Riigikaitse algab kodust

Hiiu Lehes (reede, 28. märts) ilmus Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna pealiku abi Urmas Seliranna arvamusartikkel „Naabri arvamatusest“.

Reservleitnant annab kokkuvõtliku ülevaate meie ajaloost. Just selles valguses, millal meid vene võimud anastanud ja represseerinud on. Ajalugu on meie suhtes karm olnud.

Olen härra Selirannaga nõus, et putinlased mõistavad vaid jõudu. Ja meil saab selleks olla heidutusvõime, rahva kaitsetahe ning selle kasvatamine.

Küll aga jään eriarvamusele väljapakutud lahenduse osas. „Selleks tuleb kohemaid võtta laenu ja/või ohverdada osa riigi heaolust, ka inimeste heaolust,“ kirjutab Selirand.

Võlg on võõra oma, ütleb meie rahvatarkus. Olen sama meelt. Laenu abil me tugevamaks küll ei muutu. Eriti kui ostame selle eest „vanarauda“. Näiteks tanke.

Hetkel on Eesti kaitsekulud 2% SKP-st. Sellega oleme üks neljast NATO riigist, kes on soovituslik-kohustusliku tasemeni jõudnud. Teised on Kreeka (2,3% SKP-st), Ühendkuningriigid (2,4%) ja USA (4,4%). Arvan, et meil ei ole selles osas häbeneda midagi.

Eriti kui arvestame, kui vähe aega oleme saanud oma riiki ise üles ehitada. Ütles ju ka kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras alles hiljuti, et tähtis pole, kas see protsent on meil kaks või kolm. Oluline on see sada protsenti (ehk riigi sisemajanduse kogutoodang), millest kaitsekulusid arvestatakse.

Selle asemel, et kaitsekulude osa SKP-st ja ühtlasi siis ka riigieelarves tõsta, tuleks parandada riigikaitset teisest küljest. Leian, et riigikaitse algab eelkõige ikkagi kodust.

Punkt üks on turvatunne. Ja esmast turvatunnet ei paku inimesele mitte raketid või tankid või hävituslennukid, vaid turvatunne, mis algab kodust.

Teadmine, et minu vara kallale ei kiputa. Ja kui seda tehakse, on politsei kiirelt ja pädevalt reageerimas. Teadmine, et päästeamet asub minu kodu lähedal ja vajadusel on ta kiiresti võimeka tehnika ning oskustepagasiga kohal. Teadmine, et vajadusel saan kiiresti ja efektiivset arstiabi.

Arvan, et esmajoones tuleb Eesti riigil tegeleda nende küsimustega. Samas ei saa tagasi tõmmata sõjalise riigikaitse osas. Ei ole vaja võtta laenu, et teha järske muudatusi, vaid jätkata senisel kursil.

Ses osas on hea tõdeda, et Vabariigi Valitsus kiitis kaitseminister Urmas Reinsalu eestvedamisel käesoleva aasta 27. veebruaril heaks Riigikaitse arengukava 2013-2022, mis esmakordselt vaatleb riigikaitset laiemalt puht-sõjalisest kaitsest ning paneb kõikidele olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded. Ka kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitse tähtsus ning roll on uues arengukavas märkimisväärselt kasvanud.

Ilmus 05.04 Hiiu Lehes.