Lubav algus

Laupäeval pidas Hiiumaa vald oma esimest väikest juubelit – täitus esimene elukuu.

Algus on olnud tegus. Käesoleva kuu jooksul on toimunud juba kolm volikogu istungit ja täna, teisipäeval kell 15 ootab ees neljas.

Ent see on ka loomulik, arvestades, milline tee valitud sai. Demokraatlik, avatud ja kaasav on märksõnad.

Teoreetiliselt oleks võimalik uue valla põhimäärus või muud alusdokumendid volikogus kiiresti ka n-ö ära koputada. Ehk võtta need näiteks kolmandal istungil ja kohe esimesel lugemisel, ilma suurema aruteluta vastu.

Parem variant on need kõigi osapoolte ehk kogu volikogu kaasates läbi arutada ja volikogus mitmel lugemisel menetleda. Tõsi, see tähendab, et kogu süsteemi käimalükkamiseks läheb veidi enam aega.

See on ka põhjus, miks julgen öelda, et Hiiumaa valla algus on olnud paljulubav.

Tõsi, pikk tee on veel minna ning ma ei väida, et kõik seni astutud sammud on olnud ideaalsed. Aga kindlasti on viljakas pinnas edasiseks laotud.

Volikogus tasakaal

Nii on volikogus lähtutud heast demokraatlikust tavast. See tähendab, et volikogu aseesimehe koht usaldati saadikule, kes ei esinda sotsiaaldemokraate või Ühist Hiiumaad ehk koalitsiooni, ent kes valimistel rahva tugeva mandaadi pälvis.

Samamoodi toimiti komisjonidega – koalitsiooni liige juhib komisjoni ning opositsiooni liige täidab aseesimehe rolli. Lisaks usaldati kontrollorgani ehk revisjonikomisjoni moodustamine täielikult opositsioonile.

Pean tunnistama, et esimesed volikogu istungid on olnud kohati ehk pisut häirivad. Just sõnavõttude või küsimuste sisu osas. Ehk ma ei ole kindel, et alati on suudetud konstruktiivseks ja viisakaks jääda.

Samas tähendab see, et kõigil on olnud võimalus sõna võtta ja just nii palju kui neil öelda on olnud. Kõik soovijad on saanud on muresid või rõõme jagada, tekkinud küsimusi esitada.

Ma ei hakka siinkohal hinnanguid andma vaid julgustan inimesi ise istungeid vaatama-kuulama tulema. Need on avalikud. Seni on huvi pigem kasin olnud, paraku.

Teistpidi komisjoni koosolekut pean küll lahendustele orienteerituks. Olukorras, kus humanitaarkomisjoni koosolekul istus minu ühel käel neli opositsiooni ja teisel käel viis koalitsiooni esindajat, suutsime pea igas küsimuses konsensuseni jõuda.

Ja kindlasti ei jooksnud eri küsimuste puhul arvamused koalitsioon-opositsioon joont pidi. Viimane on minu hinnangul positiivne ja märk tugevast demokraatiast. See ei tähenda, et opositsiooni- või koalitsioonilepingud ei kehtiks. Aga tähendab, et volinikel on olemas oma seisukoht erinevatel teemadel. Tõsi, päeva lõpuks tuleb kuhugi jõuda ehk milleski kokku leppida, et edasi saaks liikuda. Ent usun, et keegi ei soovi aega, mil tuleb lihtsalt jälgida, kas võistkonna kapten keerutab rohelist või punast markerit.

Haldusreform ei ole negatiivseid mõjusid kaasa toonud

Tahaksin uskuda, et inimeste hirmud seoses haldusreformiga hakkavad kaduma. Ei ole see ju kaasa toonud teenuste keskusesse koondumist. Ei tähenda see tähelepanu kontsentreerumist vaid linnale. Ei suuna see investeeringuid ainult ühte piirkonda.

Endised vallamajad toimetavad edasi, inimene ei pea oma asjade korda ajamiseks senisest kaugemale liikuma. Vastupidi, otsime lahendusi, kuidas senine süsteem kodaniku jaoks veel mugavamaks muuta.

Nii võib isegi öelda, et hiidlased on justkui krati kombel käitunud. Ehk vabariigi valitsuse poolt kavandatud haldusreform viidi ellu, ent seniseid valdu ei likvideeritud. Need toimetavad osavalla staatuses edasi ja korraldavad kohapealset elu, samas kui strateegilisi otsuseid planeeritakse ülesaareliselt.

Ilmus 28.11. Hiiu Lehes