Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need peidetakse kas puuõõnde või sambla alla, et külmal ajal maiustada. Oravad on segatoidulised, ent eelistavad siiski pähkleid ja eri taimede seemneid.
Eesti poliitmaastikul kannavad oravate nime reformierakondlased. Ka nemad, sarnaselt teistele parteidele, koguvad nn talvevarusid. Ent see talv ei kesta mitte detsembrist märtsini, vaid valimistest valimisteni. Enne valimisi ollakse väga vilkad, sest saagist (häälte arvust) sõltub otseselt, kui hea talv tuleb. Sarnaselt looduses toimuvaga võimaldab korralik saak rasvakihti kasvatada, kuna tühjad salved võivad tähendada eluküünla kustumist.
Poliitmaastiku oravad on aga laisad. Jaanuaris käis Reformierakond välja mõtte ühendada kohalike omavalitsuste ning Riigikogu valimised. See aitaks kulutusi kokku hoida, leiab Reformierakond. Üllas mõte iseenesest. Aga kelle kulutusi? Eeskätt ikka erakondade kulutusi. Pole mingi saladus, et mitmed parteid vaevlevad võlgades. Seevastu üha enam inimesi kasutab võimalust e-hääletada. See tähendab, et kulud hääle andmiseks põhimõtteliselt puuduvad.
Teine suur kasutegur peaks peituma kaugemasse tulevikku suunatud otsustes. Kaalukad otsused ja reformid seisavad oravate sõnul lühikese valitsemisaja taga. Võinii? Minu meelest ei vääri antud erakond enam ammu reformi erakonna nime. Mis oli viimane suur reform, mille nad läbi viisid? Või ettepaneku selleks tegid? Jätame siinkohal valimisseaduse ja muud säärased ideed kõrvale, kuna see on kõrvalteema, mitte Eesti pikaajalist arengut kujundav poliitika. Ei meenu midagi? Mulle ka mitte.
Veel põhjendatakse ettepanekut rahva vastumeelsusega valimistele. Oot-oot, misasja? Kas sügisel ei hõisatud: „Küll on tore, et nii palju inimesi valimas käis.“? Valimisaktiivsus oli 60%. Vastumeelsust ei tekita mitte valimised, vaid sellega kaasnev. Tuleb loobuda populismist, keskenduda reaalsetele probleemidele ja sisulisele kampaaniale. Seda ei saa teha valimiste ühendamisega.
Põhiline, miks kohalikke ja Riigikogu valimisi ei saa ühendada, on nende sisuline erinevus. See tähendab, et ka kampaaniad ei saa ühtedele küsimustele keskenduda näiteks Käina vallavolikogu ja Riigikogu valimistel. On päris selge, et kuna riiki juhitakse Toompealt, siis on kõigi parteide esmane soov saada võimule just seal. Vaevalt kampaania käigus väikese valla probleemid tähelepanu pälvivad.
Tugeva, kui mitte otsustava löögi saavad ka valimisliidud. Väiksemates kohtades kemplevad võimu nimel tihtilugu just nimelt valimisliidud, mitte parteid. Loogika kohaselt peaks see tähendama, et keskendutakse vaid kohalikele probleemidele. Kui nüüd valimised ühendada, jäävad valimisliidud paratamatult varju. See võib kaasa tuua ka (sund-)parteistumise.
Ausalt öeldes imestan ma kõige rohkem hoopis selle üle, et see ettepanek üldse välja käidi. Kas tõesti loodeti naiivselt, et rahvas tervitab ettepanekut suure aplausiga? Või oligi see niiöelda surnud mõte? See tähendab, et keegi ei lootnudki selle läbi minemist. Sellega taheti vaid suurem tähelepanu teistelt teemadelt ära tõmmata? Sel juhul pole tegemist laiskusega, vaid taunimist väärt teoga. Igal juhul leian, et mõte valimised ühele päevale viia on halb. Õnneks suure tõenäosusega toimuvad valimised ka edaspidi eri aegadel, sest ma sügavalt kahtlen, et ettepanek suurt poolehoidu leiab.
No comments:
Post a Comment