Volikogu otsus “Kasutusvaldusesse antava põllumajandusmaa nimekirjast väljaarvamine“

Kõik poolt

Volikogu otsus “Vaba põllu- ja metsamaa nimekirjast väljaarvamine”

Kõik poolt

Avaldus

Viimane sõnavõtt volikogus

Kahtlesin küll, kas üldse sõna võtta. Aga siis vaatasin nädalavahetusel üle 2013. aasta valimislubadused, lugesin volikogu istungite protokolle ja meenutasin viimast nelja aastat. Kõrvutasin neid. Et saaksin rahuliku südamega edasi minna, pean oma mõtteid jagama.

Oluline hoiak on avatus – vallamaja teabe kättesaadavus, piisavus, selgus. Taunime varjatud motiive. Arvestame kriitikaga.

Vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla ametnike ülesanne on oma rahvast teenida.

Valimisliit Ühtne Emmaste lubadused. Need ei ole seotud rahaga ehk ei ole saanud jääda investeerimisvõimekuse puudumise taha. Aga julgen väita, et nende täitmine ei ole õnnestunud.

Viitan põhimõtetele ja väärtustele, käitumiskultuurile. Allpool toon konkreetsed näited ja avan enda mõtteid.

Enne valimisi kirjutasite, et valimistejärgne tegevus on vallaelanike teenimine. Just niipidi – vallavanem ja volikogu liikmed on inimeste teenistuses, mitte vastupidi.

Kahjuks näitavad kogemused ja reaalsed teod suhtumist, et valija andis mulle mandaadi ja koos sellega olen saanud ka teadmised tegemaks ainuõigeid otsuseid.

Puudub oskus enda tegemisi kriitiliselt hinnata ja ebaõnnestumisi tunnistada. Samas teame, et ideaalseid inimesi ja asju pole olemas. Keegi ei pahanda, kui miski ei lähe päris nii, nagu planeeritud. Tunnistame seda. Otsime lahendusi, kuidas asja parandada ning teeme uuesti ja paremini.

Küll tekitab nördimust, kui vigu varjame.

Täna on päevakorras taaskord Merekeskusega seonduv. Ma ilmselt oleksin olnud valmis hääletama lepingu pikendamise poolt. Mis sest, et vahepeal kokku lepitu ei ole realiseerunud ja volikogule lükatakse ette ikka ja jälle sedasama dokumenti, laskmata kaasa rääkida sisu osas.

Aga üllatusega lugesin, et Merekeskus soovib saada 5000 eurot lisatoetust valla eelarvest. Igal aastal! Umbes sama summa eest teeb Toomas P. aastaringselt tööd puhkpilliorkestriga, sealhulgas peab tasuma kütuse ja muude kulude eest. Alles juunikuus eraldas volikogu MTÜle Sõru Merekeskus 49 000 eurot. Väidetavalt vana võla katteks. Võla, mille kohta ei ole volikogu liikmetele ühtegi dokumenti esitatud. On vaid suusõnaline informatsioon.

Pühalepa poliitikud olid vähemalt nii palju ausad, et võtsid endale valla eelarvest preemia õige nime all. Lisaks tunnustati ametnikke. Kui sisust rääkida, siis vaid neid pidanukski tunnustama. Poliitiku amet on vabatahtlikult võetud kohustus ja sellega ei tohiks valla elanike rahakotist preemiaid kaasneda.

Mulle tundub, et siin soovivad mõned mehed end justnimelt premeerida. Valla rahakotist. Juunis 49 tuhat, igal järgneval aastal veel viis tuhat. Arvestades, kes on antud MTÜ liikmed, siis jääb väga paha maitse suhu...

Andke andeks, aga mina sellega leppida ei saa.

27. märtsil küsisin volikogus „Miks ei ole Sõru väikelaevasadamal esitatud reostustõrjeplaan?“ Tiit P. vastas: „Ei ole suutnud välja mõelda, kes vastutama hakkaks, aga plaan on koostamisel.“

„Kui kaugel oleme valla arengustrateegia eesmärgi täitmisega ehk Sõru sadama kompleksi arendamise kontseptsiooni ja äriplaani koostamisega?“ esitasin küsimuse 31. oktoobril 2016. Tiit P. vastas: „Ei ole alustatud, plaan on tegeleda.“

Selsamal volikogu istungil kõlas küsimus: „Kui suur on iga-aastane tulu, viimase viie aasta näitel, sadamatasudelt Sõru väikelaevasadamas?“

Ja Tiit P. vastus: „Vallavalitsus tulu ei ole saanud ja sellest meil ülevaade puudub, vastavalt lepingule on see jäänud Merekeskusele.“

Sama teema oli üleval aprillikuus. Tiit L. selgitas 29. aprillil 2016, kui Ülo K. uuris Merekeskuse kulude kohta: „See on pigem nii, et vald ostab näiteks värvi ja Merekeskus värvib.“

Ja sealsamas küsis Ülo K.: „Palju on MTÜ-l liikmeid? Osa neist on vist ka valla juhtimisega seotud, vallavanem näiteks.“

Merekeskuse MTÜ juht Tiit L. vastas: „On viis või kuus liiget.“

Aprillis ütles ta ka: „Merekeskus ei ole huvitatud sadamatasude korjamisest, nii mõnigi alusejuht on olnud arvamusel, et maksab millegi eest, mille eest ei pea maksma. Aluseid vähe viimasel ajal. Merekeskuse seisukoht on, et vald võiks opereerida.“

Ehk puudujääke on piisavalt, Merekeskus soovib keskenduda põhikirjalistele eesmärkidele, volikogu pole saanud lepingut sisuliselt arutada, aga vallavalitsus (mida juhib juhuslikult – kindlasti siin mingit huvide konflikti ei ole, eks – vallavanem, kes on MTÜ liige) tahab järjekindlalt sõlmida lepingut, mis toob vallale siduvad rahalised kohustused.

Põhimõte kui selline on õige. Delegeerida tegemisi kogukondadele, andes neile nii kohustused kui vahendid. Aga kui vaatame, kui palju (loe: vähe) on vald aastate jooksul toetanud Harju-Valgu piirkonda ja sealse seltsimaja ülalpidamist, Leisu-Nurste piirkonda ja sealse seltsimaja ülalpidamist või kasvõi sadama lähedal tegutsevat Sõru külaseltsi, siis torkab selgelt silma, et tegemist ei ole olnud võrdse kohtlemise printsiibiga.

Minu ettepanek on lepingu pikendamisest loobuda, lasta Merekeskusel tegeleda põhikirjaliste eesmärkidega ja sadama arendaja leidmiseks viia välja konkurss. Meil on vallas ärksaid ja hakkajaid inimesi küll, kes võiks Sõru väikelaevasadamale reaalselt elu sisse puhuda. Tärkma sadam on heaks näiteks.

Vahepeal positiivsest.

Erinevalt vallavanemast või kohati ka volikogust, on ametnikud valdavas enamuses aru saanud eespool mainitud ülesandest, vallarahvast teenida.

Küsimused, ettepanekud ja arupärimised vallavanemale heakorras osas ei ole tulemust toonud. Ühed ja samad teemad jooksevad aastate lõikes läbi (kes ei usu, soovitan volikogu protokollid läbi lugeda), tulemuseta. Ühel korral pöördusin murega hoopis Pilvi poole. Ja kas sa näed. Hoopis teine suhtumine. Probleem heakorraga leidis kiire lahenduse.

Või Liia, kes on meie valla lastele spordivaldkonnas appi tulnud. Kairi ja Karini ettevalmistatud eelnõud on põhjalikud ja vastused meilitsi esitatud küsimustele saabuvad kiiresti ning on asjakohased.

Ametnike osas on meil tõesti asjad hästi. Ja kordan siinkohal veel üle, et kui ma teen kriitikat, siis konkreetselt vallavalitsuse kui viieliikmelise organi suhtes, mida juhib vallavanem. Mitte vallavalitsuse kui vallamaja, kus töötavad valla ametnikud.

Tänases päevakorras on valla arengukava seirearuanne. Väärt lugemine, mis annab ülevaate vallas tehtust. Samas poolik ülevaade. Eriti kui me räägime arengukava seirest. Sel juhul peaks vaatama ja käsitlema ka neid eesmärke, mis mingil põhjusel on täitmata jäänud. Kahjuks puudub vallavanemal kas kriitikameel või julgus, aga need vaikitakse maha.

Valla juhtimise ja arendamise läbivad tegevuspõhimõtted:

Valda juhitakse ja arendatakse teadmiste- ja väärtuspõhiselt ning koostööle avatult.

Järgitakse aususe ja sõltumatuse, avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Jne.

Nendest pidanukski aruandes alustama. Et kuidas me oleme suutnud läbivaid tegevuspõhimõtteid rakendada.

Kui me vaatame konkreetseid eesmärke, mis on seitsme suurema teema alla koondatud, siis on näha, et allasutuste juhid ja valla teenistujad on andnud tõhusa panuse. Vallavanema roll on jäänud kasinaks ja eestvedajat pole temast olnud.

Näiteid on palju. Toon välja vaid mõned ja need, mille ellu viimine on vajanud eelkõige head tahet ning vähe materiaalset ressurssi. Lisaks, volikogu jõujooni arvestades on viimastel aastatel olnud mis iganes algatuste ellu viimiseks suurepärased võimalused.

Infomaterjalide koostamine Emmaste valla kui kodu rajamise koha turundamiseks.

Avalike WC-de kättesaadavuse parandamine.

Pühakodade seisukorra kaardistamine koostöös Emmaste valla koguduste ja Muinsuskaitseametiga ning lahenduste leidmine nende seisukorra parandamiseks. Pühakodade muutmine kohalikele ja külalistele avatumaks.

Kohaliku tooraine ja toodete tarbimise propageerimine ning võimalustest teavitamine vallaelanikele.

Regulaarsete ümarlaudade korraldamine ettevõtjatega, haridus- ja kultuuriasutustega ning kodanikuühendustega kord aastas.

Parandage mind, kui ma eksin, aga need on tegemata. Ja tegemist on juhusliku valikuga arengukavast. Loomulikult on eesmärke, mis on täidetud, ma kindlasti ei eita seda. Ja on valdkondi ning asju, millega oleme hästi edasi liikunud. Aga mis mind häirib, on see, et varjame seda, mis pole (nii hästi) õnnestunud ning on tegevused, mis on küll arengukavas, aga millega me justkui ei tahagi tegeleda.

Lisaks julgen ma väita, et palju asju on meil hästi mitte tänu vallavanemale, vaid tema tegevusele või tegematusele vaatamata.

Allasutused toimetavad tegusalt, tuues ka projektiraha valda või pakkudes nende kaudu meie lastele ja elanikele võimalusi väljasõitudeks ja muuks. Eriti tunnustan Anne-Ly´d, kelle hallata on väga lai vastutusvaldkond.

See et vallavanem pole huvi tundnud allasutuste heakäigu vastu, ei ole üllatus. Ühe arupärimise esitasin seoses allasutuste arengukavadega. Olukord ei ole muutunud. Äkki uuriks, kas nad vajavad abi selles või miks see protsess takerdunud on?

Või et miks peab VAKi juhataja tegelema sisekaugushüppekasti rajamisega, kui ehitusalane kompetents peaks meil mujal olema. Kui tartaankate maha sai, siis meedia jaoks linte lõigata oli ju küll tore? Samas spordihoonesse astudes te kindlasti ei märganud, et vihmarenn/lumetõke on suisa puruks. Tänase päevani.

Või palju palus Külli abi, et EMKO lasteaia mänguväljakute parendamise ette võtaks. Eelmisel aastal oli mõned atraktsioonid juba suisa ohtlikult mädad nii et hoolekogu pidi lapsevanematega heakorratööd ise ette võtma. Jne. Jne.

Mul oli tükk tegemist naeru tagasi hoidmisega esimesel valimisdebatil Emmaste noortekeskuses, kui Tiit P. ütles, et seisab uues volikogus Emmaste kooli eest viimase veretilgani. Sama mees, kes ei vaevunud ei hoolekogu, ei hariduskomisjoni või mõne haridusspetsialistiga konsulteerima ja soovis detsembris kooli direktorist lahti saada. Üks direktor „suurepärase koostöö“ valguses juba ütles ameti üles…

Te võite öelda või hinnata, et ma olen karm.

Aga ma toon võrdluse jalgpallikohtuniku tööga. Sarnaselt vallavanema ametile on ka see vabatahtlikult valitud ülesanne. Kohtunik peaks suutma jääda platsil nähtamatuks, tagades oma kohaolekuga selle, et 22 mängijat saavad esile tuua oma parimad oskused. Kui ta oma tööd korrektselt teeb, siis heal juhul saab ta mängu järel käepigistuse. Keegi teda õhku viskama ei hakka, isegi mitte ideaalse vilepartii järel. See au saab jääda vaid mängijatele ja treenerile. Kui ta aga piisavalt ei keskendu, reegleid ei tunne või lihtsalt ebaõiglane on, siis saab ta kriitika osaliseks.

Aga see on olnud tema vaba valik. Keegi ei sunni sind olema jalgpallikohtunik. Ega ka vallavanem. Oled selle valiku teinud, siis tuleb leppida, et vigadele võib järgneda kriitika.

Ent ka see pole halb. Tark õpib vigadest. Ja selle esimene eeldus on vigu tunnistada. Kõik me teeme vigu. See, kas neile järgneb analüüs ja tegevusplaani koostamine, kuidas edaspidi tõhusamalt tegutseda või otsitakse süüdlasi väljaspool iseennast, on erinev.

Nii nagu kohtuniku puhul on asjakohane kriitika see, mis puudutab konkreetselt tema tegevust platsil ja sellest lähtuvaid otsuseid, nii keskendusin või vähemalt püüdsin keskenduda vaid vallavanema tööga seotud aspektidele.

Ja kui tänasele sõnavõtule järgnevad süüdistused minu isiku või isikliku elu kohta, olgu siis autoriks Tiit ise või tema sõbrad Antti ja Toomas, siis see näitab paraku vaid teie enda ebakompetentsust. Õige mees räägib ikka asjast. Vaatasin läbi ka mulle osaks saanud etteheited siinsamas volikogu saalis. Vaid korra (tõepoolest, õige olnuks end kaasava eelarve sõelumiskomisjonist taandada, kuigi meie määrus seda ei nõua) on olnud etteheide nii sisuline kui asjakohane. Millisest (poliit)kultuurist me räägime?