Pokker

Maailma ühel enamteenival muusikul, Lady Gagal ilmus mõne aasta eest hittlugu „Pokerface“, mis Eesti raadiojaamadeski ohtralt eetriaega sai.

Laulus „Pokkerinägu“ kõlab korduvalt rida: „Ei, ta ei suuda minu pokkerinägu lugeda/mõista.“

Taustaks, pokkerinägu on justkui kivinägu, mida samanimelises kaardimängus kasutatakse, et vastased ei oleks võimelised aru saama, mis kaardid sul parasjagu käes on. Antud mäng põhinebki paljuski vastaste lugemise oskusel ja blufil.

Täpselt sama tunne on mind vallanud Hiiumaa valdade ühinemisläbirääkimistel. Ja paraku kestab mäng edasi.

Jah, ma saan hästi aru, et haldusreform ei ole ette valmistatud parimal võimalikul viisil. Saan ka aru sellest, et kohalik omavalitsus ei pruugi ega pea kõigi vabariigi valitsuse mõtetega kahte kätt hoogsalt kokku lüües kaasa tulema. Lisaks on pooleli riigikohtu protsess antud seaduse teatud punktide vastu.

Küll on minu jaoks kahtlase väärtusega olukord, kus seaduse järgi tuleb haldusreformiga seotud otsused vallavolikogudel langetada käesoleva aasta lõpuks ehk et otsustada kas ühe või teise vallaga ühineda. Ent me ei ole ühinemislepingu dokumenti isegi avalikule väljapanemisele suutnud saata...

Hetkeseis on selline, et kui me ei suuda kolmekesi või neljakesi tähtaegadest kinni pidades otsuseid langetada, siis tehakse need vabariigi valitsuses meie eest järgmisel aastal. Ja need ei pruugi- tõenäoliselt ei olegi!- olla samasugused, nagu me siis omakeskis oleme kokku leppinud.

Mina jäin Emmaste vallavolikogu eestseisuse koosolekul vähemusse, kui arutasime, kas Käina valla ettepanek, alustada ka nelja valla vahel läbirääkimisi, septembrikuu istungil päevakorda võtta.

Päevakorda võtmisest me ei pääse. Oktoobris tuleb seda teha. Ja kui otsustame vastata jaatavalt, siis on aega üheskoos asju arutada lihtsalt kuu võrra vähem. Täpselt sama seis on Pühalepas vallas. Otsustada tuleb. Millal, on nende valik.

Selgituseks, ettepanek alustada läbirääkimisi ka nelja valla vahel, ei tähenda, et see ehk nelja liitumine igal juhul teoks saab. Kõik arutelud ei vii ju elus positiivsete otsusteni. Lõppotsus, kas ja kellega liituda, tuleb teha hiljemalt detsembri lõpuks.

Küll annab läbirääkimiste alustamine võimaluse üheskoos olulised detailid läbi rääkida. Ja just sellele viidatakse ka Kärdla ja Kõrgesaare liitumise vigadest rääkides - et asi toimus kiirustades.

Käina vallavolikogu tehtud ettepanek nelja valla liitumisläbirääkimisteks on minu meelest konstruktiivsem varasematest nn ühe Hiiumaa plaanidest.

Ehk see seab aluseks toetumise kolme valla poolt läbi räägitud põhimõtetele. Millest olulisim on teatud otsustusõiguse jätmine piirkondadesse ehk osavaldade süsteem. Sellist mujal Eestis ei ole. Ja ma ennustan, et kui meie eest otsustab vabariigi valitsus, siis sellist süsteemi meile ka ei pakuta. Hiiu vald on näidanud valmisolekut nendest põhimõtetest lähtuda ehk soodne pind läbirääkimisteks on olemas.

Eriti nüüd, kui riigikohus on esimest korda kohalike omavalitsuste kaebust haldusreformi vastu arutanud ja oleme saanud aimu, et protsessi pea peale ei pöörata, tuleks tegutseda.

Mina näeks, et avame ka nelja valla läbirääkimised ja kindlasti tuleks volikogudel koguneda, et ühinemislepingu dokumendi saaks edasi suunata. Avalikuks väljapanekuks ja aruteludeks.

Olen nõus Pühalepa volikogu aseesimehe Antti Leigriga, et oluline on asjad pidevalt ka valla komisjonides läbi arutada. Samas on komisjonides siiski piiratud hulk inimesi, kellest paljud ka volikogu või vallavalitsuse liikmed, kel niigi rohkem teavet rohkem.

Mina ise olen avaliku ja kaasava protsessi poolt. Näiteks nii nagu tegime Emmaste uut arengukava koostades, mille käigus toimusid avalikud arutelud igas valla piirkonnas.

Praegu on viimane aeg saare kogukond valdade võimaliku ühinemise protsessi kaasata. Sest oluline on meeles pidada, et selles pokkerimängus ei mängi me iseenda, vaid kogu valla ehk piirkonna nimel ja eest.

Ilmus 7.oktoobri Hiiu Lehes