Tuesday, January 18, 2011

Kas veebruar toob hinnasula?

Veebruaris muutuv määrus „Hinnakirja ja sõidusoodustuste kehtestamine avalikul liiniveol Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ on pälvinud oodatult suurt tähelepanu.

Ka viimased Hiiu Lehe ajalehenumbrid on seda kajastanud. Neist lugudest, mis paljuski toetuvad antud eelnõu ühe eestvedaja Tarmo Männi sõnadele, kumab läbi, et veebruaris kehtima hakkavad muudatused toovad kaasa Hiiumaa majandusolude paranemise ja ehk ka hinnasula. Kas see aga on nii?

Teatavasti maksavad meie kodusaarel paljud toidu- ja tööstuskaubad ülemeresõidust tingitud lisakulude tõttu rohkem kui mandri-Eesti kauplustes.

Suheldes autotranspordifirmade esindajate/omanikega selgub, et küllaltki oluline lisakulu tekib „tänu“ vajadusele koht praamile broneerida. Seda seepärast, et vastasel korral on oht praamist maha jääda ja kuna üleveo intervall on kas kaks või lausa neli tundi, tekitab see olulisi logistilisi probleeme. On ju näiteks posti laialivedu sõltuv mandrilt saabuvast kaubast.

Kui aga broneering sõiduautole maksab 1,6 eurot (25 krooni), siis veoautole 6,4 eurot (100 krooni). Kassast isegi 9,6 eurot (150 krooni). Internetikeskkonnas tehtav broneering on aga sisult samasugune nii sõidu- kui veoautole ja ei valmista teenusepakkujale lisakulusid. Millest on siis hindade erinevus tingitud?

Ka ei leidnud ma, kes on välja töötanud broneeringute hinnakirja ja mis aktid seda reguleerivad. Kas see on samuti majandusministeeriumi ja laevakompanii vahelise lepinguga paika pandud või teenusepakkuja suva järgi kehtestatud?

Minule teadaolevalt on broneerimisteenuse osutamine üsna tulus äri. Eelmise aasta põhjal lausa mitut puhaskasumimiljonit teeniv äri...

Leian, et Hiiumaa majandusele oleks kasulik teha broneeringutasude osas soodustus neile, kes regulaarselt praamiliiklust kaubaveoks kasutavad. Põhiliselt siis Hiiumaa ettevõtetele. Miks?

Sest rusikareegel on, et kaup, mis peab kindlal ajal kohal olema, veetakse Hiiumaa firmade autodega. Kaugemalt, oletame et Poolast, tulevad autod ei oska väga täpselt Rohukülla jõudmise aegagi ennustada ja nende graafikuid ei löö ühest praamist maha jäämine sassi. Eeldan, et nemad kasutavad broneerimisteenust oluliselt vähem kui meie ettevõtete masinad.

Küsimusi tekitab ka S-kaardi saatus ja sellega kaasnev. Kas saareelanikele üldise soodustuse kehtestamisega kaob ka S-kaart, mis varem kohalikele soodushinnaga ülesõitu võimaldas? Sellest omakorda tingituna peaks endistele S-kaardi kasutajatele hakkama rakenduma reedel ja pühapäeval peale kella 13 hinnakoefitsent 1,5. Kas see on nii?

Autotranspordiettevõtted annavad päris paljudele hiidlastele tööd. Kütuse hinnatõus on nende tegevusele niikuinii üsna valusa hoobi andnud. Kui kusagilt veel ootamatud lisakulud tekivad, on oht, et firmad sulevad oma uksed...

Nagu minu eelmist Hiiu Lehes ilmunud arvamuslugu, nii on ka seda lühinägelikul inimesel võimalik valmistega seostada. Aga see pole teps mitte nii. Olen valmistega seotud ainult sedapalju, et lähen valima ja aitan noortele, kes pärisvalimistel osaleda ei saa varivalimisi korraldada.

Probleem on aga tõsine ja vajab enne veebruarit selgeks rääkimist. Me võime ju rõõmustada, et saame nüüd odavamalt edasi-tagasi sõita. Kuid kui see poodides hindade langust kaasa ei too või veel hullem, sellega kaasneb hoopis hinnatõus, siis kannatame selle all kõik kes me igapäevaselt saarel elame.


P.s. Loos õhku visatud küsimused ja mõned veel lisaks olen saatnud laevakompaniile, seaduseelnõu algatajatele ja Maavalitsusele.

Saturday, January 15, 2011

Kärdla ja Pühalepa liitmisest, veelkord

Arvestades, et inimesed on kellegi teise, liiatigi võõra inimese, mõtteid üsna tagasihoidlikud kommenteerima (välja arvatud netikommentaariumis), pälvis minu arvamusartikkel Pühalepa ja Kärdla omavalitsuste liitumisest küllaltki palju tähelepanu.
Kirjutati, helistati ja nüüd reedeses (14.01) Hiiu Lehes otsustasid ka Pühalepa volikogu esimees ja aseesimees sel teemal sõna võtta.
Toomas Remmelkoor ja Antti Leigri küsivad "Kas üks pluss üks on üks?". Võin kohe etteruttavalt vastata, et ei ole. Poisid, elementaarne matemaatika ju- üks ja üks teeb kokku kaks. Ja Antti, ise oled veel kooliõpetaja. Haldusreformi eesmärk ei ole saada osade liitmisel sama tulemust ehk jääda samale tasemel kui kõik liidetavad eraldi kokku oleks. Eesmärk on parem tulemus, tõsta efektiivsust ja konkurentsivõimet. Ehk liidetavate summa peab olema suurem kui liidetavad eraldi kokku annavad.
Meeste vastuloost kumab läbi, et minu mõtted läksid neile südamesse või pigem võiks öelda, et ajasid isegi närvi. Nüüd siis rebiti mõned minu mõtted kontekstist välja ja üritati selgitada, miks Hiiumaa KOVid liituma ei peaks. Kahjuks ei leidnud ma ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust, mis liitumist välistama peaks.
"Kas üks pluss üks on üks?" loo alguses üritatakse mõistujutuga leivast ja kappidest midagi selgeks teha. Pakun, et selle mõte on midagi sellist: liita on KOVe lihtne, aga kes otsustab ühise raha ja muude ressursside jaotamise, kes korraldab raha juurde hankimist? jne. No mehed- asi käiks ikka täpselt nii nagu praegu. Selle jaoks on rahva poolt demokraatlikul teel valitud volikogu ja valla- või linnavalitsus, kes sellega tegelevad. Lisaks tegevust reguleerivad seadused ja määrused.
Tegelikult saan ma aru teie murest. Kui Pühalepa ja Kärdla liituks, siis teie ju ei saaks enam otsustusprotsessides praegusel viisil kaasa rääkida. Aga kas tõesti peavad isiklikud huvid kogukonna arengu üle kaaluma?
Antti-Toomase lugu jätkub sellega, et soovitatakse mul riiki ja ministreid mitte peljata. Seda seoses sellega, et kirjutasin "liitmisotsus võidakse ära otsustada riiklikul tasandil". Toomas, ise pead end poliitika telgitaguseid tundvaks meheks. Ära tule rääkima, et sa ei adu sellist stsenaariumi. Toompealt vaadates on Hiiumaa nii väike, et see tulebki liita. Ja kui Eestis ei suudeta rohujuuretasandil regionaalpoliitikat teha, siis toimub haldusreform ülevalt alla. Nagu Lätis. Algul on vastuseisjaid palju, aga pikapeale selgub, et asi polnudki nii hull ja kokkuvõttes võib tehtud lükkega rahul olla.
Veel üritatakse luua pilt nagu oleks minu arvates Pühalepa valla ametnikud, õpetajad ja töötajad ebakompetentsed. Hästi tõlgendate minu sõnu! Pidasin silmas seda, et jälgides vallavalitsuse tegevust tööpostide täitmisel tundub meil vähe pädevaid inimesi olevat, mitte ei seadnud meie töötajate oskuseid kahtluse alla.
Sest ei ole normaalne, et kõik valla allasutustes vabanevad töökohad antakse volikogu aseesimehele. Ilma konkursita!
Ja selle tulemusena ei saa mees, kes peab Hunt Kriimsilma kombel 9 ametit, mitte ühegagi korralikult hakkama. Miks on Palade Põhikooli 9. klassil pooled ühiskonnaõpetuse tunnid ära jäänud sel õppeaastal? (info koolimajast)
Valla teede lükkamise on endale saanud volikogu esimees. Eks kevadel valla lehest loeme, miks nii.
Veel väidavad mehed, et liitumisel ei teki halduskulude kokkuhoidu. Kas tõesti? Loomulikult on selge, et vallamaja on väike ja kulud ehk ka mõistlikud (kui ilmaaegu õhtuti sees tuled ei põleks, saaks loomulikult veel kokku hoida, aga see selleks). Aga kas meil on tarvis vallamaja ja vallavanemat? Leian, et valdades on vaja säilitada nö teeninduspunktid, kus saaks infot/dokumente esitada, ja sotsiaalvaldkonna inimesed-teenused peavad samuti käe-jala juures olema.
Esimene kulude kokkuhoid oleks vallavanem. Kas meil on vaja vallavanemat kui esinduskuju, kes niigi vaid esmaspäevast neljapäevani saarel on? Raamatupidamise saaks samuti probleemideta ühendada. Ja paljutki veel. Reaalselt ei olegi inimesel ju vallamajja enam asja. Kõik vajaliku saab korda ajada kodust lahkumata. Ja kui juba, siis võiks keskus asuda Kärldas, kuhu inimesel, kel autot pole, ka võimalik tulla. Praegu peaks valla kodanik, kes Käina maantee ääres elab, sõitma bussiga Kärlda ja siis Hellamaale. Ja samamoodi ka tagasi...
Toomas-Antti otsustavad teada anda, et vallamaja ei asu tegelikult Hellamaal vaid Tempa külas. Samas jäetakse vastamata minu poolt (justkui kutsena duellile) visatud kindale vallamaja vastas asuva poehoone kohta.
Lõpetuseks üritavad mehed lükata minu ettepaneku valimiste-eelseks jandiks. Keegi meist ju ei kandideeri. Riiklikul tasandil oleme Toomasega liiatigi veel ühes paadis- vähemalt paberite järgi valis ka tema Rahvaliidu allakäigu alguses uueks maailmavaateks isamaa liidu oma.
Mis valimised siia puutuvad? Liitmisest on juttu juba pikalt olnud. Tore, et ise kirjutate "volikogus .... on saadikute soov arendada oma valda ..... ning olla ettevaatlik kiirustavate, ebaselgete ja läbimõtlematute ettepanekute osas". Sama juttu, et liitmise küsimust ei ole arutatud-analüüsitud, rääkisite ka aasta ja kaks tagasi. Kas vahepeal poleks siis võinud asja vaagida? Lihtsam on vist väita, et asja pole arutatud, kui reaalselt tööd teha ja arutada.
Räägite ka koolidest ja teistest allasutustest. Samas on koolid hääbuvad ju! Suuremõisa oma paariteist õpilasega ei ole jätkusuutlik kool. Ise rikkusite selle kooli ära, kui otsustati vanemad klassi Paladele kolida. Nüüd käivad paljud Suuremõisa lapsed Käina koolis ja vald maksab pearaha sinna. Oma kool on aga pooleldi tapetud loom. Palade õpilaste arv väheneb aastast-aastasse. Kas poleks targem teha Kärdlaga koostööd ja luua Paladele tugev reaal-looduskallakuga kool, Kärdla saaks siis näiteks humanitaar või loovainete kallaku valida. Kuna inimeste arv on kriitiliselt väike, siis on reaalselt valida- kas mitu nõrka kooli või üks-kaks tugevat.
Keegi ei sulge koole liitumisel. Need asjad tulebki paika panna liitumisprotsessi käigus. Aga mina küsin: kas olulisem on hoida lahti vallavalitsused ja toita sealseid töötajaid või panustada koolide-lasteaedade arendamisele?

Friday, January 7, 2011

Kärdla ja Pühalepa- paneks leivad ühte kappi!?

Uut aastat on üsna sobiv alustada värskete mõtetega. Kuigi Hiiumaa omavalitsuste liitmisest on räägitud juba aastaid, on minu ettepanek uudne ses osas, et ma ei kutsu üles kõiki saare omavalitsusi liituma. Ainult kahte neist. Niigi kokku kasvanud ja läbi ajaloo omavahel seotud Pühalepat ja Kärdlat.

Leian sarnaselt Jaanus Valgule, kes eelmise aasta viimases Hiiu Lehes Hiiumaa KOVide liitumist soovis, et parim aeg on mööda lastud, kuid veel pole liiga hilja. Aasta-paari pärast võidakse see otsus ära teha riiklikul tasandil ja siis juba kõrgemalt poolt paika pandud reeglite järgi.

Eelmise aasta noortefoorumil Ankur 2010 „Noored ja kohalik omavalitsus“ oli see KOVide liitmise küsimus ühes töögrupis arutluse all. Siis seisid sellele väga selgelt vastu Emmaste kandi inimesed. Seevastu Kärdla ja Pühalepa inimesed olid liitmise suhtes väga positiivselt meelestatud.

Miks aga liituda?

Hiiumaa ettevõtjate liidu esimees Tanel Malk on välja käinud, et ühtses omavalitsuses on võimalik palgata asjatundlikumaid ametnikke, hoida kokku halduskulusid ning investeerimisvõime suureneb.

Tean, et suurim hirm on ametnike töökohtade kadumine. Aga on selge, et kui inimene on praegu tööd tehes vajalik ja pädev, siis pole põhjust tast loobuda. Ühinenud omavalitsused ju füüsiliselt kokku ei kuiva ja tööd vähemaks ei jää. Küll kaob kas vallavanema või linnapea koht.

Samas meil Pühalepas tundubki asjalikke inimesi vähe olevat. Meie volikogu aseesimees teeb esimehe tööd (ja saab tema palka), koostab valla lehte, juhib Suuremõisa kooli, lasteaeda ja noortekeskust (kusjuures konkursist otsustati nende kohtade täitmisel loobuda) ning on Palade kooli õppealajuhataja. Ehk on veel midagi?

Halduskulude kokkuhoid tuleks kindlasti. Miks on meil vaja Hellamaale vallamaja? Suur osa suhtlusest käib kas meilitsi või telefoni teel ja reaalselt on inimesel valda harva asja. Ja vallaametnikel vist jälle majast välja asja ei ole. Igal juhul seisab kole ja lagunev vana poehoone aastaid vallamaja vastas ja keegi midagi ette ei võta.

Lisaks on suuremale osale valla elanikest mugavam Kärdlas käia. Linnaäärsete külade elanikud ongi naljamisi öelnud, et liituvad ise vabatahtlikult Kärdlaga.

Need kaks omavalitsust on kokku kasvanud ja läbi põimunud. Näiteks Selver ei asugi ju Kärdlas. Niisamuti on Pühalepa valla koosseisus mitme linnatänava osad- Vesiroosi tänavast 60 meetrit kui üks juhuslik valida. Ajalooliselt kuuluski Kärdla ala Pühalepa kihelkonda. Usun siiralt, et koos suudaksime paljutki paremini teha.

Toon piltliku näite. Oletame et Mari ja Juss elavad koos. Aga mõlemad tahavad olla iseseisvad noored inimesed, kes ise kõigega toime tulevad. Nad ostavad eraldi süüa ja teevad seda eraldi. Mõlemal on oma televiisor ja pesumasin. Kui Mari koristab laupäeviti, siis Juss esmaspäeval. Aga ise on nad rahul, sest saavad kõigega ISE hakkama.

Vabatahtliku ühinemise korral on omavalitsustel lootus ka riigipoolse mitme miljoni kroonisele toetusele. See kuluks praegu marjaks ära. Mina olen aru saanud, et Kärdlas valitsev võim pooldab Hiiumaa KOVide liitumist. Pühalepa volikogu esimees ja otsuste tegemise kaalukeel on IRLi liige ning me oleme avalikult välja öelnud, et pooldame haldusreformi.

Selge, et on palju küsimusi, mis tuleb selgeks rääkida. Kuid kõiges on võimalik kokku leppida, kui seda vaid soovitakse. Vaja on vaid tahet ja soovi vaadata enda ninaesisest kaugemale, näha suurt pilti. Kas saaks nii, et ükskord lõppeks jant: „mõtleme, arutame ja analüüsime, aga midagi konkreetset ei tee“?