Arvestades, et inimesed on kellegi teise, liiatigi võõra inimese, mõtteid üsna tagasihoidlikud kommenteerima (välja arvatud netikommentaariumis), pälvis minu arvamusartikkel Pühalepa ja Kärdla omavalitsuste liitumisest küllaltki palju tähelepanu.
Kirjutati, helistati ja nüüd reedeses (14.01) Hiiu Lehes otsustasid ka Pühalepa volikogu esimees ja aseesimees sel teemal sõna võtta.
Toomas Remmelkoor ja Antti Leigri küsivad "Kas üks pluss üks on üks?". Võin kohe etteruttavalt vastata, et ei ole. Poisid, elementaarne matemaatika ju- üks ja üks teeb kokku kaks. Ja Antti, ise oled veel kooliõpetaja. Haldusreformi eesmärk ei ole saada osade liitmisel sama tulemust ehk jääda samale tasemel kui kõik liidetavad eraldi kokku oleks. Eesmärk on parem tulemus, tõsta efektiivsust ja konkurentsivõimet. Ehk liidetavate summa peab olema suurem kui liidetavad eraldi kokku annavad.
Meeste vastuloost kumab läbi, et minu mõtted läksid neile südamesse või pigem võiks öelda, et ajasid isegi närvi. Nüüd siis rebiti mõned minu mõtted kontekstist välja ja üritati selgitada, miks Hiiumaa KOVid liituma ei peaks. Kahjuks ei leidnud ma ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust, mis liitumist välistama peaks.
"Kas üks pluss üks on üks?" loo alguses üritatakse mõistujutuga leivast ja kappidest midagi selgeks teha. Pakun, et selle mõte on midagi sellist: liita on KOVe lihtne, aga kes otsustab ühise raha ja muude ressursside jaotamise, kes korraldab raha juurde hankimist? jne. No mehed- asi käiks ikka täpselt nii nagu praegu. Selle jaoks on rahva poolt demokraatlikul teel valitud volikogu ja valla- või linnavalitsus, kes sellega tegelevad. Lisaks tegevust reguleerivad seadused ja määrused.
Tegelikult saan ma aru teie murest. Kui Pühalepa ja Kärdla liituks, siis teie ju ei saaks enam otsustusprotsessides praegusel viisil kaasa rääkida. Aga kas tõesti peavad isiklikud huvid kogukonna arengu üle kaaluma?
Antti-Toomase lugu jätkub sellega, et soovitatakse mul riiki ja ministreid mitte peljata. Seda seoses sellega, et kirjutasin "liitmisotsus võidakse ära otsustada riiklikul tasandil". Toomas, ise pead end poliitika telgitaguseid tundvaks meheks. Ära tule rääkima, et sa ei adu sellist stsenaariumi. Toompealt vaadates on Hiiumaa nii väike, et see tulebki liita. Ja kui Eestis ei suudeta rohujuuretasandil regionaalpoliitikat teha, siis toimub haldusreform ülevalt alla. Nagu Lätis. Algul on vastuseisjaid palju, aga pikapeale selgub, et asi polnudki nii hull ja kokkuvõttes võib tehtud lükkega rahul olla.
Veel üritatakse luua pilt nagu oleks minu arvates Pühalepa valla ametnikud, õpetajad ja töötajad ebakompetentsed. Hästi tõlgendate minu sõnu! Pidasin silmas seda, et jälgides vallavalitsuse tegevust tööpostide täitmisel tundub meil vähe pädevaid inimesi olevat, mitte ei seadnud meie töötajate oskuseid kahtluse alla.
Sest ei ole normaalne, et kõik valla allasutustes vabanevad töökohad antakse volikogu aseesimehele. Ilma konkursita!
Ja selle tulemusena ei saa mees, kes peab Hunt Kriimsilma kombel 9 ametit, mitte ühegagi korralikult hakkama. Miks on Palade Põhikooli 9. klassil pooled ühiskonnaõpetuse tunnid ära jäänud sel õppeaastal? (info koolimajast)
Valla teede lükkamise on endale saanud volikogu esimees. Eks kevadel valla lehest loeme, miks nii.
Veel väidavad mehed, et liitumisel ei teki halduskulude kokkuhoidu. Kas tõesti? Loomulikult on selge, et vallamaja on väike ja kulud ehk ka mõistlikud (kui ilmaaegu õhtuti sees tuled ei põleks, saaks loomulikult veel kokku hoida, aga see selleks). Aga kas meil on tarvis vallamaja ja vallavanemat? Leian, et valdades on vaja säilitada nö teeninduspunktid, kus saaks infot/dokumente esitada, ja sotsiaalvaldkonna inimesed-teenused peavad samuti käe-jala juures olema.
Esimene kulude kokkuhoid oleks vallavanem. Kas meil on vaja vallavanemat kui esinduskuju, kes niigi vaid esmaspäevast neljapäevani saarel on? Raamatupidamise saaks samuti probleemideta ühendada. Ja paljutki veel. Reaalselt ei olegi inimesel ju vallamajja enam asja. Kõik vajaliku saab korda ajada kodust lahkumata. Ja kui juba, siis võiks keskus asuda Kärldas, kuhu inimesel, kel autot pole, ka võimalik tulla. Praegu peaks valla kodanik, kes Käina maantee ääres elab, sõitma bussiga Kärlda ja siis Hellamaale. Ja samamoodi ka tagasi...
Toomas-Antti otsustavad teada anda, et vallamaja ei asu tegelikult Hellamaal vaid Tempa külas. Samas jäetakse vastamata minu poolt (justkui kutsena duellile) visatud kindale vallamaja vastas asuva poehoone kohta.
Lõpetuseks üritavad mehed lükata minu ettepaneku valimiste-eelseks jandiks. Keegi meist ju ei kandideeri. Riiklikul tasandil oleme Toomasega liiatigi veel ühes paadis- vähemalt paberite järgi valis ka tema Rahvaliidu allakäigu alguses uueks maailmavaateks isamaa liidu oma.
Mis valimised siia puutuvad? Liitmisest on juttu juba pikalt olnud. Tore, et ise kirjutate "volikogus .... on saadikute soov arendada oma valda ..... ning olla ettevaatlik kiirustavate, ebaselgete ja läbimõtlematute ettepanekute osas". Sama juttu, et liitmise küsimust ei ole arutatud-analüüsitud, rääkisite ka aasta ja kaks tagasi. Kas vahepeal poleks siis võinud asja vaagida? Lihtsam on vist väita, et asja pole arutatud, kui reaalselt tööd teha ja arutada.
Räägite ka koolidest ja teistest allasutustest. Samas on koolid hääbuvad ju! Suuremõisa oma paariteist õpilasega ei ole jätkusuutlik kool. Ise rikkusite selle kooli ära, kui otsustati vanemad klassi Paladele kolida. Nüüd käivad paljud Suuremõisa lapsed Käina koolis ja vald maksab pearaha sinna. Oma kool on aga pooleldi tapetud loom. Palade õpilaste arv väheneb aastast-aastasse. Kas poleks targem teha Kärdlaga koostööd ja luua Paladele tugev reaal-looduskallakuga kool, Kärdla saaks siis näiteks humanitaar või loovainete kallaku valida. Kuna inimeste arv on kriitiliselt väike, siis on reaalselt valida- kas mitu nõrka kooli või üks-kaks tugevat.
Keegi ei sulge koole liitumisel. Need asjad tulebki paika panna liitumisprotsessi käigus. Aga mina küsin: kas olulisem on hoida lahti vallavalitsused ja toita sealseid töötajaid või panustada koolide-lasteaedade arendamisele?
Kirjutati, helistati ja nüüd reedeses (14.01) Hiiu Lehes otsustasid ka Pühalepa volikogu esimees ja aseesimees sel teemal sõna võtta.
Toomas Remmelkoor ja Antti Leigri küsivad "Kas üks pluss üks on üks?". Võin kohe etteruttavalt vastata, et ei ole. Poisid, elementaarne matemaatika ju- üks ja üks teeb kokku kaks. Ja Antti, ise oled veel kooliõpetaja. Haldusreformi eesmärk ei ole saada osade liitmisel sama tulemust ehk jääda samale tasemel kui kõik liidetavad eraldi kokku oleks. Eesmärk on parem tulemus, tõsta efektiivsust ja konkurentsivõimet. Ehk liidetavate summa peab olema suurem kui liidetavad eraldi kokku annavad.
Meeste vastuloost kumab läbi, et minu mõtted läksid neile südamesse või pigem võiks öelda, et ajasid isegi närvi. Nüüd siis rebiti mõned minu mõtted kontekstist välja ja üritati selgitada, miks Hiiumaa KOVid liituma ei peaks. Kahjuks ei leidnud ma ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust, mis liitumist välistama peaks.
"Kas üks pluss üks on üks?" loo alguses üritatakse mõistujutuga leivast ja kappidest midagi selgeks teha. Pakun, et selle mõte on midagi sellist: liita on KOVe lihtne, aga kes otsustab ühise raha ja muude ressursside jaotamise, kes korraldab raha juurde hankimist? jne. No mehed- asi käiks ikka täpselt nii nagu praegu. Selle jaoks on rahva poolt demokraatlikul teel valitud volikogu ja valla- või linnavalitsus, kes sellega tegelevad. Lisaks tegevust reguleerivad seadused ja määrused.
Tegelikult saan ma aru teie murest. Kui Pühalepa ja Kärdla liituks, siis teie ju ei saaks enam otsustusprotsessides praegusel viisil kaasa rääkida. Aga kas tõesti peavad isiklikud huvid kogukonna arengu üle kaaluma?
Antti-Toomase lugu jätkub sellega, et soovitatakse mul riiki ja ministreid mitte peljata. Seda seoses sellega, et kirjutasin "liitmisotsus võidakse ära otsustada riiklikul tasandil". Toomas, ise pead end poliitika telgitaguseid tundvaks meheks. Ära tule rääkima, et sa ei adu sellist stsenaariumi. Toompealt vaadates on Hiiumaa nii väike, et see tulebki liita. Ja kui Eestis ei suudeta rohujuuretasandil regionaalpoliitikat teha, siis toimub haldusreform ülevalt alla. Nagu Lätis. Algul on vastuseisjaid palju, aga pikapeale selgub, et asi polnudki nii hull ja kokkuvõttes võib tehtud lükkega rahul olla.
Veel üritatakse luua pilt nagu oleks minu arvates Pühalepa valla ametnikud, õpetajad ja töötajad ebakompetentsed. Hästi tõlgendate minu sõnu! Pidasin silmas seda, et jälgides vallavalitsuse tegevust tööpostide täitmisel tundub meil vähe pädevaid inimesi olevat, mitte ei seadnud meie töötajate oskuseid kahtluse alla.
Sest ei ole normaalne, et kõik valla allasutustes vabanevad töökohad antakse volikogu aseesimehele. Ilma konkursita!
Ja selle tulemusena ei saa mees, kes peab Hunt Kriimsilma kombel 9 ametit, mitte ühegagi korralikult hakkama. Miks on Palade Põhikooli 9. klassil pooled ühiskonnaõpetuse tunnid ära jäänud sel õppeaastal? (info koolimajast)
Valla teede lükkamise on endale saanud volikogu esimees. Eks kevadel valla lehest loeme, miks nii.
Veel väidavad mehed, et liitumisel ei teki halduskulude kokkuhoidu. Kas tõesti? Loomulikult on selge, et vallamaja on väike ja kulud ehk ka mõistlikud (kui ilmaaegu õhtuti sees tuled ei põleks, saaks loomulikult veel kokku hoida, aga see selleks). Aga kas meil on tarvis vallamaja ja vallavanemat? Leian, et valdades on vaja säilitada nö teeninduspunktid, kus saaks infot/dokumente esitada, ja sotsiaalvaldkonna inimesed-teenused peavad samuti käe-jala juures olema.
Esimene kulude kokkuhoid oleks vallavanem. Kas meil on vaja vallavanemat kui esinduskuju, kes niigi vaid esmaspäevast neljapäevani saarel on? Raamatupidamise saaks samuti probleemideta ühendada. Ja paljutki veel. Reaalselt ei olegi inimesel ju vallamajja enam asja. Kõik vajaliku saab korda ajada kodust lahkumata. Ja kui juba, siis võiks keskus asuda Kärldas, kuhu inimesel, kel autot pole, ka võimalik tulla. Praegu peaks valla kodanik, kes Käina maantee ääres elab, sõitma bussiga Kärlda ja siis Hellamaale. Ja samamoodi ka tagasi...
Toomas-Antti otsustavad teada anda, et vallamaja ei asu tegelikult Hellamaal vaid Tempa külas. Samas jäetakse vastamata minu poolt (justkui kutsena duellile) visatud kindale vallamaja vastas asuva poehoone kohta.
Lõpetuseks üritavad mehed lükata minu ettepaneku valimiste-eelseks jandiks. Keegi meist ju ei kandideeri. Riiklikul tasandil oleme Toomasega liiatigi veel ühes paadis- vähemalt paberite järgi valis ka tema Rahvaliidu allakäigu alguses uueks maailmavaateks isamaa liidu oma.
Mis valimised siia puutuvad? Liitmisest on juttu juba pikalt olnud. Tore, et ise kirjutate "volikogus .... on saadikute soov arendada oma valda ..... ning olla ettevaatlik kiirustavate, ebaselgete ja läbimõtlematute ettepanekute osas". Sama juttu, et liitmise küsimust ei ole arutatud-analüüsitud, rääkisite ka aasta ja kaks tagasi. Kas vahepeal poleks siis võinud asja vaagida? Lihtsam on vist väita, et asja pole arutatud, kui reaalselt tööd teha ja arutada.
Räägite ka koolidest ja teistest allasutustest. Samas on koolid hääbuvad ju! Suuremõisa oma paariteist õpilasega ei ole jätkusuutlik kool. Ise rikkusite selle kooli ära, kui otsustati vanemad klassi Paladele kolida. Nüüd käivad paljud Suuremõisa lapsed Käina koolis ja vald maksab pearaha sinna. Oma kool on aga pooleldi tapetud loom. Palade õpilaste arv väheneb aastast-aastasse. Kas poleks targem teha Kärdlaga koostööd ja luua Paladele tugev reaal-looduskallakuga kool, Kärdla saaks siis näiteks humanitaar või loovainete kallaku valida. Kuna inimeste arv on kriitiliselt väike, siis on reaalselt valida- kas mitu nõrka kooli või üks-kaks tugevat.
Keegi ei sulge koole liitumisel. Need asjad tulebki paika panna liitumisprotsessi käigus. Aga mina küsin: kas olulisem on hoida lahti vallavalitsused ja toita sealseid töötajaid või panustada koolide-lasteaedade arendamisele?
No comments:
Post a Comment