Vallavanem, astu tagasi

Ei tea, kas valla 20nda sünnipäeva eel on sobiv hetk selle kirjatüki kirjutamiseks. Aga teisest küljest on see võib-olla just parim aeg, sest tuleb vaadata ja mõelda, mis saab edasi.

Septembri viimastel päevadel ilmunud Pühalepa Teatajasse kirjutas ka vallavanem kaks lugu. Ja viimati tegi Ants Orav seda vist alles enne kohalike omavalitsuste valimisi (kui end kiita vaja oli). Nüüd siis oli vaja enda tegemisi õigustada. Kahjuks tuli selleks fakte moonutada ja vassida...

Orav põhjendab, miks ütles vald ühepoolselt ja piisavalt motiveerimata üles lumetõrjetööde lepingu FIE Reijo Leigeriga. Juba selle loo alguses räägib ta endale vastu. „Vallas on mitmeid lumetõrjeteenuse osutajaid ja ei ole kellegagi probleeme olnud. Tegevused on toimunud tõrgeteta,“ kirjutab Orav ja lisab mõned read hiljem, et FIE Reijo Leiger ei tulnud tööga toime.

Probleem sai alguse, kui Orav kutsus ettevõtja traktori töölt tagasi, kuna too „lükkas olematut lund“. Aga samasse piirkonda saadeti veel samal päeval, mõni tund hiljem, uus traktor tööle! Seega- vallavanem ei lasknud ühel olematut lund lükata, aga teist sundis seda tegema? Või oli ikka, mida lükata?

„Konkreetselt Tubalaga olid mõned juhtumid, kui helistasin Reijole ja palusin Tubala külatee (bussipeatuse juurest alla praeguse kiige poole) lahtilükkamist, kuna pinnatuisk pani selle mõnelgi korral täis ilma, et suurt lumesadu oleks olnud. Antud piirkond on tuultele üsna avatud ja nii mõnelgi päeval oli see lõik (Mäe pealt kuni Järvani) umbes. Pea alati palus Reijo helistada ka valda, et vald oleks asjast teadlik. Mõnel juhtumil ta ka ütles, et ei saa enne välja sõita kui vallavanemalt on tulnud luba,“ rääkis Enn Veevo ühe küla kogemusest.

Ja et olen teemat vallas põhjalikult uurinud (rääkinud inimestega, kellest paljud mulle üllatusena ise kontakti otsisid), tean, et see pole ainus juhtum. Teid ei saa lükata ainult peale sadu, vaid ikka siis, kui inimestel on selleks vajadus.

„Aga mida teab Orav üldse valla teede olukorrast? Mees tuleb mandrilt tööle esmaspäeva lõunaks ja tavaliselt lahkub juba neljapäeval ehk ta teeb oma suure palga eest nädalas 3,5 päeva tööd,“ on Leiger ärritunud.

Orav kirjutab, et kutsus ettevõtja valda, kus viimane ägestus ja saatis teda ei-tea-kuhu. Volikogu esimees Toomas Remmelkoor rääkis aga, et just Leiger soovis kokkusaamist ja „mõlemad läksid päris valjuks, nii et mina ei saanud sõnagi sekka öelda.“ Miks Orav ei kirjuta, et ka tema ägestus?

Vallavanem väidab, et üritas ettevõtjaga kontakti saada. Helistades olnud telefon väljas ja seejärel sõitis Leiger ka reisile. Leiger kinnitas, et käis puhkamas, aga telefon ei olnud väljas, vaid suunatud alluvale. Ja sellest teavitas ta ka valda. Lisaks on hämmastav, et vallavanem ei saanud kilomeetri kaugusel asuvat ettevõtjat külastada, kui telefoni teel teda tabada ei õnnestunud.

Ahjaa, ühe asja unustas Orav veel kirja panna. Ka tema sõitis abivallavanem Eve Kustala sõnul detsembris välismaale puhkusele. Kas see võiski olla põhjus, miks kiirustades leping lõpetati? Et asjaajamised puhkuseplaane sassi ei ajaks. Ja kui Orava väited helistamisest on vaid sõnad, siis Leiger saab ette näidata ametlikud kirjad valda, kus lepingu lõpetamise teemal aru pärib. Kirjad, millele vastust ei tulnudki.

Veel väidab Orav, et lepingu üles ütlemisega võitis vald rahaliselt. Ei ole arve näinud, aga olen kindel, et vallavanem ei arvestanud siinkohal kohtukulusid. Lisaks tuleb rahakotti veel kergitada, sest Leiger esitas valda ka kahjunõude. Ja leping lõpetati ettevõtjaga, kes annab tööd kuuele inimesele, kelle maksuraha samuti valda laekub. Vallal saamata jäänud maksuraha Orav vaevalt oma arvutustes arvestas.

Kui ülemöödunud talvel alustas antud piirkonnas üks traktor Tubalalt, teine Paladelt ja kolmas Hellamaalt, sest logistiliselt oli see kõige efektiivsem, siis sel aastal tormas üksainus traktor siia-sinna. Kust helistati, sinna masin sõitis. Postiveoteenust vallas osutav Ermo Voole oli aga püsti hädas, sest pidi end korduvalt ise lumest välja kaevama, sest ei pääsenud hangedest lihtsalt läbi. Mitmed inimesed valla eri nurkadest kinnitasid samuti, et võrreldes 2009/10 talvega olid nüüd asjad vähemefektiivsemalt ja ebaloogilisemalt korraldatud. Kokkuhoid? Mille ja kelle arvelt?

Kui teedest ja rahast veel rääkida, siis meenub aasta 2008, kui Värssus asfalteeriti ootamatult 1,5 miljoni krooni eest paarikilomeetrine teelõik. Selle tee ääres elab vaid paar peret. Üllatus-üllatus, just vallavanema maja on üks, mis asub selle tee ääres.

Sain teada, et see töö tehti volikoguga kooskõlastamata. „Olen tutvunud selle revisjoniaktiga, kus seisab, et teeremont kooskõlastati volikogus mitu kuud hiljem, tagantjärele. Arvan, et teatud instants peaks seda asja uurima,“ rääkis Leiger.

Ja praegu on Orava maja hoopistükkis müügis. Tekib paratamatult küsimus, kas seda teed remonditi selleks, et vallavanema kinnistu väärtust tõsta?

Kui sõna kokkuhoid vallavanema suust kuulen, tekitab see minus alati kahtluseid. Vallamajast saadud info põhjal tean, et eelmisel talvel oli Oraval plaan viia valla üksi elavad pensionärid (seda nende eest otsustades!) talveks Suuremõisa ühiskorterisse. Kulude kokkuhoid jälle?

Loo pealkiri oli ehk intrigeeriv, aga usun, et meie valla jaoks oleks tõesti parim lahendus vallavanema välja vahetamine. Selline ebaeetiline ja üleolev käitumine vallakodanike suhtes ei ole vallavanemale kohane.

Ja ma pole ainus, kes nii arvab. Remmelkoor avaldas, et on volikogu aseesimehega samuti arutanud, kas ehk tuleks uus vallavanem leida. Usun, et ka teised volikogu liikmed teavad, et kuna nemad Orava ametisse määrasid, vastutavad nemad samuti tema tegevuse eest.