Uut aastat on üsna sobiv alustada värskete mõtetega. Kuigi Hiiumaa omavalitsuste liitmisest on räägitud juba aastaid, on minu ettepanek uudne ses osas, et ma ei kutsu üles kõiki saare omavalitsusi liituma. Ainult kahte neist. Niigi kokku kasvanud ja läbi ajaloo omavahel seotud Pühalepat ja Kärdlat.
Leian sarnaselt Jaanus Valgule, kes eelmise aasta viimases Hiiu Lehes Hiiumaa KOVide liitumist soovis, et parim aeg on mööda lastud, kuid veel pole liiga hilja. Aasta-paari pärast võidakse see otsus ära teha riiklikul tasandil ja siis juba kõrgemalt poolt paika pandud reeglite järgi.
Eelmise aasta noortefoorumil Ankur 2010 „Noored ja kohalik omavalitsus“ oli see KOVide liitmise küsimus ühes töögrupis arutluse all. Siis seisid sellele väga selgelt vastu Emmaste kandi inimesed. Seevastu Kärdla ja Pühalepa inimesed olid liitmise suhtes väga positiivselt meelestatud.
Miks aga liituda?
Hiiumaa ettevõtjate liidu esimees Tanel Malk on välja käinud, et ühtses omavalitsuses on võimalik palgata asjatundlikumaid ametnikke, hoida kokku halduskulusid ning investeerimisvõime suureneb.
Tean, et suurim hirm on ametnike töökohtade kadumine. Aga on selge, et kui inimene on praegu tööd tehes vajalik ja pädev, siis pole põhjust tast loobuda. Ühinenud omavalitsused ju füüsiliselt kokku ei kuiva ja tööd vähemaks ei jää. Küll kaob kas vallavanema või linnapea koht.
Samas meil Pühalepas tundubki asjalikke inimesi vähe olevat. Meie volikogu aseesimees teeb esimehe tööd (ja saab tema palka), koostab valla lehte, juhib Suuremõisa kooli, lasteaeda ja noortekeskust (kusjuures konkursist otsustati nende kohtade täitmisel loobuda) ning on Palade kooli õppealajuhataja. Ehk on veel midagi?
Halduskulude kokkuhoid tuleks kindlasti. Miks on meil vaja Hellamaale vallamaja? Suur osa suhtlusest käib kas meilitsi või telefoni teel ja reaalselt on inimesel valda harva asja. Ja vallaametnikel vist jälle majast välja asja ei ole. Igal juhul seisab kole ja lagunev vana poehoone aastaid vallamaja vastas ja keegi midagi ette ei võta.
Lisaks on suuremale osale valla elanikest mugavam Kärdlas käia. Linnaäärsete külade elanikud ongi naljamisi öelnud, et liituvad ise vabatahtlikult Kärdlaga.
Need kaks omavalitsust on kokku kasvanud ja läbi põimunud. Näiteks Selver ei asugi ju Kärdlas. Niisamuti on Pühalepa valla koosseisus mitme linnatänava osad- Vesiroosi tänavast 60 meetrit kui üks juhuslik valida. Ajalooliselt kuuluski Kärdla ala Pühalepa kihelkonda. Usun siiralt, et koos suudaksime paljutki paremini teha.
Toon piltliku näite. Oletame et Mari ja Juss elavad koos. Aga mõlemad tahavad olla iseseisvad noored inimesed, kes ise kõigega toime tulevad. Nad ostavad eraldi süüa ja teevad seda eraldi. Mõlemal on oma televiisor ja pesumasin. Kui Mari koristab laupäeviti, siis Juss esmaspäeval. Aga ise on nad rahul, sest saavad kõigega ISE hakkama.
Vabatahtliku ühinemise korral on omavalitsustel lootus ka riigipoolse mitme miljoni kroonisele toetusele. See kuluks praegu marjaks ära. Mina olen aru saanud, et Kärdlas valitsev võim pooldab Hiiumaa KOVide liitumist. Pühalepa volikogu esimees ja otsuste tegemise kaalukeel on IRLi liige ning me oleme avalikult välja öelnud, et pooldame haldusreformi.
Selge, et on palju küsimusi, mis tuleb selgeks rääkida. Kuid kõiges on võimalik kokku leppida, kui seda vaid soovitakse. Vaja on vaid tahet ja soovi vaadata enda ninaesisest kaugemale, näha suurt pilti. Kas saaks nii, et ükskord lõppeks jant: „mõtleme, arutame ja analüüsime, aga midagi konkreetset ei tee“?
No comments:
Post a Comment