Madalvee vastus

Alljärgnev lugu on mõeldud ilmuma novembrikuu valla lehes:

Vastus küsimusele, mille Antti Leigri esitas mulle 30.09.2011 ilmunud Pühalepa Teataja artiklis „Meenutusi“

Hea traditsioon on, et ajaleht avaldab mõlema poole seisukohad. Et seda võimalust ei antud, püüan valla volikogu abiga Pühalepa Teataja lugejatele Antti Leigri poolt esitatud küsimustele vastata.

Alustan algusest. Väljendit „seaaed“ kasutasin ülekantud tähenduses. Minu seaaed, millest Antti Leigri räägib, sai valmis aasta tagasi ja toimib. Materjali ostsin Faasionist.

Mis torudesse, mida oleme harjunud kasutama kontekstis rööbaspuud, puutub, siis pärast võimla ning jõusaali valmimist kadus nende järele vajadus. Sealjuures saime võimla sisustuse läbi US Rahukorpuse, sealt saime näiteks matte jpm.

Panin torud ülesse pr. E. Litorellilt saadud takistusriba juppidest, mis sai endise sõjalise algõpetuse tunni jaoks Putkaste Sovhoostehnikumi rajatud. Tollal ei olnud meil peale keldriruumi praktiliselt midagi ja nn. rööbaspuud said maasse kaevatud vanemate klasside ja tehnikumi poiste ülakehalihaste arendamiseks. Kõike muud, mis käib mõiste alla rööbaspuuharjutused, seal praktiliselt teha ei saanud. Mõiste rööbaspuud kätkeb endas võimlemisvahendit, mis on iga harjutaja jaoks reguleeritava kõrguse ja laiusega ning mille ümbrus ja alus on kaetud ohutust tagavate mattidega. Kooli tingimustes võib seda vahendit kasutada vaid julgestaja juuresolekul.

Nii kogenud kehalise kasvatuse õpetaja, praegu Palade Põhikooli juhtiv Uno Kõiv, kes töötas aastaid tagasi Suuremõisas, kui ka kehalises kasvatuses magistri kraadi omav Kristi Heilman jagavad minu seisukohta, et nimetatud riistade kasutamine kätkeb ohtu õpilaste tervisele ja ei pea seal harjutamist soovitavaks. Siit siis ka hinnang kõne all olevatele torudele.

Tiigi jalgpalliplatsipoolse viltuvajunud rohtukasvanud ja roostetanud madala võrkaia kohta ütleksin, et kõik, kes on seal nüüd juba pea paarkümmend aastat jalgpalli mänginud, teavad, et aed oma madaluses ei toimi. Ei möödu tundi, kus keegi ei pea tiigis solistama või kaldalt ridvaga upitama. Minu järglane kooli juhina pr. Ene Urmann ostis tunnis kasutamiseks paari kummikuid, kooli remondimees valmistas pika varre otsa kahva, poisid ehitasid oma käel parve. Mängida saab kahe palliga- kuni ühte tiigist õngitsetakse, on teine mängus. Nii palju selle aia vajalikkusest. Ene Urmann tahtis nimetatud aeda kui lossi parki risustavat eemaldada juba siis. Kõne all oli uue moodsa kõrgema aia ehitamine, kuid siis sekkus väidetavalt muinsuskaitse. Suuremõisa lossi ümbrus eeldab korda. Siit mõte- aed maha ja tiigi perv korda. Toimiks tublisti kõrgem korralik tara.

Jah, ei jäänud Antti Leigri vastust tema kabinetis ootama ja lahkusin. Läinud sügis-talvel seoses Antti Leigri võimla saali kütmise eksperimendiga talusin paar kuud tema lubadusi, vildakaid põhjendusi, hämamist. Jõuludeni tuli lastel leppida võimlas 10-13° temperatuuriga, mis kaugel tollal nõutavast 18°. Samas võimlas käisid ka lasteaia lapsed. Kevadeks sai mu mõõt täis. Taoline diletantlik, hoolimatu suhtumine oma otsestesse kohustustesse, milleks üks on tagada õpilastele kehtestatud normidele vastavad tervist tagavad tingimused, oli mulle mõistetamatu. Nagu praegunegi – mittevajalike, ohtlike, asjatundjate arvamust eirav nõudmine torud tagasi paigaldada.

Antti Leigril on elust palju õppida. Taktitundetu lahmimisega oma väärtust ei tõsta, probleemidesse süvenemata neid positiivselt ei lahenda.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et tänu paljudele Pühalepa valla toimekatele inimestele on Suuremõisa noorte sportimisvõimalused ühed parimad Hiiumaal. Meie spordikompleks on tunnustust leidnud paljude külaliste silmis nii meilt kui ka ookeani tagant.

Mis puutub minusse, siis kokku olen kolmekümne Hiiumaal elatud aasta jooksul tehnikumi poiste abiga ja tehnikumi toel Suuremõisa kanti rajanud 6 paika, kus välitingimustes harjutada võimalik. Ühte neist - Hilleste metsas olevat platsi tunnustas tollane Põllumajandusministeerium rahalise preemiaga. Senini ainukene materiaalne hüvitis kompenseerimaks ehitamistele ja hooldamisele kulutatud sadu tunde oma töövälist aega. Seda naeruväärsem tundub praegune vägikaikavedu mitte noorte ohutu sportimisvõimaluse vaid pigem eneseupitamise nimel.

Julgen väita, et tean päris täpselt mida, kuhu ja millisel kujul on vaja, et kohalikud noored oma sportimisvajadust rahuldada saaksid.

Ja veel. Kogu minu lugupidamise juures valla haridus- ja kultuurikomisjoni osalemisele konfliktile hinnangu andmisel, oleks tulnud komisjoni kaasata ka mõni teemat sügavuti valdav spordiõpetaja. Reeglina neid muusika ja kunsti valdkonda puudutavate küsimuste lahendamisele ei kutsuta. Otsuse langetamise õigus jäägu teema valdajale. Vastasel juhul on tegu lihtsalt farsiga.

Lugupidamisega Tiit Madalvee

Lisan lingi loole, millele hr. Madalvee vastuse annab- Meenutus.