Veebruaris muutuv määrus „Hinnakirja ja sõidusoodustuste kehtestamine avalikul liiniveol Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ on pälvinud oodatult suurt tähelepanu.
Ka viimased Hiiu Lehe ajalehenumbrid on seda kajastanud. Neist lugudest, mis paljuski toetuvad antud eelnõu ühe eestvedaja Tarmo Männi sõnadele, kumab läbi, et veebruaris kehtima hakkavad muudatused toovad kaasa Hiiumaa majandusolude paranemise ja ehk ka hinnasula. Kas see aga on nii?
Teatavasti maksavad meie kodusaarel paljud toidu- ja tööstuskaubad ülemeresõidust tingitud lisakulude tõttu rohkem kui mandri-Eesti kauplustes.
Suheldes autotranspordifirmade esindajate/omanikega selgub, et küllaltki oluline lisakulu tekib „tänu“ vajadusele koht praamile broneerida. Seda seepärast, et vastasel korral on oht praamist maha jääda ja kuna üleveo intervall on kas kaks või lausa neli tundi, tekitab see olulisi logistilisi probleeme. On ju näiteks posti laialivedu sõltuv mandrilt saabuvast kaubast.
Kui aga broneering sõiduautole maksab 1,6 eurot (25 krooni), siis veoautole 6,4 eurot (100 krooni). Kassast isegi 9,6 eurot (150 krooni). Internetikeskkonnas tehtav broneering on aga sisult samasugune nii sõidu- kui veoautole ja ei valmista teenusepakkujale lisakulusid. Millest on siis hindade erinevus tingitud?
Ka ei leidnud ma, kes on välja töötanud broneeringute hinnakirja ja mis aktid seda reguleerivad. Kas see on samuti majandusministeeriumi ja laevakompanii vahelise lepinguga paika pandud või teenusepakkuja suva järgi kehtestatud?
Minule teadaolevalt on broneerimisteenuse osutamine üsna tulus äri. Eelmise aasta põhjal lausa mitut puhaskasumimiljonit teeniv äri...
Leian, et Hiiumaa majandusele oleks kasulik teha broneeringutasude osas soodustus neile, kes regulaarselt praamiliiklust kaubaveoks kasutavad. Põhiliselt siis Hiiumaa ettevõtetele. Miks?
Sest rusikareegel on, et kaup, mis peab kindlal ajal kohal olema, veetakse Hiiumaa firmade autodega. Kaugemalt, oletame et Poolast, tulevad autod ei oska väga täpselt Rohukülla jõudmise aegagi ennustada ja nende graafikuid ei löö ühest praamist maha jäämine sassi. Eeldan, et nemad kasutavad broneerimisteenust oluliselt vähem kui meie ettevõtete masinad.
Küsimusi tekitab ka S-kaardi saatus ja sellega kaasnev. Kas saareelanikele üldise soodustuse kehtestamisega kaob ka S-kaart, mis varem kohalikele soodushinnaga ülesõitu võimaldas? Sellest omakorda tingituna peaks endistele S-kaardi kasutajatele hakkama rakenduma reedel ja pühapäeval peale kella 13 hinnakoefitsent 1,5. Kas see on nii?
Autotranspordiettevõtted annavad päris paljudele hiidlastele tööd. Kütuse hinnatõus on nende tegevusele niikuinii üsna valusa hoobi andnud. Kui kusagilt veel ootamatud lisakulud tekivad, on oht, et firmad sulevad oma uksed...
Nagu minu eelmist Hiiu Lehes ilmunud arvamuslugu, nii on ka seda lühinägelikul inimesel võimalik valmistega seostada. Aga see pole teps mitte nii. Olen valmistega seotud ainult sedapalju, et lähen valima ja aitan noortele, kes pärisvalimistel osaleda ei saa varivalimisi korraldada.
Probleem on aga tõsine ja vajab enne veebruarit selgeks rääkimist. Me võime ju rõõmustada, et saame nüüd odavamalt edasi-tagasi sõita. Kuid kui see poodides hindade langust kaasa ei too või veel hullem, sellega kaasneb hoopis hinnatõus, siis kannatame selle all kõik kes me igapäevaselt saarel elame.
P.s. Loos õhku visatud küsimused ja mõned veel lisaks olen saatnud laevakompaniile, seaduseelnõu algatajatele ja Maavalitsusele.
No comments:
Post a Comment