Viimane sõnavõtt volikogus
Kahtlesin küll, kas üldse sõna
võtta. Aga siis vaatasin nädalavahetusel üle 2013. aasta valimislubadused,
lugesin volikogu istungite protokolle ja meenutasin viimast nelja aastat.
Kõrvutasin neid. Et saaksin rahuliku südamega edasi minna, pean oma mõtteid
jagama.
Oluline hoiak on avatus – vallamaja teabe kättesaadavus, piisavus,
selgus. Taunime varjatud motiive. Arvestame kriitikaga.
Vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla ametnike ülesanne on oma rahvast
teenida.
Valimisliit Ühtne Emmaste
lubadused. Need ei ole seotud rahaga ehk ei ole saanud jääda
investeerimisvõimekuse puudumise taha. Aga julgen väita, et nende täitmine ei
ole õnnestunud.
Viitan põhimõtetele ja väärtustele,
käitumiskultuurile. Allpool toon konkreetsed näited ja avan enda mõtteid.
Enne valimisi kirjutasite, et
valimistejärgne tegevus on vallaelanike teenimine. Just niipidi – vallavanem ja
volikogu liikmed on inimeste teenistuses, mitte vastupidi.
Kahjuks näitavad kogemused ja
reaalsed teod suhtumist, et valija andis mulle mandaadi ja koos sellega olen
saanud ka teadmised tegemaks ainuõigeid otsuseid.
Puudub oskus enda tegemisi
kriitiliselt hinnata ja ebaõnnestumisi tunnistada. Samas teame, et ideaalseid
inimesi ja asju pole olemas. Keegi ei pahanda, kui miski ei lähe päris nii,
nagu planeeritud. Tunnistame seda. Otsime lahendusi, kuidas asja parandada ning
teeme uuesti ja paremini.
Küll tekitab nördimust, kui
vigu varjame.
Täna on päevakorras taaskord Merekeskusega
seonduv. Ma ilmselt oleksin olnud valmis hääletama lepingu pikendamise poolt.
Mis sest, et vahepeal kokku lepitu ei ole realiseerunud ja volikogule lükatakse
ette ikka ja jälle sedasama dokumenti, laskmata kaasa rääkida sisu osas.
Aga üllatusega lugesin, et
Merekeskus soovib saada 5000 eurot lisatoetust valla eelarvest. Igal aastal!
Umbes sama summa eest teeb Toomas P. aastaringselt tööd puhkpilliorkestriga,
sealhulgas peab tasuma kütuse ja muude kulude eest. Alles juunikuus eraldas
volikogu MTÜle Sõru Merekeskus 49 000 eurot. Väidetavalt vana võla
katteks. Võla, mille kohta ei ole volikogu liikmetele ühtegi dokumenti
esitatud. On vaid suusõnaline informatsioon.
Pühalepa poliitikud olid
vähemalt nii palju ausad, et võtsid endale valla eelarvest preemia õige nime
all. Lisaks tunnustati ametnikke. Kui sisust rääkida, siis vaid neid pidanukski
tunnustama. Poliitiku amet on vabatahtlikult võetud kohustus ja sellega ei
tohiks valla elanike rahakotist preemiaid kaasneda.
Mulle tundub, et siin soovivad
mõned mehed end justnimelt premeerida. Valla rahakotist. Juunis 49 tuhat, igal
järgneval aastal veel viis tuhat. Arvestades, kes on antud MTÜ liikmed, siis
jääb väga paha maitse suhu...
Andke andeks, aga mina sellega
leppida ei saa.
27. märtsil küsisin volikogus
„Miks ei ole Sõru väikelaevasadamal esitatud reostustõrjeplaan?“ Tiit P.
vastas: „Ei ole suutnud välja mõelda, kes vastutama hakkaks, aga plaan on
koostamisel.“
„Kui kaugel oleme valla
arengustrateegia eesmärgi täitmisega ehk Sõru sadama kompleksi arendamise
kontseptsiooni ja äriplaani koostamisega?“ esitasin küsimuse 31. oktoobril
2016. Tiit P. vastas: „Ei ole alustatud, plaan on tegeleda.“
Selsamal volikogu istungil
kõlas küsimus: „Kui suur on iga-aastane tulu, viimase viie aasta näitel, sadamatasudelt
Sõru väikelaevasadamas?“
Ja Tiit P. vastus:
„Vallavalitsus tulu ei ole saanud ja sellest meil ülevaade puudub, vastavalt
lepingule on see jäänud Merekeskusele.“
Sama teema oli üleval
aprillikuus. Tiit L. selgitas 29. aprillil 2016, kui Ülo K. uuris Merekeskuse
kulude kohta: „See on pigem nii, et vald ostab näiteks värvi ja Merekeskus
värvib.“
Ja sealsamas küsis Ülo K.:
„Palju on MTÜ-l liikmeid? Osa neist on vist ka valla juhtimisega seotud,
vallavanem näiteks.“
Merekeskuse MTÜ juht Tiit L.
vastas: „On viis või kuus liiget.“
Aprillis ütles ta ka:
„Merekeskus ei ole huvitatud sadamatasude korjamisest, nii mõnigi alusejuht on
olnud arvamusel, et maksab millegi eest, mille eest ei pea maksma. Aluseid vähe
viimasel ajal. Merekeskuse seisukoht on, et vald võiks opereerida.“
Ehk puudujääke on piisavalt,
Merekeskus soovib keskenduda põhikirjalistele eesmärkidele, volikogu pole
saanud lepingut sisuliselt arutada, aga vallavalitsus (mida juhib juhuslikult –
kindlasti siin mingit huvide konflikti ei ole, eks – vallavanem, kes on MTÜ
liige) tahab järjekindlalt sõlmida lepingut, mis toob vallale siduvad rahalised
kohustused.
Põhimõte kui selline on õige.
Delegeerida tegemisi kogukondadele, andes neile nii kohustused kui vahendid.
Aga kui vaatame, kui palju (loe: vähe) on vald aastate jooksul toetanud
Harju-Valgu piirkonda ja sealse seltsimaja ülalpidamist, Leisu-Nurste piirkonda
ja sealse seltsimaja ülalpidamist või kasvõi sadama lähedal tegutsevat Sõru
külaseltsi, siis torkab selgelt silma, et tegemist ei ole olnud võrdse
kohtlemise printsiibiga.
Minu ettepanek on lepingu
pikendamisest loobuda, lasta Merekeskusel tegeleda põhikirjaliste eesmärkidega
ja sadama arendaja leidmiseks viia välja konkurss. Meil on vallas ärksaid ja
hakkajaid inimesi küll, kes võiks Sõru väikelaevasadamale reaalselt elu sisse
puhuda. Tärkma sadam on heaks näiteks.
Vahepeal positiivsest.
Erinevalt vallavanemast või
kohati ka volikogust, on ametnikud valdavas enamuses aru saanud eespool
mainitud ülesandest, vallarahvast teenida.
Küsimused, ettepanekud ja
arupärimised vallavanemale heakorras osas ei ole tulemust toonud. Ühed ja samad
teemad jooksevad aastate lõikes läbi (kes ei usu, soovitan volikogu protokollid
läbi lugeda), tulemuseta. Ühel korral pöördusin murega hoopis Pilvi poole. Ja
kas sa näed. Hoopis teine suhtumine. Probleem heakorraga leidis kiire
lahenduse.
Või Liia, kes on meie valla lastele
spordivaldkonnas appi tulnud. Kairi ja Karini ettevalmistatud eelnõud on
põhjalikud ja vastused meilitsi esitatud küsimustele saabuvad kiiresti ning on
asjakohased.
Ametnike osas on meil tõesti
asjad hästi. Ja kordan siinkohal veel üle, et kui ma teen kriitikat, siis
konkreetselt vallavalitsuse kui viieliikmelise organi suhtes, mida juhib
vallavanem. Mitte vallavalitsuse kui vallamaja, kus töötavad valla ametnikud.
Tänases päevakorras on valla
arengukava seirearuanne. Väärt lugemine, mis annab ülevaate vallas tehtust.
Samas poolik ülevaade. Eriti kui me räägime arengukava seirest. Sel juhul peaks
vaatama ja käsitlema ka neid eesmärke, mis mingil põhjusel on täitmata jäänud.
Kahjuks puudub vallavanemal kas kriitikameel või julgus, aga need vaikitakse
maha.
Valla juhtimise ja arendamise läbivad tegevuspõhimõtted:
Valda juhitakse ja arendatakse teadmiste- ja väärtuspõhiselt ning
koostööle avatult.
Järgitakse aususe ja sõltumatuse, avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet.
Jne.
Nendest pidanukski aruandes
alustama. Et kuidas me oleme suutnud läbivaid tegevuspõhimõtteid rakendada.
Kui me vaatame konkreetseid
eesmärke, mis on seitsme suurema teema alla koondatud, siis on näha, et
allasutuste juhid ja valla teenistujad on andnud tõhusa panuse. Vallavanema
roll on jäänud kasinaks ja eestvedajat pole temast olnud.
Näiteid on palju. Toon välja
vaid mõned ja need, mille ellu viimine on vajanud eelkõige head tahet ning vähe
materiaalset ressurssi. Lisaks, volikogu jõujooni arvestades on viimastel
aastatel olnud mis iganes algatuste ellu viimiseks suurepärased võimalused.
Infomaterjalide koostamine Emmaste valla kui kodu rajamise koha
turundamiseks.
Avalike WC-de kättesaadavuse parandamine.
Pühakodade seisukorra kaardistamine koostöös Emmaste valla koguduste ja
Muinsuskaitseametiga ning lahenduste leidmine nende seisukorra parandamiseks.
Pühakodade muutmine kohalikele ja külalistele avatumaks.
Kohaliku tooraine ja toodete tarbimise propageerimine ning võimalustest
teavitamine vallaelanikele.
Regulaarsete ümarlaudade korraldamine ettevõtjatega, haridus- ja
kultuuriasutustega ning kodanikuühendustega kord aastas.
Parandage mind, kui ma eksin,
aga need on tegemata. Ja tegemist on juhusliku valikuga arengukavast.
Loomulikult on eesmärke, mis on täidetud, ma kindlasti ei eita seda. Ja on
valdkondi ning asju, millega oleme hästi edasi liikunud. Aga mis mind häirib,
on see, et varjame seda, mis pole (nii hästi) õnnestunud ning on tegevused, mis
on küll arengukavas, aga millega me justkui ei tahagi tegeleda.
Lisaks julgen ma väita, et
palju asju on meil hästi mitte tänu vallavanemale, vaid tema tegevusele või
tegematusele vaatamata.
Allasutused toimetavad
tegusalt, tuues ka projektiraha valda või pakkudes nende kaudu meie lastele ja
elanikele võimalusi väljasõitudeks ja muuks. Eriti tunnustan Anne-Ly´d, kelle
hallata on väga lai vastutusvaldkond.
See et vallavanem pole huvi
tundnud allasutuste heakäigu vastu, ei ole üllatus. Ühe arupärimise esitasin
seoses allasutuste arengukavadega. Olukord ei ole muutunud. Äkki uuriks, kas
nad vajavad abi selles või miks see protsess takerdunud on?
Või et miks peab VAKi juhataja
tegelema sisekaugushüppekasti rajamisega, kui ehitusalane kompetents peaks meil
mujal olema. Kui tartaankate maha sai, siis meedia jaoks linte lõigata oli ju
küll tore? Samas spordihoonesse astudes te kindlasti ei märganud, et
vihmarenn/lumetõke on suisa puruks. Tänase päevani.
Või palju palus Külli abi, et
EMKO lasteaia mänguväljakute parendamise ette võtaks. Eelmisel aastal oli mõned
atraktsioonid juba suisa ohtlikult mädad nii et hoolekogu pidi lapsevanematega
heakorratööd ise ette võtma. Jne. Jne.
Mul oli tükk tegemist naeru
tagasi hoidmisega esimesel valimisdebatil Emmaste noortekeskuses, kui Tiit P.
ütles, et seisab uues volikogus Emmaste kooli eest viimase veretilgani. Sama
mees, kes ei vaevunud ei hoolekogu, ei hariduskomisjoni või mõne
haridusspetsialistiga konsulteerima ja soovis detsembris kooli direktorist
lahti saada. Üks direktor „suurepärase koostöö“ valguses juba ütles ameti üles…
Te võite öelda või hinnata, et
ma olen karm.
Aga ma toon võrdluse
jalgpallikohtuniku tööga. Sarnaselt vallavanema ametile on ka see
vabatahtlikult valitud ülesanne. Kohtunik peaks suutma jääda platsil
nähtamatuks, tagades oma kohaolekuga selle, et 22 mängijat saavad esile tuua
oma parimad oskused. Kui ta oma tööd korrektselt teeb, siis heal juhul saab ta
mängu järel käepigistuse. Keegi teda õhku viskama ei hakka, isegi mitte
ideaalse vilepartii järel. See au saab jääda vaid mängijatele ja treenerile.
Kui ta aga piisavalt ei keskendu, reegleid ei tunne või lihtsalt ebaõiglane on,
siis saab ta kriitika osaliseks.
Aga see on olnud tema vaba
valik. Keegi ei sunni sind olema jalgpallikohtunik. Ega ka vallavanem. Oled
selle valiku teinud, siis tuleb leppida, et vigadele võib järgneda kriitika.
Ent ka see pole halb. Tark
õpib vigadest. Ja selle esimene eeldus on vigu tunnistada. Kõik me teeme vigu.
See, kas neile järgneb analüüs ja tegevusplaani koostamine, kuidas edaspidi
tõhusamalt tegutseda või otsitakse süüdlasi väljaspool iseennast, on erinev.
Nii nagu kohtuniku puhul on
asjakohane kriitika see, mis puudutab konkreetselt tema tegevust platsil ja
sellest lähtuvaid otsuseid, nii keskendusin või vähemalt püüdsin keskenduda
vaid vallavanema tööga seotud aspektidele.
Ja kui tänasele sõnavõtule
järgnevad süüdistused minu isiku või isikliku elu kohta, olgu siis autoriks
Tiit ise või tema sõbrad Antti ja Toomas, siis see näitab paraku vaid teie enda
ebakompetentsust. Õige mees räägib ikka asjast. Vaatasin läbi ka mulle osaks
saanud etteheited siinsamas volikogu saalis. Vaid korra (tõepoolest, õige
olnuks end kaasava eelarve sõelumiskomisjonist taandada, kuigi meie määrus seda
ei nõua) on olnud etteheide nii sisuline kui asjakohane. Millisest
(poliit)kultuurist me räägime?