Enne valimisi ei tea paljud inimesed ikkagi täpselt, kuhu nende hääl läheb. Levivad müüdid, et üksikkandidaadile ei ole mõtet häält anda, sest see läheb niikuinii võitjaerakonnale või et piirkonna esinumber on igal juhul Riigikogus koha taganud. Päris nii see ei ole.
Aga kuidas siis?
Vabariigi Valimiskomisjon jagas 101 Riigikogu mandaati (kohta) 12 valimisringkonna (kas 1 maakond või mitu maakonda või Tallinna puhul mitu linnaosa) vahel. Mitu mandaati iga piirkond saab, sõltub seal elavate inimeste arvust. Hiidlased on ühes ringkonnas läänlaste ja saarlastega. Meie piirkonnast saab Parlamenti kindlasti 6 inimest.
Valinud inimeste arv jagatakse kohtade arvuga ja saadakse nn lihtkvoot. Eelmiste valimiste põhjal: hääle andis kolme maakonna peale kokku 34448 inimest, kohti oli siis 7, mida jagada. Seega lihtkvoot oli 34448/7=4876.86
Lihtkvoot on selline häälte arv, mille ületamine tagab igal juhul koha Parlamenti. Ole sa siis üksikkandidaat, erakonna esinumber või hoopis nimekirja viimane.
Aastal 2007 keegi meie piirkonnast Riigikogusse ei saanud. Kõige lähemal oli sellele Ain Seppik 3989 häälega.
Kui keegi lihtkvooti ei saa (või saab nt üks-kaks ehk vähem kui on piirkonnas mandaate), siis loetakse kokku erakonna nimekirja koondsaak. See tulemus jagatakse lihtkvoodiga. Kui lihtkvoot on 4000 ja näiteks "Kolme põrsakese erakond" kogub 8000 häält, siis see tähendab kahte lihtkvooti ehk kohta Parlamenti.
Kas koha saab automaatselt erakonna esinumber?
Ei. Nimekirjas olevad inimesed reastatakse ümber vastavalt isiklikult häältesaagile. Kui Niff on erakonna esinumber, Naff teine ja Nuff kolmas, aga tulemuseks vastavalt 2, 7730 ja 460 häält, siis on uus järjekord Naff, Nuff ja Niff. Ja kui "Kolme põrsakese erakond" teenis kaks lihtkvooti, siis esinumber Niff ei pääse Riigikogusse.
Lisaks. Kes ei kogu isiklikult 10% lihtkvoodist ehk meie näite puhul 400 (sest 4000/10=400) häält, see Parlamenti valituks ei osutu.
Ringkonnad ja riiginimekirjad
Kõiki kohti ei jagata välja ringkondades. Miks? Sest ei teenita lihtkvoodiks vajalikku häältearvu täis. Aga umbes 3/4 saab sel teel jaotatud.
Ülejäänud kohad saavad välja jagatud riiginimekirjade alusel (vaadake ja uurige nimekirju- mitmel puhul on inimene riiklikus nimekirjas kõrgemal neist, kes piirkondlikult temast ees). Siin saavadki otsustavaks kohad nimekirjas, mitte isiklikud hääled. Samas ikkagi ühe või kahe häälega Riigikogusse ei pääse. Vaja on saada 5% ringkonna lihtkvoodist. Meie näite puhul siis 200 (sest 4000/20=200) häält.
Nn kaotsiminevad hääled
Riigikogusse mittejõudnud üksikkandidaatide ja erakondade poolt antud hääled ei mõjuta Riigkogu künnise ületanute tulemust. Need ei kandu kellelegi üle. Samas, kui kandidaat ei pääse Parlamenti, siis keegi tema ideid ellu ka ei vii...
Sellegipoolest- Sinu häälel on jõudu! Mine valima.
Eesmärk on, et kokkuvõttes saaks erakond võimalikult sarnase arvu kohti, kui tema üleriiklik toetusprotsent oli.
Mis saab Hiiumaal?
Olen üsna veendunud, et meie ringkonnast ei kogu keegi lihtkvoodi jaoks vajalikku häältesaaki. Hääletajate arv võiks olla ehk umbes 36000. Seega lihtkvoodiks oleks vaja 6000 häält (sest 36000/6=6000). Pakun, et oma kolmandiku võtavad oravad ja saavad seega kaks kvooti- Jaanus Tamkivi ja Urve Tiidus kui nimekirja esinumbrid, kes kindlasti mõlemad ka paar-kolmtuhat häält koguvad. IRL, Keskerakond ja SDE saavad minu hinnangul üsna võrdse saagi. Pakun, et kõik veidi üle lihtkvoodiks vajaliku tulemuse ehk 6-8000 häält. Seega Tõnis Palts, Jaanus Karilaid ja Kajar Lember pääsevad Parlamenti.
Aga eks homme näeme.
Aga kuidas siis?
Vabariigi Valimiskomisjon jagas 101 Riigikogu mandaati (kohta) 12 valimisringkonna (kas 1 maakond või mitu maakonda või Tallinna puhul mitu linnaosa) vahel. Mitu mandaati iga piirkond saab, sõltub seal elavate inimeste arvust. Hiidlased on ühes ringkonnas läänlaste ja saarlastega. Meie piirkonnast saab Parlamenti kindlasti 6 inimest.
Valinud inimeste arv jagatakse kohtade arvuga ja saadakse nn lihtkvoot. Eelmiste valimiste põhjal: hääle andis kolme maakonna peale kokku 34448 inimest, kohti oli siis 7, mida jagada. Seega lihtkvoot oli 34448/7=4876.86
Lihtkvoot on selline häälte arv, mille ületamine tagab igal juhul koha Parlamenti. Ole sa siis üksikkandidaat, erakonna esinumber või hoopis nimekirja viimane.
Aastal 2007 keegi meie piirkonnast Riigikogusse ei saanud. Kõige lähemal oli sellele Ain Seppik 3989 häälega.
Kui keegi lihtkvooti ei saa (või saab nt üks-kaks ehk vähem kui on piirkonnas mandaate), siis loetakse kokku erakonna nimekirja koondsaak. See tulemus jagatakse lihtkvoodiga. Kui lihtkvoot on 4000 ja näiteks "Kolme põrsakese erakond" kogub 8000 häält, siis see tähendab kahte lihtkvooti ehk kohta Parlamenti.
Kas koha saab automaatselt erakonna esinumber?
Ei. Nimekirjas olevad inimesed reastatakse ümber vastavalt isiklikult häältesaagile. Kui Niff on erakonna esinumber, Naff teine ja Nuff kolmas, aga tulemuseks vastavalt 2, 7730 ja 460 häält, siis on uus järjekord Naff, Nuff ja Niff. Ja kui "Kolme põrsakese erakond" teenis kaks lihtkvooti, siis esinumber Niff ei pääse Riigikogusse.
Lisaks. Kes ei kogu isiklikult 10% lihtkvoodist ehk meie näite puhul 400 (sest 4000/10=400) häält, see Parlamenti valituks ei osutu.
Ringkonnad ja riiginimekirjad
Kõiki kohti ei jagata välja ringkondades. Miks? Sest ei teenita lihtkvoodiks vajalikku häältearvu täis. Aga umbes 3/4 saab sel teel jaotatud.
Ülejäänud kohad saavad välja jagatud riiginimekirjade alusel (vaadake ja uurige nimekirju- mitmel puhul on inimene riiklikus nimekirjas kõrgemal neist, kes piirkondlikult temast ees). Siin saavadki otsustavaks kohad nimekirjas, mitte isiklikud hääled. Samas ikkagi ühe või kahe häälega Riigikogusse ei pääse. Vaja on saada 5% ringkonna lihtkvoodist. Meie näite puhul siis 200 (sest 4000/20=200) häält.
Nn kaotsiminevad hääled
Riigikogusse mittejõudnud üksikkandidaatide ja erakondade poolt antud hääled ei mõjuta Riigkogu künnise ületanute tulemust. Need ei kandu kellelegi üle. Samas, kui kandidaat ei pääse Parlamenti, siis keegi tema ideid ellu ka ei vii...
Sellegipoolest- Sinu häälel on jõudu! Mine valima.
Eesmärk on, et kokkuvõttes saaks erakond võimalikult sarnase arvu kohti, kui tema üleriiklik toetusprotsent oli.
Mis saab Hiiumaal?
Olen üsna veendunud, et meie ringkonnast ei kogu keegi lihtkvoodi jaoks vajalikku häältesaaki. Hääletajate arv võiks olla ehk umbes 36000. Seega lihtkvoodiks oleks vaja 6000 häält (sest 36000/6=6000). Pakun, et oma kolmandiku võtavad oravad ja saavad seega kaks kvooti- Jaanus Tamkivi ja Urve Tiidus kui nimekirja esinumbrid, kes kindlasti mõlemad ka paar-kolmtuhat häält koguvad. IRL, Keskerakond ja SDE saavad minu hinnangul üsna võrdse saagi. Pakun, et kõik veidi üle lihtkvoodiks vajaliku tulemuse ehk 6-8000 häält. Seega Tõnis Palts, Jaanus Karilaid ja Kajar Lember pääsevad Parlamenti.
Aga eks homme näeme.
