Rahvas on rääkinud

Valimistulemused on pika ootamise peale selgunud. Paljude, ja mitte ainult kandidaatide, jaoks on see ilmselt kergendus, sest poriloopimist oli üksjagu. Eriti sotsiaalmeedias.

Aga tulemused on rõõmustavad. Need räägivad selget keelt sellest, et valimiste põhiküsimus ei olnud tuugenid või mõne objekti ehitamine/mitteehitamine.

Põhiküsimuseks sai see, millist poliitilist kultuuri me uue, ülesaarelise omavalitsuse ülesehitamiseks soovime. Sest just see oli sõnum, mida kaks edukamat nimekirja – Sotsiaaldemokraadid ning Ühine Hiiumaa – levitasid.

Uues olukorras on eriti oluline, et vähemuses oleks mõtteviisi „Olen juhiks valitud, seega tean igas olukorras ja igas küsimuses kõige paremini, kuidas ja mida teha tuleb.“

Isiklikust vaatenurgast.

Olen viimased neli aastat Emmaste vallavolikogu liikmena oskuste ja jõu piires panustanud valla teemadel. Et vaid pool aastat enam (veebruaris 2013 soetasin korteri, aprillis sain n-ö sissekirjutuse) olen olnud selle valla kodanik, siis ei olnud ma valimistulemuste selgumise eel milleski kindel.

Seda enam olen tänulik valijatele usalduse eest. Samas annan endale aru, et nüüd alles tuleb tööd tegema hakata, et usaldus välja teenida.

Valimiste eel panin enda jaoks kirja valimislubadused. Ei räägi sotside programmist, kuhu ühena paljudest samuti sisendi andsin, vaid isiklikest lubadustest. Arvan, et praegu on päevakohane need välja tuua:

Luban, et osutudes valituks vallavolikogusse, ei kavatse ma seal lihtsalt istumas ja kätt tõstmas käia. Võtan vaevaks kaasa mõelda, materjalid läbi töötada, vajadusel nõu küsida (just, ma ei olegi iga valdkonna spetsialist nagu parimad poliitikud kipuvad olema). Kindlasti ei jäta ma oma arvamust ja seisukohta välja ütlemata.

Luban, et jätkan avatult ja ausalt. Ehk räägin ja kirjutan, miks ma ühe või teise asja puhul nii arvan või hääletan. Jätkan info avalikku jagamist, mis puudutab valda ja volikogu.

Luban, et olen valmis ära kuulama ka seisukohad, mis minu arvamusest erinevad. Tegutsen mõtteviisi järgi, et vallavalitsus ja vallavolikogu on vallaelanike teenistuses, mitte vastupidi.

Ilmus 17.10 Hiiu Lehes

Istung 49

Volikogu istung 49

Kohal 8 liiget

Vallavalitsuse info

2017.aastal laekus tulumaksu võrreldes 2016.aasta 8 kuuga 0,66% rohkem. Reservfondist toimus septembris raha eraldamine advokaadibüroodele.

Emmaste valla arengukava  2016-2023 seirearuanne
Tiit: Eks igaüks loeb sellest välja, mida välja lugeda tahab.

Volikogu määrus Emmaste valla 2017. aasta eelarve I lisaeelarve

Kõik poolt

Volikogu otsus „Loa andmine riigihanke korraldamiseks“

Vähendati hanke maksumust 65-lt tuhandelt 45-le.

7 poolt

Volikogu otsus „Emmaste valla noorte huvihariduse ja huvitegevuse kava aastateks 2017-2018 kinnitamine“
Karin: Anne-Ly on seda eest vedanud. Riigipoolne toetus 10 tuhat eurot on juba vallale laekunud.

Kõik poolt

Volikogu otsus „Detailplaneeringu koostamise algatamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine”

7 poolt

Volikogu otsus „Vallavara tasuta kasutamise lepingu pikendamine otsustuskorras“

Tiit Laun lahkus arutelu ajaks

Pikendada MTÜ Sõru Merekeskusega vallavara tasuta kasutamise lepingut viieks aastaks.
4 poolt

Volikogu otsus „Vallale kuuluvast kinnistust osa kasutusse andmise pikendamine“

Kõik poolt

Volikogu otsus „Vallale kuuluvast kinnistust osa kasutusse andmine“

Kõik poolt

Volikogu otsus “Kasutusvaldusesse antava põllumajandusmaa nimekirjast väljaarvamine“

Kõik poolt

Volikogu otsus “Vaba põllu- ja metsamaa nimekirjast väljaarvamine”

Kõik poolt

Avaldus

Viimane sõnavõtt volikogus

Kahtlesin küll, kas üldse sõna võtta. Aga siis vaatasin nädalavahetusel üle 2013. aasta valimislubadused, lugesin volikogu istungite protokolle ja meenutasin viimast nelja aastat. Kõrvutasin neid. Et saaksin rahuliku südamega edasi minna, pean oma mõtteid jagama.

Oluline hoiak on avatus – vallamaja teabe kättesaadavus, piisavus, selgus. Taunime varjatud motiive. Arvestame kriitikaga.

Vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla ametnike ülesanne on oma rahvast teenida.

Valimisliit Ühtne Emmaste lubadused. Need ei ole seotud rahaga ehk ei ole saanud jääda investeerimisvõimekuse puudumise taha. Aga julgen väita, et nende täitmine ei ole õnnestunud.

Viitan põhimõtetele ja väärtustele, käitumiskultuurile. Allpool toon konkreetsed näited ja avan enda mõtteid.

Enne valimisi kirjutasite, et valimistejärgne tegevus on vallaelanike teenimine. Just niipidi – vallavanem ja volikogu liikmed on inimeste teenistuses, mitte vastupidi.

Kahjuks näitavad kogemused ja reaalsed teod suhtumist, et valija andis mulle mandaadi ja koos sellega olen saanud ka teadmised tegemaks ainuõigeid otsuseid.

Puudub oskus enda tegemisi kriitiliselt hinnata ja ebaõnnestumisi tunnistada. Samas teame, et ideaalseid inimesi ja asju pole olemas. Keegi ei pahanda, kui miski ei lähe päris nii, nagu planeeritud. Tunnistame seda. Otsime lahendusi, kuidas asja parandada ning teeme uuesti ja paremini.

Küll tekitab nördimust, kui vigu varjame.

Täna on päevakorras taaskord Merekeskusega seonduv. Ma ilmselt oleksin olnud valmis hääletama lepingu pikendamise poolt. Mis sest, et vahepeal kokku lepitu ei ole realiseerunud ja volikogule lükatakse ette ikka ja jälle sedasama dokumenti, laskmata kaasa rääkida sisu osas.

Aga üllatusega lugesin, et Merekeskus soovib saada 5000 eurot lisatoetust valla eelarvest. Igal aastal! Umbes sama summa eest teeb Toomas P. aastaringselt tööd puhkpilliorkestriga, sealhulgas peab tasuma kütuse ja muude kulude eest. Alles juunikuus eraldas volikogu MTÜle Sõru Merekeskus 49 000 eurot. Väidetavalt vana võla katteks. Võla, mille kohta ei ole volikogu liikmetele ühtegi dokumenti esitatud. On vaid suusõnaline informatsioon.

Pühalepa poliitikud olid vähemalt nii palju ausad, et võtsid endale valla eelarvest preemia õige nime all. Lisaks tunnustati ametnikke. Kui sisust rääkida, siis vaid neid pidanukski tunnustama. Poliitiku amet on vabatahtlikult võetud kohustus ja sellega ei tohiks valla elanike rahakotist preemiaid kaasneda.

Mulle tundub, et siin soovivad mõned mehed end justnimelt premeerida. Valla rahakotist. Juunis 49 tuhat, igal järgneval aastal veel viis tuhat. Arvestades, kes on antud MTÜ liikmed, siis jääb väga paha maitse suhu...

Andke andeks, aga mina sellega leppida ei saa.

27. märtsil küsisin volikogus „Miks ei ole Sõru väikelaevasadamal esitatud reostustõrjeplaan?“ Tiit P. vastas: „Ei ole suutnud välja mõelda, kes vastutama hakkaks, aga plaan on koostamisel.“

„Kui kaugel oleme valla arengustrateegia eesmärgi täitmisega ehk Sõru sadama kompleksi arendamise kontseptsiooni ja äriplaani koostamisega?“ esitasin küsimuse 31. oktoobril 2016. Tiit P. vastas: „Ei ole alustatud, plaan on tegeleda.“

Selsamal volikogu istungil kõlas küsimus: „Kui suur on iga-aastane tulu, viimase viie aasta näitel, sadamatasudelt Sõru väikelaevasadamas?“

Ja Tiit P. vastus: „Vallavalitsus tulu ei ole saanud ja sellest meil ülevaade puudub, vastavalt lepingule on see jäänud Merekeskusele.“

Sama teema oli üleval aprillikuus. Tiit L. selgitas 29. aprillil 2016, kui Ülo K. uuris Merekeskuse kulude kohta: „See on pigem nii, et vald ostab näiteks värvi ja Merekeskus värvib.“

Ja sealsamas küsis Ülo K.: „Palju on MTÜ-l liikmeid? Osa neist on vist ka valla juhtimisega seotud, vallavanem näiteks.“

Merekeskuse MTÜ juht Tiit L. vastas: „On viis või kuus liiget.“

Aprillis ütles ta ka: „Merekeskus ei ole huvitatud sadamatasude korjamisest, nii mõnigi alusejuht on olnud arvamusel, et maksab millegi eest, mille eest ei pea maksma. Aluseid vähe viimasel ajal. Merekeskuse seisukoht on, et vald võiks opereerida.“

Ehk puudujääke on piisavalt, Merekeskus soovib keskenduda põhikirjalistele eesmärkidele, volikogu pole saanud lepingut sisuliselt arutada, aga vallavalitsus (mida juhib juhuslikult – kindlasti siin mingit huvide konflikti ei ole, eks – vallavanem, kes on MTÜ liige) tahab järjekindlalt sõlmida lepingut, mis toob vallale siduvad rahalised kohustused.

Põhimõte kui selline on õige. Delegeerida tegemisi kogukondadele, andes neile nii kohustused kui vahendid. Aga kui vaatame, kui palju (loe: vähe) on vald aastate jooksul toetanud Harju-Valgu piirkonda ja sealse seltsimaja ülalpidamist, Leisu-Nurste piirkonda ja sealse seltsimaja ülalpidamist või kasvõi sadama lähedal tegutsevat Sõru külaseltsi, siis torkab selgelt silma, et tegemist ei ole olnud võrdse kohtlemise printsiibiga.

Minu ettepanek on lepingu pikendamisest loobuda, lasta Merekeskusel tegeleda põhikirjaliste eesmärkidega ja sadama arendaja leidmiseks viia välja konkurss. Meil on vallas ärksaid ja hakkajaid inimesi küll, kes võiks Sõru väikelaevasadamale reaalselt elu sisse puhuda. Tärkma sadam on heaks näiteks.

Vahepeal positiivsest.

Erinevalt vallavanemast või kohati ka volikogust, on ametnikud valdavas enamuses aru saanud eespool mainitud ülesandest, vallarahvast teenida.

Küsimused, ettepanekud ja arupärimised vallavanemale heakorras osas ei ole tulemust toonud. Ühed ja samad teemad jooksevad aastate lõikes läbi (kes ei usu, soovitan volikogu protokollid läbi lugeda), tulemuseta. Ühel korral pöördusin murega hoopis Pilvi poole. Ja kas sa näed. Hoopis teine suhtumine. Probleem heakorraga leidis kiire lahenduse.

Või Liia, kes on meie valla lastele spordivaldkonnas appi tulnud. Kairi ja Karini ettevalmistatud eelnõud on põhjalikud ja vastused meilitsi esitatud küsimustele saabuvad kiiresti ning on asjakohased.

Ametnike osas on meil tõesti asjad hästi. Ja kordan siinkohal veel üle, et kui ma teen kriitikat, siis konkreetselt vallavalitsuse kui viieliikmelise organi suhtes, mida juhib vallavanem. Mitte vallavalitsuse kui vallamaja, kus töötavad valla ametnikud.

Tänases päevakorras on valla arengukava seirearuanne. Väärt lugemine, mis annab ülevaate vallas tehtust. Samas poolik ülevaade. Eriti kui me räägime arengukava seirest. Sel juhul peaks vaatama ja käsitlema ka neid eesmärke, mis mingil põhjusel on täitmata jäänud. Kahjuks puudub vallavanemal kas kriitikameel või julgus, aga need vaikitakse maha.

Valla juhtimise ja arendamise läbivad tegevuspõhimõtted:

Valda juhitakse ja arendatakse teadmiste- ja väärtuspõhiselt ning koostööle avatult.

Järgitakse aususe ja sõltumatuse, avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Jne.

Nendest pidanukski aruandes alustama. Et kuidas me oleme suutnud läbivaid tegevuspõhimõtteid rakendada.

Kui me vaatame konkreetseid eesmärke, mis on seitsme suurema teema alla koondatud, siis on näha, et allasutuste juhid ja valla teenistujad on andnud tõhusa panuse. Vallavanema roll on jäänud kasinaks ja eestvedajat pole temast olnud.

Näiteid on palju. Toon välja vaid mõned ja need, mille ellu viimine on vajanud eelkõige head tahet ning vähe materiaalset ressurssi. Lisaks, volikogu jõujooni arvestades on viimastel aastatel olnud mis iganes algatuste ellu viimiseks suurepärased võimalused.

Infomaterjalide koostamine Emmaste valla kui kodu rajamise koha turundamiseks.

Avalike WC-de kättesaadavuse parandamine.

Pühakodade seisukorra kaardistamine koostöös Emmaste valla koguduste ja Muinsuskaitseametiga ning lahenduste leidmine nende seisukorra parandamiseks. Pühakodade muutmine kohalikele ja külalistele avatumaks.

Kohaliku tooraine ja toodete tarbimise propageerimine ning võimalustest teavitamine vallaelanikele.

Regulaarsete ümarlaudade korraldamine ettevõtjatega, haridus- ja kultuuriasutustega ning kodanikuühendustega kord aastas.

Parandage mind, kui ma eksin, aga need on tegemata. Ja tegemist on juhusliku valikuga arengukavast. Loomulikult on eesmärke, mis on täidetud, ma kindlasti ei eita seda. Ja on valdkondi ning asju, millega oleme hästi edasi liikunud. Aga mis mind häirib, on see, et varjame seda, mis pole (nii hästi) õnnestunud ning on tegevused, mis on küll arengukavas, aga millega me justkui ei tahagi tegeleda.

Lisaks julgen ma väita, et palju asju on meil hästi mitte tänu vallavanemale, vaid tema tegevusele või tegematusele vaatamata.

Allasutused toimetavad tegusalt, tuues ka projektiraha valda või pakkudes nende kaudu meie lastele ja elanikele võimalusi väljasõitudeks ja muuks. Eriti tunnustan Anne-Ly´d, kelle hallata on väga lai vastutusvaldkond.

See et vallavanem pole huvi tundnud allasutuste heakäigu vastu, ei ole üllatus. Ühe arupärimise esitasin seoses allasutuste arengukavadega. Olukord ei ole muutunud. Äkki uuriks, kas nad vajavad abi selles või miks see protsess takerdunud on?

Või et miks peab VAKi juhataja tegelema sisekaugushüppekasti rajamisega, kui ehitusalane kompetents peaks meil mujal olema. Kui tartaankate maha sai, siis meedia jaoks linte lõigata oli ju küll tore? Samas spordihoonesse astudes te kindlasti ei märganud, et vihmarenn/lumetõke on suisa puruks. Tänase päevani.

Või palju palus Külli abi, et EMKO lasteaia mänguväljakute parendamise ette võtaks. Eelmisel aastal oli mõned atraktsioonid juba suisa ohtlikult mädad nii et hoolekogu pidi lapsevanematega heakorratööd ise ette võtma. Jne. Jne.

Mul oli tükk tegemist naeru tagasi hoidmisega esimesel valimisdebatil Emmaste noortekeskuses, kui Tiit P. ütles, et seisab uues volikogus Emmaste kooli eest viimase veretilgani. Sama mees, kes ei vaevunud ei hoolekogu, ei hariduskomisjoni või mõne haridusspetsialistiga konsulteerima ja soovis detsembris kooli direktorist lahti saada. Üks direktor „suurepärase koostöö“ valguses juba ütles ameti üles…

Te võite öelda või hinnata, et ma olen karm.

Aga ma toon võrdluse jalgpallikohtuniku tööga. Sarnaselt vallavanema ametile on ka see vabatahtlikult valitud ülesanne. Kohtunik peaks suutma jääda platsil nähtamatuks, tagades oma kohaolekuga selle, et 22 mängijat saavad esile tuua oma parimad oskused. Kui ta oma tööd korrektselt teeb, siis heal juhul saab ta mängu järel käepigistuse. Keegi teda õhku viskama ei hakka, isegi mitte ideaalse vilepartii järel. See au saab jääda vaid mängijatele ja treenerile. Kui ta aga piisavalt ei keskendu, reegleid ei tunne või lihtsalt ebaõiglane on, siis saab ta kriitika osaliseks.

Aga see on olnud tema vaba valik. Keegi ei sunni sind olema jalgpallikohtunik. Ega ka vallavanem. Oled selle valiku teinud, siis tuleb leppida, et vigadele võib järgneda kriitika.

Ent ka see pole halb. Tark õpib vigadest. Ja selle esimene eeldus on vigu tunnistada. Kõik me teeme vigu. See, kas neile järgneb analüüs ja tegevusplaani koostamine, kuidas edaspidi tõhusamalt tegutseda või otsitakse süüdlasi väljaspool iseennast, on erinev.

Nii nagu kohtuniku puhul on asjakohane kriitika see, mis puudutab konkreetselt tema tegevust platsil ja sellest lähtuvaid otsuseid, nii keskendusin või vähemalt püüdsin keskenduda vaid vallavanema tööga seotud aspektidele.

Ja kui tänasele sõnavõtule järgnevad süüdistused minu isiku või isikliku elu kohta, olgu siis autoriks Tiit ise või tema sõbrad Antti ja Toomas, siis see näitab paraku vaid teie enda ebakompetentsust. Õige mees räägib ikka asjast. Vaatasin läbi ka mulle osaks saanud etteheited siinsamas volikogu saalis. Vaid korra (tõepoolest, õige olnuks end kaasava eelarve sõelumiskomisjonist taandada, kuigi meie määrus seda ei nõua) on olnud etteheide nii sisuline kui asjakohane. Millisest (poliit)kultuurist me räägime?

Tasuja annab aru

Olen igal aastal volikogu liikmena maakonnalehe veergudel valla arengutest omapoolse nägemuse avaldanud. Tänavu siis viimast korda. Vähemalt Emmaste vallavolikogu liikmena.

Samamoodi olen mõtteid avaldanud blogi vahendusel. Kasutusstatistika näitab, et volikogu istungite järel tehtud kokkuvõtetel on alati sadakond lugejat.

Kindlasti ei ole paljud teist minu seisukohtadega nõus. Aga eesmärk ei olegi olnud kellelegi meeldida. Inimene peaks ikka iseendaks jääma. Eesmärk on olnud avalikkuse kaasamine ja valla tasandil toimuvast aru andmine. Tegemist on ikkagi avaliku sektoriga, mille tegemistest on elanikel õigus teadlik olla.

Ma ei hakka kordama varem läbi kirjutatut. Keskendun viimasele aastale. Pole kahtlust, et kõige olulisemad otsused on seotud haldusreformiga.

Kui ma möödunud aastal olin pettunud, et kergekäeliselt loobusime ühinemisläbirääkimistest (just läbirääkimistest!), siis talvel tegi rõõmu, et volikogu haakus mõttega viia läbi külakoosolekud ühinemise teemal. Vallajuhtide jutt oli küll selgelt ühesuunaline, ent kohaletulnutel oli võimalus oma mõtteid jagada.

Järgnenud rahvaküsitlusel jäi peale soov jätkata iseseisva vallana. Volikogu liikmena ei saanud ma elanike soovile vastu seista ja toetasin sundliitmise vaidlustamist riigikohtus.

Et aga kohus, vabariigi valitsus ja vabariigi valimiskomisjon on üheselt kinnitanud sundliitmise seaduslikkust, siis ei pidanud ma mõistlikuks kohtuteed edasi tallata. Ehk juba vaidlustatud ja kohtus ümber lükatud asja uuesti vaidlustada. Paraku oli volikogus samal arvamusel vaid Maido Rand.

Tänaseks on selge, et kohtutee on kulukas. Väga kulukas. Nii nagu volikogus enne otsustamist prognoosisime. 7700 eurot kulus puhtalt kohtumaterjalide ettevalmistamiseks. Kogukulu teadasaamiseks tuleb see ma-ei-tea-mitmega korrutada. Advokaadibüroo, kelle tunnitasu tiksub, ei hakka ütlema, et tegemist on perspektiivitu kohtuasjaga. Kahjuks ei saa volikogu enamus sellest samuti aru...

Niisamuti olen ma tänaseks veendunud, et liitumine üheks Hiiumaa vallaks on Emmaste jaoks parim tulevikuperspektiiv.

Võtan mütsi maha ettevõtjate ees – toida sa siis iseennast või maksa palka kümnetele –, kes siin agaralt tegutsevad. Emmaste elanikud on jätkuvalt sõbralikud ja loodus kaunis ning puhas.

Aga meil napib inimressurssi, kui lubate, siis ajupotensiaali, et uusi arenguid esile kutsuda. Ehk kui me vaatame kaugemale ette kui vaid homsesse päeva, siis on näha, et ühel hetkel hakkab see arenguid ja ka kogu piirkonna konkurentsivõimet pärssima.

Ütlete, et kolm kohta ülehiiumaalises volikogus on Emmaste jaoks vähe? Tegelikult on see täpselt see kriitiline piir, kus volikogu kohtade peale toimub reaalne konkurents ja sinna pääsemiseks on vaja laiapõhjalist toetust.

Toon ka mõned näited, et saaksite aru, miks nii arvan.

Spetsialistid. Vallasekretär, finantsjuht, Vaba Aja Keskuse ning hooldekeskuse juhataja. Tegusad inimesed. Ent oleme nad n-ö laenanud naabervaldadest. Ega ses polegi midagi halba. Aga näitab, kui keeruline on kohapealt kvalifitseeritud tööjõudu leida.

Investeeringud. Juunikuises majanduskomisjonis palus vallavanem komisjoni heakskiitu, jätmaks ära suurim investeering. Sõru Sara, milleks käesoleva aasta eelarvesse oli planeeritud üle 200 000 euro. Me lihtsalt ei ole suutelised nii suuri projekte haldama.

Veel enam. Ka väikeste, ent spetsiifiliste investeeringutega on probleeme. Nii ei ole arengukavas valla noorte prioriteedina välja toodud jalgpalli miniväljaku renoveerimisega kuhugi jõutud, kuigi volikogu eelarves selleks vahendid ette nägi.

Ja kui mõni nimetab uue bussi ostmist uhkelt suureks kordaminekuks, võimsaks investeeringuks, siis mul on lihtsalt häbi. Jah, uus buss on vajalik, mistõttu volikogu seda üksmeelselt toetas ja 100 000 eurot eraldas. Ent see on laen, mis tuleb tagasi maksta. Ja sõiduki oskab igaüks poest osta, selles ei ole midagi suursugust.

Marie Breveri nimeline preemia. Tänavu jäi see välja andmata. Sest, nagu vallavalitsuse protokollis seisab, kandidaate ei esitatud. Põhjusena pakutakse, et kandidaatide esitamisest eraldi valla lehes või kodulehel ei teavitatud. Haldussuutlikkus missugune.

Lasteaia kohatasud. Volikogu võttis detsembrikuus vastu otsuse kaotada lasteaia kohatasud ja vahendid selleks olid eelarves jaanuarikuust. Määruste vormistamine on aga aega võtnud ja praktikas realiseerub see alles nüüd, sügisel.

Minu süda tuksub jätkuvalt Emmastele. Aga seda enam ei suuda ma teha nägu, et kõik on suurepärane, kui see seda tegelikult ei ole. Ma tahaks, et meil läheks veel paremini. Et me tahaks enamat. Nii nagu aastal 2013, kui volikogu uus koosseisu kogunes ja oli näha värskust, ideid ja teotahet. Kui mõelda aga edasisele volikogu tööle, millest hea lugeja näiteks protokollide kaudu aimu võib saada, siis toimunud on kuhtumine.

Aga veelkord. Mina usun, et ühine Hiiumaa vald ei tähenda Emmaste jaoks hukatust, vaid hoopis uusi võimalusi. Jagugu meil vaid tarkust need ära tabada ja ära kasutada.

Ilmus Hiiu Lehes 25.08.17

Istung 47

Volikogu instung 47

Kohal 5 liiget

1. Vallavalitsuse info
   
   
   
   
   414 tuhat on laekunud tulumaksu, 39,8% kavandatust. Võrreldes eelmise aasta viie kuuga 3,1% enam.
   Reedel lõpeb kaks riigihanget – sotsiaaltransport ja pangalaen. Bussihange lõppenud ja buss ootab ära toomist. Kooli saali remondiga loodan sel nädalal tegeleda. Kaasav eelarve ootel, kuna maavanem teostab järelvalvet protsessi üle.
   Ülo: ilus ilutulestik oli jaanitulel, kui palju oli eelarve?
   Tiit: 420 eurot
   Ülo: mis plaanid teetööde hoolduse kavaga?
   Tiit: tegeleme sellega, Pilvi võtab teeomanike andmed välja [Pilvi: võetud], hanke läbi viimiseks vaja volikogu otsust. Ajapuudusest tingituna ei ole jõudnud tegeleda. Vaadates tänaseid ilmu või ilmaprognoosi, mõtleme, et kas üldse on mõtet teha seda.
   Ülo: kooli saaliga oli koos ju WC remont ka?
   Tiit: peame vaatama, millised on saali kulud ja palju raha üle jääb ja kuidas saame tegeleda.
   Hergo: kas saan aru, et plaanis on WC-de töödest kõrvale hiilida? Sest kui on plaanis tegeleda, siis ilma WC-deta kooliaastat alustada ei saa, saalita on see võimalik. Seega oleks WC tööd esmatähtis teha, et need 1.septembriks lõpetada.
   Tiit: ei ole plaan kõrvale hiilida, erinevad ettevõtted teevad tööd saalis ja tööd wc-dega. Sel nädalal saan saali tööde jaoks hinnapakkumised, peale seda saame WC-dega tegeleda
   
   
   
   
2. Volikogu otsus „Emmaste valla 2016. aasta majandusaasta aruande kinnitamine“
   Karin: konsolideeritud kahjum 71 tuhat, sest raamatupidamislikud arvestuspõhimõtted muutusid
   Tiit L: ei ole kõige suurem asjatundja, aga võib vastu võtta.
   
   
   3 poolt
   
3. Volikogu määrus „Emmaste Põhikooli põhimäärus“
   Kairi tutvustas muudatusi.
   Kõik poolt
   
   
   
   
4. Volikogu määrus „Emmaste valla koolieelsete lasteasutuste vanemapoolse osalustasu määra arvestamise ja maksmise korra kehtestamine“
   Kairi: Kuna volikogu otsustas ära kaotada kohatasu, on ette valmistatud antud määrus.
   4 poolt
   
   
   
   
5. Volikogu otsus „Seadustes sätestatud küsimuste lahendamise delegeerimine“
   Kairi tutvustas eelnõud: Ka varem on delegeeritud, seadused on muutunud, sellepärast on vaja uuesti teha.
   4 poolt
   
   
   
   
6. Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine „Jausa külas asuv Lauda kaheks jagamine””
   Kõik poolt
   
   
   
   
7. Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine „Jausa külas asuv Murru kaheks jagamine””
   Kõik poolt
   
   
   
   
8. Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“ Jausa külas asuv Murru neljaks jagamine””
   Kõik poolt
   
   
   
   
9. Volikogu otsus „Lastekaitseseadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate ülesannete delegeerimine Emmaste Vallavalitsusele
   Liia tutvustas eelnõu ja delegeerimise vajadust.
   Hergo: kuidas meil praegu vallas lastekaitse tööülesanded sotsiaalnõuniku ameti juurde mahuvad?
   Liia: see on väga mahukas töö, palju muudatusi seaduses ja tööülesandeid
   5 poolt
   
   
   Triinu saabus kell 18:15
   
   
   
   
10. Volikogu määrus „Riigieelarve toetusfondist raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse ja sotsiaalteenuste osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise kord“
    Liia tutvustas määrust.
    Hergo: milline oli sotsiaalkomisjoni seisukoht?
    Liia: olid rahul, ettepanekuid ei olnud
    Kõik poolt
    
    
    
    
11. Volikogu määrus „Emmaste valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“
    Tiit: uus lähenemine, mis vaja kehtestada. Põhimõtteliselt eeskiri neile, kes elavad väljaspool ühtset kanalisatsiooni.
    Hergo: mismoodi asi enne toimis ehk mis seda vallas varem reguleeris?
    Tiit: varem oli üldreguleeriv akt
    Ülo: kuidas reaalselt asi vallas praegu toimib?
    Tiit: ei toimi, kuna pole purgimissõlme. See on vallaelanikele rahaliselt koormav teenus.
    Kõik poolt
    
    
    
    
12. Vallavara kasutamise lepingu pikendamine otsustuskorras
    Kõik poolt
    
    
    
    
13. MTÜ Halulaev ettepanek koostöölepingu sõlmimiseks
    Delegeerida lepingu sõlmimine vallavalitsusele vastavalt väljapakutud tingimustele.
    Kõik poolt
    
    
    Katrin saabus kell 18:30
    
    
    
    
14. MTÜ Sõru Merekeskus taotlus kohustuse saamiseks rahas
    Tiit L. taandas end arutelu juurest ja lahkus ruumist.
    Hergo loobus arutelul ja hääletamisel osalemisest.
    Nõustuda kohustuse täitmisega 49 tuhande euro osas ja volitada vallavalitsust vastav leping sõlmima.
    5 poolt
    
    
    
    
15. Volikogu otsus „Emmaste valla sundliitmise vaidlustamine”
    Tiit: tundub, et valitsus ei ole meie vastulauset üldse läbi lugenud. Plaan minna kohtusse. Kaotada ei ole enam midagi.
    Toimus arutelu.
    6 poolt
    
    
    
    
16. Volikogu otsus „Emmaste Vallavolikogu liikmete arvu määramine ja valimisringkonna moodustamine“
    6 poolt
    
    
    
17. Volikogu otsus „Valimiskomisjoni määramine“
    Kõik poolt
    
    
    
    
18. Volikogu seisukoht “Maakondlike arenduskeskuste üleandmine riigilt kohalikele omavalitsustele 2017”
    Suunati eelarve- ja majanduskomisjoni enne seisukoha kujundamist.
    
    
    
    
19. Informatsioon “Emmaste Põhikooli hoolekogu rahuloluküsimuste tulemuste tutvustamine”
    Hergo andis ülevaate küsitluse tulemuste kohta.
    
    
    
    
20. Arupärimine “Ohutusest ja heakorrast valla keskuses”
    Tiit: Vald on teadlik, et objektidel ei ole heakord kõige parem. Vastuseks arupärimisele vastan, et kahju, et Emmastes üldse on selline hoone nagu rahvamaja. Eelmisel kevadel omanik paigaldas sildid ja sulges ligipääsu. Eelmisel aastal saatis vald kirja olukorra kohta, sel aastal pole seda veel teinud.
    Teise hoonega sama lugu. Vahe selles, et see oli kohtutäituri poolt müügis, loodan, et omanikuvahetus toob muudatuse.
    
    Ülo: kas saad konkreetsemalt küsimustele vastata?
    Tiit: viimase aasta jooksul pole saanud kordagi rahvamaja omanikuga ühendust, petijaamast tean vaid niipalju, et kohtutäitur pani müügile.
    Kristi: kas seadused ei võimalda midagi teha? Kas pole mingeid meetmeid?
    Kairi: jah, saame põhimõtteliselt teha ettekirjutusi