Friday, September 9, 2011

Ettevõtja seljatas suvises lumesõjas Pühalepa valla

Lugu tänasest Hiiu Lehest:

Eelmise talve 27. novembril kella 14 ajal helistas Pühalepa vallavanem Ants Orav Palukülas lund lükanud ettevõtja Reijo Leigerile. „Inimesed palusid teed lahti lükata. Aga vallavanem helistas ja ütles, et tema pole lumelükkamistöödeks korraldust andnud ja mis ma neid helbeid seal lükkan,“ selgitas Leiger.

Valla volikogu esimees Toomas Remmelkoor näitas töölehti, mille kohaselt FIE Reijo Leiger osutas vallale teenust 25. novembril 24,5 tunni, 26. novembril 10,5 tunni ja 27. novembril 7 tunni jooksul.

Portaali ilm.ee andmeil sadas antud perioodil Lääne-Eestis ja rannikualadel lund ja esines pinnatuisku. Temperatuur oli vahemikus 9-15 külmakraadi. Ja et tegemist polnudki lumehelvestega, vaid vaja oli reaalselt tööd teha, saadeti valla III lumelükkamispiirkonda teine traktor.

„Toomas tuli töökotta mingit remonti vajama ja siis ma küsisin, et mis toimub- miks minu traktor tagasi kutsuti. Usun, et sel hetkel Toomas ei teadnud, et minu traktor tagasi kutsuti ja tema oma asemele läks. Korraldusi jagas Orav,“ kirjeldas järgnenud sündmusi Leiger.

Päev hiljem kohtusid vallavanem, ettevõtja ja volikogu esimees. Ent nagu Leiger ja Remmelkoor kinnitasid, arutelu ei viinud kuhugi.

30. novembril saatis FIE Reijo Leiger valda arupärimise. Kuna temal on leping olemas III piirkonnas (valla territoorium jaotati kolmeks piirkonnaks, mida teenindasid eri ettevõtjad- H.T.) lume lükkamiseks ja kulutused- traktorite ettevalmistus ja meeste palkamine- tehtud ja tema soovib tööd teha, siis miks vallavanem teise traktori korduvalt selles piirkonnas lund lükkama on saatnud. Vastust ei tulnud.

Kaks päeva hiljem, teisel detsembril saabus hoopis kiri vallavalitsuselt, milles tehti ettepanek lepingutingimuste muutmiseks. Lühidalt tähendanuks see Leigri piirkonna pooleks jagamist ja talle väiksema osa jätmist.

Ettevõtja vastas aga kirjale samal päeval, et ta ei ole seal pakutuga nõus ja esitas küsimuse, et miks seda teha soovitakse, ta on valmis selles piirkonnas jätkama. Ta uuris ka, et kui piirkond pooleks tehakse, siis tuleks teha uus hange- millal see toimub.

Abivallavanem Eve Kustala selgitas: „Eelmise aasta detsembris üks kolmest valla lepingupartnerist talihoolduse osas ei osutanud teenust. Ta ei olnud ka kättesaadav. Seetõttu otsustas vald lepingu lõpetada.“

Lause peale, et ta ei olnud kättesaadav, oskab Leiger vaid imestada. Ta ei saa aru, mismoodi ei olnud ta kättesaadav: „Minule ei helistatud ega saadetud e-meile, saab ju kõneregistri väljavõtte teha ja meilivahetust uurida.“ Ettevõtja sõnul võinuks vallavanem kasvõi tema poolt läbi astuda-töökoda asub vallamajast vaevalt kilomeetri kaugusel.

„Kontakti otsiti intensiivselt. Kuna mina sellega ei tegelenud, siis ma ei tea kuidas, aga ma tean, et kontakti otsiti,“ ütles Kustala.

Leping lõpetati ühepoolselt

Üheksandal detsembril saabus vallast kiri, et leping on lõpetatud. „Pühalepa vald ütles Reio Leigeriga sõlmitud lepingu lume koristamiseks üles. Lepingu ülesütlemine toimub vastava tahteavalduse teatavakstegemisega lepingu teisele poolele. Reio Leigerile on Pühalepa valla tahe leping üles öelda teatavaks tehtud ja leping lõppes,“ selgitas Pühalepa valda esindav vandeadvokaat Alar Urm.

„Kõik mäletavad eelmist talve- isegi riik oli hädas. Lund oli tõesti palju ja talv juba käes, sellest tulenevalt ei peetud otstarbekaks hanget korraldada. Tehti ettepanek teistele lepingupartnerile selle piirkonna ülevõtmiseks. OÜ Dagosan võttis selle väljakutse vastu,“ rääkis Kustala, miks hanget ei korraldatud.

Piirkonna teenindamise võttis üle OÜ Dagosan. Sealjuures maksti FIE Reijo Leigrile lume lükkamise eest 420, aga OÜle Dagosan 500 krooni tunnis. Remmelkoore sõnul tulenes see eri ettevõtjate masinate efektiivsuse vahest. Aga kuidas seda täpselt mõõta?

Talved 2009/10 ja 2010/11 olid mõlemad lumerohked ja võrreldavad. Eesti Posti välissuhete koordinaator Külliki Uusman ütles, et neil talvedel ei saa postiteenuse osutamise jaoks olulise faktori, teeolude osas Pühalepa vallas suuri erinevusi välja tuua. „Tavaliselt oleme postiveo hilinemisest või muudest tõrgetest teavitanud kohalikke elanikke ajakirjanduse vahendusel,“ lisas Uusman.

Leiger vaidlustas lepingu üles ütlemise halduskohtus. 15. juunil sai kohtusaaga läbi. Kohus otsustas tühistada valla otsuse lepingu lõpetamise kohta ettevõtjaga. „Reijo Leiger vaidlustas halduskohtus selle, et haldusakt, millisega lepingu ülesütlemine teatavaks tehti, oli puudulikult motiveeritud. Kohus leidis, et motivatsioon oli tõesti puudulik,“ selgitas Urm.

Huvide konflikt

Ettevõtja soovinuks enda sõnul probleemi enne kohtusse minekut esmalt vallavolikogus vaidlustada: „Aga kellele ma kaeban? Volikogu esimees vastutas lume lükkamise eest vallas, lükkas ise lund ja ta on ka revisjonikomisjoni esimees.“

Abivallavanem Kustala sõnul on teede küsimusega tegelenud tavaliselt vallavanem Orav. „Ei olnud ju ette teada, et detsembris tekivad sellised probleemid lume tõttu. Ja vallavanemal oli detsembris korraline puhkus, mille ta plaanis veeta Eestist väljas. Seega ei tahetud muudatusi teha ja lepiti kokku et vastutuse [teehoolduse eest- H.T.] võtab volikogu esimees,“ kirjeldas Kustala, kuidas Remmelkoor lumekoristuse eest vastutajaks määrati.

Kuna Kustala ülesanne ei ole kunagi olnud teedega tegelemine, siis just see peakski tema sõnul välistama korruptiivsuse, kuna asjaga tegeles asjatundja. Ehk Remmelkoor.

„Korruptsioonivastane seadus (KVS) § 24 sätestab piirangud keelatud tehingute ja § 25 sätestab piirangud huvide konflikti näol. Selliste rikkumiste eest on ette nähtud vastutus KVS § 26³ alusel,“ selgitas Lääne Prefektuuri korruptsioonitalituse juhi Vardo Schneider.

Tema sõnul on rikkumine olemas siis, kui nii ühel pool olev lepingu allkirjastaja kui ka teisel pool olev lepingu allkirjastaja on kas üks ja sama isik, selle lähisugulane või -hõimlane või nende juhitav eraõiguslik juriidiline isik.

Et aga teadaolevalt sõlmiti leping OÜga Dagosan ja Remmelkoor lükkas lund selle ettevõtte heaks ning lepingu allkirjastas vallavalitsus, on tegemist huvide konfliki, mitte rikkumisega KVS vastu.

Asja uuritakse siiski edasi „Täiendava teabe olemasolul ei ole välistatud selle vastavus ka karistusseadustikus (KarS) sätestatud kuriteo koosseisule. Või ilmnevad asjaolud, mis vastupidiselt välistavad KVS-i või KarS-i järgi vastutuse,“ edastas Schneider.

Kahjunõue vallale

Kuna 15. juuni kohtuotsus oli võimalik 30 päeva jooksul edasi kaevata, siis Leiger vahepeal midagi ette ei võtnud. Ta ootas, et temaga võetakse vallast ühendust, aga seda ei tehtud.

„Kui nad vallas arvavad, et ma panen selle kohtuotsuse padja alla ja jätan nii, siis nad eksivad,“ ütles Leiger. Tema sõnul on asi põhimõtteline- niimoodi päevapealt ei saa lepingut põhjuseta üles öelda.

Hetkel kaalub ettevõtja valla vastu kohtusse pöördumist. Selleks tuleb tal advokaadiga koostada kahjunõue lepingu ülesütlemisest tingitud kulude/kahjude hüvitamiseks.

No comments:

Post a Comment