Thursday, December 29, 2016

Istung 41

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 41
Kohal 7 liiget
Ülo tegi ettepaneku päevakorra kaks viimast punkti välja jätta.

Vallavalitsuse info
Tiit: Novembris on tulumaksu 0,7% enam laekunud kui 2015.a. 11 kuuga võrreldes 6,4% enam.

Volikogu eelnõu „Hüvitise määramine“
Ettepanek maksta ühekordset hüvitist vallavalitsuse töös osalemise eest.

Kristi: Minu teadmiste kohaselt peaks sõna hüvitis tähendama tehtud kulutuste tagasi maksmist. Toetust peaks maksma neile, kes endaga hakkama ei saa. Olen püüdnud valitsuse liikmetega ühendust saada, ent see pole õnnestunud. Arvan, et nad ei saa oma tööga hakkama. Minu hinnangul on nende töö tehtud hindele üks.
Hergo: Jään eriarvamusele eelnõu osas. Vallavanema kui palgatöötaja osas mitte, olles solidaarne teiste töötajatega vallas.
Aga ülejäänute osas küll. Põhjendan ka, miks.
Esiteks, ja sellest oli täpselt aasta eest ka juttu, on volikogu või vallavalitsuse liikmeks olemine vabatahtlik töö ja pealegi auasi. Miks peaksime neid teistest valla vabatahtlikest eraldi kohtlema?
Teiseks on teised peale Tiidu ja Harri osalenud vallavalitsuse koosolekutel napilt üle 50% kordadest või veel vähem. Protokollidest nende arvamust või sõnavõtte välja ei loe.
Kristi: Teen muudatusettepaneku, maksta hüvitist vaid vallavanemale.
Ülo: Eks igaühel on oma nurga alt õigus, aga kas see on see koht, kus peaksime nii karmid olema. Ilmselt on see ka minu viga, kui ma ei ole piisavalt tähelepanu juhtinud vallavalitsuse puudustele, see on volikogu esimehe ülesanne.

5 poolt, 2 vastu

Monday, November 28, 2016

Istung 40

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 40
Kohal 8 liiget

Vallavalitsuse info
Tiit: Oktoobris laekus tulumaksu 8,8% enam kui 2015.a. 10 kuu võrdluses +6,9%. Arvelduskrediiti ei ole kasutatud. Esimene lumeproov edukalt üle elatud.

Vastamine Hergo Tasuja kahele arupärimisele
Tiit: Ruumide üüri- ja rendihindu ei ole võimalik üheselt naabritega võrrelda, ruumid on erinevad ja asukoht mõjutab.
Igal aastal on valla eelarves planeeritud tulud, mida teenitakse allasutuse poolt. Kulud ja tulud on seoses, ehk mida rohkem teenitakse, seda rohkem võimalusi kulutada. Tasaarveldus näiteks lisaeelarve kaudu.

Vallavolikogu määrus „Maamaksumäärade kehtestamine 2017. aastaks”
Pilvi: maksumäärad jäävad samaks, ka eelarvestrateegias oli nii. Protsendid on laes.
Kõik poolt

Vallavolikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine”
Kõik poolt

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla 2016.a. II lisaeelarve“
Karin: Tulude poolt suurendasime maksude võrra, tulumaksu laekub hästi. Väiksem suurenemine kaupade ja teenuste müügist.
Kõik poolt

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla 2017.a. eelarve“
Karin: pole veel päris tasakaalus, kuna uuel aastal plaanis rohkem investeerida, kui omavahenditest välja tuleb.
Kristi: minu meelest Sõru SaRa investeering on kohatu ja kasu saavad vaid need, kes seal oma asju hoiavad.
Suunata eelarve- ja majanduskomisjoni.

Kõik poolt

Wednesday, November 23, 2016

Kolmas vaatenurk

Reedene, 18.novembri Hiiu Leht pakkus lugemiseks kahte vastandlikku vaatenurka ühinemisläbirääkimistest Hiiumaal. Kahjuks oli tegemist suures osas süüdistamise, mitte konstruktiivse lähenemisega.
Allakirjutanud võtsid voli rääkida Emmaste ja Pühalepa või Käina valla nimel, tuues samas ise ka välja, et nii ühes, teises kui kolmandas puudub päris ühtne seisukoht. Alljärgnevalt kirjutangi ühinemisläbirääkimiste komisjoni liikmena lahti nö kolmanda vaatenurga.
Minu hinnangul oligi tegelikult positiivne, et arvamused eri teemade juures ei jooksnud arutelude käigus mitte valla piire pidi, vaid vastavalt inimeste nägemusele maailmast ja ühiskonnaprotsessidest. See on ühtset Hiiumaad vaadates samuti oluline, et me ei takerduks ainult oma mätta otsa, vaid lähtuksime põhimõtetest ja teadmistest, mis meil on.
Kolmepoolseid põhimõtteid on arvestatud
Olles osalenud kolme valla läbirääkimistel ja vaadates nüüd Käina ja Hiiu valla komisjonide poolt kokku lepitut, siis tegelikult on praegune Käina ja Hiiu valla ühinemisleping ikka üsna suures osas kolmepoolselt läbi arutatut arvestanud. Rumal oleks loota, et muutunud tingimustes kõik üks-ühele üle võetakse.
Samas peamised põhimõtted on säilinud. Ehk valimisringkonnad moodustatakse valdade baasil. Luuakse osavaldade süsteem, milledele jääb otsustusõigus kohalike teemade osas. Praegustes valdades säilitatakse teatud ulatuses personal, hoidmaks esmatähtsad teenused kodulähedal jne.
Minule jääks küll iseendast narr mulje, kui ma nüüd süüdistaksin, et mida ja miks te sinna kirjutasite. Sest volikogus me otsustasime ju läbirääkimistega mitte liituda. Mitte kaasa rääkida.
Üks või kahed läbirääkimised
Ma olen nõus, et Omar Jõpiselg ja Üllar Padari tegid ühe olulise valesammu. Nimelt koostas Käina nelja valla läbirääkimiste eelnõu ilma partnereid sellest teavitamata. Saan aru, miks tehti otsus algatada ka nelja valla läbirääkimised. Samas asjaolu, et Emmastet ja Pühalepat sellest eelnevalt või koheselt ei teavitatud, päädis mõne inimese solvumisega.
Küll on Toomas Remmelkoore, Anti Leigri, Tiit Pauluse arvamusloos faktid mitmel pool segamini. Ehk mitte Jõpiselg ja Padari ei lõpetanud kolmepoolseid läbirääkimisi.
Kaks varianti ehk nii kolme- kui neljapoolsed läbirääkimised olid jõus täpselt selle hetkeni, mil Pühalepa volikogu 25.oktoobril ja seejärel Emmaste volikogu 31.oktoobril otsustasid neljapoolsete läbirääkimistega mitte liituda. Alles seejärel ehk 1.novembril lõpetas Käina volikogu kolmepoolsed läbirääkimised. Nad olid valiku ette seatud, sest kahel teel enam jätkata ei saanud.
Oluline on, kuidas edasi?
Ma ise pakun, et üks põhjus möödarääkimisteks võis tulla ka erinevas infoväljas elamisest. Ehk kui võtan ette Emmaste, Pühalepa ja Käina valla ühinemisläbirääkimiste seitse protokolli, siis osalemine on olnud väga erinev.
Alati osalesid Paulus, Jõpiselg ja Padari. Leigri puudus kolmel korral. Samas Remmelkoor osales vaid kahel korral ja näiteks Gustav Kotkas ei osalenud kordagi.
Ja kõige kurvem minu jaoks on see, et me ei kuulanud kogukonna arvamust. Tuletan meelde, et nii Emmaste kui Pühalepa vallas toetasid kõik volikogu komisjonid liitumist ühise Hiiumaa läbirääkimistega.

Ent kõige olulisem on, kuidas edasi? Pean tõdema, et võrdluses mõtete „Selline kahepalgeline käitumine mingi olematu rahasumma nimel nurjas eos ühtse Hiiumaa valla tekke“ (Remmelkoor, Leigri, Paulus) ja „Süüdlasi pole mõtet otsida. Oleme positiivsed Hiiumaa tuleviku osas – meile tundub, et saame tulevikuks luua heas tasakaalus Hiiumaa haldusmudeli“ (Jõpiselg, Padari) vahel kandub minu sümpaatia viimase poole. Süüdistamine ei vii edasi. Oluline on olukorda aktsepteerida, kuulata ära ka partnerite seisukohad ning leida parim võimalik kompromiss.

Ilmus 22.11 Hiiu Lehes

Friday, November 18, 2016

Aruanne

Oktoobris möödus kolm aastat kohalike omavalitsuste volikogude valimisest. See tähendab, et juba kolmveerand sellest valimisperioodist on möödas. Viimati vaatasin Emmastes toimunule tagasi siinsamas Hiiu Lehe veergudel täpselt aasta eest.
Seekord pean alustama viimastest sündmustest. Ehk ühinemisläbirääkimistest saare omavalitsuste vahel. 31. oktoobril otsustas Emmaste vallavolikogu mitte nõustuda Käina vallavolikogu ettepanekuga läbi rääkida ühise omavalitsuse moodustamise osas Hiiumaal.
Mina ja Maido Rand toetasime laua taha istumist, ent kuus volinikku oli selle vastu. Mind tegi see kurvaks. Mitte, et ma oleks suur haldusreformi toetaja. Aga otsus ei olnudki selle kohta, et kas liituda ühiseks vallaks või mitte. Ma hääletasime, kas selles osas teistega läbi rääkida või mitte. Ja valisime mitterääkimise.
Suur pilti vaadates- reformierakond ei ole haldusreformi juhtimisega edukalt toime tulnud. Nii nagu ka mitme muu teemaga. Ja kui poliitikas vähegi õiglust on, leiavad nad end peagi opositsioonist. Ent Toompeal näevad ka teised parteid Hiiumaad ühe omavalitsusena. Mis tähendab, et mõistlik olnuks ikkagi kohapeal ise kokku leppida, mismoodi uues haldusüksuses oma elu korraldame.
Protsesse saad muuta kaasa rääkides
Küsisin 31.oktoobri istungil, et kas valimisliit Emmaste Eduks saatis välja tugeva signaali ja saavutas oma eesmärgid, kui nad kahe aasta eest täies koosseisus volikogu tööst loobusid.
Keegi ei arvanud seda. Ent ühinemisläbirääkimiste osas otsustasime siiski kõrvale jääda. Vaatamata sellele, et kõik volikogu komisjonid toetasid läbirääkimistel osalemist.
Ka mul endal on olnud paaril korral tunne, et kas sellel kõigel on mõtet. Kas on mõtet aega ja energiat panustada, kui sinu või komisjoni arvamus on justkui soe õhk. Ent tegelikkus on, et kui sa kõrvale astud, siis ei ole võimalik midagi muuta. Teisel juhul on selleks vähemalt lootust.
Nii võin tõdeda, et kuigi kohati on selgitustöö olnud üsna energiakulukas, olen saanud ka nö väiksema partnerina volikogu laua taga Emmaste protsesse mõjutada.
Olen tegutsenud väga selgelt oma valimislubaduste ja haridus-kultuurikomisjoni seisukohtade suunas. Ja nii võin rõõmustada, et nii mõnigi hea idee on teoks saanud.
Haridus
Emmaste kooliõpilased sõidavad maakonna piires ühistranspordiga tasuta, mis on oluliselt parandanud nende võimalusi osaleda huvitegevuses ka väljaspool koduvalda. Käesolevast aastast saavad aga õpilased valla enda huviringides ilma ringitasuta osaleda. See ei olnud tegelikult väga kulukas, ent põhimõtteline otsus valla jaoks. Ja mõningase kõhkluse järel toetas volikogu seda ühehäälselt.
Rääkides veel haridusest, siis suvel renoveerisime põhikooli algklassiosa, mis parendas õpikeskkonda. Ent minu jaoks veel märgilisem oli otsus pakkuda sellest õppeaastast pikapäevarühma õpilastele tasuta einet, seda lisaks tavapärasele lõunasöögile.
Algklassides õpib hetkel 45 õpilast ehk lähimat kümnendit vaadates on kool jätkusuutlik. Seega on kindlasti õigustatud ka edasised investeeringud selles valdkonnas. Nii näiteks saab kooli aula uuel aastal põhjalikult kaasajastatud ja majja juba jõudnud ülikiire interneti kasutamiseks uuendame ITK-vahendeid.
Kui koolis on õpetajate palgad ministeeriumi poolt fikseeritud ja töötasu tuleb riigi poolt, siis lasteaed on kohaliku omavalitsuse ülal pidada. Minu jaoks on olnud oluline teema ka lasteaiaõpetajate palgad. Kuigi siin on veel arenguruumi, siis viimase kahe aastaga oleme siiski sammu edasi astunud.
Kultuur
Kultuuri valdkonnast kirjutasin juba aasta eest, mil haridus-kultuurikomisjoni eestvedamisel pidas volikogu õigeks võtta valdkonda juhtima eraldi spetsialist. Sama on toimunud spordivaldkonnas. Spordisõbrana on mul hea meel, et ka sporti oleme suutnud lõpuks investeeringuid teha. Nii saab spordihall veel selle aasta lõpuks täies ulatuses tartaankatte, mis peaks tõstma selle kasutatavust maakonna sportlaste seas. Seoses Saarte Mängude korraldamisega parendasime välisväljakuid. Samas on selge, et see on vaid üks samm pikal teekonnal. Nii pean väga oluliseks, et suudaksime juba uuel aastal renoveerida mini arena ehk jalgpalli kunstmuruväljaku. See oli arengukava koostades noorte teemagrupi prioriteet ning meie noored on seda väärt, et see ära teha.
Aktiivsete eakate tegutsemisvõimalusi on laiendanud Vaba Aja Keskus ja selle raames toimuv täiskasvanute huvitegevus. Uuel aastal võtame aga ette päevakeskuse põhjaliku remondi. See on aastaid järge oodanud ja kindlasti vajalik, et tegusam osa vanemast põlvkonnast enda plaane ellu viia saaks.
Ehk et kui sa otsustamisringist kõrvale astud, siis puuduvad igasugused võimalused. Olles laua taga ka väiksem osapool, on sul võimalus enda ideed ja argumendid välja käia.
Kaasamine
Just seda, et kõik saaksid oma mõtted välja käia ja nende tagamaad selgitada, pean omavalitsuse juures väga oluliseks. Üks positiivne näide, mille ma julgesin ka 2013.aastal enne valimisi välja pakkuda, on kaasav eelarve. Mul on hea meel, et Heidi Siirus selle möödunud aastal vallavalitsuse tasandil üles võttis ja praeguseks on Emmastes üheksa bussipeatust varustatud LED-valgustitega. Oluline nii ohutuse seisukohalt, aga ka suurepärane näide kogukonna kaasamisest.

Ilmselt tuleb viimane valimiste-eelne aasta piisavalt segadusi pakkuv, s.h haldusreformist tingituna. Loodan, et meil on oskust lisaks rääkimisele ka kuulata. Kuulata kaasteelisi ning püüda ka neid mõista.

Ilmus 4.11 Hiiu Lehes

Monday, October 31, 2016

Istung 39

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 39

Osales 8 volikogu liiget, üks saabus hilinemisega ja lahkus enne lõppu.

Vallavalitsuse info ja vastamine Hergo Tasuja kolmele arupärimisele

Üheksa kuuga on laekunud 6,7% enam tulumaksu kui 2015.a. Tulud 80% täidetud, kulud pea 71%. Arvelduskrediiti ei kasutatud. Reservfondist eraldati raha kahe advokaadibüroo teenuse tasumiseks. Kokku on vallal pooleli neli kohtuasja. Haldi bussipeatuse jaoks paviljon olemas.

1. Kui kaugel oleme valla arengustrateegia eesmärgi täitmisega ehk Sõru sadama kompleksi arendamise kontseptsiooni ja äriplaani koostamisega?
Tiit: ei ole alustatud, plaan on tegeleda

2. Kui suur on Sõru väikelaevasadama külastatavus/kasutatavus? Palun välja tuua viimase viie aasta külastused ja sadamakohtade kasutamine. Sealhulgas kohalike ehk Emmaste valla kalurite hulk, kes sadamat kasutavad.
Tiit: 2012. aastal kasutanud 46 külalisalust ja 4 kohalikku, edasi 41 ja 4, 45 ja 3, 41 ja 3, 47 ja 2 jahti. Alused, mille eest kaimaksu tasutud. Nende seas pea kümme alust, mis Sõru regatist osa võtavad ja tasu ei maksa. 2009 ja 2010 oli poole rohkem külastajaid. Harrastuskalureid 3-4, paate rohkem, need aga (16 nime) tasudest vabastatud.

3. Kui suur on iga-aastane tulu, viimase viie aasta näitel, sadamatasudelt Sõru väikelaevasadamas?
Tiit: Vallavalitsus tulu ei ole saanud, vastavalt lepingule on see jäänud Merekeskusele.

Ülo: osad kohalikud ei maksa, mis on see alus, kes maksab ja kes ei maksa?
Tiit: täna just täpsustasime, kuidas see on. Kes panustasid omal ajal ehitusse, need on vabastatud.
Tiit L.: nimekirja sain H.S-lt

Ülo: vaheaeg 10 minutit

Ülevaade Emmaste, Käina ja Pühalepa valla ühinemisläbirääkimistest

Ülo andis kronoloogilise tagasivaate. Alates Hiiu valla ettepanekust veebruaris, millest aprillis keeldusime. Mais tegi Käina ettepaneku kolmepoolseteks läbirääkimisteks. Hiljem tekkisid paralleelsed läbirääkimised ehk Käina tegi ettepaneku neljapoolseteks läbirääkimisteks. Hiiu vald nõustus, Pühalepa keeldus liitumast.
Üllar andis ülevaate Käina valla vaatenurgast, millest selgus, et kolmepoolselt kokku lepitud põhimõtted on edasi kantud kogu saart hõlmava valla läbirääkimistesse ja sellesse lepingusse, mille osas Käina ja Hiiu vald viimase kuu jooksul nõu pidanud. Kolme valla puhul oleks takistuseks 5000 elaniku kriteeriumi mitte täitmine ja sellega kaasnevate liitumispreemiateta jäämine.
Tiit: miks on Hiiu ja Käina valla läbirääkimiste protokollis kirjas Hiiu, Käina, Pühalepa ja Emmaste valdade ühinemisläbirääkimiste protokoll?
Üllar: kuna sisu poolest on mõeldud kogu saare peale, kui aga teised ei soovi läbirääkimistega liituda, siis muudame seda.
Toomas: omalt poolt kommenteeriks, et ega me protsessis pole nii kaugele jõudnud, et kokkuleppele jõuaks, minu jaoks on asi toores ja segane.
Antti: on hea, et preemiaid jagatakse, aga see ei saa olla peamine.
Hergo: minu hinnangul on kolme valla läbirääkimised karile jooksnud
Ülo: mina nii ei julgeks öelda, ametlikult ei ole volikogud oma sõna öelnud.

Käina Vallavolikogu 24.08.2016 otsusega nr 103 „Omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste korraldamine“ esitatud ettepanekule vastamine

Ülo: ettepanek juba 24. augustil tehtud. Üllar väitis, et kõik kolmepoolselt läbi räägitud tingimused on üle võetud. Suurem osa põhimõtteid tõesti. Osavallad, s.h Hiiu valla kaheks jagunemine. Mõned siiski mitte. Valla keskuse asukoht (oli Käina, on Kärdla) või lepingu muutmise kriteerium (oli 3/4, on 2/3 häältega) märgilistest asjadest. Emmastel on ette valmistatud kaks eelnõu, öelda ei ja öelda jah. Keeruline otsus ja suunatud kaugele vaadates.
Üks aspekt, et kolmekesi läbi rääkides on teatud kogemus tekkinud ja Pühalepa on oma otsusega signaali juba andnud. Minu elukogemus näitab, et pikas perspektiivis, kus rahvastik on niivõrd põhja poole kaldu, on üsna keeruline oma otsustamisvõimet säilitada. Isegi kui lepingus neljaks aastaks suudame kokku leppida, on pikas perspektiivis see vähevõitu. Arvan, et lepingut ei peeta peale perioodi pühaks dokumendiks.
Hergo: täna me ei otsusta liitumise üle, me räägime sellest, kas rääkida võimaliku liitumise osas kaasa või mitte. Aastal 2013 oli siin volikogu laua ääres veidi teine seltskond. Kahe aasta eest üks valimisliit loobus volikogu tööst, püüdes nii nö signaali välja saata ja oma eesmärke saavutada. Head volikogu liikmed, palun andke märku, kelle arvates nad oma eesmärgid sellega täitsid.
Ehk me peaksime siiski läbirääkimiste laua taha istuma, sest:
a) öeldes "ei", võtame vastutuse ja ei anna ka Emmasteotsa inimestele võimalust liitumise protsessi mõjutada
b) volikogu komisjonid on üsna üksmeelselt seda toetanud
c) loobudes on oht, et seda, millele kolme vallaga läbirääkimisi pidades aluse oleme pannud, ei tule
d) tunnetan vallakodanike meelsust selleks ja arvan, et väga oluline oleks läbi viia ka rahvahääletus, millele peaksime detsembris lõppotsust tehes paljuski tuginema, praegu ignoreeriksime rahva arvamust
e) me võime küll väljendada oma pahameelt haldusreformi suhtes, aga reaalsus on see, et vabariigi valitsus (isegi kui teatud muutus toimuks selles) näeb Hiiumaad tervikuna
f) parim võimalus endale soodsad tingimused tulevikuks saada, on ise kaasa rääkida protsessis ja kui tingimused ei sobi, siis detsembris on liitumisele võimalik "ei" öelda.
Jüri: otsuse meie eest, kas räägime läbi või mitte, on vabariigi valitsus meie eest teinud. On valida, kas teeme oma hääle kuuldavaks või tehakse otsused meie eest. Näen, et Hiiumaa peab olema üks rusikas. Tulles protseduuride juurde, siis aeg on otsa saamas. Leping tuleb väljapanemisele saata, tähtajad suruvad peale. Aeg meid kammitseb, aega meil ei ole.

Ülo: viis minutit vaheaeg

Mitte liituda: 6 poolt, 2 vastu
Liituda: 2 poolt, 6 vastu


Vallavolikogu määrus „ Emmaste valla arengukava aastateks 2016-2023”- teine lugemine
Kairi andis ülevaate arengukavas seatud eesmärkide täitmisest.
Arengukava võeti ühehäälselt vastu.

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla eelarvestrateegia aastateks 2017-2021”- kolmas lugemine
Karin: võrreldes eelmise lugemisega on mõningad muudatused tehtud. Vaatasime üle tulumaksu laekumise, arvestasime väheke optimistlikumalt. 5,5% on see kasv nüüd. Strateegia on plaan tulevikku, tuleks laiemalt vaadata. Laenu ehk kohustuste rida on maksimaalne.
Tiit: laenukurss siiski tagasihoidlik. Alates 2017 ei ole valdadel piiranguid (varem oli 60%), laenukohustused võivad olla 100%. Käina plaanib võtta 80% peale.
Arutati investeerimisobjektide üle.
Eelarvestrateegia ühehäälselt vastu võetud.

Planeerimisseadusest ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevate ülesannete delegeerimine
Kõik poolt

Vallavolikogu otsus „Vallavara tasuta kasutamise lepingu pikendamine otsustuskorras”
Kõik poolt

Volikogu otsuse eelnõu „Emmaste Vallavolikogu eelarve-ja majanduskomisjoni koosseisu muudatuste kinnitamine“

Kristi Ugam ja Karin Gross liikmeteks. Kõik poolt.

Monday, October 17, 2016

Istung 38

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 38

Osales viis liiget

Otsustati muuta päevakorda, lükates eelarve-majanduskomisjoni koosseisus muudatuste tegemise järgmisele volikogu istungile seoses komisjoni esimehe puudumisega tänaselt istungilt.

Vallavolikogu määruse eelnõu „Emmaste valla eelarvestrateegia aastateks 2017-2021” teine lugemine
Karin: ettepanekuid mulle vahepeal laekunud ei ole, samas on peale esimest lugemist strateegiasse lisatud eakate päevakeskuse renoveerimine.
Tiit: eakatel on noortekas ka tegevused ja võimalused, aga need kaks ei ühildu päris hästi, eakad soovivad ka oma ruume ja seal võimalusi omaette tegutseda.
Hergo: toetan päevakeskusesse panustamist, soojustamise teema näiteks on juba paar aastat üleval olnud. Tuleks ära teha.
Kristi: Sõru sara, miks seda vaja on?
Tiit L: laululava enam ei ole planeeritud, ikka sadamateenuste pakkumiseks vajalik.
Ülo: terve sadama piirkonna planeeringu võiks tervikuna läbi mõelda
Arutelu eri objektide üle – nt kooli saali ja WC-de renoveerimine. Ülo loetles valla arengukavas olevaid investeeringuobjekte.
Küsimus selles, kui palju me laenu võtame ja mis on meie täpne investeerimisvõimekus järgnevateks aastateks.

Suunati kolmandale lugemisele. Kõik poolt.


Emmaste valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemislepingu projekti arutelu. Vahur lahkus kell 19
Hergo: teen ettepaneku lisaks lepingu avalikule väljapanekule viia läbi ka koosolekud valla eri otskondades.
Arutati sisuliselt mitmeid küsimusi ühinemislepingu projekti osas.

Suunati koos ettepanekutega ühinemiskomisjonile läbi arutamiseks. Kõik poolt.


Tähtaja pikendamine Käina Vallavolikogu 24.08.2016 otsusega nr 103 „Omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste korraldamine“ esitatud ettepanekule vastamiseks


Suunata komisjonidesse ettepanekute tegemiseks ja arvamuse avaldamiseks. Pikendada tähtaega korralise istungini. 3 poolt, 1 vastu
Hergo: toetan komisjonidesse saatmist, aga olen vastu tähtaja pikendamisele. Soovitasin juba septembrikuu eestseisuse koosolekul ettepanek otsustamisele saata ja ei pea õigeks otsustamatust.

Saturday, October 8, 2016

Pokker

Maailma ühel enamteenival muusikul, Lady Gagal ilmus mõne aasta eest hittlugu „Pokerface“, mis Eesti raadiojaamadeski ohtralt eetriaega sai.
Laulus „Pokkerinägu“ kõlab korduvalt rida: „Ei, ta ei suuda minu pokkerinägu lugeda/mõista.“
Taustaks, pokkerinägu on justkui kivinägu, mida samanimelises kaardimängus kasutatakse, et vastased ei oleks võimelised aru saama, mis kaardid sul parasjagu käes on. Antud mäng põhinebki paljuski vastaste lugemise oskusel ja blufil.
Täpselt sama tunne on mind vallanud Hiiumaa valdade ühinemisläbirääkimistel. Ja paraku kestab mäng edasi.
Jah, ma saan hästi aru, et haldusreform ei ole ette valmistatud parimal võimalikul viisil. Saan ka aru sellest, et kohalik omavalitsus ei pruugi ega pea kõigi vabariigi valitsuse mõtetega kahte kätt hoogsalt kokku lüües kaasa tulema. Lisaks on pooleli riigikohtu protsess antud seaduse teatud punktide vastu.
Küll on minu jaoks kahtlase väärtusega olukord, kus seaduse järgi tuleb haldusreformiga seotud otsused vallavolikogudel langetada käesoleva aasta lõpuks ehk et otsustada kas ühe või teise vallaga ühineda. Ent me ei ole ühinemislepingu dokumenti isegi avalikule väljapanemisele suutnud saata...
Hetkeseis on selline, et kui me ei suuda kolmekesi või neljakesi tähtaegadest kinni pidades otsuseid langetada, siis tehakse need vabariigi valitsuses meie eest järgmisel aastal. Ja need ei pruugi- tõenäoliselt ei olegi!- olla samasugused, nagu me siis omakeskis oleme kokku leppinud.
Mina jäin Emmaste vallavolikogu eestseisuse koosolekul vähemusse, kui arutasime, kas Käina valla ettepanek, alustada ka nelja valla vahel läbirääkimisi, septembrikuu istungil päevakorda võtta.
Päevakorda võtmisest me ei pääse. Oktoobris tuleb seda teha. Ja kui otsustame vastata jaatavalt, siis on aega üheskoos asju arutada lihtsalt kuu võrra vähem. Täpselt sama seis on Pühalepas vallas. Otsustada tuleb. Millal, on nende valik.
Selgituseks, ettepanek alustada läbirääkimisi ka nelja valla vahel, ei tähenda, et see ehk nelja liitumine igal juhul teoks saab. Kõik arutelud ei vii ju elus positiivsete otsusteni. Lõppotsus, kas ja kellega liituda, tuleb teha hiljemalt detsembri lõpuks.
Küll annab läbirääkimiste alustamine võimaluse üheskoos olulised detailid läbi rääkida. Ja just sellele viidatakse ka Kärdla ja Kõrgesaare liitumise vigadest rääkides - et asi toimus kiirustades.
Käina vallavolikogu tehtud ettepanek nelja valla liitumisläbirääkimisteks on minu meelest konstruktiivsem varasematest nn ühe Hiiumaa plaanidest.
Ehk see seab aluseks toetumise kolme valla poolt läbi räägitud põhimõtetele. Millest olulisim on teatud otsustusõiguse jätmine piirkondadesse ehk osavaldade süsteem. Sellist mujal Eestis ei ole. Ja ma ennustan, et kui meie eest otsustab vabariigi valitsus, siis sellist süsteemi meile ka ei pakuta. Hiiu vald on näidanud valmisolekut nendest põhimõtetest lähtuda ehk soodne pind läbirääkimisteks on olemas.
Eriti nüüd, kui riigikohus on esimest korda kohalike omavalitsuste kaebust haldusreformi vastu arutanud ja oleme saanud aimu, et protsessi pea peale ei pöörata, tuleks tegutseda.
Mina näeks, et avame ka nelja valla läbirääkimised ja kindlasti tuleks volikogudel koguneda, et ühinemislepingu dokumendi saaks edasi suunata. Avalikuks väljapanekuks ja aruteludeks.
Olen nõus Pühalepa volikogu aseesimehe Antti Leigriga, et oluline on asjad pidevalt ka valla komisjonides läbi arutada. Samas on komisjonides siiski piiratud hulk inimesi, kellest paljud ka volikogu või vallavalitsuse liikmed, kel niigi rohkem teavet rohkem.
Mina ise olen avaliku ja kaasava protsessi poolt. Näiteks nii nagu tegime Emmaste uut arengukava koostades, mille käigus toimusid avalikud arutelud igas valla piirkonnas.

Praegu on viimane aeg saare kogukond valdade võimaliku ühinemise protsessi kaasata. Sest oluline on meeles pidada, et selles pokkerimängus ei mängi me iseenda, vaid kogu valla ehk piirkonna nimel ja eest.

Ilmus 7.oktoobri Hiiu Lehes

Haldusreform

EMMASTE VALLA, KÄINA VALLA JA PÜHALEPA VALLA ÜHINEMISLEPING

1. Üldsätted
1.1. Leping sätestab lepinguosaliste vabatahtliku ühinemise tulemusena omavalitsusüksuste ühinemise aja ja eesmärgid, moodustatava omavalitsusüksuse õigusliku staatuse, nime, sümboolika, piirid, ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja juhtimisstruktuuriga seotud muutused, avalike teenuste osutamise põhimõtted teenusvaldkonniti, töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise, investeeringud ja riikliku ühinemistoetuse kasutamise.
1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust.
1.3. Ettevalmistusperioodina käsitletakse ajavahemikku, mis jääb lepingu heakskiitmise (eeldatav aeg detsember 2016) ja ühendvalla moodustamise (oktoober 2017) vahele. 
1.4. Üleminekuperioodina käsitletakse esimest valimisperioodi.

2. Ühinemise eesmärgid
2.1. Ühinemise eesmärgiks on:
2.1.1. Tänaste kohalike omavalitsuste kui kogukondade jätkusuutliku arengu ja strateegilise juhtimisvõimekuse suurendamine läbi nende tugevuste ja arengupotentsiaali kasutamise. 
2.1.2. Uue kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise, administratiivse ja territoriaalse terviklikkuse saavutamine, haldussuutlikkuse suurendamine, valla piirkondade omapära säilitamine ning väljakujunenud koostöö arendamine.
2.1.3. Suutlikkuse tõstmine kohaliku omavalitsuse eelarveväliste  vahendite taotlemiseks elanike elukvaliteedi parendamiseks, kohalike arengueelduste kasutuselevõtuks ja eelarveväliste investeeringute kaasamiseks. 
2.1.4. Kohaliku demokraatia arendamine,  kodanikualgatusele ja vastutusele suunatud tegevuste toetamine läbi kõigi valla piirkondade kogukonnapõhise aktiivse toimimise alt üles initsiatiividel.
2.1.5. Kõigile ühinenud omavalitsusüksuse elanikele kvaliteetsete avalike teenuste ja nende hea kättesaadavuse tagamine.
2.1.6. Ühistranspordisüsteemi kohaldamine inimeste liikumis- ja tööhõivevajadustele vastavaks, tõhusaks ja toimivaks, integreerides erinevaid transpordiliike. 
2.1.7. Hiiumaa kui ühtse toimeruumi arendamine ja selle huvide eest seismine.

3. Ühinemise aeg
Emmaste, Käina ja Pühalepa valdade ühinemine toimub 2017. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.  

4. Kohaliku omavalitsuse üksuse liik, nimi, piirid, sümboolika
4.1.  Uus kohaliku omavalitsuse üksus on vald, mille nimi on Lõuna-Hiiumaa vald (edaspidi nimetatud Vald). 
4.2.  Valla territoorium moodustub ühinevate valdade territooriumi summana ja valla administratiivpiir kulgeb mööda ühinenud omavalitsusüksuste välispiiri. 
4.3. Vallavolikogu ja –valitsuse juriidiliseks asukohaks on Käina alevik.
4.4.  Lepinguosaliste ühinemise ning nende baasil uue omavalitsusüksuse moodustamisega lõpetatakse ühinevate omavalitsusüksuste kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus. Lõuna-Hiiumaa vald on lepinguosaliste omavalitsusüksuste õigusjärglane. 
4.5.  Lõuna-Hiiumaa valla sümboolika (valla vapp ja lipp) töötatakse välja konkursi korras ja selle kinnitavad ühinevate valdade volikogud enne ühinemise jõustumist Lepingu lisas 13.5 toodud tähtajaks. Juhul kui Valla sümboolika ei ole ühinemise jõustumise eelselt kinnitatud kõikide ühinevate valdade volikogude poolt kasutatakse kuni selle kinnitamiseni Valla volikogu poolt Pühalepa valla sümboolikat. Sümboolika konkurss viiakse läbi ettevalmistusperioodil Lisas 13.5 toodud tähtajal. Valla vapi ja lipu kujundamisel peetakse oluliseks, et nendes kasutatakse piirkonna identiteeti iseloomustavat sümboolikat. Ühinevate valdade sümboolikat võib pärast ühinemist kasutada osavalla sümboolikana, mille kasutamiseks koostatakse reglement.

5. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate õigusaktide ja dokumentide kehtivus
5.1.  Valla õigusaktide kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste õigusaktid selle lepinguosalise territooriumil, kus nad olid kehtestatud ja ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva lepinguga.
5.2.  Valla põhimääruse muutmise või uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb Vald põhimääruse alusel, mille kinnitavad ühinevate omavalitsuste volikogud enne ühinemist Lisas 13.5 toodud tähtajaks. Asjaomaste volikogude kinnitatud Valla põhimäärus jõustub Valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Juhul kui asjaomased volikogud ei kinnita Valla põhimäärust enne ühinemist kasutatakse kuni Valla volikogu poolt põhimääruse kinnitamiseni Käina valla põhimäärust.  
5.3.  Lepinguosaliste kõik õigused, kohustused, asjaajamise dokumendid, omandis olevad varad ja hallatavad asutused lähevad Vallale käesoleva lepingu punktis 3. sätestatud tähtajal.
5.4.  Punktis 5.3 nimetatud asjaajamise dokumendid annab ühineva vallavalitsuse kui ametiasutuste nimel üle ametist lahkuv vallavanem ja võtab vastu Valla vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel vastu vallavanem. Üleantavad asjaajamise dokumendid ja nende registrid peavad olema koostatud ja arhiveeritud vastavalt avaliku halduse dokumentide säilitamisele ja arhiveerimisele kehtestatud korrale.
5.5.  Vallavalitsuse haldusesse üleminevad hallatavad asutused tegutsevad seni kehtinud põhimääruste alusel ja ulatuses, kus need ei ole vastuolus käesoleva lepinguga, kuni uute põhimääruste kehtestamiseni.
5.6.  Valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vastuvõtmiseni ning uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste omavalitsusüksuste arengukavad, eelarvestrateegiad, eelarved ja üldplaneeringud, kui need pole vastuolus käesoleva lepinguga.
5.7.  Lepinguosaliste omanduses olevate ja nende asutatud juriidilised isikud või nende osad lähevad üle Vallale, sh asutajaliikme õigused ja kohustused. 
5.8.  Oluliste arengudokumentide ja õigusaktide ettevalmistamist ja ühtlustamist alustatakse ettevalmistusperioodil (Lisa 13.5) ja selleks moodustavad osapooled vastavad töörühmad.
5.9. Lepingu kinnitamise päevast ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudes kuni Valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi võtta 01.11.2016 seisuga kinnitatud eelarvestrateegias planeeritud mahus. Netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi eelarvestrateegia väliste investeeringute tegemiseks 2017. aastal võib võtta volikogude vastastikuse konsensuse korras vastavalt haldusreformi seaduse §-le 25.

6. Juhtimisstruktuur ja organisatsioonilised ümberkorraldused
6.1. Ühinenud vallas tagatakse elanike huvide väljaselgitamine ja esindamine.
6.1.1. Valla volikogu koosseisus on 19  liiget, kes valitakse 3 valimisringkonnas. 2017. aasta volikogu valimistel avatakse valimisjaoskonnad vähemalt 2013. aastal toimunud volikogude valimistel töötanud valimisjaoskondade asukohtades. 
6.1.2. Volikogu valimisringkonnad moodustatakse lepinguosaliste haldusterritooriumide põhiselt: Emmaste valimisringkond 5 mandaati, Käina valimisringkond 8 mandaati ja Pühalepa valimisringkond 6 mandaati. 
6.1.3. Tähtsustatakse vallavolikogu komisjonide rolli Valla otsustusprotsessis, kujundatakse mehhanism, mis võimaldab tagada  piirkondlikult tasakaalustatud esindatuse volikogu komisjonides.
6.2. Ühinenud vallas rakendatakse detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse põhimõtteid. 
6.2.1. Lepinguosaliste territooriumide põhiselt moodustatakse osavallad.
6.2.2. Moodustatakse osavallakogud, mille peamine ülesanne on tagada elanike kaasarääkimisvõimalus kohalikes ja ülevallalistes otsustusprotsessides, aidata kujundada arvamusi ja tagada  sisendeid ning tagasisidet otsustusorganitele (vallavalitsus, vallavolikogu, volikogu komisjonid) piirkonna tervikliku arengu küsimustes ja piirkonna halduse kvaliteedi kohta. 
6.2.3. Osavallakogusse kuuluvad: 
kolm valimisringkonnast enim hääli saanud volikogu liiget; 
osavallas tegutsevate ettevõtjate esindaja; 
osavallas tegutsevate kodanikeühenduste või külavanemate esindaja; 
osavallas asuvate haridusasutustes õppivate laste vanemate esindaja;
osavallas elavate noorte esindaja.
6.2.4. Osavallakogu moodustamise täpne korraldus ja funktsioonid on nimetatud Lisas 13.6  ning need võetakse aluseks osavalla põhimääruse koostamisel. 
6.2.5. Moodustatakse osavallavalitsused Valla ametiasutusena. Osavallavalitsuste poolt tagatakse vähemalt järgmiste teenuste osutamine ja funktsioonide täitmine: 
piirkonnatasandi arendustegevus ja koostöö kodanikeühendustega, 
igapäevane sotsiaaltöö ja -hooldus, 
registritoimingud ning elanike valla asjaajamise ja õigusalane nõustamine, 
ehitus, maa ja planeeringute alane nõustamine ja asjaajamine,
vallavara haldus ja majandamine, 
avalike teenuste järelevalve.
6.2.6. Kõik hallatavad asutused jätkavad oma tegevust avalike teenuste osutajana.  
6.2.7. Osavallavalitsuse haldusalas on osavallas tegutsevate hallatavate asutuste juhtimine. Osavallas tegutsevad koolid ja lasteaiad on Vallavalitsuse hallatavad asutused, kuid nende majanduslike tugifunktsioonide korraldamine on osavalla pädevuses.   
6.2.8. Tagatakse Vallavalituse  struktuuris olevate valdkonnaspetsialistide nõustamise ja teenuste kättesaadavus osavaldades. Vallavalitsuse tugi- ja spetsialiseeritud ametnike töökohad võivad asuda osavallavalitsuste ruumides.
6.2.9. Osavallavalitsuse poolt osutatavate teenuste maht ja teenistuskohtade arv sõltub osavalla teenuspiirkonna suurusest ning  võib olla erinev.
6.2.10. Arendatakse kodanikuühenduste, külakeskuste, SA-de ja MTÜ-de võimekust osutada teatud avalikke teenuseid ning töötatakse välja vastav tegevustoetuste ja projektide rahastamise süsteem.    
6.2.11. Osavallavalitsust juhib osavallavanem, kes nimetatakse ametisse Vallavalitsuse poolt vallavanema ettepanekul. Osavallavanema ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel peab olema osavallakogu kooskõlastus. Juhul kui osavallakogu ei kooskõlasta osavallavanema kandidaati kolmandal korral nimetatakse osavallavanem ametisse osavallakogu kooskõlastuseta. Osavallakogu poolt mitte kooskõlastatud kandidaati ei või kooskõlastamiseks esitada teistkordselt.  
6.2.12. Osavallavanemal on õigus võtta sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 
6.3. Ühinenud valla organisatsioonis on poliitikakujundamine ja strateegiline juhtimine selgelt eristatud  igapäevase halduse ja teenuste osutamise funktsioonidest.  
6.3.1. Vallavalitsuse kui ametiasutuste struktuuris eristatakse poliitilise ja administratiivse juhtimise tasandid.  Soovitavalt kaasatakse Vallavalitsuse koosseisu osavallavanem(ad).
6.3.2. Vallavalitsusse keskendatakse Valla kui terviku strateegilise juhtimise ja halduse kompetents, tugiteenused ja kitsalt spetsialiseeritud asjatundjad ja teenuste osutajad. Keskselt korraldatakse vähemalt järgimised funktsioonid:  
finantsjuhtimine ja raamatupidamine; 
ehitus, maa ja planeeringute valdkonnaspetsiifiline kompetents; 
riigihangete korraldamine; 
sotsiaalvaldkonna koordineerimine ja kitsad kompetentsid (nt lastekaitse); 
hariduse jt vallaüleselt koordineeritavate valdkondade juhtimiskompetentsid; 
valla strateegiline arendamine, sh ettevõtlusarendus; 
õigusloome ja õigusalane kompetents; 
6.4. Vallavalitsuse kui ametiasutuse ja osavallavalitsuste teenistujate ametikohtade struktuuri projekt töötatakse välja ettevalmistusperioodil hiljemalt 01.06.2017, selle kehtestab Valla volikogu. 
6.5. Võetakse suundumus kõikide tänaste toimivate asutuste säilitamisele, kuid samas nende juhtimise ja korraldamise tõhustamisele ning nende rahastamise viimisele ühtsele läbipaistvale ja võrreldavale alusele. Asutuste tõhususe suurenemine tagatakse ennekõike nende omavahelise koostöö soodustamise ja parema strateegilise juhtimise ja koordineerimise arvel.

7. Avalike teenuste osutamine ja arendamine

7.1. Üldharidus
7.1.1. Tagatakse elukohalähedane alus- ja põhihariduse kättesaadavus.
7.1.2. Olemasolev haridusasutuste võrk koos seniste kooliastmetega säilitatakse. 
7.1.3. Töötatakse välja terviklik strateegia hariduse valdkonna arendamiseks. 
7.1.4. Hariduspiirkonda käsitletakse ja koordineeritakse ühtselt, tagades samas haridusasutuse eripärade arvestamise ja pedagoogilise tegevuse autonoomse korraldamise ja juhtimise.
7.1.5. Analüüsitakse haridusasutuste poolt pakutavate tugispetsialistide teenuseid ja teenuste vajadust eesmärgiga tagada õpilastele võrdse mahu ja kvaliteediga tugiteenuseid. 
7.1.6. Arendatakse koostööd ametiõppe haridusasutustega (eelkõige Hiiumaa Ametikool, Kuressaare Ametikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus) ja Hiiumaa Gümnaasiumiga.

7.2. Huviharidus, huvitegevus ja noorsootöö
7.2.1. Arendatakse kogu valda hõlmavat huvitegevuse ja noortekeskuste võrgustikku eesmärgiga laiendada laste ja noorte juurdepääsu erinevatele vaba aja ja noorsootöö tegevustele. 
7.2.2. Käina Kaunite Kunstide Kooli tegevust püütakse laiendada, et tagada Valla eri piirkondade lastele ligipääs selle õppele. Lähtutakse põhimõttest, et liigub õpetaja mitte õpilased. 
7.2.3. Palade Loodushariduskeskuse tegevust püütakse laiendada, et tagada Valla eri piirkondade lastele ligipääs selle õppele. 
7.2.4. Olemasolevad noortekeskused jätkavad tegevust. 
7.2.5. Noorte soovil luuakse noorte esinduskogu, mille esindajad kaastakse valla otsustusprotsessi. 

7.3. Kultuur
7.3.1. Kultuuritegevus jätkub ühinemiseelsetes asukohtades. Vald koordineerib ja mitmekesistab kultuuritegevusi ning toetab prioriteetseid sündmusi valla erinevates piirkondades. Vald jätkab traditsiooniliste sündmuste korraldamist ja uute algatuste  toetamist. 
7.3.2. Kohapealses kultuurielus säilib kultuuritaristu ning väljakujunenud kultuuri- ja vabaaja üritused ning sündmused, mille kalenderplaani koostamist koordineeritakse ülevallaliselt. 
7.3.3. Säilitatakse raamatukogude võrgustik kogu Valla territooriumil. 
7.3.4. Muuseumite töö jätkub senistes asukohtades ja tagatakse nende tihe koostöö.
7.3.5. Peetakse oluliseks jätkata kultuurivaldkonnas tegutsevate MTÜ-de ja SA-te toetamist.
7.3.6. Peetakse oluliseks kaitsta ja arendada muinsuskaitsealuseid objekte (nt arhitektuurmälestised, sh Suuremõisa mõisakompleks), väärtuslikke maastikke ja miljööväärtuslikke alasid.

7.4. Sport ja vaba aeg
7.4.1. Sporditegevus jätkub valla praegustes asukohtades. Vald koordineerib ja mitmekesistab sporditegevusi ning toetab prioriteetseid sündmusi Valla erinevates piirkondades. Vald jätkab traditsiooniliste sündmuste korraldamist ja uute algatuste toetamist. 
7.4.2. Arendatakse tervisespordikeskuseid ja muid spordirajatisi ning tagatakse üle valla kättesaadavad sportimisvõimalused. Seatakse eesmärgiks spordirajatiste optimaalne kasutamine ja erinevate võimaluste arendamine. 
7.4.3. Jätkatakse spordiklubide toetamist.
7.4.4. Jätkatakse seniste tervise-ja spordiürituste korraldamist, mille kalenderplaani koostamist koordineeritakse ülevallaliselt, ja arendatakse ülevallalisi sarju ning üritusi. 

7.5. Külaliikumine ja koostöö kodanikeühendustega 
7.5.1. Jätkatakse külaseltside tegevuse toetamist ning julgustatakse nende suuremat osalemist  vallaelus. 
7.5.2. Säilitatakse kodanikeühenduste toetamine vähemalt samas mahus ühinemiseelses mahus.
7.5.3. Toetatakse kogukondlikku vaba aja veetmise taristu arendamist, parendatakse olemasolevaid külaplatse ja külakeskusi. 
7.5.4. Jätkatakse koostööd üleriigiliste külaliikumiste ja koostööorganisatsioonidega (näiteks Kodukant jt).

7.6.  Sotsiaalteenused ja -toetused, rahvatervise ja tervishoiu korraldus
7.6.1 Võimaldatakse sotsiaalvaldkonna teenistujate spetsialiseerumist, et seeläbi tagada teenuste kvaliteedi kasvu. 
7.6.2. Koduhooldusteenuse osutamisel püütakse säilitada väljakujunenud praktikaid. 
7.6.2. Sotsiaalteenused ja -toetused kehtestatakse kogu valla territooriumil ühtsetel alustel ja määrades. Püütakse säilitada senist sotsiaaltoetuse summaarset osakaalu eelarves ja eelistatakse vajaduspõhiseid sotsiaaltoetuseid. 
7.6.3. Ühinenud omavalitsuse igas osavallas tagatakse elanikele sotsiaalvaldkonna spetsialistide vastuvõtt.
7.6.4. Sotsiaalteenuste kättesaadavus ei tohi halveneda üheski osavallas, vallaelanik peab saama sotsiaalteenused kätte võimalikult kodu lähedal. Teenuse osutamisel abivajajatele lähtutakse abivajaja reaalsetest vajadustest ja läheduse printsiibist, mistõttu esmane sotsiaalnõustamine ja sotsiaalteenuste osutamine kujundatakse osavaldades.
7.6.5. Tõstetakse olemasolevate sotsiaalteenuste kvaliteeti ja arendatakse uusi, kattes teenuse kulud nii omavalitsuse kui kliendi ja tema seadusjärgsete ülalpidajate ühisfinantseerimisel.
7.6.6. Eesmärk on suurendada elanike terviseteadlikkust, terviseteenuste kasutamist ja vähendada riskikäitumist. Oluline on terviseprofiilides kavandatud meetmete elluviimine. 
7.6.7. Tagatakse esmatasandi tervishoiuteenuste säilimine ja kättesaadavus vähemalt senisel tasemel. Vald toetab perearsti ja/või -õe vastuvõtuks tingimuste loomist osavallas. 
7.6.8. Arendatakse ja laiendatakse SA Hiiu Maakonna Hooldekeskuse Tohvri tegevust. Töötatakse välja ja eelistatakse teenuseid inimeste kodukohalähedaseks ja kodushooldamiseks (koduhooldusteenus, toetatud elamine jt).  
7.6.9. Töötatakse välja ja arendatakse erihooldekande teenuseid. 
7.6.10. Tagatakse sotsiaaltranspordi kättesaadavus. Sotsiaaltransporti pakutakse fikseeritud hinnakirja alusel.
7.6.11. Vald peab oluliseks SA Hiiumaa Haigla tegevuse jätkumist riiklikul finantseerimisel üldhaiglana ja selle poolt tervishoiuteenuste pakkumist Hiiumaal. 

7.7. Majandus, rahandus ja eelarve
7.7.1. Vallavolikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast kuni uue eelarve vastu võtmiseni jätkatakse juba vastu võetud eelarvete täitmist.
7.7.2. Valla eelarve koostamisel tuleb lähtuda käesoleva lepingu punktis 2 sätestatud eesmärkidest, kehtivatest arengukavadest ja kõigi lepinguosaliste huvidest.
7.7.3. Valla eelarve koostamisel võetakse arvesse ühinevate omavalitsuste varasemad prioriteedid. Valla eelarve peab kajastama Lepingus kokkulepitud tegevuste, teenuste ja asutuste finantseerimist ning ühinevate omavalitsuste kehtivaid lepinguid. 
7.7.4. Valla eelarve kujundamisel lähtutakse järgmisest põhimõtetest:
7.7.4.1 Valla eelarve formeeritakse põhimõttel alt üles. Osavald selgitab välja ja edastab osavalla asutuste ja teenuse kulude ja investeeringute vajaduse koos põhjendatusega Vallavalitsusele. Vallavalitsus koostab keskselt juhitavate valdkondade, osutatavate teenuste ja hallatavate asutuste kulude ja investeeringute vajaduste projekti. 
7.7.4.2. Osavalla eelarvekulude maht sõltub osavalla arvestuslikest eelarvetuludest (tulumaksu proportsioon kogu valla tulumaksulaekumisest, maamaks, ressursimaks, teenustasud jne), millest on vastavalt osavalla elanike arvu proportsioonile maha arvestatud Valla korraldatavate administratsiooni, osutatavate teenuste ja asutuste kulud.
7.7.4.3. Investeeringute planeerimisel arvestatakse osavalla säästliku majandamise põhimõttel säästlikkuse osakaalu. Investeeringud planeeritakse ühinemislepingu lisas 13.4 arvestades ühinevate valdade investeerimisvõimekust.  
7.7.4.4. Osavalla jooksva aasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe jäetakse osavalla eelarvesse ning selle kasutamise otsustab osavallakogu.  

7.8. Elamu-, kommunaal- ja jäätmemajandus
7.8.1. Ühendatakse vallale kuuluvad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning kaugkütte teenust osutavad munitsipaalomandisse kuuluvad ettevõtted  juhul kui sellega saavutatakse parem teenuskvaliteet ning efektiivsem ettevõtete toimimine ja arendamine. 
7.8.2. Investeeringute tegemisel lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavades püstitatud eesmärkidest ning Eesti Keskkonnastrateegias sätestatud nõuetest. Rahastamisse kaasatakse vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Keskkonnainvesteeringute Keskusest.
7.8.3. Jätkatakse hajaasustuse programmi elluviimist eeldusel, et see jätkub riikliku programmina. 
7.8.4. Võetakse eesmärgiks viia katlamajad säästlikumatele lahendustele, kasutades taastuvaid energiaallikaid.
7.8.5. Jätkatakse korraldatud jäätmevedu. Korraldatakse jätkuvalt ohtlike jäätmete kogumisringe hajaasustuses ning arendatakse jäätmekogumispunktide ja Jäätmekäitluskeskuse tööd.
7.8.6. Tagatakse kalmistute haldamine. Kalmistute hooldamisel ja kasutamisel säilivad kehtivad põhimõtted ja eeskirjad, arvestatakse piirkondlikke eripärasid.

7.9. Kohalikud teed, tänavad, tänavavalgustus ja heakord
7.9.1. Teede hooldamise, sh teede talihoolduse, ning haljastuse teostamisel säilivad seni kehtinud põhimõtted ja kvaliteedinõuded, arvestatakse piirkondlikke eripärasid. 
7.9.2. Hangete väljakuulutamisel arvestatakse väljakujunenud piirkondadega; ühtlustatakse hangete põhimõtted.
7.9.3. Tagatakse teede remont ja rekonstrueerimine teehoiukava ja/või kohalike teede investeeringute kava alusel.

7.10. Ühis- ja koolitransport
7.10.1. Säilitatakse praeguseks välja kujunenud olemasolev transpordisüsteem ja seda arendatakse edasi vastavalt reaalsele vajadusele.
7.10.2. Tagatakse kõigi piirkondade hea transpordiühendus valla keskusega ja osavallakeskustega. 
7.10.3. Tagatakse õpilasesõbralik valla kõigi koolide teeninduspiirkondi arvestav koolitranspordisüsteem. 
7.10.4. Vald osaleb Hiiumaa ja mandri ning Hiiumaa ja Saaremaa vahelise praami- ja lennuliikluse korraldamisel. 

7.11. Ettevõtluskeskkond
7.11.1. Regulaarselt viiakse läbi ettevõtjate ümarlaudasid, et rakendada parimaid lahendusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja valla elanike töövõimaluste mitmekesistamiseks.
7.11.2.Vald arendab munitsipaalomandis olevaid sadamaid. 
7.11.3. Vald aitab kaasa turismiarendamisele läbi kultuuriürituste toetamise. 

7.12.  Organisatsioonidesse kuulumine ja välissuhted
7.12.1. Valla kuulumise kohalike omavalitsuste liitudesse ja kohalike omavalitsuste koostööorganisatsioonidesse otsustab valla volikogu peale 2017. a kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. 
7.12.2. Kõikidesse muudesse koostööühendustesse kuulumist jätkatakse, kui volikogu ei otsusta teisiti.
7.12.3. Valla välissuhete aluseks olevad partnerluskokkulepped kiidab heaks valla volikogu arvestades maksimaalses ulatuses välja kujunenud ja toimivaid koostöösuhteid välispartneritega.

8. Valla ametnikud ja töötajad 
8.1. Seatakse eesmärgiks kujunenud ametnike ja töötajate koosseisu võimekuse maksimaalset kaasamist Vallas ja vajadusel nende professionaalse taseme suurendamist koolitamise ja spetsialiseerumise teel.
8.2. Valla ametiasutuste teenistujate ja hallatavate asutuste töötajatega seotud küsimuste lahendamisel lähtutakse üldjuhul haldusreformi seaduse § 18 sätestatust. 
8.3. Teenistustingimused ja töölepingu tingimused, mis üleminevatel ametnikel ja töötajatel on kehtinud eelmise tööandja või tegevuse lõpetanud tööandja juures, on siduvad Vallale kui uuele tööandjale. 
8.4. Kõigile ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutustega teenistus- või töösuhtes olevatele ametnikele ja töötajatele pakutakse Vallas reeglina tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ameti- või töökohta.
8.5. Juhul kui ametnik või töötaja, kellele pakutakse samaväärset ameti- või töökohta, ei soovi Vallas oma teenistus- või töösuhet jätkata vabastatakse tema soovil teenistusest koondamise tõttu. Koondamishüvitiste maksmisel lähtutakse seaduses sätestatust. Samaväärsust hinnatakse poolte kokkuleppel lähtudes tööülesannetest ja töötasust.  
8.6. Ametnik või töötaja, kellele pakutud ametikoht ei ole samaväärne ja ta ei soovi seetõttu Vallas oma teenistus- või töösuhet jätkata, koondatakse nähes ette lisaks seaduses sätestatule täiendava koondamishüvitise vastavalt ühineva omavalitsuse vallavalitsuse palgajuhendile/ kolme kuu/ staažist sõltuv põhipalga või töötasu ulatuses. Samaväärsust hinnatakse poolte kokkuleppel lähtudes tööülesannetest, töötasust ja töö tegemise asukohast. 
8.7. Lepinguosaliste omavalitsuse üksuste juhtidele kohalduvad sotsiaalsed garantiid vastavalt haldusreformi seadusele.
8.8. Ametnik või töötaja viiakse üle uuele ameti- või töökohale Valla ametiasutuse struktuuris kui tema teenistus- või tööülesanded oluliselt ei muutu. 
8.9. Juhtide ameti- või töökohtade täitmisel ja uute ameti- või töökohtade loomisel ja nende täitmisel leitakse personal eelkõige sisekonkursi teel, et tagada info, teadmiste ja oskuste kvaliteet ja nende säilimine ning haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine. 
8.10. Enne sisekonkurssi läbiviimist viiakse ametnike ja töötajatega läbi arenguvestlus, milles selgitatakse välja ametniku või töötaja karjäärihuvid, samuti ümber- või lisaspetsialiseerumine valmisolek. Koostatakse kõigile arusaadavad ja ühtsed sisekonkursi läbiviimise põhimõtted.

9. Ühinemistoetuste kasutamine ja investeeringud
9.1.  Ühinemistoetust kasutatakse Lepingu lisas 13.4 toodud investeeringute rahastamiseks ja haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seotud kuludeks, milleks on:  registrite ühildamine ja sellega seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste ning tarkvara soetamisega seotud investeeringud; Valla juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisega seotud kulud, sh lahkumishüvitised; Valla õigusaktide ühtlustamine ning arengu- ja strateegiadokumentide koostamine ja selleks vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine; ametnike ja töötajate ümber- ja täiendõpe; organisatsioonide töökorralduste mõistlik ühtlustamine. 
9.2.  Investeeringuid tehakse järgides valla terviku tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestades ühinenud omavalitsuste arengukavasid ja eelarvestrateegiaid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke võimalusi.
9.3.  Lepinguosaliste poolt kokku lepitud investeeringute loetelu koos eeldatava maksumuse ja finantseerimisallikatega on esitatud käesoleva lepingu lisas 13.4. 

10. Vaidluste lahendamine
10.1. Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad vaidlused lahendatakse seadusega ettenähtud korras.

11. Muud tingimused
11.1. Leping kehtestab lepinguosalistele kehtivad ja täielikult siduvad kohustused, mis tagavad lepingu tingimusteta täitmise. Kui ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktid on vastuolus käesolevas lepingus sätestatud põhimõtetega, loetakse käesolev leping ülimuslikuks ning tegevustes lähtutakse käesolevas lepingus sätestatust. 
11.2. Lepingu lahutamatuks osaks on selle juurde kuuluvad lisad.
11.3. Leping on koostatud kolmes identses eestikeelses originaaleksemplaris, millest iga lepingu pool saab ühe originaali. Lepingu koopia edastatakse Hiiu maavanemale ning avalikustatakse lepinguosaliste ametlikul veebilehel ja Riigi Teatajas. 

12. Lepingu jõustumine ja kehtivus
12.1. Leping  on kinnitatud nende omavalitsuse vahel, kes on selle oma volikogude vastavate otsustega kinnitanud. Vajadusel viiakse lepingusse sisse tehnilised muudatused ühinevate osapoolte kohta. Asjaomaste volikogude otsused on lepingu lahutamatud lisad.
12.2. Leping jõustub 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates ja kehtib järgmiste Lõuna-Hiiumaa Vallavolikogu korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni. 
12.3. Ühinemislepingu muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu vähemalt ¾ häälteenamus.
12.4. Ühinemise hetkest omab uus omavalitsusüksus kõiki lepinguosaliste õigusi ja kohustusi ning lähtub käesolevas lepingus kokkulepitust.
12.5. Vallavalitsus esitab volikogule vähemalt kord aastas koos valla majandusaasta aruandega ülevaate lepingu täitmisest. 

13. Lepingu lisad
13.1. Seletuskiri
13.2. Auditeeritud 2015.a majandusaasta aruanded
13.3. Ühineva omavalitsuse kaart mõõtkavas 1:50000
13.4. Investeeringute kava 2018-2021
13.5. Ettevalmistusperioodi tegevus- ja ajakava
13.6. Osavalla pädevused ja osavallakogu moodustamine
13.7. Valla põhimääruse projekt 

Monday, September 26, 2016

Istung 37

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 37

Osales 7 liiget

Päevakord
Hergo ettepanek jätta välja viies päevakorrapunkt. 3 poolt, 4 vastu
Kinnitada päevakord. 6 poolt, 1 vastu

Hergo esines avaldusega

Vallavalitsuse info.
Tiit: augustis laekus 89 tuhat tulumaksu, 8 kuuga 71% plaanitust, võrreldes 2015. aastaga 5,4% enam. Teised Hiiumaa vallad, peale Hiiu valla, on meist ees.
Arvelduskrediiti ei kasutatud, homme lõppeb konkurss raamatukoguhoidja kohale. Kütteperioodiks ettevalmistused käivad. Jausa ring ja Tärkma tee said teistkordselt pinnatud.
Oktoobri teisest nädalast tuleb vabatahtlik Slovakkiast aastaks.

Ülo: bussipaviljon Haldist, kas on arenguid?
Tiit: vastus seisab maanteeametis, meie seisukoht, et teisel pool teed olevat paviljoni ringi tõstma ei hakka. Teeme uue.

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla 2016.a. lisaeelarve”.
Karin: tulude poolele juurde 12 tuhat, peamiselt sihirahad ehk kajastuvad ka kuludes. Kulude osas ridu ringi tõstetud, valitsussektori kulud tõusid advokaadikulude võrra. Kulud on vähenenud peamiselt sotsiaalvaldkonnas.
Kõik poolt

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla arengukava aastateks 2016-2023”- esimene lugemine
Ülo: arengukavas on punkt - arengukava seire. Iga aasta uut arengukava ei tehta, aga volikogul oleks vajalik saada täitmisest ülevaade. Palun vallavalitsuselt ülevaadet järgmisel volikogu istungil seoses tehtuga.
Suunata teisele lugemisele. Kõik poolt

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla eelarvestrateegia aastateks 2017-2021”- esimene lugemine
Karin: esimest korda strateegia mitte neljaks, vaid viieks aastaks. Palve rahandusministeerumilt.
Tiit: teen ettepaneku, et volikogu liikmed teevad muudatusettepanekud kahe nädala jooksul.
Suunata teisele lugemisele. Kõik poolt

Vallavolikogu otsus „Vallavara tasuta kasutamise lepingu pikendamine otsustuskorras”.
Gustav: sain aru, mida Hergo ja Ülo mõtlevad ning pean iseendale tuhka pähe raputama, et laiapõhjalist koosolekut ei ole kokku kutsutud. Samas arvan, et peaksime ikkagi selle lepingu praegu ära sõlmima.
Ülo: kas arvad, et ilma sisuliselt läbi mõtlemata on mõistlik see asi praegu vastu võtta?
Tiit: leping on selline, sest need on olemasolevad võimalused. Merekeskus on seal seni asjade eest hoolitsenud. Hästi teinud. Jah, et leib lauale tuua, on tulnud muud tööd ka teha. Kas tahame töökoha säilitada või ära kaotada? Praegu on küsimus selles, et anda mehele kindlustunnet.
Hergo: minu teada ei ole keegi vihjanud või rääkinud lepingu lõpetamisest, Kairi selgitas eestseisuses, et leping on juriidiliselt kehtiv ja seega meil kiiret ei ole. Küsimus ongi selles, mida sa mainisid, Tiit, et praegu on ehk väheks jäänud ressurssi sadamas. Ehk üksi ongi olnud raske. Äkki oleks vaja, et vald panustaks rohkem.
Vahur: meil on mees laua taga, las kommenteerib
Tiit L.: saan aru, et mulle on süüdistus korruptsioonist esitatud?
Hergo: seda kindlasti mitte, seda ma ei väitnud. Viitasin vallavanemale, kes on kahes rollis. Samas saan aru, et väikeses vallas ongi keeruline piire tõmmata. Aga ma ei süüdistanud kedagi korruptsioonis, ma viitasin, et me mitte ei pea tegutsema puhtalt vaid ka väljapoole peab meie tegevus puhtana paistma.
Tiit L: sisulise poole pealt olen olnud selle poolt, et tehtaks korralik värav ja hoone, et saaks külalistele pakkuda wc, duši jm teenust. Visioone ei saa arendada, mul pole mingeid õiguseid, mida saaks teha. Seda tean, mida ise tahaks teha. Rohkem paadikohti võiks olla, see on võimalik, vaja on raha ja et vald finantseeriks.
Hergo: ma võtan asja veelkord kokku. Tiit L on teinud sadamas tubli tööd ja selles osas ei heida keegi kindlasti midagi ette. Samas nagu vallavanem ütles, on üksi senistes tingimustes olnud raske suurt arengut ellu kutsuda. Või nagu Tiit L ise ütles, ideid on, aga konkreetset visiooni ei ole saanud arendada ja vaja oleks suuremat valla tuge. Keegi ei ole soovinud lepingut lõpetada ja hetkel see kehtib. Küsimus on, et kas see praegu sisulist poolt üle vaatamata kinnitada või kutsuda ikkagi laiem koosolek, koos sadamaga seotud huvigruppidega kokku ja arenguvisioon läbi mõelda. Äkki saame sadama arengule kuidagi suurema vungi anda.
Ülo: vaadake, mis kirjas oli, kui me kandideerisime, läbipaistvuse ja avatuse kohta

Otsustati koostööleping suunata majanduskomisjoni.

Tiit L. ja Gustav lahkusid.

Muud küsimused:
Ülevaade kolme valla ühinemisläbirääkimistest.
Ülo: põhimõtteliselt on faas, kus homme saab lepinguprojekt kokku kolme valla läbirääkimistel, samal ajal on ka teine tasand, nelja valla läbirääkimised. 4ndal oktoobril on Riigikohtu istung meie ja teiste valdade vaide osas haldusreformi seaduse osas.
Kolmekesi oleme saanud teatud kokkulepetele, osavaldade süsteem jätab teatud otsustusõiguse piirkonda ja rahade jaotus põhineks piirkondade tulubaasil.

Avaldus

Oleksin tahtnud seda enne päevakorra kinnitamist öelda, aga meie põhimäärus annab võimaluse peale seda sõna võtta.

Seda teksti kirjutades ei tea ma, mitu volikogu liiget seekord istungil osaleb. Ilmselt mitte üheksa. Ses suhtes oli eelmine istung meeldiv erand. Vaatasin – viimati toimus volikogu istung täiskoosseisus 30. aprillil 2015. Tahaks loota ja uskuda, et näeme seda edaspidi tihedamini kui kord pooleteise aasta tagant.

Seepärast natukene aktiivsusest ja panustamisest. Valla põhimäärus sätestab, et komisjonide koosolekud kutsutakse kokku vähemalt korra kvartalis (§ 28, lõige 4). Samamoodi, et komisjon annab volikogule oma tegevusest aru vähemalt üks kord aastas (§ 22, lõige 6).

Viimast olen ma mulle teadaoleva info põhjal ainsana praktiseerinud. Kutsun üles ka teisi seda tegema. Ja Ülo kui volikogu esimeest komisjonide toimetamisel silma peal hoidma.
Samas koosolekute osas tunnustan Maidot, kelle juhitud sotsiaalkomisjon minu teada järjepidevalt ja süstemaatiliselt koosolekuteks koguneb.

Ja ma ei taha teha sulle etteheiteid, Gustav. Saan sinu takistustest aru. Aga ma tean, et vajadusel (nt volikogu esimehe valimiste eel või nüüd, kui presidendi valijamehe valisime) on sul energiat panustada, siis kutsun sind ka vähempõnevate teemade juures enam kaasa mõtlema.

Emmaste Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni põhimäärus toob välja, et komisjon juhindub oma tegevuses muuhulgas Emmaste valla põhimäärusest (§ 1, lõige 2). Sellele eelpool viitasin seoses koosolekute läbi viimisega. Viimane komisjoni koosolek oli aga veebruaris.

Samuti on komisjoni põhimääruses kirjas, et selle ülesanneteks on avaldada arvamust vallavolikogu menetlusse esitatud eelnõude kohta, mis kuuluvad komisjoni tegevusvaldkonda (§ 2, lõige 8) ning teha ettepanekuid vallavalitsusele eelarvet puudutavates küsimustes (§ 2, lõige 9). See tähendab, et pea kõik tänased eelnõud pidanuks komisjoni läbima.

Eelnõudes viidatakse komisjoni koosolekule 18. septembril. Paraku ei olnud see juriidiliselt pädev koosolek. Komisjoni töökord sätestab, et komisjon on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni kinnitatud koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees (§ 4, lõige 2).

Ma olen nõus, et osa tänastest eelnõudest peaks päevakorda jääma, vaatamata eelpool öeldule. Lisaeelarve on kooskõlastatud allasutustega ja oluline paljuski neile. Arengukava ja eelarvestrateegia on esimesel lugemisel. Ehk peame kahe volikogu istungi vahel need niikuinii läbi vaatama.

Samas ma ei ole nõus, et viimane punkt päevakorda jääb. Seda ei toetanud ka eestseisus. Ja sellega ei ole kiiret. Me ei tohi jätta muljet võimalikust korruptsioonist. Praegu on selleks oht olemas. Ma ei ütle, et tegemist on kindlasti korruptsiooniga. Aga poliitika peab olema puhas ja ka näima puhas.

Ma julgen väita, et koostööleping tõusis päevakorda minu aasta alguses tehtud arupärimiste järel. Sest sisuliselt ei ole seda muudetud, meie ees on muutmata kujul 2011. aasta lepinguvariant. Muidugi, eks vallavalitsusel ongi seda teemat keeruline arutada, kui kaks liiget ei ole erapooletud. Ma ei kontrollinud, aga loodan, et vallavalitsuse istungil nad koostöölepingu arutelul ei osalenud.

Ma hindan kõrgelt sinu isiklikku panust ja huvi Sõru sadamas tegutseda, Tiit L. Küll mõtlen ma ilmselt lennukamalt ja kõrgemalt kui mitmed meist. Ehk me ei peaks leppima praeguse olukorraga vaid võtma eeskuju sealt, kus seda saab teha. Näiteks Orjaku sadama arengutest.

Valla arengukavas, millega ilmselt kõik alles hiljuti taastutvusime, kuna see päevakorras on, seisab muuhulgas: „väikelaevasadam on ainuke külalissadam vallas, millel on suur potentsiaal turismisadamana.“ ja „Suvehooajal külastab sadamat umbes 100 väikelaeva.“ ning „Teenuste tase sadama külaliste teenindamiseks on nõrk ja vajab oluliselt kaasajastamist.“ jne.

Hetkel puudub meil pädev ülevaade väikelaevasadamaga seotud rahavoogudest, hoonete ja vahendite seisukorrast, pole näinud ka sellega seotud arengukava. Need on aga olulised taustateadmised valla varaga seotud otsuste tegemiseks.

Ehk me peaksime lähtuma kevadel kokku lepitust. Siis jäi jutt, et Gustav majanduskomisjoni esimehena kutsub kokku komisjoni laiendatud koosoleku, kus oleks ka Merekeskus ja Sõru sadamaga seotud ettevõtjad ja külaselts esindatud. See pidi toimuma juunikuus. Vallavanem ütles, et torkis sind ka korduvalt tagant, aga tulemusteta.

Ma väga loodan, et eelmise volikogu istungi põhjal võin järeldada sinu suuremat soovi panustada, Gustav. Ehk enne kui koostöölepingu praegusel kujul kinnitame, peaksime läbi mõtlema, kas ja mis variandid meil on Sõru sadamale suurema arenguhoo andmiseks.