Järelkajad

Peale Toomase agitatsiooni kerkis võimla loo lugejate arv märgatavalt. Lausa kordades, kui päevi omavahel kõrvutada.

Mis teemast vahepeal edasi on saanud?

Minu andmeil esitas Hiiumaa Ametikooli direktor Ülo Kikas vallavalitsusele palve probleem lahendada, lubades kulud oma kooli eelarvest katta. Liigutama on hakanud ka Suuremõisa Põhikooli direktor, kes peale loo avalikustamist lubas teha riskianalüüsi.

Üldiselt mulle meeldib Toomase kommentaare lugeda, kuna need on täiesti omamoodi vaatenurgast lähtuvad. Samas teinekord oleks parem, kui ta arvuti taha ei pääseks. Miks on vaja vaenu külvata ja nimetada Madalvee-Nabi ja nende tuttavate treeninguid võimlas "loomade jalgpalliks"?

Teiseks kirjutas ta, et "enne kohalike omavalitsuste valimisi hakkavad inimesed end taas Hiiumaale sisse kirjutama". Kahtlen siiralt, et KOV valimised on põhjus, mis paneks inimesi taaskord kodusaarele sissekirjutust tegema. Kui just- nüüd tuleb vandenõuteooria- kolm sõpra ei kavanda sarnast aktsiooni 2009 valimiste eel Paldiskis toimunule. Ehk siis kirjutavad tuttavaid valda sisse, et nende abil valimistel lisahääli saada. Kes teab?

Kes vastutab?

Sain osa kolleegi murest.

"Oli aasta 2011 sügis-talv. Termomeetri näit Suuremõisa kooli võimla seinal kõikus 10 ja 13 plusspügala vahel. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduses seisab, et kui võimlas langeb temperatuur alla +18 kraadi, peab  õpilaste tervise huvides tunni ära jätma. 

Veel talv varem, kui kooli eesotsas oli Reet Nisumaa- ja ka kõigil varasematel talvedel võimla valmimisest saati- vastas saali temperatuur nõutavale. Milles siis asi?

Aga asi oli selles, et uus koolijuht Antti Leigri (ainult talle teadaolevatel kaalutlustel) otsustas saali kütmiseks rakendada vaid poolt ettenähtud ja olemasolevat võimsusest," kirjutati mulle.

Õpetajate Kristi Heilmani ja Tiit Madalvee korduvad palved olukord normaliseerida jäid paraku hüüdja hääleks kõrbes... 

Lõpuks, teine–kolmas pöördumine vallavanem Ants Orava poole tõi lõpuks sooja majja tagasi.

"6. november 2012. Ametikooli poiste tunnis purustab korvpallimängus lenduläinud pall ühe laevalgusti katteklaasi. Paksu klaasi kopsakad tükid sajavad alla. Seekord on õnne- keegi pihta ei saanud. Võimla vastuvõtmisel 2002. aastal kinnitas ehitaja, et tegu on purunematu materjaliga. Vahepealsetel aastatel see nii ka oli. Kuni käis pauk."

Aga see polnud esimene vahejuhtum...

"Nüüd selgus, et ka varem on teadmata asjaoludel ühe katte klaas purunenud. Juhtunust teavitati direktorit ja paluti ohutuse tagamiseks esimesel võimalusel valgustid varjestada, nii kui see võimlates nõutav on.

Möödus kuu. Vaikus.

Järjekordsele pöördumisele vastas  koolijuht: „Meie võimlas jalgpalli ei mängita, mis ei välista, et kunagi saab restid pandud.“

Küsija mõistis, et tema vestluspartner paraku ei adunud üldse, millest jutt. Iga pall, olgu mäng milline tahes, on antud olukorras teatud asjaolude kokkusattumisel potentsiaalne kupli purustaja."

Ja ei taha üldse mõeldagi, kui keegi juhtub all olema...  Olukorrast on informeeritud vallavanemat. Nüüd ka Tervisekaitset.

Kirjasaatja jaoks on õõvastav Pühalepa valla juhtide vastutustundetu ükskõiksus ja hoolimatus oma elanike ning nende laste turvalisuse tagamisel. 

"Olukorras, kus peale kooli tundide kasutavad võimlat ka erineva ettetevalmistuse ja huvidega noorte grupid, ripuvad purunemisohtlikud valgustid Damoklese mõõgana nende peade kohal."

Kauaks veel, lugupeetud vallajuhid?

Eetikakoodeks

2005. aastal tuli Tõive Kivikas välja üleskutsega seada sisse poliitikute eetikakoodeks. Seda kodanikualgatust nimetati Eesti Demokraatia Uuendamine ehk  E-D-U.

Miks seda vaja oli?

E-D-U arusaamised poliitika olukorrast Eestis:

*Eetika puudumine Eesti poliitikas on suure osa valijaid võõrandanud poliitikast

*Pidevalt ilmneb teateid ja avalikustatakse uusi fakte võimulolijate ebaeetilise käitumise ja võimu isiklikes või kitsalt erakondlikes huvides ärakasutamise kohta

*Eestis puudub piisav usaldus valijate ja valitute vahel, mis tingib vähese huvi valimiste vastu 

*Eestis on esiplaanil esindusdemokraatia; osalusdemokraatial põhinev kodanikuühiskond on paljuski ainult ideaal. Valija osalus poliitilise protsessi mõjutamisel ei peaks lõppema hääletamisaktiga.

*Valijad peavad taotlema reaalse koostöö tekkimist enda ja poliitikute vahel, selleks esitama neile järelepärimisi, kutsuma neid kohtumistele ja aruteludele; seda koostööd peavad taotlema ka poliitikud

*Valides tuleb järgida valitavate usaldatavuse põhimõtet, mis eeldab valitavatest piisavat informeeritust enne valimisi

Vastavateemaline ümarlaud, kus arutleti E-D-U võimalusi, viidi Tallinna Ülikoolis läbi juba 2005. aasta  24. septembril. Lisaks avati portaal www.e-d-u.ee, mis nüüdseks rahapuuduse tõttu suletud on.

E-D-U töötas välja eetikakoodeksi poliitikule, mis sai kommenteerimiseks koos küsimustega selle üleüldisest vajalikkusest kõigile riigikogu liikmetele (ka kohaliku tasandi poliitikutele, kui ma ei eksi) saadetud. Mingi kolmandik võttis vaevaks sellele vastata. Aga need, kes seda tegid, olid üldiselt positiivselt meelestatud sellest ideest.

Mida sisaldas eetikakoodeks?

Hea tahte poliitika all tuleb mõista käitumist, mis järgib eetika põhimõtteid, nii nagu need on ära toodud 2005. aastal E-D-U välja töötatud hea tahte poliitiku eetikakoodeksi näites :

*Eesti Vabariigi poliitik tunnustab, austab ja järgib oma tegevuses Eesti ühiskonna põhiväärtusi ja Eesti rahvuslikke huve

*peab kinni seadustest ja hoidub katteta ning populistlikest lubadustest

*selgitab avalikkusele oma tegevust ja põhjendab oma otsuseid

*on aus

*ei lase end mõjutada erapoolikutest grupihuvidest, vaid asetab alati esiplaanile valijate huvid ja ühiskonna üldise hüve

*austab teiste erakondade esindajaid

*astub tagasi, kui on eksinud eetiliste põhimõtete vastu ja riivanud rahva õiglustunnet

Eetikakoodeks iseendast ei taga poliitikute eetilist käitumist, küll aga soodustab viimast eetikakoodeksi avalik tunnustamine ja selle põhimõtete järgimine

Leian, et eetikakoodeks poliitikutele on vajalik ja loodan, et sedapuhku ei tegeleta Parlamendis  niisama jutustamisega ega tõmmata endale tähelepanu, vaid soovitakse midagi reaalselt poliitkultuuri parandamiseks ära teha.

Tasuta transport

Pühapäeval sai Tallinnas läbi rahvahääletus, kas toetad tasuta ühistransporti või mitte. 68 059-st hääletanust toetas ettepanekut kolm neljandikku.
Jah, raske on seda küsitluseks või rahvahääletuseks nimetada. Vähemalt mitte selliseks, mille tulemus pädev oleks. Samas ma usun, et see ongi ehk taotuslik. Keskerakondlik linnavalitsus ei hiilga just suure ajupotensiaaliga. Seega võib olla, et nad valisid väga lihtsa variandi küsitluse võimendamiseks meedias ja ühiskonnas tervikuna. Nimelt variant läbi viia täiesti ajuvaba ja analüüsideta küsitlus. Siis on meedial põhjust seda tümitada, ent ka halb reklaam on reklaam.
Aga olgu see küsitlus koostatud ja läbi viidud kehvasti, idee ise, tasuta ühistransport, on jumekas. Mina isiklikult küll toetan seda. Ja siinkohal ei suuda ma olla väiklane ning seda maapõhja kiruda pelgalt seepärast, et tegemist on K-partei ideega.
Esiteks ei olene ühistranspordi piletirahast niikuinii suurt midagi. See moodustab ühistranspordiettevõtete rahadest suhteliselt väikese summa. Eriti kui me arvestame, millist vaeva nähakse selle raha kätte saamiseks. Vaatame siis. Piletid tuleb trükkida, neid tuleb levitada ja müüa. Lisaks teavitustöö, et kes millise pileti ostma peab ja muud säärased tehnilised küsimused.
Ja loomulikult tuleb ju kontrollida, et kõik ikka piletiga sõidaksid. Aga mõelge kui palju vaeva tuleb näha, et seda kontrollida. Oi-oi. Kui mõni "jänes" ka tabatakse, siis temalt trahvisumma välja nõudmine nõuab taaskord kulutusi. Nii palju, et see ei tasu end äragi.
Kui me mõtleme veel, kes töötavad ühistranspordi piletitega seotud ametikohtadel- piletimüük, reisisaatjad, konrolörid-, siis paratamatult tuleb nentida, et suurem osa neist on nö sotsiaalsed ametikohad. Mis omakorda tähendab, et neid on lihtne asendada või teisele tööle suunata.
Niisamuti on palju loota, et piletirahast saaksime paremad trammid/trollid/bussid või korras tänavad. Oh ei. Kuna piletiraha on nii marginaalne summa võrreldes uute sõiduvahendite hindadega, siis on pikka aega hoopis teisi allikaid masinapargi uuendamiseks kasutatud. Kasvõi Co2 kvoodi müügist teenitud tulu.
Ja Tallinna tänavad saame ehk alles siis korda, kui linnasisest liiklust kardinaalselt piirame. Praegu ma selles osas küll mingeid lootusi ei hellita.
Miks aga tasuta ühistransport siis kasulikum on? Esiteks annab see kulude kokkuhoidu just eelpool mainitud kuluartiklite arvelt. Lisaks on selline süsteem mugavam. Nii teenusepakkujale kui ka tarbijale.
Loomulikult keskkonnasäästlikkus, kui tasuta sõit meelitaks osa autojuhte ühistransporti kasutama. Kuna energia (olgu selleks siis bensiin, diisel või elekter) kallineb, siis tuleb leida säästlikumaid viise ühest kohast teise liikumiseks. Ja on selge, et suuri hulki ühekorraga liigutada on odavam kui ükshaaval liikuda. Ehk siis ühistransport on soodsam kui eratransport autode näol.
Kõrvalepõikena ma ikka imestan kui rikkad on hiidlased, et pooled masinad sõidavad praamile vaid ühe reisija, juhiga.
Mida aga veel teha tuleks/võiks? Loomulikult peab ühistranspordi korras hoidma. Seda siis nii hästi toimiva liinivõrgustiku, sõidukorras masinapargi, aga ka seest puhaste sõidukite näol.
Viimast saaks MuPo tagada, jäävad ju piletikontrolörid suuresti tööta, kui piletid ära kaovad. Ja siinkohal ma loodan, et linnajuhid ei ole nii lollid, et jätavad kontrolöride arvu samaks, sest need, kes pole tallinnlased, peavad pileti soetama.
Lisaks tuleb leida viise, kuidas masinaparki uuendada, kuidas ühistransporti kiiremaks muuta (anda eeliseid autode ees liikluses) ning uusi liine (nt trammiliin lennujaama) avada. Ja kindlasti peaks panustama kõige rohelisema liikumisviisi propageerimisele.
Mis see on? Eks ikka jala käimine ja rattasõit. Selleks aitab isiklik eeskuju, kui Londoni linnapea Boris Johnson näiteks tuua, aga eelkõige ikkagi ohutute ja mugavate kergliiklusteede ehitamine.

Uus koosseis

Leidsin Hiiu Nädala kommentaariumist huvitava mõtte. Kirjutatud loo Hiidlaste Koostöökogul uus hindamiskomisjon alla.

kellu
13.01.12, 07:28
Tere.

Eriti tähelepanuväärne on Tiit Peedu ja Ants Orava kuulumine
KOOSTÖÖKOGU hindamiskomisjoni. Mehed kes tõmbasid alles hiidlaste
KOOSTÖÖLE veepeale.
Eks kohalikud valimised on tulekul. Ootan huviga kinnitatud projektide
nimekirja.