Vundament on laotud

Teisipäevasel volikogu istungil kinnitati valla alusdokumendid ehk Hiiumaa valla põhimäärus ja osavaldade põhimäärus.

See tähendab, et vundament on laotud – üldised põhimõtted, mille alusel toimetada ning kust edasi liikuda, on kokku lepitud.

Julgen hinnata, et vundament on piisavalt kindel, et sinna peale ülejäänud struktuur ehitada. Niisamuti saab määruste menetlemise protsessist positiivset välja tuua.

Alustangi viimasest. Kuigi on neid, – ja eriti tegusad on nad sotsiaalmeedias tegutsedes – kes ehitavad opositsiooni ning koalitsiooni vahele justkui okastraadiga kaetud aia, siis tegelikult see nii ei ole ning koostöö ühise asja nimel on võimalik.

Tõsi, kui inimesed oleksid alati ning kõigis küsimustes ühel arvamusel, siis võinuks nad ju ka valimistel ühes nimekirjas kandideerida. Ehk teatud eriarvamused on loomulikud.

Olulisem on aga see, et kui mõistlikult tegutseda ja argumenteeritult oma ettepanekud lauda käia, siis neid ei heideta kõrvale ainuüksi selle pärast, et esitaja oli n-ö valest nimekirjast. Ehk et dokumendid on saanud olulist täiendust lisaks koalitsioonipartneritele ka Keskerakonna ja Kodusaare esindajatelt.

Nii sai näiteks hariduse teema põhimäärustes põhjalikumalt lahti kirjutatud ehk saab selgelt vahet teha, mis on Hiiumaa vallavalitsuse ja mis osavaldade pädevuses.

Konkreetsemalt. Vallavalitsuse pädevuses on hariduse juhtimiskompetentsid ehk hariduse sisuline juhtimine toimub keskselt. See peaks soodustama senisest veel tõhusamat lasteaedade- ning koolidevahelist koostööd ja parimate praktikate jagamist.

Samas kui haridusasutuste igapäevane toetamine ning majandamine toimub osavalla tasandil.

Samamoodi on jagatud teine väga oluline valdkond, sotsiaalvaldkond. Selle koordineerimine ja kitsad kompetentsid nagu lastekaitse ning terviseedendus on keskselt juhitud. Samas kui sotsiaalhoolekanne ja igapäevased toimetused, sealhulgas nõustamine ja asjaajamine toimuvad osavaldades. Ehk teenus jääb inimesele võimalikult lähedale.

Vastavalt põhimäärusele ongi osavalla eesmärk kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, selle elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel.

Mäletame, et valimiste eel oli Kodusaare jaoks väga oluline teema osavaldade eelarve. Seadusega ei ole võimalik, et meil hakkaks olema viis – või koguni kuus, kui Hiiumaal tervikuna oleks samuti eraldi eelarve – erinevat eelarvet. Liiatigi ei ole see mõistlik.

Küll on osavallal valla eelarve osana iseseisev eelarve oma ülesannete täitmiseks. See tähendab, et osavalla pädevuses olevate otsuste tegemine toimub osavalla tasandil.

Ning põhimäärus sätestab ka, et osavalla jooksva aasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe viiakse üle osavalla järgmise aasta eelarvesse. Ehk et kui mõni piirkond majandab edukalt ja/või kokkuhoidlikult, siis ülejääki saab kasutada täpselt sellesama piirkonna huvides.

Vaade tulevikku on nii piirkonna tasandilt lähtuv kui Hiiumaad tervikuna arvestav.

Ilmus 15.12 Hiiu Lehes

Lubav algus

Laupäeval pidas Hiiumaa vald oma esimest väikest juubelit – täitus esimene elukuu.

Algus on olnud tegus. Käesoleva kuu jooksul on toimunud juba kolm volikogu istungit ja täna, teisipäeval kell 15 ootab ees neljas.

Ent see on ka loomulik, arvestades, milline tee valitud sai. Demokraatlik, avatud ja kaasav on märksõnad.

Teoreetiliselt oleks võimalik uue valla põhimäärus või muud alusdokumendid volikogus kiiresti ka n-ö ära koputada. Ehk võtta need näiteks kolmandal istungil ja kohe esimesel lugemisel, ilma suurema aruteluta vastu.

Parem variant on need kõigi osapoolte ehk kogu volikogu kaasates läbi arutada ja volikogus mitmel lugemisel menetleda. Tõsi, see tähendab, et kogu süsteemi käimalükkamiseks läheb veidi enam aega.

See on ka põhjus, miks julgen öelda, et Hiiumaa valla algus on olnud paljulubav.

Tõsi, pikk tee on veel minna ning ma ei väida, et kõik seni astutud sammud on olnud ideaalsed. Aga kindlasti on viljakas pinnas edasiseks laotud.

Volikogus tasakaal

Nii on volikogus lähtutud heast demokraatlikust tavast. See tähendab, et volikogu aseesimehe koht usaldati saadikule, kes ei esinda sotsiaaldemokraate või Ühist Hiiumaad ehk koalitsiooni, ent kes valimistel rahva tugeva mandaadi pälvis.

Samamoodi toimiti komisjonidega – koalitsiooni liige juhib komisjoni ning opositsiooni liige täidab aseesimehe rolli. Lisaks usaldati kontrollorgani ehk revisjonikomisjoni moodustamine täielikult opositsioonile.

Pean tunnistama, et esimesed volikogu istungid on olnud kohati ehk pisut häirivad. Just sõnavõttude või küsimuste sisu osas. Ehk ma ei ole kindel, et alati on suudetud konstruktiivseks ja viisakaks jääda.

Samas tähendab see, et kõigil on olnud võimalus sõna võtta ja just nii palju kui neil öelda on olnud. Kõik soovijad on saanud on muresid või rõõme jagada, tekkinud küsimusi esitada.

Ma ei hakka siinkohal hinnanguid andma vaid julgustan inimesi ise istungeid vaatama-kuulama tulema. Need on avalikud. Seni on huvi pigem kasin olnud, paraku.

Teistpidi komisjoni koosolekut pean küll lahendustele orienteerituks. Olukorras, kus humanitaarkomisjoni koosolekul istus minu ühel käel neli opositsiooni ja teisel käel viis koalitsiooni esindajat, suutsime pea igas küsimuses konsensuseni jõuda.

Ja kindlasti ei jooksnud eri küsimuste puhul arvamused koalitsioon-opositsioon joont pidi. Viimane on minu hinnangul positiivne ja märk tugevast demokraatiast. See ei tähenda, et opositsiooni- või koalitsioonilepingud ei kehtiks. Aga tähendab, et volinikel on olemas oma seisukoht erinevatel teemadel. Tõsi, päeva lõpuks tuleb kuhugi jõuda ehk milleski kokku leppida, et edasi saaks liikuda. Ent usun, et keegi ei soovi aega, mil tuleb lihtsalt jälgida, kas võistkonna kapten keerutab rohelist või punast markerit.

Haldusreform ei ole negatiivseid mõjusid kaasa toonud

Tahaksin uskuda, et inimeste hirmud seoses haldusreformiga hakkavad kaduma. Ei ole see ju kaasa toonud teenuste keskusesse koondumist. Ei tähenda see tähelepanu kontsentreerumist vaid linnale. Ei suuna see investeeringuid ainult ühte piirkonda.

Endised vallamajad toimetavad edasi, inimene ei pea oma asjade korda ajamiseks senisest kaugemale liikuma. Vastupidi, otsime lahendusi, kuidas senine süsteem kodaniku jaoks veel mugavamaks muuta.

Nii võib isegi öelda, et hiidlased on justkui krati kombel käitunud. Ehk vabariigi valitsuse poolt kavandatud haldusreform viidi ellu, ent seniseid valdu ei likvideeritud. Need toimetavad osavalla staatuses edasi ja korraldavad kohapealset elu, samas kui strateegilisi otsuseid planeeritakse ülesaareliselt.

Ilmus 28.11. Hiiu Lehes

Rahvas on rääkinud

Valimistulemused on pika ootamise peale selgunud. Paljude, ja mitte ainult kandidaatide, jaoks on see ilmselt kergendus, sest poriloopimist oli üksjagu. Eriti sotsiaalmeedias.

Aga tulemused on rõõmustavad. Need räägivad selget keelt sellest, et valimiste põhiküsimus ei olnud tuugenid või mõne objekti ehitamine/mitteehitamine.

Põhiküsimuseks sai see, millist poliitilist kultuuri me uue, ülesaarelise omavalitsuse ülesehitamiseks soovime. Sest just see oli sõnum, mida kaks edukamat nimekirja – Sotsiaaldemokraadid ning Ühine Hiiumaa – levitasid.

Uues olukorras on eriti oluline, et vähemuses oleks mõtteviisi „Olen juhiks valitud, seega tean igas olukorras ja igas küsimuses kõige paremini, kuidas ja mida teha tuleb.“

Isiklikust vaatenurgast.

Olen viimased neli aastat Emmaste vallavolikogu liikmena oskuste ja jõu piires panustanud valla teemadel. Et vaid pool aastat enam (veebruaris 2013 soetasin korteri, aprillis sain n-ö sissekirjutuse) olen olnud selle valla kodanik, siis ei olnud ma valimistulemuste selgumise eel milleski kindel.

Seda enam olen tänulik valijatele usalduse eest. Samas annan endale aru, et nüüd alles tuleb tööd tegema hakata, et usaldus välja teenida.

Valimiste eel panin enda jaoks kirja valimislubadused. Ei räägi sotside programmist, kuhu ühena paljudest samuti sisendi andsin, vaid isiklikest lubadustest. Arvan, et praegu on päevakohane need välja tuua:

Luban, et osutudes valituks vallavolikogusse, ei kavatse ma seal lihtsalt istumas ja kätt tõstmas käia. Võtan vaevaks kaasa mõelda, materjalid läbi töötada, vajadusel nõu küsida (just, ma ei olegi iga valdkonna spetsialist nagu parimad poliitikud kipuvad olema). Kindlasti ei jäta ma oma arvamust ja seisukohta välja ütlemata.

Luban, et jätkan avatult ja ausalt. Ehk räägin ja kirjutan, miks ma ühe või teise asja puhul nii arvan või hääletan. Jätkan info avalikku jagamist, mis puudutab valda ja volikogu.

Luban, et olen valmis ära kuulama ka seisukohad, mis minu arvamusest erinevad. Tegutsen mõtteviisi järgi, et vallavalitsus ja vallavolikogu on vallaelanike teenistuses, mitte vastupidi.

Ilmus 17.10 Hiiu Lehes

Istung 49

Volikogu istung 49

Kohal 8 liiget

Vallavalitsuse info

2017.aastal laekus tulumaksu võrreldes 2016.aasta 8 kuuga 0,66% rohkem. Reservfondist toimus septembris raha eraldamine advokaadibüroodele.

Emmaste valla arengukava  2016-2023 seirearuanne
Tiit: Eks igaüks loeb sellest välja, mida välja lugeda tahab.

Volikogu määrus Emmaste valla 2017. aasta eelarve I lisaeelarve

Kõik poolt

Volikogu otsus „Loa andmine riigihanke korraldamiseks“

Vähendati hanke maksumust 65-lt tuhandelt 45-le.

7 poolt

Volikogu otsus „Emmaste valla noorte huvihariduse ja huvitegevuse kava aastateks 2017-2018 kinnitamine“
Karin: Anne-Ly on seda eest vedanud. Riigipoolne toetus 10 tuhat eurot on juba vallale laekunud.

Kõik poolt

Volikogu otsus „Detailplaneeringu koostamise algatamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine”

7 poolt

Volikogu otsus „Vallavara tasuta kasutamise lepingu pikendamine otsustuskorras“

Tiit Laun lahkus arutelu ajaks

Pikendada MTÜ Sõru Merekeskusega vallavara tasuta kasutamise lepingut viieks aastaks.
4 poolt

Volikogu otsus „Vallale kuuluvast kinnistust osa kasutusse andmise pikendamine“

Kõik poolt

Volikogu otsus „Vallale kuuluvast kinnistust osa kasutusse andmine“

Kõik poolt

Volikogu otsus “Kasutusvaldusesse antava põllumajandusmaa nimekirjast väljaarvamine“

Kõik poolt

Volikogu otsus “Vaba põllu- ja metsamaa nimekirjast väljaarvamine”

Kõik poolt

Avaldus

Viimane sõnavõtt volikogus

Kahtlesin küll, kas üldse sõna võtta. Aga siis vaatasin nädalavahetusel üle 2013. aasta valimislubadused, lugesin volikogu istungite protokolle ja meenutasin viimast nelja aastat. Kõrvutasin neid. Et saaksin rahuliku südamega edasi minna, pean oma mõtteid jagama.

Oluline hoiak on avatus – vallamaja teabe kättesaadavus, piisavus, selgus. Taunime varjatud motiive. Arvestame kriitikaga.

Vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla ametnike ülesanne on oma rahvast teenida.

Valimisliit Ühtne Emmaste lubadused. Need ei ole seotud rahaga ehk ei ole saanud jääda investeerimisvõimekuse puudumise taha. Aga julgen väita, et nende täitmine ei ole õnnestunud.

Viitan põhimõtetele ja väärtustele, käitumiskultuurile. Allpool toon konkreetsed näited ja avan enda mõtteid.

Enne valimisi kirjutasite, et valimistejärgne tegevus on vallaelanike teenimine. Just niipidi – vallavanem ja volikogu liikmed on inimeste teenistuses, mitte vastupidi.

Kahjuks näitavad kogemused ja reaalsed teod suhtumist, et valija andis mulle mandaadi ja koos sellega olen saanud ka teadmised tegemaks ainuõigeid otsuseid.

Puudub oskus enda tegemisi kriitiliselt hinnata ja ebaõnnestumisi tunnistada. Samas teame, et ideaalseid inimesi ja asju pole olemas. Keegi ei pahanda, kui miski ei lähe päris nii, nagu planeeritud. Tunnistame seda. Otsime lahendusi, kuidas asja parandada ning teeme uuesti ja paremini.

Küll tekitab nördimust, kui vigu varjame.

Täna on päevakorras taaskord Merekeskusega seonduv. Ma ilmselt oleksin olnud valmis hääletama lepingu pikendamise poolt. Mis sest, et vahepeal kokku lepitu ei ole realiseerunud ja volikogule lükatakse ette ikka ja jälle sedasama dokumenti, laskmata kaasa rääkida sisu osas.

Aga üllatusega lugesin, et Merekeskus soovib saada 5000 eurot lisatoetust valla eelarvest. Igal aastal! Umbes sama summa eest teeb Toomas P. aastaringselt tööd puhkpilliorkestriga, sealhulgas peab tasuma kütuse ja muude kulude eest. Alles juunikuus eraldas volikogu MTÜle Sõru Merekeskus 49 000 eurot. Väidetavalt vana võla katteks. Võla, mille kohta ei ole volikogu liikmetele ühtegi dokumenti esitatud. On vaid suusõnaline informatsioon.

Pühalepa poliitikud olid vähemalt nii palju ausad, et võtsid endale valla eelarvest preemia õige nime all. Lisaks tunnustati ametnikke. Kui sisust rääkida, siis vaid neid pidanukski tunnustama. Poliitiku amet on vabatahtlikult võetud kohustus ja sellega ei tohiks valla elanike rahakotist preemiaid kaasneda.

Mulle tundub, et siin soovivad mõned mehed end justnimelt premeerida. Valla rahakotist. Juunis 49 tuhat, igal järgneval aastal veel viis tuhat. Arvestades, kes on antud MTÜ liikmed, siis jääb väga paha maitse suhu...

Andke andeks, aga mina sellega leppida ei saa.

27. märtsil küsisin volikogus „Miks ei ole Sõru väikelaevasadamal esitatud reostustõrjeplaan?“ Tiit P. vastas: „Ei ole suutnud välja mõelda, kes vastutama hakkaks, aga plaan on koostamisel.“

„Kui kaugel oleme valla arengustrateegia eesmärgi täitmisega ehk Sõru sadama kompleksi arendamise kontseptsiooni ja äriplaani koostamisega?“ esitasin küsimuse 31. oktoobril 2016. Tiit P. vastas: „Ei ole alustatud, plaan on tegeleda.“

Selsamal volikogu istungil kõlas küsimus: „Kui suur on iga-aastane tulu, viimase viie aasta näitel, sadamatasudelt Sõru väikelaevasadamas?“

Ja Tiit P. vastus: „Vallavalitsus tulu ei ole saanud ja sellest meil ülevaade puudub, vastavalt lepingule on see jäänud Merekeskusele.“

Sama teema oli üleval aprillikuus. Tiit L. selgitas 29. aprillil 2016, kui Ülo K. uuris Merekeskuse kulude kohta: „See on pigem nii, et vald ostab näiteks värvi ja Merekeskus värvib.“

Ja sealsamas küsis Ülo K.: „Palju on MTÜ-l liikmeid? Osa neist on vist ka valla juhtimisega seotud, vallavanem näiteks.“

Merekeskuse MTÜ juht Tiit L. vastas: „On viis või kuus liiget.“

Aprillis ütles ta ka: „Merekeskus ei ole huvitatud sadamatasude korjamisest, nii mõnigi alusejuht on olnud arvamusel, et maksab millegi eest, mille eest ei pea maksma. Aluseid vähe viimasel ajal. Merekeskuse seisukoht on, et vald võiks opereerida.“

Ehk puudujääke on piisavalt, Merekeskus soovib keskenduda põhikirjalistele eesmärkidele, volikogu pole saanud lepingut sisuliselt arutada, aga vallavalitsus (mida juhib juhuslikult – kindlasti siin mingit huvide konflikti ei ole, eks – vallavanem, kes on MTÜ liige) tahab järjekindlalt sõlmida lepingut, mis toob vallale siduvad rahalised kohustused.

Põhimõte kui selline on õige. Delegeerida tegemisi kogukondadele, andes neile nii kohustused kui vahendid. Aga kui vaatame, kui palju (loe: vähe) on vald aastate jooksul toetanud Harju-Valgu piirkonda ja sealse seltsimaja ülalpidamist, Leisu-Nurste piirkonda ja sealse seltsimaja ülalpidamist või kasvõi sadama lähedal tegutsevat Sõru külaseltsi, siis torkab selgelt silma, et tegemist ei ole olnud võrdse kohtlemise printsiibiga.

Minu ettepanek on lepingu pikendamisest loobuda, lasta Merekeskusel tegeleda põhikirjaliste eesmärkidega ja sadama arendaja leidmiseks viia välja konkurss. Meil on vallas ärksaid ja hakkajaid inimesi küll, kes võiks Sõru väikelaevasadamale reaalselt elu sisse puhuda. Tärkma sadam on heaks näiteks.

Vahepeal positiivsest.

Erinevalt vallavanemast või kohati ka volikogust, on ametnikud valdavas enamuses aru saanud eespool mainitud ülesandest, vallarahvast teenida.

Küsimused, ettepanekud ja arupärimised vallavanemale heakorras osas ei ole tulemust toonud. Ühed ja samad teemad jooksevad aastate lõikes läbi (kes ei usu, soovitan volikogu protokollid läbi lugeda), tulemuseta. Ühel korral pöördusin murega hoopis Pilvi poole. Ja kas sa näed. Hoopis teine suhtumine. Probleem heakorraga leidis kiire lahenduse.

Või Liia, kes on meie valla lastele spordivaldkonnas appi tulnud. Kairi ja Karini ettevalmistatud eelnõud on põhjalikud ja vastused meilitsi esitatud küsimustele saabuvad kiiresti ning on asjakohased.

Ametnike osas on meil tõesti asjad hästi. Ja kordan siinkohal veel üle, et kui ma teen kriitikat, siis konkreetselt vallavalitsuse kui viieliikmelise organi suhtes, mida juhib vallavanem. Mitte vallavalitsuse kui vallamaja, kus töötavad valla ametnikud.

Tänases päevakorras on valla arengukava seirearuanne. Väärt lugemine, mis annab ülevaate vallas tehtust. Samas poolik ülevaade. Eriti kui me räägime arengukava seirest. Sel juhul peaks vaatama ja käsitlema ka neid eesmärke, mis mingil põhjusel on täitmata jäänud. Kahjuks puudub vallavanemal kas kriitikameel või julgus, aga need vaikitakse maha.

Valla juhtimise ja arendamise läbivad tegevuspõhimõtted:

Valda juhitakse ja arendatakse teadmiste- ja väärtuspõhiselt ning koostööle avatult.

Järgitakse aususe ja sõltumatuse, avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Jne.

Nendest pidanukski aruandes alustama. Et kuidas me oleme suutnud läbivaid tegevuspõhimõtteid rakendada.

Kui me vaatame konkreetseid eesmärke, mis on seitsme suurema teema alla koondatud, siis on näha, et allasutuste juhid ja valla teenistujad on andnud tõhusa panuse. Vallavanema roll on jäänud kasinaks ja eestvedajat pole temast olnud.

Näiteid on palju. Toon välja vaid mõned ja need, mille ellu viimine on vajanud eelkõige head tahet ning vähe materiaalset ressurssi. Lisaks, volikogu jõujooni arvestades on viimastel aastatel olnud mis iganes algatuste ellu viimiseks suurepärased võimalused.

Infomaterjalide koostamine Emmaste valla kui kodu rajamise koha turundamiseks.

Avalike WC-de kättesaadavuse parandamine.

Pühakodade seisukorra kaardistamine koostöös Emmaste valla koguduste ja Muinsuskaitseametiga ning lahenduste leidmine nende seisukorra parandamiseks. Pühakodade muutmine kohalikele ja külalistele avatumaks.

Kohaliku tooraine ja toodete tarbimise propageerimine ning võimalustest teavitamine vallaelanikele.

Regulaarsete ümarlaudade korraldamine ettevõtjatega, haridus- ja kultuuriasutustega ning kodanikuühendustega kord aastas.

Parandage mind, kui ma eksin, aga need on tegemata. Ja tegemist on juhusliku valikuga arengukavast. Loomulikult on eesmärke, mis on täidetud, ma kindlasti ei eita seda. Ja on valdkondi ning asju, millega oleme hästi edasi liikunud. Aga mis mind häirib, on see, et varjame seda, mis pole (nii hästi) õnnestunud ning on tegevused, mis on küll arengukavas, aga millega me justkui ei tahagi tegeleda.

Lisaks julgen ma väita, et palju asju on meil hästi mitte tänu vallavanemale, vaid tema tegevusele või tegematusele vaatamata.

Allasutused toimetavad tegusalt, tuues ka projektiraha valda või pakkudes nende kaudu meie lastele ja elanikele võimalusi väljasõitudeks ja muuks. Eriti tunnustan Anne-Ly´d, kelle hallata on väga lai vastutusvaldkond.

See et vallavanem pole huvi tundnud allasutuste heakäigu vastu, ei ole üllatus. Ühe arupärimise esitasin seoses allasutuste arengukavadega. Olukord ei ole muutunud. Äkki uuriks, kas nad vajavad abi selles või miks see protsess takerdunud on?

Või et miks peab VAKi juhataja tegelema sisekaugushüppekasti rajamisega, kui ehitusalane kompetents peaks meil mujal olema. Kui tartaankate maha sai, siis meedia jaoks linte lõigata oli ju küll tore? Samas spordihoonesse astudes te kindlasti ei märganud, et vihmarenn/lumetõke on suisa puruks. Tänase päevani.

Või palju palus Külli abi, et EMKO lasteaia mänguväljakute parendamise ette võtaks. Eelmisel aastal oli mõned atraktsioonid juba suisa ohtlikult mädad nii et hoolekogu pidi lapsevanematega heakorratööd ise ette võtma. Jne. Jne.

Mul oli tükk tegemist naeru tagasi hoidmisega esimesel valimisdebatil Emmaste noortekeskuses, kui Tiit P. ütles, et seisab uues volikogus Emmaste kooli eest viimase veretilgani. Sama mees, kes ei vaevunud ei hoolekogu, ei hariduskomisjoni või mõne haridusspetsialistiga konsulteerima ja soovis detsembris kooli direktorist lahti saada. Üks direktor „suurepärase koostöö“ valguses juba ütles ameti üles…

Te võite öelda või hinnata, et ma olen karm.

Aga ma toon võrdluse jalgpallikohtuniku tööga. Sarnaselt vallavanema ametile on ka see vabatahtlikult valitud ülesanne. Kohtunik peaks suutma jääda platsil nähtamatuks, tagades oma kohaolekuga selle, et 22 mängijat saavad esile tuua oma parimad oskused. Kui ta oma tööd korrektselt teeb, siis heal juhul saab ta mängu järel käepigistuse. Keegi teda õhku viskama ei hakka, isegi mitte ideaalse vilepartii järel. See au saab jääda vaid mängijatele ja treenerile. Kui ta aga piisavalt ei keskendu, reegleid ei tunne või lihtsalt ebaõiglane on, siis saab ta kriitika osaliseks.

Aga see on olnud tema vaba valik. Keegi ei sunni sind olema jalgpallikohtunik. Ega ka vallavanem. Oled selle valiku teinud, siis tuleb leppida, et vigadele võib järgneda kriitika.

Ent ka see pole halb. Tark õpib vigadest. Ja selle esimene eeldus on vigu tunnistada. Kõik me teeme vigu. See, kas neile järgneb analüüs ja tegevusplaani koostamine, kuidas edaspidi tõhusamalt tegutseda või otsitakse süüdlasi väljaspool iseennast, on erinev.

Nii nagu kohtuniku puhul on asjakohane kriitika see, mis puudutab konkreetselt tema tegevust platsil ja sellest lähtuvaid otsuseid, nii keskendusin või vähemalt püüdsin keskenduda vaid vallavanema tööga seotud aspektidele.

Ja kui tänasele sõnavõtule järgnevad süüdistused minu isiku või isikliku elu kohta, olgu siis autoriks Tiit ise või tema sõbrad Antti ja Toomas, siis see näitab paraku vaid teie enda ebakompetentsust. Õige mees räägib ikka asjast. Vaatasin läbi ka mulle osaks saanud etteheited siinsamas volikogu saalis. Vaid korra (tõepoolest, õige olnuks end kaasava eelarve sõelumiskomisjonist taandada, kuigi meie määrus seda ei nõua) on olnud etteheide nii sisuline kui asjakohane. Millisest (poliit)kultuurist me räägime?

Tasuja annab aru

Olen igal aastal volikogu liikmena maakonnalehe veergudel valla arengutest omapoolse nägemuse avaldanud. Tänavu siis viimast korda. Vähemalt Emmaste vallavolikogu liikmena.

Samamoodi olen mõtteid avaldanud blogi vahendusel. Kasutusstatistika näitab, et volikogu istungite järel tehtud kokkuvõtetel on alati sadakond lugejat.

Kindlasti ei ole paljud teist minu seisukohtadega nõus. Aga eesmärk ei olegi olnud kellelegi meeldida. Inimene peaks ikka iseendaks jääma. Eesmärk on olnud avalikkuse kaasamine ja valla tasandil toimuvast aru andmine. Tegemist on ikkagi avaliku sektoriga, mille tegemistest on elanikel õigus teadlik olla.

Ma ei hakka kordama varem läbi kirjutatut. Keskendun viimasele aastale. Pole kahtlust, et kõige olulisemad otsused on seotud haldusreformiga.

Kui ma möödunud aastal olin pettunud, et kergekäeliselt loobusime ühinemisläbirääkimistest (just läbirääkimistest!), siis talvel tegi rõõmu, et volikogu haakus mõttega viia läbi külakoosolekud ühinemise teemal. Vallajuhtide jutt oli küll selgelt ühesuunaline, ent kohaletulnutel oli võimalus oma mõtteid jagada.

Järgnenud rahvaküsitlusel jäi peale soov jätkata iseseisva vallana. Volikogu liikmena ei saanud ma elanike soovile vastu seista ja toetasin sundliitmise vaidlustamist riigikohtus.

Et aga kohus, vabariigi valitsus ja vabariigi valimiskomisjon on üheselt kinnitanud sundliitmise seaduslikkust, siis ei pidanud ma mõistlikuks kohtuteed edasi tallata. Ehk juba vaidlustatud ja kohtus ümber lükatud asja uuesti vaidlustada. Paraku oli volikogus samal arvamusel vaid Maido Rand.

Tänaseks on selge, et kohtutee on kulukas. Väga kulukas. Nii nagu volikogus enne otsustamist prognoosisime. 7700 eurot kulus puhtalt kohtumaterjalide ettevalmistamiseks. Kogukulu teadasaamiseks tuleb see ma-ei-tea-mitmega korrutada. Advokaadibüroo, kelle tunnitasu tiksub, ei hakka ütlema, et tegemist on perspektiivitu kohtuasjaga. Kahjuks ei saa volikogu enamus sellest samuti aru...

Niisamuti olen ma tänaseks veendunud, et liitumine üheks Hiiumaa vallaks on Emmaste jaoks parim tulevikuperspektiiv.

Võtan mütsi maha ettevõtjate ees – toida sa siis iseennast või maksa palka kümnetele –, kes siin agaralt tegutsevad. Emmaste elanikud on jätkuvalt sõbralikud ja loodus kaunis ning puhas.

Aga meil napib inimressurssi, kui lubate, siis ajupotensiaali, et uusi arenguid esile kutsuda. Ehk kui me vaatame kaugemale ette kui vaid homsesse päeva, siis on näha, et ühel hetkel hakkab see arenguid ja ka kogu piirkonna konkurentsivõimet pärssima.

Ütlete, et kolm kohta ülehiiumaalises volikogus on Emmaste jaoks vähe? Tegelikult on see täpselt see kriitiline piir, kus volikogu kohtade peale toimub reaalne konkurents ja sinna pääsemiseks on vaja laiapõhjalist toetust.

Toon ka mõned näited, et saaksite aru, miks nii arvan.

Spetsialistid. Vallasekretär, finantsjuht, Vaba Aja Keskuse ning hooldekeskuse juhataja. Tegusad inimesed. Ent oleme nad n-ö laenanud naabervaldadest. Ega ses polegi midagi halba. Aga näitab, kui keeruline on kohapealt kvalifitseeritud tööjõudu leida.

Investeeringud. Juunikuises majanduskomisjonis palus vallavanem komisjoni heakskiitu, jätmaks ära suurim investeering. Sõru Sara, milleks käesoleva aasta eelarvesse oli planeeritud üle 200 000 euro. Me lihtsalt ei ole suutelised nii suuri projekte haldama.

Veel enam. Ka väikeste, ent spetsiifiliste investeeringutega on probleeme. Nii ei ole arengukavas valla noorte prioriteedina välja toodud jalgpalli miniväljaku renoveerimisega kuhugi jõutud, kuigi volikogu eelarves selleks vahendid ette nägi.

Ja kui mõni nimetab uue bussi ostmist uhkelt suureks kordaminekuks, võimsaks investeeringuks, siis mul on lihtsalt häbi. Jah, uus buss on vajalik, mistõttu volikogu seda üksmeelselt toetas ja 100 000 eurot eraldas. Ent see on laen, mis tuleb tagasi maksta. Ja sõiduki oskab igaüks poest osta, selles ei ole midagi suursugust.

Marie Breveri nimeline preemia. Tänavu jäi see välja andmata. Sest, nagu vallavalitsuse protokollis seisab, kandidaate ei esitatud. Põhjusena pakutakse, et kandidaatide esitamisest eraldi valla lehes või kodulehel ei teavitatud. Haldussuutlikkus missugune.

Lasteaia kohatasud. Volikogu võttis detsembrikuus vastu otsuse kaotada lasteaia kohatasud ja vahendid selleks olid eelarves jaanuarikuust. Määruste vormistamine on aga aega võtnud ja praktikas realiseerub see alles nüüd, sügisel.

Minu süda tuksub jätkuvalt Emmastele. Aga seda enam ei suuda ma teha nägu, et kõik on suurepärane, kui see seda tegelikult ei ole. Ma tahaks, et meil läheks veel paremini. Et me tahaks enamat. Nii nagu aastal 2013, kui volikogu uus koosseisu kogunes ja oli näha värskust, ideid ja teotahet. Kui mõelda aga edasisele volikogu tööle, millest hea lugeja näiteks protokollide kaudu aimu võib saada, siis toimunud on kuhtumine.

Aga veelkord. Mina usun, et ühine Hiiumaa vald ei tähenda Emmaste jaoks hukatust, vaid hoopis uusi võimalusi. Jagugu meil vaid tarkust need ära tabada ja ära kasutada.

Ilmus Hiiu Lehes 25.08.17

Istung 47

Volikogu instung 47

Kohal 5 liiget

1. Vallavalitsuse info
   
   
   
   
   414 tuhat on laekunud tulumaksu, 39,8% kavandatust. Võrreldes eelmise aasta viie kuuga 3,1% enam.
   Reedel lõpeb kaks riigihanget – sotsiaaltransport ja pangalaen. Bussihange lõppenud ja buss ootab ära toomist. Kooli saali remondiga loodan sel nädalal tegeleda. Kaasav eelarve ootel, kuna maavanem teostab järelvalvet protsessi üle.
   Ülo: ilus ilutulestik oli jaanitulel, kui palju oli eelarve?
   Tiit: 420 eurot
   Ülo: mis plaanid teetööde hoolduse kavaga?
   Tiit: tegeleme sellega, Pilvi võtab teeomanike andmed välja [Pilvi: võetud], hanke läbi viimiseks vaja volikogu otsust. Ajapuudusest tingituna ei ole jõudnud tegeleda. Vaadates tänaseid ilmu või ilmaprognoosi, mõtleme, et kas üldse on mõtet teha seda.
   Ülo: kooli saaliga oli koos ju WC remont ka?
   Tiit: peame vaatama, millised on saali kulud ja palju raha üle jääb ja kuidas saame tegeleda.
   Hergo: kas saan aru, et plaanis on WC-de töödest kõrvale hiilida? Sest kui on plaanis tegeleda, siis ilma WC-deta kooliaastat alustada ei saa, saalita on see võimalik. Seega oleks WC tööd esmatähtis teha, et need 1.septembriks lõpetada.
   Tiit: ei ole plaan kõrvale hiilida, erinevad ettevõtted teevad tööd saalis ja tööd wc-dega. Sel nädalal saan saali tööde jaoks hinnapakkumised, peale seda saame WC-dega tegeleda
   
   
   
   
2. Volikogu otsus „Emmaste valla 2016. aasta majandusaasta aruande kinnitamine“
   Karin: konsolideeritud kahjum 71 tuhat, sest raamatupidamislikud arvestuspõhimõtted muutusid
   Tiit L: ei ole kõige suurem asjatundja, aga võib vastu võtta.
   
   
   3 poolt
   
3. Volikogu määrus „Emmaste Põhikooli põhimäärus“
   Kairi tutvustas muudatusi.
   Kõik poolt
   
   
   
   
4. Volikogu määrus „Emmaste valla koolieelsete lasteasutuste vanemapoolse osalustasu määra arvestamise ja maksmise korra kehtestamine“
   Kairi: Kuna volikogu otsustas ära kaotada kohatasu, on ette valmistatud antud määrus.
   4 poolt
   
   
   
   
5. Volikogu otsus „Seadustes sätestatud küsimuste lahendamise delegeerimine“
   Kairi tutvustas eelnõud: Ka varem on delegeeritud, seadused on muutunud, sellepärast on vaja uuesti teha.
   4 poolt
   
   
   
   
6. Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine „Jausa külas asuv Lauda kaheks jagamine””
   Kõik poolt
   
   
   
   
7. Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine „Jausa külas asuv Murru kaheks jagamine””
   Kõik poolt
   
   
   
   
8. Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“ Jausa külas asuv Murru neljaks jagamine””
   Kõik poolt
   
   
   
   
9. Volikogu otsus „Lastekaitseseadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate ülesannete delegeerimine Emmaste Vallavalitsusele
   Liia tutvustas eelnõu ja delegeerimise vajadust.
   Hergo: kuidas meil praegu vallas lastekaitse tööülesanded sotsiaalnõuniku ameti juurde mahuvad?
   Liia: see on väga mahukas töö, palju muudatusi seaduses ja tööülesandeid
   5 poolt
   
   
   Triinu saabus kell 18:15
   
   
   
   
10. Volikogu määrus „Riigieelarve toetusfondist raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse ja sotsiaalteenuste osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise kord“
    Liia tutvustas määrust.
    Hergo: milline oli sotsiaalkomisjoni seisukoht?
    Liia: olid rahul, ettepanekuid ei olnud
    Kõik poolt
    
    
    
    
11. Volikogu määrus „Emmaste valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“
    Tiit: uus lähenemine, mis vaja kehtestada. Põhimõtteliselt eeskiri neile, kes elavad väljaspool ühtset kanalisatsiooni.
    Hergo: mismoodi asi enne toimis ehk mis seda vallas varem reguleeris?
    Tiit: varem oli üldreguleeriv akt
    Ülo: kuidas reaalselt asi vallas praegu toimib?
    Tiit: ei toimi, kuna pole purgimissõlme. See on vallaelanikele rahaliselt koormav teenus.
    Kõik poolt
    
    
    
    
12. Vallavara kasutamise lepingu pikendamine otsustuskorras
    Kõik poolt
    
    
    
    
13. MTÜ Halulaev ettepanek koostöölepingu sõlmimiseks
    Delegeerida lepingu sõlmimine vallavalitsusele vastavalt väljapakutud tingimustele.
    Kõik poolt
    
    
    Katrin saabus kell 18:30
    
    
    
    
14. MTÜ Sõru Merekeskus taotlus kohustuse saamiseks rahas
    Tiit L. taandas end arutelu juurest ja lahkus ruumist.
    Hergo loobus arutelul ja hääletamisel osalemisest.
    Nõustuda kohustuse täitmisega 49 tuhande euro osas ja volitada vallavalitsust vastav leping sõlmima.
    5 poolt
    
    
    
    
15. Volikogu otsus „Emmaste valla sundliitmise vaidlustamine”
    Tiit: tundub, et valitsus ei ole meie vastulauset üldse läbi lugenud. Plaan minna kohtusse. Kaotada ei ole enam midagi.
    Toimus arutelu.
    6 poolt
    
    
    
    
16. Volikogu otsus „Emmaste Vallavolikogu liikmete arvu määramine ja valimisringkonna moodustamine“
    6 poolt
    
    
    
17. Volikogu otsus „Valimiskomisjoni määramine“
    Kõik poolt
    
    
    
    
18. Volikogu seisukoht “Maakondlike arenduskeskuste üleandmine riigilt kohalikele omavalitsustele 2017”
    Suunati eelarve- ja majanduskomisjoni enne seisukoha kujundamist.
    
    
    
    
19. Informatsioon “Emmaste Põhikooli hoolekogu rahuloluküsimuste tulemuste tutvustamine”
    Hergo andis ülevaate küsitluse tulemuste kohta.
    
    
    
    
20. Arupärimine “Ohutusest ja heakorrast valla keskuses”
    Tiit: Vald on teadlik, et objektidel ei ole heakord kõige parem. Vastuseks arupärimisele vastan, et kahju, et Emmastes üldse on selline hoone nagu rahvamaja. Eelmisel kevadel omanik paigaldas sildid ja sulges ligipääsu. Eelmisel aastal saatis vald kirja olukorra kohta, sel aastal pole seda veel teinud.
    Teise hoonega sama lugu. Vahe selles, et see oli kohtutäituri poolt müügis, loodan, et omanikuvahetus toob muudatuse.
    
    Ülo: kas saad konkreetsemalt küsimustele vastata?
    Tiit: viimase aasta jooksul pole saanud kordagi rahvamaja omanikuga ühendust, petijaamast tean vaid niipalju, et kohtutäitur pani müügile.
    Kristi: kas seadused ei võimalda midagi teha? Kas pole mingeid meetmeid?
    Kairi: jah, saame põhimõtteliselt teha ettekirjutusi
    
    

Istung 46

Istung 46

Kohal 7 volikogu liiget.

Vallavalitsuse info

Tiit: tulumaksu on laekunud 330 tuhat nelja kuuga. Aprillis 7,9% vähem kui aprillis 2016, samas nelja kuuga 4% enam kui möödunud aastal.

Vahur: kuidas bussi hankega edeneb?

Tiit: paneme kokku seda.

Kristi: puhkusekuupäevad, kas saaks teada?

Tiit: ei oska öelda, pigem juunis.

Volikogu otsus „Investeeringuobjekti kinnitamine“

Tiit: kokku oli 48 hääletanut, 23 häält sai parkla asfalteerimise idee, 19 häält kooli juurde bussipaviljon ja 6 häält haljasala rajamine.

Ülo: kas saaks idee sisu lahti selgitada?

Tiit: idee oli prügikonteinerite ümber teha sein ja bussipeatuse ja poe tagune parkimisplats asfalteerida.

6 poolt, 1 vastu

Volikogu otsus „Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine”

Kristi: tunnustan Kairit-Ülo suure töö eest.

Hergo: liitun kiitusega, tugev töö on ära tehtud.

Ülo ja Kairi tutvustasid lühidalt pea poolesajaleheküljelist dokumenti.

Ülo luges ette otsuse: Mitte nõustuda otsuse lahutamatuks osaks olevas lisas toodud põhjendustel haldusreformi seaduse § 9 lõike 2 kohase Vabariigi Valitsuse ettepanekuga ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõuga.

Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek lõpetada Vabariigi Valitsuse algatatud ühendamismenetlus Emmaste valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise osas haldusreformi seaduse § 9 lõike 9 p 1 alusel.

6 poolt, 1 vastu

Muud küsimused

Volikogu protokolliline otsus “Lasteaiaõpetajate palgamäära vastavusse viimine Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusprogrammi tingimustega”

Hergo: riik eraldab kohalikele omavalitsustele lisaraha, et 1. septembrist tõuseks lasteaiaõpetajate keskmine palk vähemalt 80%-ni ja järgmise aasta 1. jaanuarist vähemalt 85%-ni kooliõpetajate palga alammäärast. Riigieelarvestrateegias lepiti kokku, et järgmise nelja aasta jooksul antakse selleks kokku 58,5 miljonit eurot.

Toetuse saamiseks peab kohalik omavalitsus tagama omaosaluse kuni ühe kolmandiku ulatuses. Lasteasutuse õpetajate toetus eraldatakse kohalikule omavalitsusele siis, kui omavalitsus on teinud otsuse, et palga alammäär on alates 2017. aasta 1. septembrist vähemalt 80% ja 2018. aastast vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

Teema oli haridus- ja kultuurikomisjonis arutlusel ja komisjon toetas ettepanekut. Minu andmetel - ja seda kinnitas ka lasteaiadirektor - on Emmaste vald hetkel toetuse saamiseks kõlbulik, kuna lasteaiaõpetajate töötasu on veidi üle 80% üldhariduskooli õpetajate palga alammäära. Uuel aastal peaks see olema vähemalt 85%.

Et meie lasteaiaõpetajate arv on väike ja ka palgatõusuprotsent ei peaks esialgu üle jõu suur olema, siis rahaline mõju valla eelarvele on väike. Samuti saaks riigipoolne toetus meile suhteliselt väike olema. Seega tegemist paljuski poliitilise otsusega ja sõnumiga, et kõrgharidusega spetsialistid nagu lasteaiaõpetajad on meie valla jaoks väärtus.

Otsustamine lükati edasi järgmisele istungile.

Emmaste 25

Minu suhe Emmaste vallaga sai alguse aastal 2010. Sestap peatungi pigem lähiajalool ja heidan pilgu tulevikku. 2010. aasta suvel andis üks hea inimene teada, et Emmaste Põhikool otsib õpetajat. Mina olin äsja Tallinna Ülikooli lõpetanud ja polnud edasise osas lõplikke otsuseid teinud. Soovituse peale helistasin direktor Laatsitile, kohtusime ja 30.augusti seisuga aastast 2010 olen selle kooli õpetaja.

Pean tunnistama, et ma usun saatusesse ja ilmselt oli viimasel kaalukas roll, et ma täna siin seisan.

Aga kindlasti mitte saatus üksi. Saatus võis mind siia suunata. Siin hoidnud on aga miski muu. Nii nagu Chalice laulab:

osa rahvast

uhkelt rohkem kui oskan lugeda

ühes olen kindel

nad on head inimesed

nad meeldiks sulle ka

ma ei usu, et sa kõiki neid tunned

ja vaevalt nad üksteistki tunnevad

Ehk inimesed. Emmaste inimesed. Vabatahtlik mentor, õpetaja Meida Koppel andis mulle esimese aastaga oluliselt rohkem praktilisi teadmisi, kui ülikoolist ammutanud olin. Ma ei tea, kas ma oleksin jätkuvalt õpetaja, kui vanemad ja kogenumad pedagoogid mind juhendanud ja toetanud poleks.

Aastatega olen selgeks saanud Benjamin Franklini mõtte, mille järgi „edu tuleb vaid siis, kui oled valmis ka ebaeduks.“ Ehk et vigade tegemist ei tohi karta. Veel enam, vahel on vead suisa head. Kui me oskame neist õigeid järeldusi teha.

Päris Emmaste inimene ehk vallakodanik sai minust jüripäeval, 23. aprillil 2013. aastal. Sama aasta sügisel kandideerisin vallavolikogusse ning jõudumööda olen püüdnud kohaliku elu teemadel kaasa rääkida.

Viimasel paaril aastal on teravalt päevakorral olnud haldusreform. Meie kontekstis siis küsimus, kas Hiiumaa peaks halduskorralduslikult üks tervik olema või peaks toimuma lihtsalt valdadeülene koostöö.

Kohaliku poliitika teemadel olen volikogus ja ka meedias üksjagu sõna võtnud ning varemöeldut kordama ei hakka. Veidi mõtteid jagan, arvestades, et oleme ikkagi sünnipäeval, mitte peielauas.

Haldusreformi juures kõlab tihti küsimus jätkusuutlikkusest. Tegelikku tähendust või tausta avamata. Kas riigijuhtidelgi ühene seisukoht on, ei ole kindel.

Aga kui ma mõtlen Emmaste vallavolikogu või vallavalitsuse - ja siin mitte vallaametnike, kes teevad eeskujulikku tööd, vaid valitsuse kui organi - peale, siis ma hindan, et me ei ole väga edukalt omale võetud ülesannetega toime tulnud.

Kooli kontekstis võiks hindeks panna kolme, rahuldava. Mitte rohkem. Miks ma nii ütlen? Sest me pole suutnud olla „kõik ühes paadis“ nii nagu valimistel välja hõisati. Oleme suure eesmärgi mitmel puhul vaateväljast kõrvale jätnud, takerdudes pisidetailidesse.

Mul on hea meel, et saame sel aastal teha mitu olulist investeeringut. Samas ei tohi me nina püsti ajada, sest teeme seda järgmiste aastate arvelt. Laenurahast, kuna omafinantseering on minimaalne.

President Lennat Meri ütles: „Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.“

Ehk sellele ongi meie panused seatud. Et Emmaste vald on kallis selle elanikele. Kui me tunnetame, et vald on loodud inimese jaoks, mitte inimene valla jaoks, siis on meil lootust.

Sest vald, see ei ole vallavolikogu. Vald, see ei ole vallavalitsus.

Vald, see on inimesed. Needsamad inimesed, keda äsja valla tänukirjaga tunnustati. Või kellest laulab Chalice:

mu inimesed, minu rahvas, mu seltskond

mu inimesed, siin, seal, kõikjal

igalpool

mu inimesed teavad ise, et nad on

mu inimesed, minu inspiratsioon

mu inimesed - üks seis, siht ja suund

mu inimesed, minu elu, armastus

nad on mu oma inimesed

ja kõik mis teen, on neile pühendatud

Aga mitte ainult. Ka näiteks õpetaja Eila Tõnisson, kes nii kooli kui valla ürituste tarvis koolimajas muinasjutulise, nii täpselt sobiliku õhustiku loob. Või õpetaja Heli Lindmäe, kes kuldse niidiga valla üritused, ka tänase kontsert-aktuse, kokku seob.

Kui poliitikud ei ole projektide algatamisega silma paistnud, siis õnneks on meil tegusad valla töötajad. Näiteks on Anne-Ly Torstenssoni eestvedamisel spordihallis tartaankate ja lähituleviku arengud lubavad öelda, et meil on saare parimad sisetingimused sportimiseks. Õpetaja Diana Leenurme eestvõttel käis kogu Emmaste kool kahepäevasel õppereisil Tartus.

Need on inimesed, kes teevad õiget asja. Ajavad oma asja. Aga seeläbi muudavad ka kõrvalseisjate olemist meeldivamaks.

Nii nagu kirjutas maailmakuulus helilooja Arvo Pärt: „Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küll.“

Alles siin Emmastes olen aru saanud, missugune peaks üks bussijuht olema. Jaan Sadul, kes teeb justkui ainult oma tööd. Aga teeb seda nii, et see tahes-tahtmata muudab ka sinu päeva paremaks.

Või Niidi talu, kelle piimatoodangut tarvitan ja kes jõulupühade eel paneb purgi vahele sildikese: Häid jõule, see piim on tasuta!

Ja ma ei hakka siinkohal üldse välja tooma meie fantastilisi ringijuhte, aktiivseid külaseltse või valla alustalasid, ettevõtjaid, kohalikke patrioote. Ja teisi, kellest ehk rohkem juttu olnud.

Einstein ütles: „Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline.“

Minul veab. Mina töötan koolis. Emmaste Põhikoolis. Õpetajana. Koolis ongi kõik sind ümbritsev imeline. See, mismoodi töö noortega energiat annab, seda ei saa sõnadesse panna. Lühidalt öeldes, ägedad olete, Emmaste noored.

Samamoodi märkan imelisi asju Emmaste vallas laiemalt. Ja see on see, mis Emmastest Emmaste teeb. See on see, miks võime optimistlikult tulevikku vaadata. Tegelikult ei ole eluliselt ülioluline mitte küsimus, kas meil on oma vallavolikogu või vallavalitsus. Tähtis on, kas meil on aktiivne ja elujõuline kogukond. Kas meil on tegusad inimesed. Inimesed, kes tahavad ehk küll vaid iseennast muuta, aga kes suudavad laiemalt ka teisi puudutada.

Kui meil on need inimesed olemas, siis me jääme kestma. Elagu Emmaste!

Sõnavõtt valla 25. sünnipäeva kontsert-aktusel.

Istung 45

Emmaste Vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 45

Kohal 7 liiget

Vallavalitsuse info

Tiit: 254 tuhat tulumaksu on laekunud 3 kuuga. Võrreldes 2016.a. märtsiga 4,2% enam, kolme kuuga 8% enam. Haldi bussipeatusesse on saanud üles uus bussipaviljon. Neljapäeval avamine.

Katrin: mis Sõru sadamas saab toitlustuse osas?

Tiit: ei tea, teine konkurss kohe algamas, kõrtsi osas vastakas informatsioon.

Ülo: kuidas kaasava eelarvega läheb?

Tiit: info valla kodulehel väljas, hääletamine alanud.

Hergo: mul üldisem küsimus, aga seostub ka kaasava eelarvega. Tiit, kuidas iseloomustad enda juhtimisstiili. Kas pead pigem oluliseks määrustest täpselt kinni pidamist või paindlikkust? Ülo, ja Sa võid mind ise parandada kui ma eksin, on minu hinnangul selgelt teist varianti järginud.

Tiit: esmatähtis määrusest kinni pidada, aga võiks näidata paindlikkust.

Hergo: kui mõtlen kaasavale eelarvele, siis minule jäi arusaamatuks teise sõelumiskomisjoni koosoleku korraldamine. Eriti kuna määruse järgi midagi enam muuta ei saanud ja ei muutunudki. Viimane näide on MTÜ-de toetustaotlused. Kaks toetustaotlust jäeti kõrvale aruande puudumise tõttu- kas asjaosalisi teavitati nende puudumisest?- samas kui kolme toetustaotlust, mis taotluse esitamiseks määruses ette nähtud tähtaega ületasid, arvestati. Jääb mulje, et natukene valikuliselt tõlgendame määruseid. Puudub selge joon, et kas järgime määruseid või püüame paindlikud olla.

Tiit: minu meelest vaid üks hilines.

Kairi: tegelikult oli rohkem. Kui võib, ma vastan. Meil oli pikk arutelu sel teemal. Määruses oli mitu punkti, mille tõttu ühe või teise kõrvale võinuks jätta. Taotluse esitamise hilinemise korral polnud otseselt kirjas, et siis ei saa taotlust arvestada, erinevalt aruande esitamisest.

Tiit: kogu määruse peaks ümber tegema, et oleks rohkem selgust.

Kristi: mul on ka vallavanemale küsimusi, aga ma suunaks need pigem volikogu liikmetele, kui võib. Kuna vallavanemalt ei ole ma korduva küsimise peale vastuseid saanud.

Ülo: praegu on vallavalitsuselt küsimuste küsimine, kas liigitub sinna alla... võib-olla muude küsimuste all räägime sellest.

Kristi: võime ka nii teha.

Volikogu otsus „Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise küsitluse tulemuste kinnitamine“

Ülo: kas oli juhus, et kõigis valdades toimus üheaegselt ja oli sama sõnastus või kuidagi kokku lepitud?

Kairi: pigem langes nii kokku.

Hergo: Ülo küsimuse jätkuks, vahel on kokkulangevus tore. Arvan, et seetõttu oli segadust vähem ja pean mõistlikuks, et rahvahääletus toimus samaaegselt ning sama sõnastusega kõigis valdades.

Kinnitada. Kõik poolt.

Volikogu otsus „Loa andmine rahaliste kohustuste võtmiseks ja riigihanke välja kuulutamiseks”

Tiit: tegelik bussi vanus 26 aastat, eelmine kord ütlesin 20. Vaidlesime tükk aega majas, võtsime lõpuks tehnilise passi ette ja saime selguse majja.

Ülo: mis kasutusrendi kasuks räägib?

Tiit: saab viie aasta pärast kas välja osta või tagasi anda.

Ülo: kuidas soodsam on?

Tiit: minul ei ole selle vastu midagi, kui volikogu otsustab, et kohe välja osta.

Ülo: luksuslik ost, kas oleme valmis taluma seda kriitikat?

Arutati ja kaaluti erinevate variantide plusse-miinuseid.

Hankida vallale uus buss. Kõik poolt.

Hajaasustuse programmi delegeerimine vallavalitsusele

Varasemalt oli see vallavalitsuse pädevuses, ent puudus volikogupoolne volitus, sel korral läheneme niipidi.

6 poolt.

Muud küsimused.

Järgmine volikogu istung 11.mail.

Istung 44

Emmaste Vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 44

Kõik 9 kohal

Vallavalitsuse info

Tiit: Tulumaksu laekus kahe kuuga 176 tuhat eurot, 17% eelarves kavandatust. Võrreldes eelmise aasta kahe kuuga 10% rohkem.

Hergo: Küsimus nii vallavanemale, volikogu esimehele kui majanduskomisjoni esimehele. Kas ja millal võtame üheskoos ette valla teede nimekirja, otsustamaks, millised lõigud sel aastal korrastame? Sellest on korduvalt juttu olnud. See oleks võimalus laiapõhjaliselt ning kaasavalt tegutseda.

Tiit: mina olen valmis homme rääkima

Ülo: majanduskomisjon äkki võtab asja vedada

Gustav: sügisel oli sellest komisjonis juttu
Hergo: mida mina silmas pidasin, oli konkreetne analüüs, kus meil oleks ka EMKO sisend, ehk ees oleks nii võimalused kui vajadused ja selle põhjal saaks nö pingerea teedest koostada

Hergo: Mis on saanud ettepanekust valla keskuses olevad suured pürgikonteinerid Ollimale viia?

Tiit: jäätmekäitlusseadus ei luba neid nii kaugele viia, siis peab olema mingi teine võimalus pakendeid koguda. Sinna viies tekib võimalus, et inimesed kaebavad, et meil pole võimalust jäätmeid ära viia.

Hergo: praeguses kohas ja viisil on tegemist visuaalse reostusega, minule inimesena on mugav, kui need on kortermaja lähedal, aga kui vaatan valla tasandilt, siis peaksime tegelema ka sellega, kuidas nende kasutus mõistlikult toimida saaks, Ollimal võetakse praegu ohtlike jäätmeid vastu, seega sobiks klaastaara jms ka sinna viia

Ülo: kas seadusega vastuollu ei läheks, kui konteinerid kilomeetri eemale viia?

Tiit: ei ole meetreid ette kirjutatud, aga ega see nii kerge ka ei ole, vaja on ümber paigutamine kooskõlastada

Ülo: probleem on, lahendust on vaja

Hergo: kas probleem on selles, et ei taha tegeleda asjaga

Tiit: ei ole selles

Kristi: minu meelest võivad need ka Emmastes olla, aga teises kohas

Kairi: kaasava eelarve raames tehti kaks ettepanekut, mis käsitlevad konteinerite teemat, äkki tuleb sealt lahendus, enne ei peaks ehk otsustama

Ülo: arutame kuu aja pärast, kui ka kaasava eelarve rahvahääletus läbi

Hergo: Miks ei ole Sõru väikelaevasadamal esitatud reostustõrjeplaan?

Tiit: ei ole suutnud välja mõelda, kes vastutama hakkaks, aga plaan on koostamisel. Kehtima hakanud [ministeeriumi] määruses ei ole öeldud ka, mis ajaks reostustõrjeplaan koostatud olema peab.

Hergo soovis märkida, et peab oluliseks, et sadamas oleks kapten, kes tegevust juhiks, mitte me ei piirduks praeguse olukorraga, kus koht on formaalselt täidetud.

Tiit: ei soovi midagi lisada, olen piisavalt tulnud volikogusse ettepanekutega seoses sadamaga ja need ei ole leidnud toetust.

Emmaste Vallavolikogu 19. juuni 2008 otsuse nr 161 „Emmaste Vallavalitsuse hallatava asutuse Sõru muuseum moodustamine“ punkt 2 kehtetuks tunnistamine

Kairi: kaks paralleelset eelnõu, seotud sellega, et põhimääruse dokument ei ole avaldatud Riigi Teatajas.

Kõik poolt

Volikogu määrus „Sõru Muuseumi põhimääruse kinnitamine”

Kairi tutvustas muudatusi. Hääletati nende üle.

7 poolt

Volikogu määrus „Sõru Muuseumi arengukava 2017-2021 kinnitamine”

Ülo: ettepanek suunata arengukava täiendamisele ja lisada hetkeolukorra analüüs

8 poolt

Emmaste Vallavolikogu 29. aprill 2005 otsuse nr 209 „Emmaste Raamatukogu põhimääruse kinnitamine“ kehtetuks tunnistamine

Kairi: põhimõtteliselt sama teema muuseumi põhimäärusega

Kõik poolt

Volikogu määrus „Emmaste Raamatukogu põhimäärus”

Kõik poolt

Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“

8 poolt

Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“

Kõik poolt

Protokolliline otsustus „Volikogu arvamus Muda geoloogilise uuringu loa taotluse kohta”

Otsustati vastamiseks vallavalitsusele delegeerida.

8 poolt

Volikogu otsus „Vallavara kasutusse andmise eelläbirääkimistega pakkumise korras korraldamise delegeerimine vallavalitsusele”

Tiit: on huviline, kes tahaks sadamas toitlustust pakkuda, sadama väravas asuvas hoones

Toimus arutelu, kus väljendati, et igati toetatakse ettevõtluse arendamist. Samas toodi välja ohud seoses kasutusse taodeldava hoone olukorra ning toitlustamiseks vajalike tingimustega.

Kõik poolt

Volikogu otsus „Investeerimislaenu võtmine ja vajadusel olemasoleva refinantseerimine”

Tiit: laenukoormus täna 21%, laenusumma 420 tuhat. Refinantseeritavad laenud mahus ca 200 tuhat, kõiki laene see ei puuduta.

8 poolt

Volikogu otsus „Loa andmine rahaliste kohustuste võtmiseks ja riigihanke välja kuulutamiseks”

Uue sotsiaalauto hankimine kasutusrendile võtmise läbi.

Kõik poolt

Volikogu otsus „Vallale kuuluvast kinnistust osa kasutusse andmise pikendamine”

Kõik poolt

Muud küsimused:

Protokolliline otsustus „Emmaste valla arvamus Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruandele”

8 poolt

Protokolliline otsustus „Emmaste Vallavolikogu vastus Hiiu valla ja Käina valla ühinemiskokkuleppe läbirääkimiste kutsele”

6 poolt

Protokolliline otsustus „Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekule vastamine tähtajaks 15.05.2017”

Otsustati vabariigi valitsusele sisuliselt vastata. Rahvahääletus, selgitamaks vallaelanike meelsus võimaliku liitumise küsimuses, viiakse läbi 9.-10.aprillil.

8 poolt

Protokolliline otsustus “Kultuuriturismi alase projekti “Teeliste kirikud” taotlus”

Vallavalitsusel korraldada projekti toetamine

Kõik poolt

Protokolliline otsus valla (kooli)bussi välja vahetamiseks hankedokumentide ette valmistamiseks

Tiit: Tänase bussi läbisõit 815000, vanus 20 aastat, eelmine aasta läbisõit 8600, muidu kuni 10 tuhat.

Ülo: kui aastane läbisõit kahekordistuks, kulub 40 aastat, et tänase näiduni  uue bussiga jõuda. Äkki vaadata veidi kasutatut

Tiit: ei ole neid eriti saadaval

Volitati ette valmistama hanked nii kasutatud kui kasutamata bussi ostuks. Otsuse teeb volikogu järgmisel istungil, mis toimub 17.aprillil.

Jää liigub, kas ka murdub

Teisipäevases (14.03) Hiiu Lehes ilmus lugu “Valdade ühinemine: jää liigub”, milles oli juttu neljapäeval Käinas toimunud Hiiumaa valdade esindajate kohtumisest ja võimalikust “jää” liikumisest.

Päev varem toimus Kärdlas Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (KMH) ning peale seda ka Hiiu valla ja meretuulepargi arendajate ühiste kavatsuste protokolli (ÜKP) järgse koostöölepingu sõlmimise avalik arutelu. Need kaks on paljuski seotud.

Esmalt aga täpsustus. Käinas asetleidnu oli vabas vormis vestlus, mitte ametlik läbirääkimine. Konstruktiivne konsultatsioon, mis on igati tervitatav ja vajalik, kui soovime – lähemas või kaugemas tulevikus – ühist, efektiivselt ja edukalt toimetavat Hiiumaa omavalitsust. Ent kas jõutakse ka sisuliste läbirääkimisteni, pole veel selge.

Ühest küljest on otsused iga vallavolikogu käes. Teiselt poolt on oma sõna öelda vabariigi valitsusel, kes peab ära kuulama valdade argumendid ja põhjendused. Volikogud aga arvestavad rahvaküsitlusega. Või vähemalt peaksid seda tegema. Sest kui me meenutame Käina ja Hiiu valla ühinemist, siis 57 protsenti hääletusel osalenud Käina valla elanikest ei toetanud liitumist, samas kui volikogu häältega 8:5 otsustas vastupidiselt nende seisukohale liituda.

Vastavalt valitsuse määruse eelnõule, tuleb rahvaküsitlus läbi viia kõigis, – s.t ka Hiiu ja Käina vallas – saare omavalitsustes 23.–24. aprillil. Siis selgub, kas soovitakse ühist Hiiumaa omavalitsust. Kahjuks ei ole rahva seisukoht siduv, ent vähemalt mina küll ei kujuta ette, kuidas ma volikogu liikmena võiksin vallaelanike enamuse seisukohta mitte toetada.

Peamine on usaldus

Tegelikult ongi peamine küsimus usalduses. Või selle puudumises. Ühinemislepingu kohta ei saa Emmastel ega Pühalepal olla põhimõttelisi vastuväiteid, kuna see koostati suuresti just Käina-Pühalepa-Emmaste läbirääkimiste käigus. Küll on küsimus heas tahtes ehk soovis partnereid kuulata.

Teades, et ühiste kavatsuse protokoll mõjutab – otseselt või kaudselt, siin lähevad hinnangud lahku – tuuleparkide rajamist Hiiumaale või selle lähistele, ja et üks osa saarest on eriti selgelt hiigeltuuleparkide vastu, ei ole kuidagi mõistlik praegusel hetkel koostöölepingut arendajatega sõlmida.

Eriti kuna tuulepargid, asugu kustahes saarel või selle ümber, mõjutavad kogu saart, ei ole õige, kui üks omavalitsus kõigi eest otsustab. Eriti kurb, et teisi valdasid pole isegi kaasatud. Aga see on minevik, vaatame tulevikku.

Ohud

Samal teemal on olnud piisavalt möödarääkimisi. Tuuleparkide vastastel on argumenteerides tulnud ette ebatäpsusi, samamoodi on eksinud arendajad ja tuuleparkide pooldajad. Seda enam ei maksa tormata.

Ent on ka mõned konkreetsed ohukohad. Näiteks Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruande arutelu ei tekitanud usaldust, kuna selle moderaator on oma MTÜ kaudu osutanud arendajale teenust ehk teeninud tulu. See ei tähenda automaatselt erapooletust, aga tekitab küsimusi.

Teine asi, et avalikul koosolekul ei olnud ajalise piiratuse tõttu võimalik kõiki küsimusi küsida.

Kahjuks oli ka ÜKPjärgse koostöölepingu arutelukoosolek samal õhtul – tööpäeva-järgne neljatunnine kogunemine sisulist debatti aga ei soodusta. Pean oluliseks, et antud teemadel toimuks veel avatud koosolekuid.

Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruande sisu kohta esitati palju vastuväiteid ning kindlasti saadetakse neid veel rohkem keskkonnaministeeriumile reede õhtuks. Mõtlema paneb asjaolu, et aastal 2010 Euroopa auteadlase nimetuse teeninud akadeemik Anto Raukas oli koosolekul ja juhtis tähelepanu KMH aruande olulistele puudujääkidele.

Kindlasti vajab lisauuringuid kalade ja kalastamisega, nii rannakalurite kui traalpüügiga seonduv.

Meelde jäi, et ühe tuugeni püstitamisega keeratakse tagurpidi 3300 kuupmeetrit merepõhja. Kokku seega juhul kui püsti pannakse kõik lubatud 166 tuugenit, siis ligi 600 000 kuupeetrit. Tagajärgede kohta analüüsi pole...

Kui räägitakse müstilistest töökohtadest, mis peaks projektiga kaasnema, siis pakun välja alternatiivi. Väidan, et sama palju ehk vähemalt 20 töökohta saaks luua samas piirkonnas laevavrakkide uurimiseks, eksponeerimiseks ja nende juurde sukeldumiseks. Miks mitte rajada allveemuuseum?

Lahendus

Kõike eelnevat arvestades ja uskudes, et ka Hiiu valla volikogu soovib tegelikult ühist ja ühtset Hiiumaad, teen ettepaneku koostööleppe sõlmimine arendajaga volikogu päevakorrast sügiseste kohalike omavalitsuste valimisteni päevakorrast maha võtta. Mitte vaid märtsi istungilt, nagu kavatsus on/oli, vaid teha ametlik otsus, et selle küsimuse üle peaks otsustama suur Hiiumaa volikogu.

KMH aruande arutelu üks positiivsemaid sõnumeid tuligi arendajalt – nemad on valmis ootama ehk nõus sellega, kui teema valimisteni päevakorrast võtta.

Ka ei olnud minu teada 2013. aasta valimistel ühegi erakonna või valimisliidu programmis selgelt kirjas tuuleparkide rajamise soov. Seega puudub praegustel võimulolijatel ka mandaat selle lepingu sõlmimiseks.

Tulevastel valimistel aga on kõigil võimalus selleks Hiiumaa elanikelt volitus küsida. Me ju ei karda inimeste, meie oma Hiiumaa inimeste arvamust? Kui mitte, siis arvan, et teil, head Hiiu vallavolikogu liikmed, on lihtne minu ettepanekuga kaasa tulla. See oleks oluline samm usalduse tekkimiseks ehk jää liikumasaamiseks ka tegelikult.

Ilmus 17.03 Hiiu Lehes