Eelmisel nädalal otsustas Hiiumaa omavalitsuste liit kutsuda kõigi Hiiumaa omavalitsuste volikogude liikmed kokku, et üheskoos arutada Kärdla linna ettepanekut ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Väärt tegu!
Ja teine kiiduväärt samm tehti juba varem Kärdla poolt. Mõtlen valdadele tehtud ettepanekut ühinemisläbirääkimisteks. Jah, see ei ole siin saarel esmakordne. Aga et teema on pikki aastaid päevakorral, siis peab selle järele ka vajadus olema. Tegemist ei ole ka ühe seltskonna projektiga- liitumisprotsessi on varem algatanud ka Pühalepa ja Kõrgessaare.
Ütlen kohe otse välja, et mina näen Hiiumaad kui tervikut, mis peakski toimima kui üks terviklik üksus. Kui üks omavalitsus.
Tunnen selle järele selget vajadust. Vähe on inimesi, kes on seotud pelgalt ühe omavalitsusega. Ennast näiteks tuues- elan Pühalepa vallas, töötan Emmaste vallas, suurema osa teenuseid tarbin Kärdla linnas. Seega minu maksuraha eest saab vaid Pühalepa midagi teha, aga minu huvides on, et ka Emmastes ja Kärdlas asjad toimiks, näiteks teed oleks talvel lahti lükatud.
Põhjuseid, miks Hiiumaal peaks olema üks omavalitsus, on veel. Näiteks raha. Või selle kasutamine. Ma ei hakka arutama, kas vallavanema palk peaks olema 2000 eurot või mitte, aga kui minu raha eest peetakse kedagi kõrgepalgalist üleval, siis tahan tasemel teenust vastu saada.
Kui aga vallavanema tegevuse tõttu valla ettevõtja valla kohtusse kaebab ja võidab, siis see ei ole tasemel teenus. Ja kui valla kodulehel avaldatakse hankekutse, kus pole ühtegi konkreetset tingimust, kuupäevadest rääkimata, siis pole see tasemel teenus. Eriti kui selgub, et selle teate varjus toimub ka teine, suunatud hange... Aga just nii meie vallas asjad käivad.
Olen aru saanud, et Emmaste vallavanem on liitumise osas skeptiline. Aga kui suhtlen kõrgharitud inimestega (ja koolis neid jagub!), siis tunnetan vastupidist suhtumist. Ja see pole ainus koht, kus liitumisele poolehoidu avaldatakse. Tõsi, häälekamad on ikka need, kes sellele vastu on. Aga nii on iga asjaga.
Üks argument, mida käsitleda ei taheta, on meie volikogu liikmete kompetentsus. Tean, et selle tõstatamise eest võin piki päid ja jalgu saada. Aga leian (mitte üksi ja siseinfole toetudes), et praegu ei ole volikogud tasemel, kus võiksid olla.
Tegin statistikat (peagi avaldan) volikogu töös osalemise kohta. Pole haruldane olukord, et volikogu liige ei osale igal kolmandal istungil. Pühalepas on rekordiks 16 puudumist toimunud 28 istungi jooksul. Kas me saame väita, et nii sünnivad kogukonna jaoks parimad otsused?
Põhjuseid on veel, aga ma ei jätka praegu. Kirjeldan parem mõne sõnaga enda nägemust ühisest omavalitsusest.
On selge, et keskus jääb Kärdla. Ka praegu on meie ainus linn tõmbekeskuseks ja seda vägisi juba ei muuda. Küll aga saab ühise juhtimisega tekitada olukorra, et kõik teenused ei koondu ühte kohta.
Võtame lihtsa näite. Kui praegu on veekeskus Käinas ja Kärdla leiab, et seal on kaugel käia, siis võib ta sellele linna konkurendi ehitada. Ja kohe jääb Käina põhja-Hiiumaa klientidest ilma... Ühiselt tegutsedes panustataks aga ühte veekeskusesse, kasvõi selle hoone renoveerimisse.
Igasse osavalda (praegusesse valda) jääks teeninduspunkt, mille kaudu saaks kõigi ametiasutustega suhelda. Kuhu täpselt (näiteks Pühalepa puhul oleks see minu nägemuse järgi Suuremõisas), otsustavad piirkonna inimesed. Kindlasti peab sellele tasemele jääma sotsiaalvaldkonna spetsialist.
Erinevate erialade spetsialistid võiksid eri piirkondi rotatsiooni korras külastada, sealjuures mitte ainult praegustes keskustes. Sellega saaksime teenuse inimesele hoopistükkis lähemale tuua! Kuigi tean, see on ametnikele (mõtlen üldiselt, kedagi hiidlastest solvamata) tülikas. Palju mugavam on istuda soojas toas ja oodata inimesi enda juurde. Aga kes on teenindaja ja kes teenindatav?
Koolide osas on noored välja öelnud, et põhiharidus peab olema kättesaadav kodu lähedal. Küll aga võiks liita gümnaasiumid. Konkurents ei pea toimuma omavahel vaid Saare- ja Läänemaaga. Või liita gümnaasiumid ja Ametikool.
Loomulikult on valdkondi veel, aga lõpetan siinkohal. Paneksin praegu kõigi volikogude liikmetele südamele, et nad ei saadaks Kärdla ettepanekut kergekäeliselt pikalt. Sellega võtate te oma vallalt ära võimaluse protsessis kaasa rääkida.
Läbirääkimised ei tähenda kohe ühinemist. Kuigi leian, et see oleks saare arengule parim lahendus. Ja veel soovitan, et kutsuge oma vallas kokku küla- või piirkonnakoosolekud ning arutage asi inimestega läbi. Nii ei tunne keegi, et otsus tehti selja taga ära ja igaühel on reaalne võimalus sõna sekka öelda.
No comments:
Post a Comment