Istung 44

Emmaste Vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 44

Kõik 9 kohal

Vallavalitsuse info

Tiit: Tulumaksu laekus kahe kuuga 176 tuhat eurot, 17% eelarves kavandatust. Võrreldes eelmise aasta kahe kuuga 10% rohkem.

Hergo: Küsimus nii vallavanemale, volikogu esimehele kui majanduskomisjoni esimehele. Kas ja millal võtame üheskoos ette valla teede nimekirja, otsustamaks, millised lõigud sel aastal korrastame? Sellest on korduvalt juttu olnud. See oleks võimalus laiapõhjaliselt ning kaasavalt tegutseda.

Tiit: mina olen valmis homme rääkima

Ülo: majanduskomisjon äkki võtab asja vedada

Gustav: sügisel oli sellest komisjonis juttu
Hergo: mida mina silmas pidasin, oli konkreetne analüüs, kus meil oleks ka EMKO sisend, ehk ees oleks nii võimalused kui vajadused ja selle põhjal saaks nö pingerea teedest koostada

Hergo: Mis on saanud ettepanekust valla keskuses olevad suured pürgikonteinerid Ollimale viia?

Tiit: jäätmekäitlusseadus ei luba neid nii kaugele viia, siis peab olema mingi teine võimalus pakendeid koguda. Sinna viies tekib võimalus, et inimesed kaebavad, et meil pole võimalust jäätmeid ära viia.

Hergo: praeguses kohas ja viisil on tegemist visuaalse reostusega, minule inimesena on mugav, kui need on kortermaja lähedal, aga kui vaatan valla tasandilt, siis peaksime tegelema ka sellega, kuidas nende kasutus mõistlikult toimida saaks, Ollimal võetakse praegu ohtlike jäätmeid vastu, seega sobiks klaastaara jms ka sinna viia

Ülo: kas seadusega vastuollu ei läheks, kui konteinerid kilomeetri eemale viia?

Tiit: ei ole meetreid ette kirjutatud, aga ega see nii kerge ka ei ole, vaja on ümber paigutamine kooskõlastada

Ülo: probleem on, lahendust on vaja

Hergo: kas probleem on selles, et ei taha tegeleda asjaga

Tiit: ei ole selles

Kristi: minu meelest võivad need ka Emmastes olla, aga teises kohas

Kairi: kaasava eelarve raames tehti kaks ettepanekut, mis käsitlevad konteinerite teemat, äkki tuleb sealt lahendus, enne ei peaks ehk otsustama

Ülo: arutame kuu aja pärast, kui ka kaasava eelarve rahvahääletus läbi

Hergo: Miks ei ole Sõru väikelaevasadamal esitatud reostustõrjeplaan?

Tiit: ei ole suutnud välja mõelda, kes vastutama hakkaks, aga plaan on koostamisel. Kehtima hakanud [ministeeriumi] määruses ei ole öeldud ka, mis ajaks reostustõrjeplaan koostatud olema peab.

Hergo soovis märkida, et peab oluliseks, et sadamas oleks kapten, kes tegevust juhiks, mitte me ei piirduks praeguse olukorraga, kus koht on formaalselt täidetud.

Tiit: ei soovi midagi lisada, olen piisavalt tulnud volikogusse ettepanekutega seoses sadamaga ja need ei ole leidnud toetust.

Emmaste Vallavolikogu 19. juuni 2008 otsuse nr 161 „Emmaste Vallavalitsuse hallatava asutuse Sõru muuseum moodustamine“ punkt 2 kehtetuks tunnistamine

Kairi: kaks paralleelset eelnõu, seotud sellega, et põhimääruse dokument ei ole avaldatud Riigi Teatajas.

Kõik poolt

Volikogu määrus „Sõru Muuseumi põhimääruse kinnitamine”

Kairi tutvustas muudatusi. Hääletati nende üle.

7 poolt

Volikogu määrus „Sõru Muuseumi arengukava 2017-2021 kinnitamine”

Ülo: ettepanek suunata arengukava täiendamisele ja lisada hetkeolukorra analüüs

8 poolt

Emmaste Vallavolikogu 29. aprill 2005 otsuse nr 209 „Emmaste Raamatukogu põhimääruse kinnitamine“ kehtetuks tunnistamine

Kairi: põhimõtteliselt sama teema muuseumi põhimäärusega

Kõik poolt

Volikogu määrus „Emmaste Raamatukogu põhimäärus”

Kõik poolt

Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“

8 poolt

Volikogu otsus „Kinnistu jagamine. Sihtotstarbe ja lähiaadressi määramine“

Kõik poolt

Protokolliline otsustus „Volikogu arvamus Muda geoloogilise uuringu loa taotluse kohta”

Otsustati vastamiseks vallavalitsusele delegeerida.

8 poolt

Volikogu otsus „Vallavara kasutusse andmise eelläbirääkimistega pakkumise korras korraldamise delegeerimine vallavalitsusele”

Tiit: on huviline, kes tahaks sadamas toitlustust pakkuda, sadama väravas asuvas hoones

Toimus arutelu, kus väljendati, et igati toetatakse ettevõtluse arendamist. Samas toodi välja ohud seoses kasutusse taodeldava hoone olukorra ning toitlustamiseks vajalike tingimustega.

Kõik poolt

Volikogu otsus „Investeerimislaenu võtmine ja vajadusel olemasoleva refinantseerimine”

Tiit: laenukoormus täna 21%, laenusumma 420 tuhat. Refinantseeritavad laenud mahus ca 200 tuhat, kõiki laene see ei puuduta.

8 poolt

Volikogu otsus „Loa andmine rahaliste kohustuste võtmiseks ja riigihanke välja kuulutamiseks”

Uue sotsiaalauto hankimine kasutusrendile võtmise läbi.

Kõik poolt

Volikogu otsus „Vallale kuuluvast kinnistust osa kasutusse andmise pikendamine”

Kõik poolt

Muud küsimused:

Protokolliline otsustus „Emmaste valla arvamus Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruandele”

8 poolt

Protokolliline otsustus „Emmaste Vallavolikogu vastus Hiiu valla ja Käina valla ühinemiskokkuleppe läbirääkimiste kutsele”

6 poolt

Protokolliline otsustus „Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekule vastamine tähtajaks 15.05.2017”

Otsustati vabariigi valitsusele sisuliselt vastata. Rahvahääletus, selgitamaks vallaelanike meelsus võimaliku liitumise küsimuses, viiakse läbi 9.-10.aprillil.

8 poolt

Protokolliline otsustus “Kultuuriturismi alase projekti “Teeliste kirikud” taotlus”

Vallavalitsusel korraldada projekti toetamine

Kõik poolt

Protokolliline otsus valla (kooli)bussi välja vahetamiseks hankedokumentide ette valmistamiseks

Tiit: Tänase bussi läbisõit 815000, vanus 20 aastat, eelmine aasta läbisõit 8600, muidu kuni 10 tuhat.

Ülo: kui aastane läbisõit kahekordistuks, kulub 40 aastat, et tänase näiduni  uue bussiga jõuda. Äkki vaadata veidi kasutatut

Tiit: ei ole neid eriti saadaval

Volitati ette valmistama hanked nii kasutatud kui kasutamata bussi ostuks. Otsuse teeb volikogu järgmisel istungil, mis toimub 17.aprillil.

Jää liigub, kas ka murdub

Teisipäevases (14.03) Hiiu Lehes ilmus lugu “Valdade ühinemine: jää liigub”, milles oli juttu neljapäeval Käinas toimunud Hiiumaa valdade esindajate kohtumisest ja võimalikust “jää” liikumisest.

Päev varem toimus Kärdlas Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (KMH) ning peale seda ka Hiiu valla ja meretuulepargi arendajate ühiste kavatsuste protokolli (ÜKP) järgse koostöölepingu sõlmimise avalik arutelu. Need kaks on paljuski seotud.

Esmalt aga täpsustus. Käinas asetleidnu oli vabas vormis vestlus, mitte ametlik läbirääkimine. Konstruktiivne konsultatsioon, mis on igati tervitatav ja vajalik, kui soovime – lähemas või kaugemas tulevikus – ühist, efektiivselt ja edukalt toimetavat Hiiumaa omavalitsust. Ent kas jõutakse ka sisuliste läbirääkimisteni, pole veel selge.

Ühest küljest on otsused iga vallavolikogu käes. Teiselt poolt on oma sõna öelda vabariigi valitsusel, kes peab ära kuulama valdade argumendid ja põhjendused. Volikogud aga arvestavad rahvaküsitlusega. Või vähemalt peaksid seda tegema. Sest kui me meenutame Käina ja Hiiu valla ühinemist, siis 57 protsenti hääletusel osalenud Käina valla elanikest ei toetanud liitumist, samas kui volikogu häältega 8:5 otsustas vastupidiselt nende seisukohale liituda.

Vastavalt valitsuse määruse eelnõule, tuleb rahvaküsitlus läbi viia kõigis, – s.t ka Hiiu ja Käina vallas – saare omavalitsustes 23.–24. aprillil. Siis selgub, kas soovitakse ühist Hiiumaa omavalitsust. Kahjuks ei ole rahva seisukoht siduv, ent vähemalt mina küll ei kujuta ette, kuidas ma volikogu liikmena võiksin vallaelanike enamuse seisukohta mitte toetada.

Peamine on usaldus

Tegelikult ongi peamine küsimus usalduses. Või selle puudumises. Ühinemislepingu kohta ei saa Emmastel ega Pühalepal olla põhimõttelisi vastuväiteid, kuna see koostati suuresti just Käina-Pühalepa-Emmaste läbirääkimiste käigus. Küll on küsimus heas tahtes ehk soovis partnereid kuulata.

Teades, et ühiste kavatsuse protokoll mõjutab – otseselt või kaudselt, siin lähevad hinnangud lahku – tuuleparkide rajamist Hiiumaale või selle lähistele, ja et üks osa saarest on eriti selgelt hiigeltuuleparkide vastu, ei ole kuidagi mõistlik praegusel hetkel koostöölepingut arendajatega sõlmida.

Eriti kuna tuulepargid, asugu kustahes saarel või selle ümber, mõjutavad kogu saart, ei ole õige, kui üks omavalitsus kõigi eest otsustab. Eriti kurb, et teisi valdasid pole isegi kaasatud. Aga see on minevik, vaatame tulevikku.

Ohud

Samal teemal on olnud piisavalt möödarääkimisi. Tuuleparkide vastastel on argumenteerides tulnud ette ebatäpsusi, samamoodi on eksinud arendajad ja tuuleparkide pooldajad. Seda enam ei maksa tormata.

Ent on ka mõned konkreetsed ohukohad. Näiteks Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruande arutelu ei tekitanud usaldust, kuna selle moderaator on oma MTÜ kaudu osutanud arendajale teenust ehk teeninud tulu. See ei tähenda automaatselt erapooletust, aga tekitab küsimusi.

Teine asi, et avalikul koosolekul ei olnud ajalise piiratuse tõttu võimalik kõiki küsimusi küsida.

Kahjuks oli ka ÜKPjärgse koostöölepingu arutelukoosolek samal õhtul – tööpäeva-järgne neljatunnine kogunemine sisulist debatti aga ei soodusta. Pean oluliseks, et antud teemadel toimuks veel avatud koosolekuid.

Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruande sisu kohta esitati palju vastuväiteid ning kindlasti saadetakse neid veel rohkem keskkonnaministeeriumile reede õhtuks. Mõtlema paneb asjaolu, et aastal 2010 Euroopa auteadlase nimetuse teeninud akadeemik Anto Raukas oli koosolekul ja juhtis tähelepanu KMH aruande olulistele puudujääkidele.

Kindlasti vajab lisauuringuid kalade ja kalastamisega, nii rannakalurite kui traalpüügiga seonduv.

Meelde jäi, et ühe tuugeni püstitamisega keeratakse tagurpidi 3300 kuupmeetrit merepõhja. Kokku seega juhul kui püsti pannakse kõik lubatud 166 tuugenit, siis ligi 600 000 kuupeetrit. Tagajärgede kohta analüüsi pole...

Kui räägitakse müstilistest töökohtadest, mis peaks projektiga kaasnema, siis pakun välja alternatiivi. Väidan, et sama palju ehk vähemalt 20 töökohta saaks luua samas piirkonnas laevavrakkide uurimiseks, eksponeerimiseks ja nende juurde sukeldumiseks. Miks mitte rajada allveemuuseum?

Lahendus

Kõike eelnevat arvestades ja uskudes, et ka Hiiu valla volikogu soovib tegelikult ühist ja ühtset Hiiumaad, teen ettepaneku koostööleppe sõlmimine arendajaga volikogu päevakorrast sügiseste kohalike omavalitsuste valimisteni päevakorrast maha võtta. Mitte vaid märtsi istungilt, nagu kavatsus on/oli, vaid teha ametlik otsus, et selle küsimuse üle peaks otsustama suur Hiiumaa volikogu.

KMH aruande arutelu üks positiivsemaid sõnumeid tuligi arendajalt – nemad on valmis ootama ehk nõus sellega, kui teema valimisteni päevakorrast võtta.

Ka ei olnud minu teada 2013. aasta valimistel ühegi erakonna või valimisliidu programmis selgelt kirjas tuuleparkide rajamise soov. Seega puudub praegustel võimulolijatel ka mandaat selle lepingu sõlmimiseks.

Tulevastel valimistel aga on kõigil võimalus selleks Hiiumaa elanikelt volitus küsida. Me ju ei karda inimeste, meie oma Hiiumaa inimeste arvamust? Kui mitte, siis arvan, et teil, head Hiiu vallavolikogu liikmed, on lihtne minu ettepanekuga kaasa tulla. See oleks oluline samm usalduse tekkimiseks ehk jää liikumasaamiseks ka tegelikult.

Ilmus 17.03 Hiiu Lehes

Kogukonnakoosolekute kokkuvõte

Kolmapäeval, 15. veebruaril toimus viimane, viies Emmaste valla kogukonnakoosolek, mille raames vallajuhid andsid aru arengukava täitmisest. Veel rohkem räägiti aga haldusreformist ning selgitati volikogu poolt tehtud otsuseid ja kaaluti seadusest tulenevaid valikuvõimalusi.

Samal päeval saabus valda vabariigi valitsuse otsus Hiiumaa valdade sundliitmiseks. „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemise teel moodustatakse uus haldusüksus. Uue haldusüksuse nimeks määratakse Hiiumaa vald,“ seisab peaministri ja riigihalduse ministri allkirjadega dokumendis.

Volikogul on nüüd aega 15. maini vastamaks, kas sellega nõustuda. Kui me nõustume, siis tekib saarel üks Hiiumaa vald. Kui me ei nõustu, siis peab valitsus 15. juuniks otsustama, kas Emmaste võib jätkata iseseisva vallana, lähtuvalt meie esitatud argumentidest. Siit omakorda on kaks võimalust.

Et Emmaste jääb eraldi vallaks. Või valitsus liidab meid Hiiumaa vallaks. Viimane otsus on võimalik omakorda kohtus vaidlustada. Kohtuprotsess on pikk, mis tähendab, et oktoobris korraldataks siiski Emmaste Vallavolikogu valimised. Kas vabariigi valitsus järgneva nelja aasta jooksul oma seisukohta muudab või tuleb meil aastal 2021 ikkagi sundliituda, pole teada. Küll on selge, et võimalik kohtutee ei tähenda mitte ainult mõneks ajaks iseseisvana jätkamist, vaid toob kaasa ka suured kulud. Kohtutee, eriti kui käia läbi mitu kohtuastet, ei ole odav.

Kogukonnakoosolekute üks eesmärke oligi sisendi saamine edasisteks sammudeks. Mis jäi kõlama?

Keskmiselt osales iga kord 15 inimest. Haldusreformi kontekstis oli meelsus pigem volikogu enamuse seisukohta toetav. Ehk eelistatakse jätkata iseseisva vallana.

Peamised argumendid, mida välja toodi, on võimalik teenuste halvenemine (nii kvaliteedilt kui kättesaadavuselt) siinse piirkonna inimeste jaoks ning otsustustasandi kaugemale viimine. Halvaks näiteks Kärdla ja Kõrgessaare liitumine.

Peamised ohukohad

Konkreetsed ohukohad, mis välja käidi, on Emmaste piirkonna inimeste arv ülesaarelises volikogus. Olgu volikogu liikmete arv 19 või 21, Emmaste esindajaid on seal ikkagi vaid kolm. Teiseks, ühinemislepingu muutmiseks vajalik häälte arv volikogus. Kui Emmaste, Pühalepa, Käina läbirääkimistel oli juttu, et ühinemislepingu muutmiseks peaks olema 3/4 volikogu liikmetest selle poolt, siis Hiiumaa valla puhul on paberile pandud 2/3 suuruse enamuse nõue.

Et kaugemate piirkondade- Emmase, Kõrgessaare- esindatus on volikogus väike, kolm inimest, siis tuntakse ohtu, et lepingut asutakse nende kahjuks muutma. Taaskord, puudub kindlus, et Hiiu vallas tehtud vigadest ollakse õppinud...

Samas toodi Leisu koosolekul välja, et Leisu-Nurste piirkond tunneb, justkui oleks nemad oma vallas veidi kõrvale jäetud. Suurem osa investeeringuid on viimastel aastatel suunatud Sõru piirkonda, kuna Leisu-Nurste pole prioriteet olnud.

Rahastki on juttu olnud. Eriti selles valguses, et Emmaste vald tuleb kenasti iseseisvalt toime, samas kui Hiiu vald pingutab püksirihma, et kohustused kaelast saada.

Tõele au andes ei ole Emmaste majanduslikult hea seis mitte vallajuhtide töö ega pelgalt kohalike ettevõtjate teene. Paljuski on see meie toetajate abi. Ehk inimeste, kes osaliselt või ka suurema osa ajast veedavad saarelt eemal, ent soovivad oma maksutuluga valda toetada. Oluline küsimus on, et kas nad kodukohapatriotismiga ka ühendvallas jätkavad?

Ühised väärtused

Mis inimesi ühendab, on väärtusruum. Ehk seistakse puhta ja kauni looduskeskkonna eest, uskudes et just see on Hiiumaa eripära, mis siia külalisi või uusi elanikke toob. Ka see on oht võimaliku ühisvalla seisukohalt, sest Hiiu vald ainsana soovib saarel tuulepargitööstust arendada, kuna Emmaste vald on selles küsimuses saare elanike enamusega ühte meelt.

Just viimasel koosolekul jäi kõlama kõige tähtsam. Ehk et kuidas me edasi tegutseme- olgu siis eraldi või ühise vallana. On ju teada, et vabariigi valitsus korraldab kohalike omavalitsuste ülesandeid ümber, andes maavalitsuse arvelt neile rohkem ülesandeid.

Tõstatus, et me peame analüüsima, kas ja kuidas nende täitmisega toime tuleme. Üks asi on raha, mis riigi poolt koos ülesannetega lisandub. Teine aga kohapealne kompetents.

Paraku tuleb siin ka valitsusele etteheiteid teha. Et siiamaani ei ole suudetud kokku leppida, millised saavad täpselt uued kohaliku omavalitsuse ülesanded olema. Juba jookseme, aga täpselt ei tea, kuhu ja kuidas jõuda tahame...

Välja on käidud ka mõte rahvahääletuse korraldamiseks enne 15. maiks vabariigi valitsusele vallapoolse arvamuse edastamist Hiiumaa vallaks liitumise ettepaneku osas. Selge enamus on seda mõtet toetanud. Samas peeti oluliseks, et enne tehtaks veel selgitustööd ja analüüse võimalike tulevikustsenaariumite osas. Et arvamust ei avaldataks pelgalt emotsioonile tuginedes.

Ilmus 17.02 Hiiu Lehes

Istung 43

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 43.

Kohal 8 liiget, üks Skype teel.

Vallavalitsuse info (ettekandja vallavanem Tiit Paulus).

Tiit: tulumaksu laekus jaanuaris 90 tuhat, 3,8% enam võrreldes 2016.a.

Ülo: tavapäratult lühike ettekanne täna

Tiit: eelarvet pole vastu võetud, siis pole ka suurt midagi lisada

Ülo: muud infot?

Tiit: muude teemade all

Hergo: haridus-kultuuri komisjoni ettepanek vallavalitsusele/volikogule: prügikonteinerid ja nende olukord Emmaste keskuses riivavad silma, tean, et see on ka varem teemaks olnud, ent komisjon palus mure uuesti tõstatada

Tiit: olnud teemaks, head kohta pole, aga EMKO-ga on olnud mõte katseliselt nö kuuseplatsile viia

Hergo: möödunud aasta lõpus oli juttu elanike arvust ja sissekirjutuskampaaniatest. Kuidas meil seis on, kas valla ametnikud-töötajad on valla elanikeregistris?

Tiit: olen rääkinud, aga kedagi sundida ei saa

Ülevaade politseitööst (ettekandja Kärdla politseijaoskonna juht Aare Allik).

Ennetustööde maht suureneb, rõhk praegu sellel. Möödunud aastal Hiiumaal 73 tegevust, kaetud 3000 inimest.

Kokku 32 politseiametnikku, abipolitseinikke 14. Arvu tahaks suurendada, aga mitte massi pärast, vaid et oleks kõik piirkonnad rohkem kaasatud.

2016.a. saarel 94 kuritegu, 647 väärtegu.

Vallavolikogu määrus „Emmaste Vallavolikogu 31. jaanuari 2013 määruse nr 69 „Emmaste Vallavalitsuse (ametiasutusena) palgajuhend“ muutmine“ (ettekandja vallavanem Tiit Paulus).

Tiit: mõeldud selleks, et palgatasemed reguleeritud oleks. Miinimumpalga tõus, mis viimastel aastatel üle 30% tõusnud, sunnib ka teisi tagant. Oleme võrrelnud teiste valdadega ja oleme Hiiumaal keskmisel tasemel.

Kõik poolt

Vallavolikogu määrus „Emmaste Põhikooli õpetajate töötasustamise aluste kehtestamine“ (ettekandja finantsnõunik Karin Gross).

Kõik poolt

Volikogu otsus “Vallavanemale töötasu ja hüvitise määramine“ (ettekandja volikogu aseesimees Hergo Tasuja).

Eelnõus ettepanek määrata töötasu suuruseks 1700.-, 1 poolt; alternatiivne ettepanek 1800.-, kõik vastu; kolmas ettepanek 1790.-, kuus poolt.

Maido lahkus

Volikogu otsus “Volikogu esimehele töötasu ja hüvitise määramine” (ettekandja volikogu aseesimees Hergo Tasuja).

Ülo läks arutelu ajaks välja.

Määrata hüvitise suuruseks 500 eurot.

Seitse poolt.

Vallavolikogu määrus „Emmaste valla 2017. a. eelarve kinnitamine“ (ettekandja finantsnõunik Karin Gross).

Karin: võrreldes eelmise korraga korrigeeritud mõnda rida

Ülo: mida autode rida endas sisaldab?

Tiit: kaks masinat, üks sotsiaalauto ja üks EMKOle, lisaks on jutuks olnud bussi ostmine

Hergo: bussi osas võiks teha tasuvusanalüüsi, sest eri juhtudel vaja eri suurusega bussi ja sellega seoses tuleb mõelda, mitmekohalist vaja on. Lisaks tuleks läbi arvutada, kas soodsam on buss osta või teenust sisse osta

Tiit: tõsi, buss 2/3 ajast seisab, samas kui näiteks Käinast ujumiseks buss tellida, peame arvestama, et siia ja tagasi sõidab tühjalt

Ülo: mis EMKOs paremaks läheb kui uus töötaja võtta?

Tiit: operatiivsus

Hergo esitas mitmeid muudatusettepanekuid, mis läbi arutati

Toimus laiem arutelu eelarvega seotud teemadel.

Eelarve võeti vastu

Emmaste Vallavolikogu 19. juuni 2008 otsuse nr 161 „Emmaste Vallavalitsuse hallatava asutuse Sõru muuseum moodustamine“ kehtetuks tunnistamine (ettekandja vallasekretär Kairi Arunurm).

Suunata järgmisele volikogu istungile

Volikogu määrus „Sõru Muuseumi põhimääruse kinnitamine” (ettekandja vallasekretär Kairi Arunurm).

Suunata järgmisele volikogu istungile

Volikogu määrus „Sõru Muuseumi arengukava 2017-2021“ (ettekandja vallavanem Tiit Paulus).

Suunata järgmisele volikogu istungile

Katrin lahkus

Muud küsimused:

Tuulepargi keskkonnamõjude hindamise avalik arutelu 8.märtsil

Vabariigi valitsuse ettepanek ühineda Hiiumaa vallaks

Järgmine volikogu istung 27. märtsil.

Kuidas edasi

Ilmselt on hea lugeja teadlik, et just praegu viime Emmaste vallas läbi kogukonnakoosolekuid. Teemadeks valla arengukava ning selle täitmine. Aga ka haldusreform. Ehk laiemalt valla haldus- ja jätkusuutlikkus ning kuidas minna edasi.

Ent lähen korraks tagasi. Oktoobris otsustas volikogu mitte liituda ühtse Hiiumaa ühinemisläbirääkimistega. Üheks suuremaks hirmuks oli ja on, et Emmaste hääl jääb suures volikogus/vallas nõrgaks.

Mina usun, et asi on eelkõige inimeste ja oskuse oma mõtteid esitada taga kinni. Olen aus, on olnud hetki, kus olen ka ise mõelnud, et lööks volikogule käega. Tegutsen mõtteviisi „kui teha, siis tuleb juba hästi teha“ järgi ning et valimistel sai üks valimisliit volikogus enamuse, on „väikevenna“ rollis olnud kohati keeruline, aga samas siiski võimalik tegutseda.

Fakte vaadates on selge, et ka vähemuses olles on olnud võimalik oma valimisprogrammi ellu viia. Mul on hea meel, et kaasa on tuldud oluliste ideedega nagu näiteks laste huviringide tasude kaotamine või sporditaristu uuendamine ja arendamine. Loodan, et volikogu kaotab käesoleva aasta eelarve raames ära ka lasteaia kohatasud. Peresõbralik ja hooliv vald, selle sõna õiges tähenduses, selle nimel tasub tegutseda.

Palju olen rääkinud ja kirjutanud avatusest ning kaasamisest. Mais 2014 algatatud valla uue arengukava koostamine on üks näide. Võtsime suuna, et volikogu ja vallavalitsus peavad ise inimeste juurde minema. Ja kohe dokumendi koostamise algjärgus.

Ehk tegemist ei olnud näilise kaasamisega, mis on see, kui inimestele serveeritakse juba terviklahendust, kus suuri muudatusi teha ei saa. Arengukavasse andis aga sisendi märksa rohkem kui iga kümnes vallaelanik.

Mina ei usu mõttesse, et „andis jumal ameti, annab ka mõistuse“. Ehk et volikogu või vallavalitsus ei ole müstiline tarkade kogu vaid me peame oluliste otsuste juures huvigruppide ehk spetsialistide poole pöörduma. Valla elanikud on kohaliku elu spetsialistid. Nii oleme teist aastat rakendamas kaasavat eelarvet ehk inimesed otsustavad ise, mida on vallas vaja teha.

Kui tulla siit kogukonnakoosolekute juurde, siis minu jaoks on oluline märksõna ka ausus. Ehk kui me arutame, kas Emmaste on haldus- ja jätkusuutlik, siis peame käsitlema nii edulugusid kui vajakajäämisi.

Sotsiaalmeedias levib kõiksugu mõtteid, seega on oluline, et suudaksime valeinfot vältida. Näiteks väide, et sundliitmine tähendab kooli ja/või muuseumi sulgemist. Kooli jätkusuutlikkus on siiski kogukonna kätes.

Volikogu selge seisukoht on olnud, et väldime liitklasse. Praegu on ka õpilaste arv mõningal määral tõusnud ning keskmiselt pea 10 last klassi kohta on põhikooli jaoks piisav. Õpetamise tase on igati tugev, mida tõestavad eksamite või ainevõistluste tulemused. Mis edasi, sõltub sellest, kui palju sünnib piirkonnas lapsi või kui palju lastega peresid siia kolib. Meie asi on luua soodne keskkond.

Siinkohal parandan veel ühe valefakti. Emmaste ja Pühalepa otsus vabatahtlikult üheks Hiiumaa vallaks mitte ühineda ei võtnud mitte kelleltki miljonit ära. Esiteks seda raha ei ole reaalsel kujul olemas. Teiseks tähendas see otsus pea saja tuhande euro suurust kokkuhoidu, mis kulunuks nimetatud valdade juhtidele preemiateks. Nagu see saab Käina ja Hiiu vallas toimuma. Sundliitmise või iseseisvalt jätkamise puhul preemiaid ei maksta.

Kuigi ma ei usu, et maakonnasuuruses vallas ei oleks Emmaste asja võimalik ajada, toetan ma piirkondade mõtte- ja otsustusvabadust. Ehk kui Emmaste volikogu otsus oli/on jätkata iseseisva vallana, siis seda tuleb aktsepteerida.

Samuti ei ole saladus, et meil on valla juhtimise juures erimeelsused väärtuste tasandil. Küll oleme suutnud koostööd teha sisuliste teemade juures. Näiteks tankla taasavamist toetasid volikogus eranditult kõik. Ka suurte tuuleparkide rajamise vastu on selge ühisrinne.

Milline on enamuse seisukoht ning millised on meie valikud, sellest pikemalt kogukonnakoosolekutel. Esimene toimus 1.02 Sõrul, 3ndal Valgu seltsimajas, 8ndal Leisu koolimajas, 9ndal Jausas Hiiulink majas ning 15ndal Vaba Aja Keskuses. Igal pool algusega kell 18. Kohtumiseni!

Ilmus 3.02 Hiiu Lehes